DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud HITSA koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

Pilvi Pärnapuu on Hagudi Põhikoolis muusikaõpetajana töötanud 24 aastat. Ta lõpetas Tartu Õpetajate Seminari ja juba koolis töötamise kõrvalt ka Eesti Muusikaakadeemia koolimuusika eriala. Praegu annab ta muusikaõpetust 1.-4. klassini ja lasteaias, samuti juhendab mudilaskoori. „Olen Hagudis kenasti vastu pidanud, sest siin on tore töökollektiiv ja mulle meeldivad väikesed klassid,“ sõnab ta ise oma 24 tööaasta kohta. 

Koolitus ei tulnud üllatusena

Et kogu koolipere täies koosseisus hakkab DigigKiirendi pilootkooliks, ei tulnud üllatusena ei Pilvile ega tema kolleegidele. Oli teada, et kevadel valmis Digipeegli abil kooli digi-innovatsiooni enesehindamisraport. Uuel õppeaastal läks asi konkreetseks: kõik õpetajad ja juhtkond hakkavad õppima, Hagudi koolist sai DigiKiirendi pilootkool. „Mina võtsin uudise rõõmuga vastu. Olen alati tahtnud end digialaselt täiendada, näen, et selles vallas jään oma teadmiste ja oskustega õpilastele jalgu. Kõhklejaid õpetajate seas ma ei märganud, ei tulnud keegi kurtma, miks peame koolitusele minema,“ meenutab Pilvi Pärnapuu koolituse algust.  

Igapäevaelus hindab Pilvi ennast ise keskmiseks nuti- ja digivahendite kasutajaks: arved maksab internetis, kirjavahetust peab e-posti kaudu, täidab e-kooli, kasutab Facebooki ja teisi sotsiaalmeedia suhtluskanaleid. „Aga liiga palju ma nutitelefonis aega ei viida.“ 

Muusikaõpetuses on palju komponente

Aga digivahendid õppetöös? Kui muusikaõpetuse tunnis on juba klaver, veel mõni pill ja lapsed laulavad, siis digivahendeid polegi vaja? Selle peale ütleb Pilvi Pärnapuu, et muusikaõpetus ei koosne ainult laulmisest ja pillimängust.“Just muude asjade õpetamisel on vaja digivahendeid kasutada. Meil on koolis kaks puutetundlikku tahvlit, üks neist muusikaklassis. Olen virtuaalse klaviatuuri tahvlile paigutanud ja lapsed on otsinud seal noote üles, nii et kogu klass näeb. Klaveri ümber ju kõik ei mahu. Muusika kuulamine on suur valdkond muusikaõpetuses. Youtube on hea võimalus, sealt leiab üles pea kõik, mida on vaja muusikatunnis kuulata.“ Ja õpetaja meenutab tehnika arengu iseloomustamiseks aega, mil klassis oli grammafon ja muusikat kuulati vinüülplaatidelt. Youtube`is saab lisaks muusika kuulamisele ka näha muusikateose ettekannet: muusikainstrumente, kuidas pillimängijad neid mängivad, dirigente, lauljaid, kuidas kantakse ette ooperit jne.

Hagudi Põhikoolis on arvutiklass, on tahvelarvutid, sülearvutid. Mure on internetiühendusega. Nuta või naera, aga õpetajad peavad kokku leppima, kes mis ajal klassiga internetis toimetab, vastasel juhul jookseb internetiühendus kokku. Vald teab seda, ja tegutsetakse, et koolimajja saaks valguskaabli ja internetiühenduse paremaks. 

Lihtsad, aga vajalikud diginipid

Pea kolm kuud DigiKiirendi koolitust on andnud juba tulemusi. Pilvi Pärnapuu ütleb, et programmi avaüritusel 28. augustil Kullamaa Keskkoolis sai ta muusika ja liikumise töötoas häid nippe, mida tunnis kasutada. Näiteks kuidas lapsed muusikatunnis digivõimalusi kasutades liikuma panna. Lihtsate vahendite töötoas tutvustati, kuidas kasutada ClassroomScreeni (https://classroomscreen.com/) näiteks selleks, et lapsed ülesande täitmisel aega jälgiksid. Peale taimeri saab eestikeelsel lehel kasutada veel valgusfoori, joonistamist, müra taseme mõõtmist, QR-koodi. „Kasvõi info otsimine internetist, kuidas kiirelt vajalik üles leida. Enne ma nii täpselt ei teadnud. Olen õppinud, kuidas tunni häälestuseks Answer Gardenit kasutada (https://answergarden.ch/). Või kuidas enda loodud materjali lastega jagada nii, et ei peaks kasutama pikki lohisevaid linke. QR koodide tegemist õppisime ja olen seda tunnis mitu korda proovinud,“ loetleb Pilvi Pärnapuu. Ta kasutab palju ka Learning Appsi (https://learningapps.org/), kus on mängud õppetöös kasutamiseks ja on ka endal lihtne mänge luua. 

Kas teil on eesmärk, milleni tahate koolituse lõpuks jõuda? „Eks eesmärk on ikka järjest oskuslikumalt rohkem digivahendeid kasutada tunnis. Näen, et tänapäeva lapsed on eriti siis hakkamist täis ja silmad lähevad särama, kui näevad, et täna saab midagi tahvelarvutis teha. Eriti just ühe klassi puhul, kelle tähelepanu on raske tunnile saada. Aga nagu on tahvelarvutid, nii on kõik töös.“

Uued teadmised korvavad pingelise aja

HITSA plaanib aastatel 2019-2020 jõuda DigiKiirendi koolitustega veel 60 koolini. Kas te julgustate õpetajaid ja koolijuhte selles osalema? „Loomulikult. Koolitus avardab nii palju silmaringi, mida kõike on võimalik põhjatust internetist oma tunni huvitavamaks muutmiseks saada. Julgustan ka selles mõttes, et koolitajad on väga toetavad ja sõbralikud. Koolitused ei ole rasked, kõik on lihtsaks tehtud ka nende jaoks, kes võibolla veel pelgavad digivahendeid kasutada. Pingelisem on see aeg küll, sest koolitusel on ka kodutööd. Aga põnev on ka, uued teadmised korvavad kogu ajakulu.“

Avafotol on Pilvi Pärnapuu muusikatunnis. Foto autor on Aivar Arak.

Samal teemal:

• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

Elasid kord Pärnu Rääma Põhikooli õpetajad, õpilased ja teised tublid koolipere liikmed. 2015. aasta novembris hakkasid Facebookis ühe osana põhikooli õpiseltskonnast oma elu elama Rääma Nutiajud. Rääma Nutiajud oli kohe algusest aktiivne, ettevõtlik FB-kogukond, kes tahtis lisaks Facebookis suhtlemisele ka midagi ägedat ära teha. 

Üks Rääma Nutiaju idee oli, et tehkem mingi äge viktoriin, millele Pärnu Rääma Põhikooli õpilased saavad vastata elektroonselt Google Drive´i abil. Idee sai teoks ja viktoriin õpilastele väga meeldis.

Seejärel hakati mõtlema, et vahva ju küll omas koolis elektroonselt Google Drive´is viktoriini teha, kuid seda võiks ju ka teistele Rääma Nutiajude sõpradele jagada. Nii sündiski esimene e-viktoriin “Nutt tuleb peale”, mis toimus novembris 2016. Küsimused kõnetasid nutimaailma ning olid osalistele kohati parajaks pähkliks. Korraldajatele oli abiks HITSA, kes vahvaid auhindu jagas. Teine e-viktoriin “Nutt tuleb peale” toimus aprillis 2017 ning osalejatele hulk aina kasvas. 

Tõeliselt populaarseks sai e-viktoriin “Nutt tuleb peale” õppeaastal 2017/2018, mil kahel korral aastas toimunud e-viktoriinile vastas kokku rohkem kui 10 000 õpilast ja huvilist üle Eesti. Suur tänu siinkohal toetajatele, kelle nimed on ka tänuseinalt leitavad - leiad SIIT.

Kõikidele ettevõtlikele haridusasutustele soovitus nr 1: Kui Sinu haridusasutuses on toimunud midagi ägedat, siis kirjuta sellest sotsiaalmeedias, et ka teised toimunust teada saaksid. Seeläbi saavad teisedki indu midagi uut proovida ning nii toetame oma hariduse ja ühiskonna arengut!

Teksti autor on Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Pärnu Rääma põhikool on ettevõtlik kool
• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” algab 13. novembril

Üle-eestiline Oskuste ÖÖ avatakse 8. novembril kell 9.30 ministeeriumide ühishoones Suur-Ameerika 1. Esinevad Tallinna Balletikooli tantsijad ning avakõne peab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. 

„Kutseharidus on tänapäevane ja moodne valik igale noorele. Paljudes Eesti kutsekoolides on maailmatasemel tipptehnika ja koolitatakse spetsialiste, kelle järele on tööturul selge vajadus. Digitehnika, tasemel õpetajad ja võimalused liikuda edasi kõrgharidusse või miks mitte laia maailma – see kõik on juba praegu olemas,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaeksperdi Meeli Murasovi sõnul on paljud Eesti ettevõtted silmitsi probleemiga, et neil ei ole vajalikke oskustöötajaid. „Üheks põhjuseks võib pidada järelkasvu vähenemist – noored ei leia teed kutseharidusse. Osati võib see tuleneda sellest, et õpilased ja õpetajad ei ole teadlikud kutsehariduse võimalustest. Näiteks üldhariduskoolide rahuoluküsitlusest selgus, et põhikoolides on kutsekoolis õppimise võimalusi tutvustatud vaid 24%-le kaheksandate klasside õpilastest. Kolmandik kaheksanda klassi õpilastest ei ole kutseharidusega üldse kokku puutunud. Oskuste ÖÖ aitab kindlasti teadlikkust parandada ja mõista, et kutsekool on hea valik, mis avab tee edasiseks,“ sõnas Murasov.

Sihtasutus Innove koos Eesti kutsekoolidega korraldab neljapäeval, 8. novembril Euroopa kutseoskuste nädala raames üle-eestilise Oskuste ÖÖ.  Avatud on mitmed põnevad töötoad ning toimub palju oskustega seotud tegevusi, mis on külastajatele tasuta. Tule kogu perega! Oskuste ÖÖ programmiga saab tutvuda http://www.kutseharidus.ee/oskuste-oo/.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Kutseoskuste nädalat tähistatakse kõikjal Euroopa Liidus 5.-9. novembrini. Samaaegselt liikmesriikide tegevustega korraldab Euroopa Komisjon Viinis erinevaid kutsehariduse teemalisi sündmusi. Iga riigi poolt osaleb seal ka saadik, Eestit esindab kutseharidusest tuule tiibadesse saanud Tartu Kunstikooli vilistlane, Oot-Oot Stuudio tegevjuht ja kaasasutaja Marko Ala. Viinis jagavad saadikud oma kogemusi ning räägivad oma kutseoskuste edulugu. Marko Ala on üks neljast saadikust, kellega tehakse videointervjuu, mida jagatakse Euroopa kutseoskuste veebilehel. Selle kaudu saab Marko võimaluse inspireerida oma looga noori kõikjal üle Euroopa. 

Tänavu on oodata Euroopa kutseoskuste nädala raames üle 1300 sündmuse 46st riigist. Eestis toimuvast Oskuste ÖÖ-st võtavad osa 21 kooli.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kutsekooliõpilased asuvad võidu digilahendusi looma

Marii Maamägi õpib Tallinna Ülikoolis haridustehnoloogia magistriõppes. "Lugu sai sisendi loengust - privaatsuse ja turvalisuse alused (õppejõud Birgy Lorenz), kus rääkisime väga põhjalikult privaatusest ja turvalisusest internetis. Aine raames soovisin avada teemat, mis puudutaks laste tegemisi inernetis ning sisaldaks konreetset juhendit/soovitusi lapsevanemale oma lapse internetiturvalisust silmas pidades," ütles Marii ise selle loo taustaks. 

Artiklit "Internet, kas komm või pomm" saab lugeda Marii blogist. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• KüberPähkel küsib: missugused on õpilaste teadmised digitaalsest ohutusest?
• Küberkiusamine: müüdid ja tegelikkus
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

Eelmise aasta laager oli Värskas ning seal kuulati õppejõude ja lahendati ülesandeid nii keemia, füüsika, matemaatika, bioloogia kui ka geograafia vallast. Laagis osalejate piirarvuks oli 30 õpilast ehk igast koolist 10 õppurit. Mulluse laagri kava oli väga tempokas. Õppisime eelmise aasta kogemusest ja tänavu kitsendasime õppeainete valikuid, sidudes kokku keemia, füüsika ja matemaatika. 

Selle aasta laagri asukohaks sai ülikoolilinn Tartu. Logistiliselt oli kergem läbi viia õpet TÜ õppehoonetes, kus vajalikud laboriseadmed ja õppejõud olemas. 

Esimene õppepäev toimus TÜ keemia instituuti laborites. Õppetöö toimus kahes grupis ja 
juhendajad olid õppejõud Ida Rahu ja Vladislav Ivaništšev. Laboratooriumis oli teemavaldkond orgaaniline süntees ja sünteesiti aspiriini. Samal ajal lahendati arvutiklassis õppejõudude juhendamisel ülesandeid. Kui algul tundusid ülesanded paljudele õpilastele hirmutavad, siis tasapisi said kõik väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks. Päeva lõpetuseks tehti tulevastele tudengitele majatuur, näidati erinevaid laboreid ja seadmeid ning uurimistingimusi.

Teise õppepäeva sisustas Tartu Ülikooli teaduskool. Uuriti üheskoos giidiga Tartu Ülikooli peamaja ajalugu, külastati endisaegset tudengikartserit, külastati kunstimuuseumi, vaadati Elektriteatris videolavastust õppevõimalustest ja kuulati Päärn Paiste loengut "Geokeemia ehk kuidas mõista Maad“. Päärn Paiste loeng oli väga sütitav ja kaasakiskuv, nii mõnigi gümnasist kaalus loengu järel vastava elukutse valikut.

Kaks töist ja väsitavat ning silmaringi avardavat õppepäeva möödusid kiiresti. Tõdeti rahulolevalt, et koos õppimine on ühendav ja kasulik. Kohtumiseni juba järgmisel sügisel.

Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi projekti ja karjäärijuht, laagri korraldaja

Samal teemal:

• Valga Gümnaasiumis ergutati maitsemeeli söödavate putukate töötoas
• Võru Gümnaasium võõrustas Quantumil Kagu-Eesti riigigümnaasiume

Eesmärk on kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on viis valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Täpsem info ja link tulevad ülesse nutiraama.weebly.com ja Rääma Nutiajud Facebooki kasutaja seinale. 

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!

Rääma Nutiajud 

Samal teemal:

• Pärnu Rääma Põhikool on ettevõtlik kool
• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutikevadesse

Kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ korraldajad ootavad Kultuurikatlasse üle 2000 gümnaasiumiõpilase, kellel avaneb võimalus tutvuda viie kõrgkooli õppekavadega, osaleda töötubades ja kuulata eri valdkondade asjatundjaid rääkimas ülikoolilinna Tartu võimalustest. Konverentsil astuvad üles näiteks näitleja Tõnis Niinemets, Tartu targa linna valdkonnajuht Lauri Sokk, Tartu Ülikooli doktorant Jason Mario Dydynski ning emeriitprofessor ja endine Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin.

Kõrghariduspäeva projektijuhi Liina Laulu sõnul soovivad sündmuse korraldajad, et tulevased sisseastujad hakkaksid juba varakult mõtlema, millised erialad neile võiksid sobida. „See on suurepärane võimalus tutvuda erialade sisuga juba enne edasiõppimisotsuse langetamist. Õppekavasid tulevad tutvustama tudengid, kellelt võib kuulda vahetuid ülikoolielu emotsioone. Praktilise kogemuse saamiseks on noortel võimalus osaleda töötubades,“ rääkis Laul.

Valida on üle 20 töötoa vahel. Muu hulgas kutsuvad Tartu Ülikooli geograafid tegema Tallinnast kolmemõõtmelist mudelit, Eesti Maaülikooli veterinaarid aitavad mõõta loomade õnnetaset ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid lasevad omal nahal kogeda, kuidas on olla vanur. Eesti Lennuakadeemia õppurite seltsis saab uurida, kui palju sarnaneb Hollywoodi filmides nähtud lendamine päris eluga, ja Kõrgema Sõjakooli kadettiga saab harjutada vägede juhatamist.

Kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja esmakordselt ka Kõrgem Sõjakool. Meeleolukat päeva juhib tuntud saatejuht ja ERR-i ajakirjanik Taavi Eilat.

Rohkem teavet ja kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ registreerimislingi leiab sündmuse kodulehelt.

Info ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi
• Tartu Ülikooli raamatukogus avatakse kolmanda korruse ruumid ja avahoidla

Tutvuti Bulgaaria kooli igapäevaeluga, külastati inglise keele, matemaatika ja arvutiõpetuse tunde ning vahetati kogemusi erinevate õpetamise meetodite ja võimaluste üle.

Näiteks inglise keele õpetamisel on Bulgaaria koolides suurem rõhk tähtede ja sõnade kirjutamisel, sest bulgaaria tähestik on kirillitsa, mis erineb ladina tähestikust. Inglise keele tundides nägid ja said eesti õpetajad üle võtta häid nippe, kuidas näiteks palli- ja rõngamängude abil sõnavara korrata.

Matemaatika ainekava on Bulgaarias võrreldes Eestiga mahukam. Näiteks 7. klassi õpilased lahendasid suhteliselt keerulisi ülesandeid püramiidide pindala ja ruumala arvutamise kohta. Eestis õpitakse selliseid ülesandeid lahendama alles 9. klassis. 7. klassi ainekavas on ka negatiivne astendaja, avaldiste lihtsustamine, samuti õpitakse põhikoolis põhjalikult võrratusi.

Õpilastel on arvutiõpetus tunniplaanis eraldi aine, selle jaoks on koostatud põhjalik ainekava ja paberkandjal õpikud, mis toetavad õpetaja tööd.

Kadedust võib tunda, sest selle piirkonna väikestes koolides olid olemas kunstkattega väljakud jalgpalli mängimiseks ning lapsed lustisid vahetundides rõõmuga õues ja kasutasid vähem nutivahendeid.

Eesti õpetajad tutvustasid Eesti kultuuri, haridussüsteemi ja oma kooli. Õpetajad viisid läbi inglise keele tunde ja robootika ning programmeerimise töötubasid. Bulgaaria õpetajatele ja õpilastele tutvustati Ozoboti robotit, Makey Makey leiutamise komplekti ja miniarvutit Micro:bit. Kõige põnevam oli nii lastele kui õpetajatele Ozoboti programmeerimine värvikoodide abil.

Inglise keele tundides õpetasid eestlased bulgaarlastele erinevaid laule ja mänge, näiteks flashcardide abil uute sõnade õppimist, mille puhul keeleoskuse tase ei olnud takistuseks.

Agne Kartau inglise keelt õpetamas

Mõlema kooli õpetajad tegelevad rahvusvaheliste eTwinningu projektidega, külaskäigu ajal loodi uus ühisprojekt "Sharing", kus õpetajad jagavad üksteisega oma õpetamise nippe ja kogemusi ning tutvustavad uusi tehnoloogilisi vahendeid.

Kooli direktor Sonya Kulincheva korraldas kaugelt tulnud külalistele eraldi õhtuse vastuvõtu, kus maitsti koos kohalike kooli töötajatega bulgaaria traditsioonilisi sööke-jooke ning õpiti selgeks tähtsamad rahvatantsusammud. Bulgaaria köök on väga mitmekesine ja maitsev ning toidu tegemisele ja söömisele pööratakse palju tähelepanu. Selline vastuvõtt ja tähelepanelikkus oli meeldiv üllatus Eesti õpetajate jaoks.

Kooli inglise keele õpetaja Goritsa Lazarova viis läbi bulgaaria rahvustoitude šopska salati ja gyuvechi valmistamise töötoa. Šopska salat koosneb kurgist, tomatist, paprikast, sibulast, riivitud juustust ja õlikastmest. Gyuvechi valmistamiseks vajalikud köögiviljad ja lihatooted tükeldati ja praeti pannil ning pandi iga sööja jaoks eraldi väikestesse savipotikestesse ahju küpsema. Bulgaarlaste külalislahkusest ja imemaitsvatest toitudest võiks kirjutada pikalt.

Bulgaarlased on uhked oma kultuuri üle, igal sammul oli näha, et väärtustatakse kohalikke rahvalaule ja -tantse.  Rahvamuusikat kuulatakse nii kodus kui ka kultuuriüritustel, osatakse muusika järgi rahvatantse tantsida ja õpetatakse neid külalistele.

Goritsa Lazarova, Ave Kartau, Signe Reidla, Sonya Kulincheva 

Võõrustajad tutvustasid eesti õpetajatele Bulgaaria selle piirkonna kuulsamaid vaatamisväärsusi. Näiteks Eestiski hästi teatud ravitseja Vanga koduküla ja Bulgaaria kõige väiksemat linna Melnikut, mis on kui vabaõhumuuseum, ning kuulsat mägisuusakuurorti Banskot. Sügava mulje jättis Dobarsko kirik, mis hämmastab teadlasi üle maailma. Nimelt on sealsetel 400 aasta vanustel seinamaalingutel Jeesus Kristust kujutatud koos kosmoselaeva meenutava objektiga. Külastasime erinevaid linnu Edela-Bulgaarias, mis on  looduslikult imekaunis koht. Näiteks ööbisime Razlogi linnas, mida piirab kolm mäestikku – Rila, Pirin ja Rodope, nende kõrgemad tipud on üle 2000 meetri kõrged.

Mõlemad koolid on huvitatud edasisest koostööst, nii veebipõhiste kui reaalsete kohtumiste kaudu. Antud Erasmus+ projekt on heaks näiteks sellest, et edukas rahvusvaheline projektitöö on võimalik ka väikestes maakoolides.

Osalemine rahvusvahelistes õpirändeprojektides võimaldab rakendada elukestva õppimise ja enesearendamise põhimõtet, suurendab avatust teistele kultuuridele ning esitab õpetajatele uusi väljakutseid meeskonnatöös. Kohtumised eri maade kolleegidega kujundavad uue vaatenurga ning pakuvad uusi võimalusi oma töö parendamiseks.

Tekst ja fotod: Ave Kartau ja Signe Reidla, Surju Põhikooli õpetajad

Avafotol on Signe Reidla robootikatund Bulgaaria õpilastele ja õpetajatele

Tegevustest, tähtaegadest ja eesmärkidest rääkisid eTwinningu mentorid täpsemalt 1. novembril toimunud veebiseminaril „eTwinningu multiprojektid 2018“. eTwinning toetab koolide veebipõhist koostööd, sh rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida projektitööd, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. 

Multiprojekte on eTwinningus proovitud varemgi ja edukalt, need on olnud väga populaarsed. Eesmärk on tutvustada eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega.

Selle õppeaasta multiprojektide lühikirjeldused ja vajaliku info leiab allpool. Kui tundub, et mõni teema kõnetab, siis registreeruge eTwinningu kasutajaks (kui te seda veel pole) ja võtke ühendust projekti algataja(te)ga. 

1. Logo lugu

Projekti algatajad: Leila Lehtmets ja Marika Viks

Lapsed uurivad kooli/lasteaia/rühma logo ja/või maskoti tähendust. Logo/maskoti pilt riputatakse üles Twinspace´i (Padletisse) ja lisatakse juurde logo lugu. Virtuaalsel näitusel valitakse välja kõige kaunim logo ja kõige atraktiivsem maskott. Lapsi julgustatakse jutustama oma nägemust logo sisust. Logodega saab siduda lisaülesandeid (memoriinid, puslede tegemine, oma logo väljamõtlemine jms). Projekt on rahvusvaheline. 

Osalema oodatakse lapsi ja noori vanuses 3 kuni 19 eluaastat. Projekti kestvus: november 2018 kuni jaanuari lõpp 2019. Õppeained: kunst, disain, keel ja kirjandus, IKT.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75571/home 

2. Meie äge kool 

Projekti algatajad: Maria Malozjomov ja Kairi Mustjatse

Õpilased tutvuvad GIFide ja meemidega. Vaadatakse erinevaid näiteid ning arutletakse, miks neid vaja on. Õpilaste ülesandeks on luua oma kooli tutvustav GIF või meem. GIFid ja meemid laetakse ühisesse veebigaleriisse. Projekt võetakse kokku parimate GIFide ning meemide valimisega. Hääletamiseks kasutatakse  Google Formi või muud sobivat keskkonda.

Osalema on oodatud kolmandate klasside õpilased, aga ka nooremad. Projekt kestab kaks kuud (täpsem aeg sõltub projektipartneritest). Õppeained: eesti keel, ajalugu, kunstiõpetus lõimituna IKT-ga.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75875/home

3. Imelised hetked

Projekti algatajad: Tiiu Leibur ja Tiiu Vendel

Projekt keskendub jõuluajale. Õpilaste ülesanne on jäädvustada eredamaid hetki jõuluajast panoraamfotodena/360° fotodena ja lisada lühikirjeldus sündmusest/kohast/hetkest. Projekt õpetab väärtustama traditsioone, tähtsate hetkede salvestamist ja jagamist. Paraneb sotsiaalmeedia kasutamise oskus (kuidas selliseid fotosid üles laadida). Parimate fotode ja lugude väljavalimine osalejate poolt.

Osalema oodatakse õpilasi vanuses 14 kuni 19 eluaastat. Projekt on plaanitud novembrisse ja detsembrisse 2018. Lõimitud on paljud õppeained: eesti keel, ajalugu, internetiturvalisus, fotograafia jne. Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/76549/home

4. 101 nutisammu meie koolielus

Projekti algatajad: Aimi Jõesalu, Florika Kolbakova ja Marika Anissimov

Iga multiprojektis osaleja postitab oma nutisammu kohta vähemalt foto (või video, animatsiooni või lingi ja lisab, kus,kuidas või mida tehti, kasutati). Pühendame 101 nutisammu Eestile! Eesmärgiks on eesmärgistatud digilahenduste kasutamine küll õppetöös, küll koolielu argipäevas. Lisaks üksteiselt õppimine!

Õpilaste vanus: gümnaasiumiaste (ja vanemad). Õppeaine: kõik õppeained, valikained ja -kursused jne.  Ajakava: projekt algab 15. novembril ja lõpeb, kui 101 nutisammu on täis või kuni õppeaasta lõpuni.

Link projektile:

• https://twinspace.etwinning.net/75584/home
• https://docs.google.com/presentation/d/1qPd_cekCQDeJ-tRan9TNBtMb72cmh_eaHx_waZHf9w8/edit?usp=sharing

5. Väärtustame vana ja väärtuslikku

Projekti algatajad: Ere Tumm ja Triin Jürgenstein 

Eesmärk on välja selgitada nii projektis osaleva õpilase kui tema vanavanema kõige vanem isiklik ese. Esemetest tehakse foto, lisatakse juurde lühike kirjeldus ning nende abil kujundatakse Canva keskkonnas plakat. Plakatid laetakse TwinSpace´i keskkonda kaustadesse. Projekti lõpp-produktiks on  kultuuripärandi aasta lõpetuseks koolides valmiv näitus plakatitest väärtustamaks meie endi isiklikke väärtuslikke esemeid. Projekti päevikusse postitatakse foto koolis toimunud näitusest.

Õpilaste vanus: 10 kuni 16 ehk 3.-9. klass. Õppeaine: emakeel, ajalugu, kunst, inglise keel lõimituna IKT-ga.
Ajakava: 2. november kuni 21. detsember 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/179878

6. Loodus koolimajas

Projekti algataja: Terje Mägi

Projekti eesmärk on pildistada klassi- või kooliruumis olevaid (poti)taimi, õppides läbi selle tegevuse tundma erinevaid taimi. Pildile tuleb lisada taime nimetus (soovi korral ka väike kirjeldus kasvutingimustest) ja fotograafi nimi, klass ning kool. Fotodest valmib ühine fotonäitus Padleti tahvlile. Projekti tegevus toimub Twinspace´is, kuhu iga osalev projektipartner lisab ka oma kooli ja klassi lühitutvustuse, samuti foto oma koolimajast, klassiruumist. Samuti lisan Padlet tahvli Twinspace´i.  Projekti lõppedes teab ja tunneb laps koolimajas kasvavaid taimi, samuti partnerkoolides kasvavaid taimi. 

Õpilaste vanus: 7- 14. Õppeaine: lõimitud loodusõpetuse, eesti keele, IT tunniga. Ajakava: november, detsember 2018.

Link projektile: http://lingid.ee/looduskoolis 

7. Too õun näitusele!

Projekti algatajad: Marika Viks ja Ene Kruzman

Projekti eesmärk on tunda rõõmu õunast ning väärtustada seda kasulikku puuvilja läbi kunsti. Arendada laste loovust, kasutades erinevaid meediume (akrüül, süsi, guašš, värvilised pliiatsid, akvarell, vildikad, foto, arvutigraafika jne). Leiame ühise projektitöö käigus sõpru ning jagame oma õppimise protsessi. Õpetajad saavad arendada oma eTwinningu oskusi ning panustada koostöösse. Laste töödest valmib ühine veebinäitus. Projekt on rahvusvaheline.

Õpilaste vanus: 4-16. Õppeaine: kunst, IKT, töö- ja tehnoloogiaõpetus. Ajakava: 12.-26. november 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180939

8. Õpin loodusliku materjali abil

Projekti algataja: Ene Kruzman

Projekti eesmärk jagada ideed kuidas võib kasutada loodusliku materjali mängus ja õppetöös. Õpetajad ja lapsed korjavad looduslikku materjali (tammetõrud, kastanimunad, kivid, käbid jne) ning kasutavad seda materjali mängu- või õppevahendina. Õpetajad ja lapsed jagavad pilte ning ideid, kuidas nad kasutavad looduslikku materjali. Projekt arendab lastes armastust looduse vastu, õpetab loodust tundma. 

Õpilaste vanus: 3 kuni 7 aastat. Sobib kasutada eelkooli õppeainetes. Ajakava: projekt toimub novembris 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180304

9. Ilmavaatluse nurk minu rühmas

Projekti algataja: Ene Kruzman

Lapsed teevad ilmavaatlusi (õhutemperatuur, tuul, sademed, pilved). Lapsed panevad ilmavaatluste kalendrisse õiged tingmärgid. Lapsed pildistavad oma kalendrit ja jagavad teistega, võrdlevad kalendreid ja teevad järeldusi. Projekti käigus lapsed õpivad tegema ilmavaatlusi. 

Õpilaste vanus: 4 kuni 7 aastat. Õppeaine: loodus.
Ajakava: projekt toimub novembris 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180305

10. Värvid looduses

Projekti algatajad: Signe Reidla ja Ave Kartau

Lapsed teevad  kahe kuu (november ja detsember) jooksul loodusest pilte ja jagavad neid eTwinningu portaalis teistega. Piltidele lisatakse juurde kirjeldused või mõeldakse piltide kohta välja jutukesed. Projekti eesmärk on õppida tundma loodust, arendada laste loovust ja koostööoskust. Laste  töödest valmib ühine e-raamat koos kirjeldavate tekstidega.

Õpilaste vanus: II kooliaste. Õppeained: loodus, IKT, emakeel. Ajakava: november-detsember 2018.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75513/home

11. Killuke tervikust

Projekti algatajad: Eve Saare ja Heily Epro-Volmer 

Lapsed otsivad erilisi märke oma koolis, kooli ümbruses (esemeid kooliruumides või õues, õppevahendite hulgast, mängudest või raamatutest-õpikutest, koolitundidest, interaktiivsetest õppematerjalidest, õppetöövahenditest jne). Õpilased fotografeerivad seda ja esitavad projektipartneritele ühe killu sellest fotost. Teised osalejad mõistatavad, mis see võiks olla. Fotodest tehakse pusled ja projekti lõpptulemusena valmib kooliga seotud fotodest pusleraamat. 

Õpilaste vanus: 9 - 14. Õppeaine: loodus, emakeel, kunst, IKT. Ajakava: november-detsember 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180707

12. 5 Eesti asja, ilma milleta ma ei suuda elada

Projekti algatajad: Margit Laidvee, Siret Soe

Õpilased pildistavad või joonistavad viis Eesti asja, ilma milleta nad ei kujuta oma elu ette. Oma tulemus vormistatakse kollaažina või plakatina, millele lisatakse lühike kirjeldus/põhjendus.Lõpptulemustest pannakse kokku e-raamat. (Algatajad näeksid projekti ka rahvusvahelisena,mille tulemuseks oleks erinevate riikide e-raamatud, mis teeks lõpptulemuse veelgi huvitavamaks. Sellisel juhul on pealkirjas „Eesti“ asemel „oma riigi“). Eesmärk on oma riigi eripära väärtustamine.

Õpilaste vanus: 10-18. Õppeaine: seob kõiki õppeaineid. Ajakava: jaanuar-veebruar 2019.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75839/home

Foto: Koolielu arhiiv

Parimatele on auhinnaks reisiraha mõne Eesti muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks.

„Pikendame konkursi tähtaega nädala võrra, kuna oleme õpetajatelt saanud väga positiivset tagasisidet konkursi osas ning soovime neile vastu tulla, et videote tegemine koolitunnis paremini seostada poolelioleva õppetööga,“ selgitab tähtaja pikendamist Negavati projektijuht Kadi Mitt. „Oleme lastelt juba saanud väga vahvaid ja asjalikke videoid. Loodame, et neid saabub veelgi ning pikendatud tähtaeg annab võimaluse kõigile oma nägemused edastada. Ja nagu oleme öelnud ka varasemalt - esitatavad probleemid ei pea olema sugugi globaalsed. Julgesti võib jälgida oma koduümbrust ja lähedasi ning märgata seal mõnda aspekti, mida saaks igapäevaselt keskkonna heaks ära teha.“

Konkurss toimub kahes vanusekategoorias: I-III klasside ja IV-VI klasside õpilased. Osalemiseks tuleb moodustada vähemalt 3-liikmeline meeskond, luua kuni 2-minutiline videoklipp, kus kirjeldatakse ära mõni keskkonnaga seotud murekoht ning pakutakse välja lahendus. Siis tuleb video mini Negavati kodulehel registreerida. Osaleda võib terve klassiga ning kasutada nii õpetajate, noorsootöötajate, huviringide juhendajate kui ka lapsevanemate abi. Konkursil saab osaleda kuni 11. novembrini 2018.

Videokonkursi mõlema vanusegrupi võitjad saavad kuni 700 euro ulatuses reisiraha mõne Eesti muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks. Reisirahata ei jää ka teised esikolmikusse tulnud meeskonnad. Samuti panevad oma lemmikutele välja eriauhinnad Eesti Pandipakend, Uuskasutuskeskus ning Rimi Eesti Food AS. 

Kõikide konkursist osavõtjate vahel loositakse Telia Eesti eestvedamisel uute ägedate videote tegemiseks välja nutitelefon. Telia Eesti toetustegevuste juht Elo Võrk sõnab, et kui panna kokku loovus, tehnoloogia ja vastutustundlik mõtlemine, võib tulemuseks olla lahendus, mis täna tundub ulme, aga mõne aja pärast reaalsus. „Oleme saanud erinevate uuringute ja töötubade kaudu lastelt väga häid nõuandeid, kuidas tehnoloogiat veelgi paremini ühiskonna probleemide lahendamiseks tööle panna. Loodame, et sellelt konkursilt sünnib ka selliseid nutikaid nõuandeid ja lahendusi keskkonna hoidmiseks, mida on võimalik ellu viia tehnoloogia abil.“ 

Konkursi võitjad selgitavad välja KIKi töötajad ning parimatest parimad kuulutatakse välja 4. detsembril mini Negavati kodulehel. Täpsemad konkursi tingimused leiab mini Negavati kodulehelt ja infot jagab ka Negavati projektijuht Kadi Mitt (kadi.mitt@kik.ee, 52 42 602).

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kaheksateistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 000 keskkonnaprojekti. Samuti korraldab KIK koostöös Keskkonnaministeeriumiga 18-30-aastastele noortele mõeldud konkurssi Negavatt, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

Allikas: KIKi info