Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk tervitas sümpoosionil osalejaid Euroopa keeltepäeva puhul ja märkis, et mitmekeelsus on väärtuslik ja Eestis väärtustatud. „See annab meie inimestele eelise tööturul nii Eestis kui ka välismaal, kuid veelgi olulisem – avab uksed teistesse kultuuridesse ning seob meid maailmaga laiemalt,“ sõnas Kasesalk.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner andis parimate keeleõppeprojektide tegijatele üle Euroopa Komisjoni ja ministeeriumi tunnuskirjad. „Tänavused võiduprojektid esindavad nii mitteformaalset keeleõpet kui ka õppekavaga tihedamalt seostatud tegevusi,“ ütles Kärtner. „Rõhutatud on eelkõige seda, et keeleõpe toetab ühest küljest isiksuse arengut, teisalt muudab õppurid konkurentsivõimelisemaks hilisemas tööelus,“ ütles Kärtner.    

MTÜ Lahemaa Looduskool pälvis tunnuskirja multikultuursete perede 10-16-aastastele noortele suunatud lõiminguprojekti eest. Projekti käigus arendati noorte looduse ja pärandkultuurilist sõnavara, suhtlemisoskust ja eneseväljendusoskust. Kogemusõppele põhinenud projektis osales kokku ligi 200 noort 20 koolist ning ja nelja kooli õpetajad.  

Tartu Kutsehariduskeskus viis ellu õpilaste konkurentsivõimet tõstvaid keeleõppetegevusi. Selleks pakuti täiendavat inglise, soome ja saksa keele õpet turismivaldkonna õpilastele. Keeleõppetegevused sisaldasid mentorõpet, keelelaagreid keelekeskkonnas ja muid aktiivõppemeetodid.

Kadrioru Saksa Gümnaasium sai tunnuskirja saksakeelsete majandusõppe projektide eest. 2014. aastast õpetatakse koolis majandust saksa keeles. Välja on töötatud õppesuund, kus lõimitakse keele ja majanduse õpet ning arendatakse õpilastes ettevõtlikkust. Majandusõppe lõpetajad oskavad kõrgel tasemel saksa keelt ning oskavad seda ära kasutada ettevõtluse ning rahvusvahelise suhtluse vallas.

Taustainfo

Euroopa keeleõppe tunnuskiri toetab ja tunnustab uuenduslikku lähenemist keeleõppele, sh erinevate metoodikate ja tehnikate kasutamist ning hea praktika levitamist. 

Valitav keeleõppealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvusvaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima erinevaid keeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi. Keeleõppe tunnuskirja võib pälvida ka festival, õpiring, keelteklubi, keelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms. 
Euroopa keeleõppe tunnuskirjale saab kandidaate esitada uuesti 2019. aastal kevadel. 

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa keeltepäev 26. septembril

Euroopa keeltepäeva puhul räägitakse mitmekeelsusest  ja rõhutatakse keelte olulisust. Programm viiakse läbi nii eesti kui ka saksa keeles.

Samas annab Haridus- ja Teadusministeerium üle tänavused Euroopa keeleõppe tunnuskirjad edukatele keeleõppeprojektidele.

Pikaajalise saksa keele õpetamise traditsiooniga koolina lähenetakse ürituse teises pooles mitmekeelsusele saksa keele kaudu. Koos partnerkoolidega üle Eesti, kus esimeseks võõrkeeleks saksa keel, jagatakse kogemusi, mida on võimalik saavutada tänu heale saksa keele oskusele ning kuidas saksa keele järel omandatakse edukalt kõiki teisi võõrkeeli.

Loe lähemalt Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kodulehelt!

Kutsume Sind osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

Keda ootame? 

Osalema on oodatud kõik õppejõud, õpetajad, õpetajaks õppijad ja teised õppeasutustes (sh lasteaiad, üldharidusekoolid, kutsekoolid, kõrgkoolid, huvikoolid jne) tegutsejad, kes soovivad olla haridusuuenduste eestvedajaks.

Miks osaleda?

Sest see on inspireeriv! 
•Saad oma ala parimatelt uusi teadmisi nüüdisaegsest õpikäsitusest.
•Sul on võimalus olla ise haridusuuenduse loojaks ning loodut teistega jagada.
•Uuenduse loomisel on Sulle toeks mentor.
•Programmi lõpuks on Sul asjatundjate kontaktvõrgustik järgmiste ideede arendamiseks.

Tulemus?

Saad ellu viia Sulle südamelähedase idee, mis aitab nüüdisaegselt õppida. Programmi edukalt läbides saad hakata eksperdina õpitut jagama ning võid kandideerida HITSA stipendiumile.

Arenguprogrammis osalemine on tasuta.
 
Avalduste esitamise tähtaeg 14. oktoober 2018. Vaata täpsemalt siit! 

Arenguprogrammi korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks kaasab HITSA programmi tehnoloogiaettevõtjaid, startup-kogukonna esindajaid ning valdkonnaeksperte nii Eestist kui ka välismaalt. 

Foto: Canva

Samal teemal:

• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot
• Tulge digiteri tegema!
• Algab ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"

25. septembril teevad tasemetööd valimisse kuuluvad seitsmendate klasside õpilased ning 2. oktoobril valimisse kuuluvad neljandate klasside õpilased. 

Loodusvaldkonna tasemetöödes keskendutakse eelkõige loodusteaduslikele üldpädevustele. Õpilastel tuleb uurimis- ja otsusetegemisülesannete abil igapäevaelulisi loodusteaduslikke probleeme lahendada. Teadmiste kõrval hinnatakse ka õpilaste analüüsi-, kavandamis- ja tõlgendamisoskusi. Tagasisidelehed õpilase ja grupi tasandil annavad õpetajale ja õpilasele soovitusi õppetegevuse edasiseks kavandamiseks. 

Riiklikult analüüsitakse valimisse kuuluvate õpilaste tasemetööde tulemusi üldistatult, üleriigilisel tasemel. Valimisse mitte kuuluvad koolid võivad tasemetööd läbi viia vabatahtlikult ning nende õpilaste tulemusi hindavad koolid ise. 4. klassi tasemetöö valimisse kuulub 2023 õpilast 149 koolist, 7. klassi valimisse 1893 õpilast 141 koolist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ütles, et tegu on uue lähenemisega õpilaste õpitulemuste hindamises. “Üldpädevusi õpetatakse aineüleselt ning uuendatud tasemetööde formaat lubab paremini jälgida nii õpilaste arengut aineõppes kui ka igapäevases elus vajalike oskuste omandamist,” ütles Hollo.

Innove testide keskuse loodusvaldkonna peaspetsialist Elle Reisenbuki sõnul ei pea õpilased tasemetööks eraldi valmistuma. Tasemetöö on õppimist toetav hindamisvahend, testi sooritamise eest ei panda hindeid ega koostata koolidest pingeridasid. „Muretseda ei ole ka vaja selle pärast, et suvega on õpitu unustatud. Tasemetöö läbiviimise eesmärk on koguda tagasisidet teadmistest ja oskustest, mida õpilane on aastate jooksul sügavalt omandanud,“ selgitab Reisenbuk. Tema sõnul ausa tagasiside saamiseks on oluline, et tasemetöö toimuks julgustavas õhkkonnas. “Kui õpilane ei tunne suurt survet, siis saab ta kindlasti endast parima anda,” lisas peaspetsialist.

Kogu tasemetöö läbiviimisele kulub umbes 60 minutit, selle viiakse läbi elektroonilises keskkonnas EIS. Testi sooritamiseks on õpilastel aega 45 minutit, lisaks taustaküsimustik, mille täitmiseks on 5 minutit. Riiklikku valimisse kuuluvaid tasemetöid kontrollitakse kas elektrooniliselt või avatud vastustega küsimusi, mida ei ole võimalik elektrooniliselt kontrollida, hindavad õpetajad Innoves. Nendes koolides, kus tehakse riiklikku tasemetööd valimiväliselt, hindavad õpilaste avatud vastustega küsimusi oma kooli õpetajad Innove suuniste kohaselt. 

Riiklike tasemetööde läbiviimise eesmärk on anda nii õpilasele, tema vanemale, õpetajale, kooli kogukonnale kui ka riigile ausat, objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õpilase pädevuste kohta. Loodusvaldkonna tasemetöid viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning tasemetööd on välja arendatud Tartu Ülikooli professori Margus Pedaste töögrupi teadlaste poolt. Käesolevad tasemetööd on esimesed uuenduslikud testid, mis on valminud Digipöörde programmis ESF meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara loomine ninga kasutuselevõtt“ raames.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Selle aasta riigieksamite tulemused on kokkuvõttes paremad kui eelmisel aastal

VAATA JUTUTÄRINGUTE KASUTAMIST ÕPPETÖÖS HITSA DIGITERADE FB-LEHELT! 

Digiterad baseeruvad mikroõppel. Digiteri jagatakse kaks-kolm korda nädalas. Laikimine, jagamine ja kommentaarid on digiterade FB-grupis oodatud. Tagasiside aitab digiteri paremaks muuta.

Loe lähemalt "Digiterade" projekti kohta Koolielust! 

Samal teemal:

• Tulge digiteri tegema!
• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

Joonistusvõistlusele saab iga huviline esitada kuni kaks tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobril Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Osalemise tingimused on kirjas aasta linnu veebilehel.

Tänavu tähelepanu all olev lind on hästi tuntud oma uhke levikutaolise saba ja kevadiste metsisemängude poolest. Kel pole olnud juhust metsist oma silmaga näha, saab joonistamiseks inspiratsiooni koguda metsisekaamera salvestustest.

Saabunud pilte hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Parimatest töödest koostatakse näitus, mis avatakse novembris Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Tublimatele joonistajatele on auhinnad välja pannud Photopoint, Eesti Jahimeeste Selts, MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus, Tallinna Loomaaed ja teised.

Aasta linnu joonistusvõistlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Kaasa aitavad Tartu Kunstnike Liit, Tartu Lastekunstikool, Eesti Jahimeeste Selts, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Aasta linnu tegevusi toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Andres Kalamees
Aasta linnu projekti koordinaator
andres.kalamees@eoy.ee
www.eoy.ee/metsis/

Taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 210 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 23. novembrini.

SA Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul on toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. "Tegemist on selle valdkonna kolmanda taotlusvooruga, eelmistest voorudest sai toetust palju põnevaid projekte, mille raames kutsuti kooli noori juhendama ettevõtjaid, tehti õpitubasid ja laagreid. Hea meel oli näha, et paljud ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused soovisid koolidega koostööd teha, loodetavasti on see nii ka selle vooru puhul. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides jms,“ nendib Parve.

Taotlusvoorust on toetust oodatud taotlema koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Taotlejal tuleb projekti kaasata ka vähemalt üks partner. Juhul kui taotleja ei ole kool, peab vähemalt üks projekti partneritest olema kool. Koolide all peetakse silmas üldhariduskoole ning kutse- ja rakenduskõrgkoole.

Ettevõtlusõppe taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 210 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust.

Taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” projektitaotluste esitamise tähtaeg on 23. november 2018 kl 17.00 ning taotlused tuleb esitada e-keskkonnas.

Taotlejad on oodatud ka infopäevadele, mis toimuvad 8. oktoobril Tallinnas ja 10. oktoobril Tartus.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Täpsem teave ja infopäevadele registreerimine 

Allikas: Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet

Konkursist LEGO Education Teacher Award oodati osa võtma ennekõike loodus- ja reaalainete õpetajaid/ringijuhendajaid. Auhinnaks oli reis USAsse Bostonisse, kus toimus LEGO Education Symposium and Tufts STEAM Education Conference (STEAM inglise keeles: Science, Technology, Engineering, Art, Mathematics).

Kui Võrumaa viie kooli robootikaõpetaja ning hetkel ka Võru laste robootikaringi juhendaja Triinu Grossmann seda teadet nägi, ei olnud ta vaatamata suurele kogemusele robootikas ning LEGOde kasutuses üldse kindel, et oma töö konkursile esitab. „Ikka tundub, et teised on tublimad,“ sõnas ta. Aga kolleegide toetav tagasiside andis julgust ning konkursitöö, kus põhimõtteliselt tuli kirjeldada, missuguseid õppematerjale/vahendeid oled loonud ja kuidas LEGOsid õppetöös kasutanud, sai esitatud. 

LEGOd igas õppeaines

„LEGO klotse saab kasutada igas õppeaines, kõik oleneb õpetaja loomingulisusest, kuidas ta julgeb ning oskab neid oma ainetundi lõimida. Minul on hetkel vastupidi: lõimin erinevad ained robootikatundi – matemaatika, kirjandus, kunst, loodusained. Teen aineõpetajatega koostööd,“ kirjeldas Triinu Grossmann. Ta sõnas, et kõik algab õpetaja enda huvist robotite ning LEGO klotsidega ehitamise vastu. "Minu jaoks on see põnev ja loov. Eesti keele õpetaja saab olla ka eesti keele õpetaja ainult siis, kui talle endale see amet meeldib,“ tõi ta võrdluse. 

Ja siis ühel hetkel sai Triinu telefonikõne ja teate, et tema konkursitöö on Eestis võitnud ning tuleb Bostonisse sõita. „Tunnustus on muidugi tore, aga esimene mõte oli, et kuidas ma üksinda Bostonisse saan. Pikk reis tundus mulle nii hirmutav. Küsisin oma healt partnerilt MTÜ Nuti-Võlurist ning Parksepa Keskkooli haridustehnoloogilt Jaana Kõvatult, kas ta on nõus kaasa tulema. Leidsime võimaluse, kuidas tema reis rahastada. Nii läkski, Jaana tuli kaasa minu turvaisikuna,“ sõnas Triinu Grossmann muigamisi. 

Jaana kinnitas, et loomulikult oli ta nõus minema. „Muidugi mõtlesin, et reis on suhteliselt kallis, aga siis tuleb lihtsalt rohkem tööd teha!“

Ka Jaanal on õpetajana hea kogemus LEGO kasutamisest õppetöös. „Lapsel on LEGO klotside abil lihtsam ennast väljendada. Kui ta ehitab midagi valmis, siis koos valmis asjaga on tal kergem kirjeldada, jutustada, esitlust teha jne.“ 

LEGO Educationi ja Tuftsi Ülikooli STEAM LEGO Education Symposium and Tufts STEAM Education Conference toimus Bostonis 5.-7. juunini. „Räägime ju lastele ka, et õppida saab igal pool, igal sammul. Panime tähele, kuidas me ise reisi igal päeval õppisime. Kuidas lennujaamas käituda, kuidas metroos. Reisil õppimine oli väga oluline,“ kinnitasid Triinu ja Jaana. 

LEGOd pannakse kokku kunsti ja kirjandusega

Tegevused jagunesid LEGO sümpoosioni ja STEM-konverentsi vahel nii, et huvilised said kõigest osa. Kõik konkursi võitnud 27 õpetajat üle maailma (https://education.lego.com/en-us/events/2018-teacher-award-us ) tegid teisel päeval ettekande oma tööst ja demonstreerisid oma projekte. „Natuke olin ikka närvis ka, aga kõik läks kenasti. Iga päev olid ettekanded ja töötoad. Mina võtsin rohkem vanema kooliastme töötubasid ja Jaana alushariduse ning esimese kooliastmega seotud töötubasid,“ selgitas Triinu. „Jäi silma, kuidas LEGO klotse kasutati koos erinevate vahenditega, näiteks kunstitarvetega. Seda olen Eestis vähem näinud. Kõige huvitavam töötuba oli Novel Engineering (http://www.novelengineering.org/), kus ühendati kirjandus ja inseneeria.“

See tähendab, et võetakse kirjandusteosest (laulust, näidendist, muinasjutust jne) mõne tegelasega seotud probleem või keeruline olukord ja otsitakse sellele uudset, innovaatilist, tehnoloogiale-inseneeriale toetuvat lahendust. Näiteks kuidas saaks karupoeg Puhh puu otsast mee kätte või kuidas parandada Karlssoni propellerit. „Olen nüüd ise ka õpilastega katsetanud. Kuulasime „Rongisõidu“ laulu, õpilased mõtlesid, mis probleemid Piilupardil olid, miks rong kraavi läks, ja hakkasid otsima lahendusi,“ sõnas Triinu Grossmann. 

Ka Jaana Kõvatule jäi töötubadest enim silma see, kuidas õppimiseks, ülesande lahendamiseks ühendatakse mitu vahendit omavahel kokku ja seda mitte üksnes LEGOde puhul. „Esimeses töötoas tuli LEGOde abil meenutada lapsepõlve, kuidas ja mis situatsioonis õppisin. See tuletas meelde, kuidas õppida mängu abil. Mulle väga meeldis Six Bricks metoodika – see on kuus suurt Dupla LEGO klotsi, mille kasutusvõimalused on lõputud. Neid tundi tuues saab arendada õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskust, ka kehalisi võimeid. Eestis ei ole Six Bricks väga levinud, mõtlengi, kuidas neid õpetajatele tutvustada,“ sõnas Jaana. 

Populaarne makerspace

Veel tõid Triinu ja Jaana välja, et väga populaarsed on praegu makerspace´id ehk ruum (koht, paik) koolis, raamatukogus või mujal avalikus hoones, kus on üles seatud hulk tehnoloogilisi vahendeid ja kus saab harjutada nii kätt, silma kui mõistust. „3D-printer  üksi ei tee makerspace´i. Juurde on vaja sisu ja inimesi. Töötubades arutleti palju, milline võiks makerspace olla, mis probleemid võivad tekkida,“ sõnasid nad. 

Bostonis nähtu ning kuuldu põhjal leidsid Triinu ja Jaana, et meie õpetajad võiksid omi töid-tegemisi julgemalt maailmale näidata ja tutvustada. Meil on, mida jagada, ka LEGOde kasutamise kogemust. Samuti julgustavad õpetajaid LEGO Teacher Award konkursil osalema. 

Fotod: http://tuftsstemedconference.org/summer2018/photos/

Samal teemal:

• Lasteaiad astuvad järgmise sammu STEAM-oskuste õpetamises
• LEGO Education kutsub osalema õpetajate konkursil Teacher Award 2018

Meie koolidesse ja lasteaedadesse jõuab üha enam uut tehnoloogiat. Jah, see arendab loovust, analüüsivõimet ja nii edasi. Siiski on tehnoloogia vaid tööriist. Kuidas teha nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis? Mis kasu võiks õpetajal olla tehisintellektist? Või millist abi värkvõrgust ehk asjade internetist?

Seminaripäeva modereerib Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter. 

VÕRGUSTIK VÕRGUTAB

11. oktoobril kl 10-16

Tallinna Loomaaia konverentsikeskus

Paldiski mnt 145, Tallinn

NB! Konverentsiruumidesse pääseb Ehitajate tee ehk uue pääsla poolt.

Kava ja registreerimine

HITSA on korraldanud seminarisarja Võrgustik Võrgutab alates 2008. aastast, et tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd ning tõsta hariduse kvaliteeti.

Foto: Unsplash, Yura Fresh.

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides

Rajaleidja keskuse töövarjupäev „Hüppa üle oma varju“ toimub 24. oktoobril ning selle eesmärk on anda põhikoolinoortele võimalus näha ja kogeda reaalset töömaailma ning kuidas koolis õpitavad teadmised tööle asudes rakendust leiavad. Kuna põhikooli lõpuklassis tuleb noortel langetada esimesed olulisemad karjäärivalikud ja teha edasiõppimise otsused, siis töövarjupäev aitabki õpilastel paremini aru saada, kas huvipakkuv eriala vastab ootustele.

Kui mullu oli noortel valida enam kui 160 ameti seast, siis tänu tööandjate ja ametiesindajate suurele huvile on sel aastal pakkumises kokku 262 ametipositsiooni. Kokku on töövarjukohti ligi 530 noorele. „Sel aastal on tõesti osalemas rohkem ettevõtteid ja erinevaid ametipositsioone kui eelmisel. Ühiskonnas on palju ameteid, mida esiotsa ei teata ja paraku ka ei valita, sest need on vähetuntud. Töövarjupäev võimaldabki tööandjatel neid erialasid tutvustada, noortel aga nendega tutvuda ning oma silmaringi ja valikuvõimalusi laiendada,“ räägib Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marja-Liisa Vaiksalu. 

Töövarjuks kandideerimine on avatud 30. septembrini ja selleks on vajalik kirjutada motivatsioonikiri ja täita ankeet, kus saab märkida kaks ametikoha eelistust. Töövarjupäeva ürituse all Facebookis jagavad karjäärinõustajad ka näpunäiteid edukaks kandideerimiseks, tutvustavad erinevaid ameteid ning tööandjaid, kes töövarju võtavad jpm.

Vaiksalu selgitab, et ainuüksi kandideerimisprotsess annab väga hea võimaluse arendamaks nn ülekantavaid oskusi, mida läheb ka tööelus enim vaja, nt suhtlemis-, eneseväljendus- ja läbirääkimisoskus, ajaplaneerimine, kokkulepete sõlmimine ning neist kinnipidamine jpm. „Seepärast soovitan kõigil 7.– 9. klassi noortel võimalusest kinni haarata, tegutseda ja kandideerida. Ainult nii õpid sa iseend kõige paremini tundma ja edasised otsused saavad olema lihtsamad. Ole julge ja tee esimene samm kellegi töövarjuna!“ julgustab ta noori tegutsema.

Põhja-Eesti Rajaleidja keskus kuulub SA Innove Rajaleidja võrgustikku, mis pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele noortele ning on partneriks lastevanematele ja haridustöötajatele.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti 100. juubeliks valmis kogumik „100 nõuannet oma raja leidmisel“
• Intellektikal suunavad võimalusi märkama viie Rajaleidja keskuse nõustajad