Koolielu: Uudised

Tartu Ülikool ootab 9. klassi õpilasi lahtiste uste päevale

Madli Leikop — Fri, 10 Jan 2020 13:33:32 +0200

Neljapäeval, 30. jaanuaril toimub Tartu Ülikoolis 9. klassidele mõeldud lahtiste uste päev, kus huvilised saavad tutvust teha ülikoolis õpetatavate erialadega, kuulata põnevaid loenguid ja osaleda kaasahaaravates töötubades.

Lahtiste uste päeval on Tartu Ülikooli õppehoonetes avatud üle 20 töötoa ülikooli eri valdkondadest. Üliõpilased ja õppejõud tutvustavad kaasavate arutelude, praktiliste harjutuste ja teaduslike katsete käigus erialasid ning õppekeskkonda. Päeva jooksul toimub kolm 45-minutilist töötubade sessiooni. Töötoad algavad kell 12.30, 13.30 ja 14.30 ning igal õpilasel on võimalik osaleda kuni kolmes töötoas.

Lahtiste uste päeva peakorraldaja, Tartu Ülikooli teaduskooli õpilastegevuse peaspetsialisti Terje Kapi sõnul on ürituse eesmärk suunata noori varakult oma tulevikule mõtlema. „9. klassi õpilastel tuleb üsna varsti otsustada, millisesse gümnaasiumisse astuda ja millisel suunal õpinguid jätkata. Lahtiste uste päeval võivad nad uudistada, mida põnevat saab Tartu Ülikoolis õppida. Töötubades osalemine annab võimaluse leida arvukate erialade seast endale huvipakkuv ning sellega varakult tutvust teha. See omakorda aitab 9. klassi noortel langetada olulisi tulevikku puudutavaid otsuseid,“ märkis Kapp.

Tänavusel lahtiste uste päeval on osalejatel võimalus kohtuda tõeliste talentidega ja avastada talent ka endas. Lisaks saavad huvilised treenida oma aju, panna interaktiivses õigusemõistmise töötoas proovile oma argumenteerimisoskus ning kontrollida takistusrajal geoloogia- ja keskkonnateemalisi teadmisi. Loomulikult ei puudu kavast põnevuse ja tarkusega täidetud videolavastus, mille käigus saab säravast näitlejast teejuht ülikooli tundmaõppimisel. Vene noortele mõeldes on valikus mitu venekeelset loengut ja töötuba.

Töötubadesse tasub end varakult kirja panna, sest kohtade arv on piiratud. Registreerimine Tartu Ülikooli veebilehel kestab 28. jaanuarini või kuni kohti jätkub.

Lahtiste uste päev 2019. Andres Tennuse foto

9. klasside lahtiste uste päev toimub tänavu juba seitsmendat korda. Igal aastal toob üritus jaanuari alguses Tartusse sadu noori kõikjalt Eestist.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

Negavatt õpetab õpilasfirmadele keskkonnahoidlikkust

Madli Leikop — Fri, 10 Jan 2020 13:01:48 +0200

Homme, 11. jaanuaril toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) roheideede konkursi Negavatt koolituspäev õpilasfirmadele, kus õpetatakse noortele, kuidas juhtida ja turundada vastutustundlikku ettevõtet.

Negavati projektijuht Anni Raie selgitab, et keskkonna- ja kliimateemad on tänastele noortele väga olulised ning seetõttu soovivad mitmed õpilasfirmad oma ettevõtte ka keskkonnahoidlikumaks muuta. Aga kui seda põhjalikult läbi ei mõtle, võib teadmatuse tõttu asi natuke nihu minna. „Seepärast peamegi vajalikuks noortega neid teemasid arutada, et õpilasfirmad aitaksid reaalselt maailma paremaks muuta,“ selgitab Raie. „Mul on hea meel, et õpilasfirmade programmi vedav Junior Achievement Eesti oli lahkesti nõus meiega koostööd tegema, sest soovime, et keskkonnahoidlikel õpilasfirmadel oleks võimalus oma toote või teenuse arendamist jätkata kandideerides Negavati konkursile,“ lisab ta.

Koolituspäeval saavad noored ettevõtjad uusi teadmisi rohepesust, sh kuidas seda ära tunda ja oma ettevõttes vältida. Räägitakse ka roheturundusest ning väärtuste juhtimisest.

Junior Achivement Eesti ja Negavati koostöö jätkub juba 8.-9. veebruaril õpilasfirmade laadal Rocca al Mare Kaubanduskeskuses ja Kristiine Keskuses. Negavatt valib sealt välja ühe keskkonnateemadega haakuva õpilasfirma, kes pääseb otse konkursi 15 parima hulka ning jätkab koos teiste meeskondadega tööd 10 000-eurose peaauhinna nimel. Negavati seitsmes hooaeg alustab juba 2. veebruaril ning ideede esitamise tähtaeg on 23. veebruar. Parimatest parimad selguvad 2. juunil.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud 18- kuni 30aastastele noortele mõeldud konkurss, mille eesmärk on suurendada ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad hoida keskkonda. Kuue eelmise hooaja jooksul on Negavatile laekunud kokku enam kui 300 ideed, mille raames on näiteks tuule tiibadesse saanud võtmehoidjaks kokkuvolditavaid poekotte tegev Poko ning kontorite sisekliima süsteemide automatiseerimisega tegelev idufirma SmartVent. Circupi korduvkasutatavate joogitopside kiirpesumasinaid võis kohata möödunud suvel mitmel festivalil ning aasta lõpus valmis keskkonnateadlikkust suurendav lauamäng EcoRace.

Allikas: Keskkonnainvesteeringute keskuse info

Keskkonnahariduse koolituspäeval on tähelepanu all maapõu ja selle uurimine

Eva-Liisa Orula — Wed, 08 Jan 2020 15:41:00 +0200

Eesti Keskkonnahariduse Ühing kutsub huvilisi 7. veebruaril osalema keskkonnahariduse koolituspäeval Särghaua õppekeskuses, kus saame rohkem teada maapõuest ja selle uurimisest.

Koolituspäeval tutvume Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi loodud Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse maapõue käsitlevate õppeprogrammide ja praktiliste tegevustega. Fookuses on maapõueressursside kasutamine tulevikus ja maapõue valdkonda populariseerivad projektid koolinoortele. Õpitubades saab ise käed külge panna kivimite, mineraalide ja kivististe uurimisel. Vaata koolituspäeva kava.

Keskkonnahariduse koolituspäev on 7. veebruaril kella 10.00–17.00 Särghaua õppekeskuses Pärnumaal. Osalemine on tasuta. Korraldaja tellib toitlustuse kõikidele osalejatele, maksumus selgub lähiajal. Registreerumine on avatud 3. veebruarini või kuni kohti jagub: https://forms.gle/mLT6Tq5DK6u6NULWA.

Koolituspäevale on oodatud õpetajad, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, haridusasutuste juhid, õpetaja eriala üliõpilased, loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide töötajad ning teised huvilised.

Koolituspäeva korraldab Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Särghaua õppekeskusega, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnahariduse koolituspäevade sarjas tutvustame loodus- ja keskkonnahariduskeskuste tegevusi, sihtrühmi ja eripärasid. Eesmärk on täiendada osalejate erialaseid oskusi, arendada keskkonnahariduse võrgustikku ning teavitada koole keskkonnahariduse võimalustest.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.ekhyhing.ee
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing

eTwinning saab 15!

Madli Leikop — Tue, 07 Jan 2020 13:51:43 +0200

15. jaanuaril kell 19 kutsume kõiki huvilisi veebiseminarile, kus teeme meeleoluka tagasivaate eTwinningu tegemistele, projektidele ja inimestele, kes on selle programmiga Eestis seotud olnud.

2005. aastal käima lükatud programmist on kasvanud maailma suurim õpetajate virtuaalne kogukond.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

15. jaanuaril kell 19 kutsume kõiki huvilisi veebiseminarile, kus teeme meeleoluka tagasivaate eTwinningu tegemistele, projektidele ja inimestele, kes on selle programmiga Eestis seotud olnud.

Anna veebiseminaril osalemisest teada siin: https://koolitus.edu.ee/training/3479.

Kohtume sünnipäevaseminaril!

Photo by Hybrid on Unsplash

Samal teemal:

Tartu Ülikooli teaduskool kutsub õpilasi infotehnoloogia õppepäevale

Madli Leikop — Tue, 07 Jan 2020 12:47:06 +0200

Tartu Ülikooli teaduskool korraldab koostöös Nortaliga 9.–11. klassi õpilastele kaks infotehnoloogia õppepäeva, mis toob kokku IT-huvilised õpilased ja IT-firma.

Õppepäevad toimuvad:

17. jaanuaril Tartu Ülikooli peahoones, 09:00–14:30.

24. jaanuaril Tallinna Tehnikakõrgkoolis, 09:00–14:30.

IT õppepäev toob kokku IT-huvilised õpilased ning IT-firma. Eesti juhtiva ja rahvusvahelise tarkvara- ning ärikonsultatsioonide ettevõtte Nortali parimad analüütikud Ulla-Mari Niit ja Kadi Külasalu, testijad Irina Averjanova ja Este-Liin Margens ja arendajad Marko Kaar ja Tanel Käär tutvustavad IT-töö köögipoolt ja annavad ülevaate oma igapäevatööst. Lisaks tutvustab Nortal, milliseid omadusi ja oskusi IT-ettevõtted otsivad.

Päeva teises pooles saavad kõik osalejad töötubades omal käel järele proovida, kuidas on olla analüütik, arendaja või testija.

Üritus on tasuta.

Info ja registreerumine: https://www.teaduskool.ut.ee/it-oppepaev.

Pea pooled kohad on juba täitunud, seega tasub kiirustada.

Allikas: TÜ teaduskooli info. Avafoto: Photo by Nathan Dumlao on Unsplash

Samal teemal:

Ootame teadustöid haridusteaduslike tööde riiklikule konkursile kuni 15. jaanuarini!

Sirli Taniloo — Mon, 06 Jan 2020 20:14:38 +0200

Kui oled 2019. aastal kirjutanud vägeva teadustöö kasvatus- ja haridusteaduste valdkonnas, siis ootame Sind kandideerima! Esita konkursile kas magistri- või doktoritöö või hoopis monograafia või teadusartikkel

Ootame üliõpilasi ning haridus- ja kasvatusteadlasi osalema haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil!

Töid saab esitada kuni 15. jaanuarini 2020 ja konkursi preemiafond on 8100 eurot.

Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele ja õhutada jagama teadustöö tulemusi õpetjatele ja laiemale avalikkusele. Konkurss jätkab kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi traditsioone, aidates kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikuteni. Konkursi uue nime alla mahuvad nii kasvatus- ja haridusvaldkondades tehtud tööd kui ka paljude sellega seonduvate valdkondade teadustulemused – näiteks logopeedia, psühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, hariduse juhtimine jne.

Töid saab esitada järgmistes kategooriates:

eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööd ning monograafiad;
magistritööd.

Konkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm

Lisainfo sirli.taniloo@etag.ee või tel 52 60 562

Jesper, Shlomo, Kriselle ja teised

Mare Müürsepp — Fri, 03 Jan 2020 19:18:12 +0200

Tutvustame jaanuaris toimuvat rahvusvahelist kirjaoskuskonverentsi. Sellist kokkusaamist, nagu 17.-19. jaanuaril 2020 IV Läänemeremaade konverentsil, toimub Eestis siiski suhteliselt harva.

Kirjaoskusühingud koondavad igas riigis, kus need on, lugemise-kirjutamise õpetajaid ja uurijaid, võimaldades mõttevahetust erialade ja ametite üleselt – psühholoogia, pedagoogika, eripedagoogika, andaragoogika, sotsioloogia, infoteadus jpt. Nii on uurijal ülikooli või teadusinstituudi töörühmast võimalik oma tulemusi esitleda otse lasteaia vaibalt tõusnud tegevõpetajale, ja vastupidi, praktikul võimalus selgitada, et uurija n-ö lahendus on tänaseks hetkeks juba aegunud, kuna tegelikkus laste kirjaliku keskkonna ja suhtlusvõimaluste osas muutub rutem kui ette kujutada oskame.

Kes siin praegu sellest konverentsist esimest korda loeb, pole veel millestki ilma jäänud, kuna ärganul on võimalus registreerida – vt 4bscl2020.ee, otsi üles eesti osaleja registreerimise link https://4bscl2020.publicon.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/.

Esinejaid on üle 100 ja kõigist ei jõua rääkida, aga kutsutud külaliste teemadegi nimetamine suunab otsustama – jah, on kasulik. Konverentsi teema on „Ühist keelt otsides“. Ehkki riigid ja rahvad on oma probleemides ja taustas erinevad, otsime lahendusi, mida üksteisega jagada.

Avaõhtu 17. jaanuari peaettekanne on UNESCO kaasava hariduse projektijuhilt: Heikki Lyytinen nimelt uurib ja juhendab arvutimängu võtete abil lugema õpetamist.

Shlomo Alon Iisraelist ja Greg Brooks Suurbritanniast tutvustavad ühe mitmekeelse haridussüsteemi toimimist, nimelt Malta. Ameerika Ühendriikidest lendab kohale William G. Brozo, et arutleda meiega 21. sajandi kirjaoskuse üle – milliseid pädevusi see sisaldab.

Leedu Seimi kultuurikomisjoni esimees Kestutis Kaminskas keskendub emigratsioonist naasvatele õpilastele: kuidas riigikeele õpe taas kodustuda aitab.

Kuidas näeb lugema õppimist inimene, kellele see tõesti keeruline on olnud – taanlane Jesper Sehested, kes on düslektikust kujunenud mitte üksnes lugejaks vaid ka raamatukirjutajaks. Kogu maailma düslektikuid toetab tema koduleht https://pluslexia.com/.

Mitmekeelsusest ja kirjaoskusest lasteaias kõnelevad nii Islandi uurijad Hanna Ragnarsdottir ja Kriselle Lou Suson Jonsdottir kui ka meie oma Maria Jürimäe.

Visuaalne keel kui ühendustee – see on Soomes eluneva rahvusvahelise uurija Gunilla Holmi teema.

Et anda ettekujutust eesti haridusprobleemidest, sõnastab Irene Käosaar oma mõtted müstilisest vene koolist.

Ja muidugi, kirss meie tordil – meie tulemused PISA aruandes – miks ja kuidas? Kas oskab Maie Kitsing vastata kõikidele põletavatele küsimustele? Meid need muidugi ei põleta, küll aga teisi; teatud emotsionaalset nihet on selle teema käsitlemisel rahvusvahelistel kohtumistel täiesti märgata.

Kui seninimetatutest mitu on rahvusvahelises elus väga tuntud ja maailmaorganisatsioonide liidrid, siis väga huvitavaid ettekandeid toovad siia ka täiesti tavalised õpetajad ja teised praktikud. On kindlasti selliseid kogemusi, mida võib hommepäev oma töös rakendada.

Nii et siis kohtume, 17. jaanuaril Lauluväljaku klaassaalis ning 18.-19. jaanuaril Tallinna Ülikooli ruumes.

Täiendav teave 4bscl2020.ee, projektijuht Meeli Pandis meeli.pandis@gmail.com ja konverentsi korraldaja Kristin Lillemäe kristin@publicon.ee.

Uus digitaalne kompetents ja inspireerivad ideed rahvusvaheliselt koolituselt Viinist

Madli Leikop — Fri, 03 Jan 2020 10:10:00 +0200

11. kuni 13. detsembrini 2019 toimus Viinis eTwinningu rahvusvaheline koolitus “Digital Competences and IT Didactics for teachers”. Seminaril osalesid õpetajad, kes huvituvad uutest õpetamismeetoditest ning projektõppest.

Konkreetse seminari fookus oli IT didaktikal. Eesti õpetajad osalesid HITSA eTwinning programmi vahendusel. Kokku osales koolitusel üle saja õpetaja erinevatest Euroopa riikidest.

Kuidas kasutada internetti turvaliselt ja vastutustundlikult? Mis on uut mängupõhise õppimise meetodite alal? Kuidas saaks algoritmilist mõtlemist rakendada erinevates õppeainetes? Kuidas mõõta koolide digipädevust? Kuidas aitab eTwinning kaasa õpetajate edu saavutamisel? Need on küsimused, millele koolitusel vastuseid otsiti.

Avaüritusel tervitasid kuulajaskonda Ursula Panuschka, Austria Rahvusagentuuri OEAD juht; Deirdre Hodson Euroopa Komisjonist; Martin Bauer Austria haridus- ja teadusministeeriumist ja Rute Baptista European SchoolNeti rahvuslikust toest. Arutleti arvutimaailmaga tihedalt seotud tulevikutöökohtadest, kus on ettevalmistusel oluline roll. Oluline on jagada teineteise kogemusi. Sisuka, mõtlemapaneva ja kaasahaarava võtmekõnega esines õpetajate nõunik ja hariduse mainekujundaja Kurt Söser. Tema kutsus kaasa mõtlema analoogse ja digitaalse maailma ühendamisest ja selles seisvast potentsiaalist ning piirangutest. Söser usub, et tulevikus on haridus fügitaalne (ingl phygital), ühendades reaalset ja digitaalset maailma.

Status quo katkestamine ja uute võimaluste leidmine

Teise päeva mahtus hulgaliselt sisukaid esitlusi, ettekandeid, töötubasid, arutlusi, ühe kohaliku kooli külastus ning jalutuskäik Viini jõuluturul.

Makeblocki turundusdirektori Gary Jonesi võtmekõne keskendus 21. sajandi hariduse väljakutsetele. Praeguses koolis õpime paraku endiselt fakte, nagu sada aastat tagasi. Lapsi õpetatakse sooritama hästi kontrolltöid, kuigi see pole see, mida vajame. Olukorda tuleb muuta ja haridus tuleb panna teenima tänapäeva maailma huve. Tulevikukooli põhieesmärgiks peaks olema loova, kiire ja kriitilist mõtlemisvõimet omava õppija arendamine, kes oskaks lahendada tõelisi probleeme. Õpetada tuleks lapsi läbi selle, mis neile huvi pakub, lasta neil ise avastada ja jõuda teadmiseni läbi väljakutsete.

Kõneleja rõhutas mängulise käelise tegevuse tähtsust õppeprotsessis. Kõige olulisem on, et noor õpiks õppima. Kui see on selge, on kõik teed avatud.

Oswald Comber Viini Ülikoolist tutvustas projekti “Learn to ProGrAME”. Tema arvates on oluline muuta seda, mida õpilased vabal ajal nutiseadmes teevad. Kui nad seal juba aega veedavad, on mõistlik suunata nad millegi arendava juurde. Ta jagas, kuidas videomängude loomine õpilaste programmeerimisoskusi arendab ning kuidas arvutitundides õpetamisel on küsimuste lahendamiseks mõistlik kasutada hierarhilist püramiidi, kus esimene samm on küsimuse formuleerimine ja iseseisvalt lahenduse leidmine, teise sammuna saab küsida abi kaasõpilastelt ja alles kolmandaks küsida nõu õpetajalt. Sellise strateegiaga julgustame õpilasi ise probleeme lahendama ja kasvatame kriitilist mõtlejat.

Nikolaus Königi ja Thomas Wernbacheri töötoas räägiti õppimisest läbi mängu. Mis on mängudes erilist ja miks mõnel puhul peaks kasutama õppimiseks mänge? Tegelikult sisaldavad kõik mängud teatud eesmärke, nendeni püüdlemist, reegleid, koostööd, teatud tegevusi ja kohest tagasisidet. Mängu tulemus näitab tehtud sammude sobivust - sa saad koheselt tagasiside oma otsustele ja valikutele. Keerukamad mängud sisaldavad strateegiaid, sul on valida mitmete võimalike lahenduskäikude vahel ja nendest sõltub edasijõudmine ning eesmärgi täitmine. Mäng ei räägi ainult lugu, vaid loob süsteeme, milles leiavad rakendust nii loovus, koostöö, kriitiline mõtlemine ja suhtlemine. Hästi kavandatud õppemängudel, mille turg on paraku alles väike, on õpetamisel suur potentsiaal, nad kaasavad, hoiavad motivatsiooni kõrgel ja hindamine on peidetud mängu sisse.

Kasulikuks osutus Maria Grandl ja Katharina Hohla poolt läbiviidud töötuba “Computational Thinking (CT) with BBC micro:bit”. Töötoa teoreetilises osas selgitati kuidas algoritmilise mõtlemise oskusi saab tutvustada ja praktiseerida erinevates õppeainetes. Praktilises osas jagati osalejatele probleemülesandeid, mille lahendamiseks kasutati programmeeritavat miniarvutit micro:bit ja sellele mõeldud visuaalset programmeerimiskeelt.

Muljetavaldav oli külaskäik NMS Feuerbachstrasse kooli, mis on tuntud elektrooniliste digivahendite kasutamise poolest praktiliselt igas klassitunnis. Igal õpilasel ja õpetajal on selleks oma iPad, mille ostmist kool ei toeta, kuid tagab vahendi neile õpilastele, kes seda endale lubada ei saa. 2014 alguse saanud ainulaadne projekt algas õpetajate väljakoolitamisega, ning viie järgneva aasta jooksul on jõutud selleni, et 100% õpilastest-õpetajatest kasutab igapäevaselt iPade igas ainetunnis ning digitaalne haridus on kooli üheks põhiväärtuseks. Põhiliseks töövahendiks on Keynote ning muuhulgas kasutatakse Areeka hariduslikke rakendusi, mida õpilased entusiastlikult demonstreerisid.

Noored vajavad tuge veebisuhtluses ja nutiseadmevabas keskkonnas

Matthias Jax kõneles ja kutsus kaasa mõtlema internetiohtude ja -turvalisuse teemal. Esimene kogemus nutiseadmega on lapsel juba vanuses 0-2, mis tähendab, et koolis teemaga tegelema hakkamine on juba lootusetult hilja. Lapsed teavad, mida nutiseadmes teha, oskavad kasutada fotokat, otsida, ekraanil liikuda, nad õpivad nutiseadme kasutust nagu emakeelt, see on vanemate matkimine. Küll ei oska lapsed aga infot töödelda. Nt võib YouTube suunata nad sobimatule sisule jne. Seega tuleb internetiturvalisuse teemaga alustada vara ja koolitada tuleb lisaks õpetajale ennekõike lapsevanemaid.

Noortele saab õpetaja toeks olla aidates kehtestada veebisuhtluses teatud reeglistikku. Noored suhtlevad teineteisega läbi sõnumite, erinevates gruppides suheldes tuntakse end osana sõpruskonnast. Selle tulemusena ollakse ülal öötundideni, et mitte jääda millestki ilma, tulemuseks unised lapsed koolipingis. Kolmandik teismelistest tajub digimeediat stressiallikana. Noored ei taju veebisuhtluses reegleid ja siin saab õpetaja olla suunanäitaja, näiteks kehtestades reegli, et peale 22 enam teatud gruppides sõnumeid ei saadeta. Kui õpetaja ütleb tunnis, et pane telefon ära, siis õpilane ei oskagi selleta midagi teha. Tuleb õpetada ja näidata, et muud on ka. Samas saab ja tuleb lisaks telefonivabale õppimisele, mis annab ootamatu vabaduse, kasutada nutiseadme potentsiaali õppimisel, õppevideote loomine, lugemine jms.

Noored ei kasuta vanemale põlvkonnale harjumuspäraseid rakendusi. Googleꞌi asemel kasutavad nad otsingumootorina nt YouTubeꞌi, sest seal pole vajadust tulemusi lugedes selekteerida, videos keegi räägib sisust, see võimaldab muuhulgas oma nime pähe esitada töid, mida õpetaja ei taipa otsida mujalt kui Googleꞌist. Samuti ei ole Facebook noorte seas enam populaarne, pigem kasutatakse SnapChatti, TikTokki.

Kas olete kunagi mõelnud, kuidas tulla toime ilma internetita? See on oskus, mida peame hakkama õpetama noortele, kes on harjunud interneti pideva olemasoluga. Vanemal generatsioonil on see oskus olemas, noortel enam mitte, ilma internetita ollakse justkui halvatud. Nii koolis kui kodudes on mõistlik seada sisse nutivaba aeg ja näidata, et elu on olemas ka internetita.

Koostöö ja kogemuste jagamine on oluline

Koolituse viimasel päeval tutvustas Helsingi Prantsuse-Soome Kooli direktor Kari Kivinen faktide kontrollimise platvormi FaktaBaariEdu ning rõhutas informatsiooni analüüsioskuse õpetamise tähtsust. Õpilased peaksid oskama ära tunda tõest ja mittetõest informatsiooni, ning samas ka lihtsalt valeinformatsiooni ja sellist valeinformatsiooni, mille eesmärk on teadlikult kahjustada või avalikkust ekslikult mõjutada.

Lihtsaks kontrolliks võiks tähelepanu pöörata järgmistele küsimustele: kes on info autor, kellele on info suunatud, mis on info tegelik sisu ja eesmärk ning millel see põhineb. Alati tuleks tähelepanu pöörata fotode ehtsusele.

SELFIE (Self-reflection on Effective Learning by Fostering Innovation through Educational technologies – eneseanalüüs tulemusliku õppimise kohta, soodustades innovatsiooni haridustehnoloogia kaudu) töötuba andis ülevaate keskkonnast, mille abil saavad koolid hinnata ja analüüsida digitehnoloogia kasutamist oma koolis.

Koolisiseste uuringute tegemiseks on võimalik kasutada keskkonnas olevaid küsimustikke või luua neid ise juurde. SELFIEꞌga kogutakse õpilaste, õpetajate ja koolijuhtide arvamusi tehnoloogia kasutamise kohta koolis. Osalejatele esitatakse küsimusi ja väiteid, millele on võimalik vastata viie-pallilisel skaalal. Käsitletavateks valdkondadeks on juhtimine, taristu, õpetajakoolitus ja õpilaste digipädevus.

Axel Zahlut pani kuulajad mõtlema sellele, mida hariduse andmises unustada ei tohiks. Ta avas teemat kolmes võtmes, õpilase, õpetaja ja ühiskonna seisukohalt. Tänased õpilased elavad võrgustikus ja see on neile väljakutse. Siin mängib olulist rolli dopamiin, sotsiaalmeedias saadud mõnu on sarnane mängude ja alkoholi tekitatava mõnutundega. Õpilased on stressis, kui võrgustikus ei toimi protsessid loodetud viisil ja sel juhul võivad nad toimetulekuks abi vajada.

Õpetajal soovitas kõneleja lõhkuda ära traditsiooniline klassiruumi, mille juured seisavad tööstusrevolutsioonis ja tehaseliinis, kus limiteeritud ajal õpetatakse mingile hulgale õpilasele mingid teadmised. See ei ole enam meie vajadus. Õpiruum tuleks jagada osadeks ja see peaks olema õpilasekeskne. Muutused peavad jõudma ka õpetamise metoodikasse, õpilased peavad tajuma, et vigade tegemine on õppimise osa, keskenduma peab sellele, mis on hea ja mõelda, kuidas saab veel paremaks. Õpetaja roll võiks olla näidata õpilasele, et ta on teekonnal ja eksimine on hea, sest sa liigud ikkagi edasi ja jõuad lõpuks kohale. Ühiskonna vaates soovitas Zahlut loobuda ootusest, et poliitikud midagi muudaks või ära teeks, hariduselus on muutused väga aeglased tulema. Küll aga on õpetajad ja õpilased ise need, kes saavad kiiresti reageerida.

Koolituse positiivne kogemus võeti osavõtjate poolt kokku grupitöös: uued vahetud kontaktid, uus digitaalne kompetents ja innustav motivatsioon, inspireerivad ideed, mida muuhulgas ka eTwinningu projektide kaudu rakendada. Koolituse näol oli tegemist intensiivse, eeskujulikult organiseeritud ja teostatud üritusega, kus huvilistel oli võimalus muuhulgas leida partnereid nii uute Erasmus+ kui ka eTwinningu projektide tarvis.

Oleme väga tänulikud, et koolitusest osa võtta saime. Sellest dokumendist leiab hulga kasulikke linke kodulehtedele ja keskkondadesse, millest konverentsil juttu oli.

Piret Kelgo (Loo Keskkool)

Signe Reidla (Peetri Lasteaed-Põhikool)

Madli-Maria Naulainen (Kuressaare Gümnaasium)

Avafoto: Photo by Rodion Kutsaev on Unsplash

Samal teemal:

eTwinningu rahvusvaheline seminar "Uued tehnoloogiatrendid hariduses"

Madli Leikop — Thu, 02 Jan 2020 11:33:16 +0200

Avatud on registreerumine rahvusvahelisele seminarile, mis toimub Tallinnas Swissotellis 13.-15. veebruarini. eTwinningu seminar toob kokku õpetajad Belgiast, Norrast, Prantsusmaalt ja Eestist.

Üheskoos tutvuda haridust mõjutavate tehnoloogiatrendidega - mängustamine ja personaliseeritud õpe ning kuidas neid eTwinningu projektidesse kaasata. Seminari jooksul leiab iga osaleja endale ka rahvusvahelise projektipartneri ning loob oma projekti.

Seminarile ootame eTwinninguga tuttavaid õpetajaid, kel on kogemust projektide läbiviimisel ning kes õpetavad õpilasi vanuses 9 kuni 14 eluaastat. Kandideerida saab kuni 10. jaanuarini 2020 siin: bit.ly/34gxnne.

Foto: Marvin Meyer, Unsplash

Samal teemal:

Algas tuttpüti aasta

Eva-Liisa Orula — Thu, 02 Jan 2020 08:37:54 +0200

Alanud aasta lind on tuttpütt. Euroopa ühe erakordsema välimusega veelind äratab tähelepanu omapärase kevadise pulmamänguga.

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kelle kohta on teadmised seni veel tagasihoidlikud. Siiski ei saa märkamata jätta tuttpüti omapärast varakevadist pulmamängu, milles vanalinnud graatsiliselt nokad vastakuti liiguvad, aeg-ajalt end vees püsti ajavad ning teineteisele veetaimi ulatavad.

Eestis on tuttpütt roostunud lahesoppide ja suuremate järvede tavaline haudelind. Kevadel saabuvad tuttpütid Eestisse aprillis kohe pärast jää sulamist, Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad nad oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama.

Lisaks tuttpütile elavad Eestis ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt – kõiki neid pütiliike tutvustab ornitoloogiaühing aasta linnu tegevuste käigus. Huviliste ja vabatahtlike abil kogutud andmetega saavad ornitoloogid täpsemaid teadmisi püttide leviku ja arvukuse kohta Eestis ning aitavad sellega kaasa püttide parema kaitse korraldamisele.

Tuttpüti aastal korraldab ornitoloogiaühing loodusõhtuid ning loodusretki aasta linnu elupaikadesse, digikultuuri aasta toob sügisel kaasa arvutijoonistuste võistluse. Tuttpütiaasta tegevustega saab end kursis hoida lehel www.eoy.ee/tuttpytt.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
Tel 508 2244
margus.ots@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt