Eesti kool on autonoomne ja paraku tuleb tunnistada, et väga head pilti õpetajate digipädevuste olukorrast meil pole. HITSA-s alustas eelmisel aastal Kristi Vinter-Nemvaltsi juhtimisel töörühm, mille fookuses ongi just õpetajate digipädevusmudel ja rakenduskava, kuidas taset tõsta. 

Suurt tungi õpetajaametisse Eestis pole, mistõttu tulebki mõelda rohkem alt-üles poliitikalahenduste peale. Kooli arengu eest vastutab ikkagi kooli juht ja pidaja ning neil tuleb nõuda ja teisalt ka toetada. Usun, et parimate praktikate jagamine, õnnestumiste JA ebaõnnestumiste väljatoomine on see, mis inspireerib. Aga koolis peavad ikkagi olema kokkulepped, kuidas laste digipädevus saavutatakse: kui palju nõutakse õpetajatelt endilt ja kui suures osas lahendatakse see muul viisil. Näiteks GAG-is on õpetajate toeks olemas nii juhendid kui ka it-õpilased st kõike ei peagi õpetaja ise oskama. Ma arvan, et Eesti õpetaja tehnoloogia kasutusoskuse teel on kõige suurem takistus mõtteviis. Liiga palju kardetakse eksida. Aga uurimise ja avastamiseta ja sellega kaasas käivate vigadeta siin ei saa. 

Aga tõsi on ka see, et ka HITSA-s peame leidma rohkem häid lugusid, mida jagada. Tooma esile, miks ilma tehnoloogiata enam ei saa. Näiteks soovitan kõigil õpetajatel tutvuda meie uue tehnoloogiakompassiga, kust leiab palju näiteid tehnoloogiast just kooli kontekstis.

Ekspertide hinnangul pole 65% neist töökohtadest, kus tänased noored tööle hakkavad, veel olemaski. Tehnoloogia mängib elus suurt osa ja parem on lapsed selleks ette valmistada! Raport aitab loodetavasti kaasa sellele, et tehnoloogiline innovatsioon kiiremini koolidesse jõuaks. Praegune õppekavade arendamise protsess on selleks liiga pikk – uuenduste õppetöösse jõudmine võib võtta aega kuni 10 aastat.

Lugu ilmus esmakordselt Äripäevas 27. veebruaril

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime
• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini

„Aktiivne osavõtt Negavati konkursist näitab, et keskkonnateemad lähevad noortele korda ning neil on innovaatilisi ja sisukaid mõtteid, kuidas ressursse säästa ja maailma paremaks muuta,“ sõnab KIKi juhataja Andrus Treier. „Mul on hea meel, et Negavati konkurssi teatakse võimalusena, kus saab oma ideedega välja tulla. Nii elav huvi annab lootust, et võime varsti taas kuulda mitmetest rohevaldkonna edulugudest.“

Negavatile said ideid saata kõik 18-30-aastased noored olenemata haridusest ja elukohast. Esitajate seas oli nii gümnasiste, juba töötavaid noori kui ka kõrgkoolide õppureid Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Kõrgemast Kunstikoolist Pallas ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist. Saabunud ideede hulgas on mitmesuguseid veebirakendusi, tarkvara- ja materjaliarendusi ning keskkonnasäästlikke tooteid ja teenuseid. Lisaks paistab tänavune aasta silma erinevate kampaaniatega. 

20. märtsil valib hindamiskomisjon 77 idee seast 13 parimat, kes pääsevad konkursi teise etappi. Hindamiskomisjoni kuuluvad KIKi analüüsijuht Tanel Liiv, projektikoordinaator Krisli Kõrgesaar ja kommunikatsioonispetsialist Kati Raudsaar. Samuti Keskkonnaministeeriumist peaspetsialistid Kadri Koemets, Liisa Mihkla, Janika Laht ja Hendrik Hundt. Lisaks saavad kaks projekti edasi rahvahääletuse tulemusena, mis toimub Negavati kodulehel 22.-24. märtsini.

Kõiki 15 edasipääsenut meeskonda ootab 6.-7. aprillil Paunküla Heaolukeskuses ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all ideed reaalsemaks vormitakse. Seejärel valib konkursi žürii välja kuni kümme nutikamat ja läbimõeldumat projekti, kes oma ideed testima asuvad ja erinevate koolituste käigus uusi teadmisi saavad. Parimatest parimad selguvad 28. mail Tartus toimuval Negavati superfinaalil. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda. Konkursi partnerid on Rimi Eesti Food, Eesti Pandipakend, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Uuskasutuskeskus.

Allikas: KIKi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Selgusid keskkonnateemalise videokonkursi mini Negavatt võitjad
• Mini Negavatile laekus 65 keskkonnaprobleemi lahendavat videot

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson märkis, et õpetajatel, koolidel ja seltsidel on väga tähtis roll eesti keele oskuse vajaduse teadvustamisel ja võimaluste tutvustamisel võõrsil elavatele Eesti päritolu peredele. „Selline kohtumine on hea võimalus õpetajatel omavahel kogemusi vahetada ja kohapealsete eesti keele õppe võimalustega tutvuda,“ ütles Adamson. „Eesti keele oskus on üks peamisi eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning üldse Eestis tegutsemisel.“

Üleilmsele eesti keele õpetajate kohtumisele tulevad nii kogenud pedagoogid kui ka agarad lapsevanemad, kes on loonud lasteringe ja mängukoole, et säilitada oma lastel eesti keele oskus välismaal elades.

Kohtumise raames külastatakse lasteaia- ja koolitunde Helsingis, Vantaas ja Espoos. Ettekannetega esinevad Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Helsingi Ülikooli eesti keele lektor Helen Plado ja professor Martin Ehala ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu. Mõtteid, kuidas noortes keelehuvi tekitada, annavad Keeleinspektsiooni peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk ning Säutsupääsuke ja kalamburist Keiti Vilms. Samuti autasustatakse välismaal elavate eestikeelsete laste kirjutamisvõistluse „Minu maailm“ parimaid. Õpetajate kohtumise lõpetab ideepäev Eesti Majas, kus toimub arutelu, kuidas motiveerida võõrsil elavaid peresid eesti keele ja kultuuriga tegelema.

Emakeelepäeva kohtumiste tava sai väliseesti õpetajate hulgas alguse kümme aastat tagasi. Kokku on saadud Saksamaal, Luksemburgis, Belgias, Rootsis ja Hollandis. Mullu, Eesti Vabariigi juubeliaastal tähistasid õpetajad emakeelepäeva Eestis.

Praegu õpib välismaal eesti keelt ligikaudu neli tuhat last. Eesti keelt õpetatakse 80 õpetuskohas: üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, seltsides ja lasteaedades.

Eestist lähetatud õpetajad töötavad Luksemburgis, Brüsselis, Riias, Petseris ja Ülem-Suetukis. Eesti keele õpet välismaal toetab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi raames, haridustegevusi aitab ellu viia Eesti Instituut.

Taustainfo eestlastest ja eesti keele õppest välismaal: https://www.hm.ee/et/tegevused/eestlased-valismaal

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Lonely Planet 

Samal teemal:

• Üleilmakool väliseesti lastele alustab uut õppeaastat
• Üleilma eesti keele õpetajad kohtuvad Tartus

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et kõiki Eesti piirkondi hõlmava loengusarja korraldab ülikool esimest korda. Ta tõdes, et kuigi Tartu Ülikooli teaduskool on üldhariduskoolidele loenguid korraldanud ka varem, ei jõua need tavaliselt maakonnakeskustest kaugemale. „Rahvusülikooli juubeliaastal tahame levitada teaduslikku maailmapilti ja tutvustada ülikooli tegemisi laiemalt,“ selgitas Valk ja lisas, et teaduskooliga võib arutada ka seda, kui loengule soovitakse peale kooliõpilaste kutsuda ka teisi kohalikke inimesi.

„Koolide jaoks on see suurepärane võimalus oma õpet rikastada. Õpilastele pakuvad meie loengud kindlasti uusi silmaringi avardavaid teadmisi, sest saadame nende ette oma parimad õppejõud. Usun, et kõik see toob ülikooli õpilastele lähemale ja võib-olla muudab ka mõne noore maailmavaadet või karjäärivalikuid,“ avaldas Valk lootust.

Kevadsemestril on koolidel võimalik valida 20 loengu vahel kõikidest ülikooli valdkondadest, loenguteemade nimekiri täieneb pidevalt. Ettekandeid peavad oma ala tipud, näiteks meediauuringute professor Andra Siibak, tervisedenduse dotsent Kersti Pärna, geoloogia teadur Päärn Paiste, suulise keele teadur Andriela Rääbis ja geoloogia vanemteadur Oive Tinn, samuti mitu silmapaistvat kraadiõppurit. Paljud õppejõud on valmis külastama ükskõik millist Eesti paika või esinema koguni viis-kuus korda, sest nad näevad, et teema pakub huvi ja paneb õpilaste silmad särama.

Tartu Ülikooli teaduskooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik kinnitas, et ülikooli loengute vastu tunnevad huvi nii suured linnakoolid kui ka pisikesed maakoolid ja koostöötahe on tugev. „Ühe eredaima näitena nimetaksin Lääne-Virumaal asuvat Vasta Kooli, mille personal on valmis minema meie õppejõule Rakverre vastu, et viia ta kooli, kuhu ühissõidukitega on keeruline jõuda,“ kirjeldas Järvik.

Kevadpoolaasta loenguid saavad koolid tellida juba nüüd rahvusülikooli juubeliaasta veebilehel. Sügispoolaasta loenguid saab tellida alates augustist.

Vaata kõiki rahvusülikooli 100. sünnipäeva sündmusi veebilehelt 100.ut.ee.

Fotod: Andres Tennus, TÜ

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• TÜ teaduskool kutsub õpilasi kursustele ja õpikodadesse

2019. aasta teema eTwinningus on demokraatlik osalus ning veebiseminaril vaatamegi lähemalt, kuidas aasta teemat oma õpiprojektidesse põimida. Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning kogemustega eTwinningu õpetaja Madli-Maria Naulainen jagab oma soovitusi, kuidas demokraatia teemat õpilastega käsitleda. 

Osalema on oodatud kõik huvilised! Palun anna teada oma osalusest siin.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetaja, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Foto: Unsplash, Marija Zaric

Samal teemal:

• Tallinnas kohtuvad noorte e-demokraatia võimaluste eestvedajad kolmekümnest riigist
• Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

„Sõlmime oma pikaajaliste partneritega püsivad lepingud vähemalt kolmeks aastaks, et anda organisatsioonidele kindlus ja võimekus eesmärke ellu viia,“ sõnas kantsler Mart Laidmets. „Uus toetuse andmise süsteem teeb rahastamise kindlamaks ja läbipaistvamaks,“ lisas ta.

Strateegilised partnerid on katusorganisatsioonid, kelle alla on koondunud mitmed väiksemad organisatsioonid või organisatsioonid, kelle tegevused aitavad saavutada riiklikult olulisi eesmärke Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusvaldkondades. Toetuse jagamiseks on moodustatud valdkondade ülene komisjon.

Ministri käskkirjaga kinnitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevustoetust saavad strateegilised partnerid aastateks 2019–2021. Täpsed summad kinnitatakse igal aastal eraldi. Seni toetati paljusid partnereid Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu.

Lisaks on välja töötatud kord üheaastaste projektide rahastamiseks. Noortevaldkonnas jääb alles võimalus saada toetust avatud vooru kaudu: noorte omaalgatuslike väikeprojektide toetust saab taotleda Eesti Noorsootöö Keskusest. Viimane jätkab ka projektide „Noorte tervistav ja arendav puhkus“, „Noortemalevad“ ja „Varaait“ rahastamist.

Kokku jagatakse toetusi ligi 7,9 mln eurot aastas.

Allikas: HTMi pressiteade

Kolmandat aastat järjest saab ülikooli vastuvõttu tagavat akadeemilist testi teha juba kevadel. Tänavu toimub akadeemiline test laupäeval, 23. märtsil.

Akadeemilise testi eesmärk on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testis on 150 valikvastusega küsimust, millega ei kontrollita mitte gümnaasiumi jooksul omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile testitegija valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning näha loogilisi seoseid. Akadeemilise testi tegemine vähemalt 65 punktile 100-st annab võimaluse asuda Tartu Ülikoolis omandama kas bakalaureuse- või rakenduskõrgharidust 35 õppekava alusel.

„Akadeemilise testi lahendamine märtsis on väga hea võimalus tagada endale koht ülikoolis juba varakult ja nagu eelmiste aastate kogemus näitab, kasutavad kandidaadid seda võimalust aktiivselt. 2018. aastal osales akadeemilisel testil iga viies abiturient,“ rääkis Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. Akadeemilisele testile on võimalik registreeruda 12. märtsini veebilehel www.ut.ee/akadeemiline-test. „Kindlasti ei tohi registreerimist ära unustada, sest ilma registreerimiseta me kahjuks kedagi testile lubada ei saa,“ rõhutas Kaldma.

Akadeemiline test tehakse arvutis ning seda saab lahendada eesti või vene keeles paljudes kohtades üle Eesti: Tartus, Tallinnas, Haapsalus, Jõhvis, Keilas, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Nõos, Põltsamaal, Pärnus, Rakveres, Valgas, Viimsis, Viljandis ja Võrus.

Testiülesanded jagunevad kahte suurde plokki: üks osa on seotud keele ja sõnavara valdamisega ning teine matemaatika ja loogilise mõtlemisega. Kõigil soovijatel on võimalik testi ülesehituse ja ülesannetega tutvuda 22. märtsini ülikooli veebilehel olevat proovitesti lahendades.

Testi tegijad saavad tulemuse teada kohe pärast seda, kui on lahendamise lõpetanud. Testi tulemus kehtib ülikooli astumiseks ainult 2019. aastal.

2018. aasta märtsikuus tegi akadeemilise testi 1466 üliõpilaskandidaati, kellest 389 ületas ülikooli vastuvõtuks vajaliku 65 punkti piiri ja tagas sellega endale ülikoolikoha. Sügisel asus Tartu Ülikooli õppima 280 akadeemilise testi paremikku kuulunud kandidaati, seejuures kõige enam valiti õppimiseks informaatika, õigusteaduse, füüsika, keemia ja materjaliteaduse ning majandusteaduse erialasid. 

Akadeemilise testi sooritamine märtsis on üks võimalus Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Kui testi tulemus jääb alla 65 punkti, siis on võimalik kandideerida riigieksamite/erialakatsete tulemustega. Iga õppekava täpsed vastuvõtutingimused, sh nõutud eksamid, leiad õppekava vastuvõtutingimuste juurest.

Allikas: TÜ pressiteade

Prantsuse näitekirjanik ja luuletaja Molière on öelnud: “Kui meeldiv on teada, et said midagi teada!”. Ka seekordses Akadeemiakese numbris on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada.

Oskuslik teadmiste edastamine eeldab üheselt mõistetavat sõnastust. Seetõttu on eriti hea meel, et õpilaste hulgas on jätkuv huvi uurida eesti keele eripärasusi ning arengut. Keel on elus, muutudes koos ühiskonnaga, mistõttu muutused keelenormides on igati eelduspärased. Aga kas ja kui palju muutused kõnekeelsetes tavades peaks mõjutama eesti kirjakeelt, on ühiskonnas aktuaalne arutelude teema. Seda peegeldavad ka ajakirja Akadeemiake käesolevas numbris ilmunud kahe õpilase selleteemalised uurimistööd. Haljala Kooli 8. klassi õpilane Säde-Liis Orujõe uuris, kui oluliseks peavad koolinoored eesti keele rolli oma elus ning millised on nende hoiakud õigekeelsusesse. Koeru Keskkooli õpilane Triin Aasa võttis fookusesse paljudele eestlastele peavalu valmistava suurtähe ortograafia ning tegi huvitava kokkuvõtte eesti keele suurtähe ortograafia reeglite muutumistest läbi aja. Lisaks selgus Triinu tööst, et nooremad inimesed kipuvad kirjutamisel rohkem vigu tegema, kui vanemad.

Ometigi ei jõua me iga sõna õigekeelsust ÕS-ist järgi kontrollida. Teatud reeglid tuleb lihtsalt selgeks õppida. Lisaks peetakse ju õigekirja tundmist ka inimese harituse mõõdupuuks. Janeli Kirsi uurimistöö sellest, kuidas unestiimulite abil õpitut kinnistada, võiks olla huvitav lugemine kõigile, kel tarvis uusi teadmisi paremini meelde jätta. Uni pole vajalik ainult õpitu meeldejätmiseks, vaid ka üldise elukvaliteedi ja tervise seisukohast. Uneharjumustest ja normidest koostas uurimistöö Tallinna Reaalkooli õpilane Tarmo Pungas, kes leidis, et 90% katses osalenud koolinoorte unetundide arv jäi alla soovitatud normi. Õppimisvõimet, tervist ja üldist rahulolu mõjutab ka meie keskkond, sh õhu kvaliteet, milles viibime. Tartu Jaan Poska kooli õpilane Aksel Bulavs näitas, mõõtes süsihappegaasi sisaldust õhus, et õhukvaliteet õpilaste kodustes õpperuumides võiks olla parem.

Mälueksperdid teavad, et tihti on teadmiste kinnistamine ning nendevaheliste seoste loomine oluliselt lihtsam, kui on võimalus oma käe ja silmaga asi järele proovida. Nii leidis Katariina Kurina, et liblikaröövikud kasvavad aeglasemalt, kui ta neile tugeva tuule peale suunas. Milline on üks järv ning selle elu allpool siledat pealispinda?  Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Pilleriin Jukk annab meile vastuseid Verevi järve soojus- ja keemilise kihistumise kohta oma mahukas uurimistöös.

2019. aasta Akadeemiakese talvenumbrist on kvaliteetset lugemist ka kirjandushuvilistele. Eestlastele tuttav libahundi teema on pakkunud ainest paljudele klassikutele. Brita Lubi Läänemaa Ühisgümnaasiumist teeb oma uurimistööga selgeks, kuidas on libahundi arhetüüp eesti kirjandusse tulnud ning kuidas ta aegade jooksul muutunud on. Kirurgilise meditsiini valdkonda uuris Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Keitlyn Kruus, tänu kelle tööle on nüüd kõigil võimalus tutvuda puusaliigese endoproteesimisega läbi spetsiaalselt loodud veebilehe.

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loo autor on Kristiina Mark, Akadeemiakese toimetaja

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi Edu ja Tegu toel on alustanud ettevõtlusõppega ainuüksi viimase kolme aasta jooksul 218 kooli ning kokku on ettevõtlusõpe levinud suuremal või vähemal määral pooltesse Eesti koolidesse.

Ettevõtlusõppe programmi toel alustas aastatel 2016-2018 ettevõtlusõppe rakendamist ja ettevõtlikkust kujundava õpikeskkonna loomist 190 üldhariduskooli, 17 kutseõppeasutust ja 11 kõrgkooli. Maakondade lõikes on kõige ettevõtlikumad Järvamaa haridusasutused, järgnevad Põlvamaa ja Võrumaa koolid. Kui enne 2016. aastat pandi ettevõtlus- või ettevõtlikkusõppele rõhku rohkem üldhariduskoolides ja kõrgkoolides, aina rohkem nähakse selle olulisust ka kutsehariduses.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets märkis, et ettevõtlusõppe leviku taga on koolides süvenev arusaam, et õppijate ettevalmistamine ellu astumiseks ja tööturule sisenemiseks ning kiirelt muutuva keskkonnaga toimetulekuks on aina tähtsam juba algkoolist alates ning läbivalt kogu haridustee jooksul. „Faktiteadmiste kõrval on üha olulisem õppimise vorm ning oskus erinevates olukordades hakkama saada,“ ütles Laidmets. „Teadmisi tuleb edastada päriseluga seonduvalt, õppida läbi praktilise kogemuse ja eduelamuse ning harjutamist vajab ka eksimise ja ebaeduga toimetulek. Meie kõigi huvides on konkurentsivõimelised ja elus hästi hakkama saavad noored ning selleks vajalike 21. sajandi oskuste arendamine on oluline sõltumata kooli suurusest ja asukohast.“  

Ettevõtlusõppe tugimaterjalide väljatöötamisel osalesid Tartu Ülikooli ja SA Innove juhtimisel kõrgkoolide teadlased, erinevad haridusspetsialistid ja ka ettevõtjad. Lisaks valmis õppe praktilisemaks muutmise eesmärgil koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ettevõtete ja koolide koostöö näidete kogumik.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul saab ettevõtlusõppe ning kooli ja kogukonna koostöö mõju vaadata isegi laiemalt kui ainult õppijate teadlikkuse kasv. „Ettevõtlikud noored on nii regiooni kui riigi arengumootorid tulevikus. Selle eelduseks aga on, et kogukond – nii ettevõtjad, asutused kui lapsevanemad - toetab ja panustab ettevõtlike noorte kujunemisse,“ ütles Palts. „Igal koolil võiksid tekkida usalduslikud koostöösuhted piirkonnas tegutsevate ettevõtetega ja iga ettevõtja ning kogukonna liige võiks leida võimaluse panustada õppesse endale sobival moel.“

Ettevõtlusõppes on haridustee alguses rõhk ettevõtlikkusega seonduvate omaduste ja hoiakute arendamisel, näiteks sotsiaalsed oskused, enese- ja ajajuhtimine ja väärtust loov mõtlemine. Hiljem lisanduvad laiemalt tööeluks ning ettevõtja ja tööandjana tegutsemiseks vajalikud teadmised ning oskused.

Koolide koostöö heade praktikate kogumik ja viited teistele tugimaterjalidele on leitavad ettevõtlusõppe programmi kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika. Kogumik sisaldab nii üldharidus-, kutse- kui kõrgkoolide koostööprojekte ettevõtetega, kuid kindlasti tasub üldhariduskoolidel uurida ka kõrgkoolide ja kutsekoolide lugusid ning vastupidi. Koostööks ei ole niivõrd oluline õppurite vanus või haridustase, vaid tahe midagi olulist, vajalikku ja toredat koos teha.

Ettevõtlusõppe rakendamiseks koolides on võimalik saada tuge Edu ja Tegu programmist kuni 2020. aasta lõpuni. Ettevõtlusõppe rakendamiseks ja arendamiseks on võimalik osaleda koolitustel ning ettevõtteid ja koole kokku viivatel seminaridel. Samuti võib liituda Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmiga ja/või Ettevõtliku kooli haridusprogrammiga.

Ettevõtlusõppe programmi elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium, toetab Euroopa Sotsiaalfond. Programmi partneriteks on Tartu Ülikool, SA Innove, Tallinna Ülikool, TalTech, Eesti Maaülikool, EBS, EEK Mainor, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Junior Achievement Eesti, Ida-Viru ettevõtluskeskus ning osalevad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda.

Allikas: Edu ja Tegu programmi info. Foto: Unsplash, rawpixl

Samal teemal:

• „Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursi võidutööd on Rakvere, Jõhvi, Võru, Valga ja Tallinna õpilastelt

TalTech jõudis mainekasse QS World University Rankings by Subject (QS) maailma ülikoolide pingeritta kolme uue valdkonnaga, milleks on infotehnoloogia (551-500), ärikorraldus (451-450) ning majandusanalüüs (401-450). Alates 2018. aastast on TalTech esindatud ka elektroenergeetika ja elektroonika valdkonnas (351-400) ning on viimases kahes ka Eestis juhtival positsioonil.

„Majandusteaduskonnas on areng olnud tormiline. Oleme Eesti kõige rahvusvahelisem kõrgharidusüksus, kuid nüüdsest väljendub meie tase ka rankingutes,“ sõnas TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra. „Maailma parimate hulka kuuluvad QS-i ja THE World University Rankingu järgi kolm majandusteaduskonna põhivaldkonda – avalik haldus, majandusteadus ja ökonomeetria ning ärindus ja juhtimine. Jätkuv tudengite tung meie juurde ainult kinnitab välismaist hinnangut,“ selgitas ta.

QS on üks usaldusväärseimaid ning maailmas enim kasutatavaid ülikoolide pingeridasid. Seda jälgivad nii koostööpartnerid kui tudengid saamaks indikatsiooni ülikoolide olemuse ja võimekuse kohta.

QS reastab kokku 48 erinevas valdkonnas 500 ülikooli ja pingeritta pääsemiseks on vaja vastavas valdkonnas kuuluda maailma 2% parimate hulka.

Valdkondlike pingeridade koostamise aluseks on võetud akadeemiline maine teiste maailma ülikoolide ja tööandjate seas, tsiteeringute arv valdkondlike artiklite hulgas ning vastav H-indeks.

Allikas: TalTechi pressiteade