GDPR ehk General Data Protection Regulation, eestikeelne lühend IKÜM

„Ülesande selgitada õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele isikuandmete kaitse üldmäärusega seonduvat saime haridus- ja teadusministeeriumilt. Õpetajate, koolijuhtide, haridustöötajatega suheldes sai üsna ruttu selgeks, et vaja on lisamaterjale, mis annaksid kiire ja võimalikult lihtsa ülevaate üldmääruse olemusest ja rakendamisest. Asusimegi õppematerjale koostama,“ selgitas HITSA innovatsioonikeskuse projektijuht Triin Kaasik. 

Isikuandmete töötlemisel olid reeglid ka varem

HITSA juristide Raili Sassiani ja Katri Samarüteli sõnul oli oluline rõhutada, et varasemalt kehtinud andmekaitse põhimõtted uue määruse jõustumisel oluliselt ei muutunud. Ka varem olid isikuandmete töötlemisel konkreetsed reeglid. Määrus täpsustab mitmeid põhimõtteid ja isikute õigusi, samuti loob isikutele õigusi juurde ja paneb isikuandmete töötlejatele täiendavaid kohustusi. 

Lisaks jõustus 15.01.2019 uus isikuandmete kaitse seadus, mis annab alates 13. eluaastast noortele õiguse ise otsustada, kas ta lubab infoühiskonnas teenuste saamiseks oma isikuandmeid tödelda või mitte. 

Et IKÜMi teema tundub keeruline ja hirmutav, on sellele kindlasti kaasa aidanud ka meedia, rõhutades sageli sisu asemel suuri rahatrahve. Isikuandmete töötlejate jaoks on suur kasu selles, kui luuakse endale sisuline ülevaade, kes, kus ja kuidas isikuandmeid töötleb ning kas seda tehakse vastavuses isikuandmete kaitse valdkonna nõuetele.

Natuke on segadust tekitanud, millised on õiguslikud alused konkreetsete isikuandmete töötlustoimingute juures: millal on töötlemise aluseks avaliku ülesande täitmine (hariduse saamise võimaldamine) ja millal on selleks vaja nõusolekut. Mõned valdkonnad ongi veel natuke segased ja praktika on alles kujunemas, nt kuidas ja millisel õiguslikul alusel kasutada erinevaid elektroonilisi õpikeskkondi.

HITSA aitas määruse sisu selgitada veebiseminaridel ja koostas õppematerjale

Märtsis 2018 toimus esimene isikuandmete kaitse seminar, kus koguti praktilist sisendit HITSA juhendi arendamiseks. Juhendmaterjali „Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamine haridusasutustes“ töötasid välja FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila; HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu. 

Et ükski seik määrusest arusaamatuks ei jääks, toimus 15. mail veebiseminar "Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele ja lasteaedadele". Doris Matteus FocusIT OÜ-st ja Maili Torma Grant Thornton Baltic OÜ-st selgitasid, mida koolid ja lasteaiad uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest teadma peaks.

17. septembril toimus veebiseminar „Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele“, kus selgitusi jagas andmekaitsespetsialist Tallinna Linnavalituse juures Merit Valgjärv. Veebiseminarid on järelvaadatavad HITSA Youtube´i kanalil ja sobivad õppematerjaliks tänagi. Juhendi ja veebiseminari leiab HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/gdpr-isikuandmete-kaitse-uldmaarus.

„Eks algul oli palju segadust ja arusaamatust, mida uus isikuandete kaiste regulatsioon endast kujutab ja mis nüüd koolides-lasteaedades toimuma hakkab. Peljati, et äkki keelatakse kõik ära,“ rääkis HITSA projektijuht Triin Kaasik ja lisas, et juhendmaterjali väljatöötamisel on tihedat koostööd tehtud Andmekaiste Inspektsiooniga (AKI). „Tegelikult peaks nii määrus, juhendmaterjalid  AKI veebilehel kui HITSAs valminud juhend aitama isikuandmetega õigesti toimetada. Isikuandmeid on kogu aeg haridusasutustes töödeldud. Lihtsalt seda oli harjutud nägema eraldi reguleeritud tegevusena ja mõneski asutuses puudus sisemine regulatsioon isikuandmete kasutamise ning ligipääsu kohta.“ Lihtne näide, milles rikkumist ei pruugigi kohe tajuda, on see, kui õpetaja läheb tunnis klassist välja, aga jätab oma arvuti lahti ja ühtlasi jätab nii avatuks ligipääsu keskkondadele, kust näeb õpilaste andmeid. 

Uus õpiobjekt valmimas

HITSAs on valmimas veel üks õppematerjal, mis samuti aitab isikuandmete kaitse valdkonnas orienteeruda: õpiobjekt „Millele peab kool andmekaitse üldmääruse osas tähelepanu pöörama“. Õpiobjekti autor on Pärnu Mai Kooli IT-spetsialist ja andmekaitsespetsialist Hanno Saks. „Andmekaitse õpiobjekt on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes puutuvad kokku isikuandmetega. Koolides ja lasteaedades siis juhid, pedagoogid, tugispetsialistid ja peakokk,“ selgitas Hanno Saks. „Õpiobjekti maht on üks akadeemiline tund (45 minutit) ja kaugel sellest, et olla 100% ammendav. Välja on toodud siiski esmane, mida isikuandmete kaitsest tuleks teada.

Õpiobjekt on üles ehitatud esitluse ja videoloenguna ning lisatud on ka test. "Mis on õpiobjektis kirjas, näha ja kuulda, on miinimum, mida peaksid kõik (kaasa arvatud õpetajad) teadma. Need, kes tegelevad inimeste isikuandmetega (eriti laste andmetega) peavad teadma, kui hoolikad nad peavad olema.“ 

Artikkel ilmus esmakordselt 5.02.2019 ajakirja Märka Last erinumbris

Foto: Unsplash, Kelly Sikkema

Samal teemal:

• Haridusasutustele on valminud juhendmaterjal uue isikuandmete kaitse määruse kohta

Iseautot on seni suuresti nähtud vaid meedia vahendusel. Nüüd pakub TalTech kuuele tehnikaülikoolis õppimise vastu huvi tundvale noorele enneolematut võimalust Eesti esimese ja ainsa isejuhtiva sõidukiga teha tiir tehnikaülikooli linnakus. 

Loosis osalemiseks tuleb registreerida end TalTechi avatud uste päevale 26. veebruaril ning ka kohale tulla. Võitjad loositakse 22. veebruaril, sõidud toimuvad avatud uste päeval kella 11-12 vahel. 

Avatud uste päevale ja seega loosis osalemisele saab registreeruda siin. 

TalTechi avatud uste päeva erialamessil saab tutvuda kõikide TalTechi õppekavadega inseneri-, loodus-, majandus-, ja IT-teaduskondadest ning mereakadeemiast. Osaleda saab pea 80 töötoas, loengus ja ringkäigul. Tudengielu messil tutvustavad TalTechi tudengiorganisatsioonid oma põnevaid tegevusi.  

Lisaks saavad tõsiste sisseastumiskavatsustega huvilised koha peal esitada ka sisseastumisavalduse. 

TalTechi avatud uste päev toimub 26. veebruaril kell 10-16. Tutvu päevakavaga ja registreeru siin: www.taltech.ee/aup. 

REEGLID

Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased.
Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast.
Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.
Referaadid ei kuulu hindamisele.

ESITAMINE

Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 25. veebruariks 2019. a aadressil etag.ee/konkursid/.

KONKURSS

I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti.
II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, e-post: erle.tuur@tartuloodusmaja.ee

Lisainfo: https://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/2018/12/09/keskkonnaalaste-uurimistoode-konkurss-2019/

Keskkonnaalaste uurimistööde konkurss on üks kauaaegsemaid keskkonnahariduslikke projekte Eestis. Alates 2009. aastast korraldab SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Konkursi eesmärk on innustada õpilasi märkama ja põhjalikumalt uurima neid ümbritsevat keskkonda. Konkursil saavad osaleda 5.-12. klasside õpilased. Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast. Töö teema peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.

Igal aastal valib žürii välja kolme vanuseastme parimad uurimistööd ning üks-kaks paremat tööd, mille autorid saavad võimaluse esindada Eestit mõnel rahvusvahelisel keskkonnaalaste uurimistööde konkursil.

Samal teemal:

• Uurimistöö prügisukeldumisest viib Valga õpilase reisile Myanmari
• Koostöö on õpilaste uurimistööde tegemisel oluline

„Kiusamisvaba kooliga“ on praeguseks liitunud rohkem kui 70 kooli ja õppekohta üle Eesti. Liitumisettevalmistustesse loodetakse nüüd kaasata veel 25 kooli, sealhulgas 10 vene õppekeelega kooli, kes saaksid programmi tegevustega alustada järgmisel õppeaastal. 

KiVa ja Kiusamisvaba Kooli Sihtasutuse tegevus ei oleks mõeldav ilma heade koostööpartneriteta, olgu selleks siis haridus- ja teadusministeerium, ettevõtted-ettevõtjad või Genka, kes aitas teha toetuskampaaniat. Mesikäpa kommireklaam jäi kindlasti paljudele meelde. Oma panuse KiVa programmi tutvustamiseks on andnud ka Koolielu portaal. Kord aastas soovib programmipere kõigile öelda aitäh, rääkida tehtust ja vaadata tulevikku. Seekord tuldi kokku koolimajja, Gustav Adolfi Gümnaasiumi uude algklasside õppehoonesse Tallinnas Kalamajas. 

SA Kiusamisvaba Kool viib alates 2013. aastast (siis liitusid esimesed koolid) ellu teadus- ja tõenduspõhist kiusamisvastast ennetusprogrammi. KiVa kasutavates koolides on ohvrite osakaalu näitaja langenud alla 20%. KiVa annab koolidele väga selged, konkreetsed ja toimivad juhised ning tööriistad, kuidas kiusamist ennetada ja vähendada ning kuidas tulemuslikult toimida siis, kui sellised juhtumid esile kerkivad. 

„Et kiusamise ohvrite arv järjepidevalt väheneb, tähendab see rohkem rõõmsamaid ja õnnelikumaid lapsi, ja seda mitte kõhutunde pealt öelduna, vaid mõõdetud tulemusena,“ sõnas SA Kiusamisvaba Kooli juht Triin Toomesaar tänuüritusel. „Oleme saanud palju positiivset tagasisidet, meie sihtasutust on eeskujuks toodud ka KiVa rahvusvahelises võrgustikus: kuidas me Eestis KiVa koole toetame. Samas jätkuvalt otsime vastust küsimusele, kuidas veenda haridusjuhte, et KiVa ennetustegevus on teaduspõhine ja tulemuslik, et ainult klassipõhisest programmi rakendamisest ei ole koolil abi, nagu ka juhuslikust ennetustööst.“ 

Et ennetustegevuse oluline osa on tunniplaanis sisalduvad KiVa-tunnid, siis sai natuke lühendatud varianti tunnist ka tänuüritusel näha. KiVa-tunnis tegeletakse õpilaste väärtushinnangute ja grupinormide kujundamisega selliseks, et kiusamine ei oleks laste endi poolt aktsepteeritud. Tunnitegevused, küsimused, grupitööd olidki suunatud sellele, et laps hakkab oma käitumisele teisiti vaatama, oma tundeid-kogemusi mõtestama, mitte ei näita näpuga kaaslase tegemiste peale. 

Toreda koosolemise lõpetuseks jagati tänukirju ja söödi torti. Ja kuulati GAGi õpilaste esinemisi, mida siiralt ning südamest tulnud aplausiga tunnustati. 

Autori fotod

Samal teemal:

• Prisma heategevuskampaania viib kiusamisennetusprogrammi kahte Eesti kooli
• Kunstiga kiusamise vastu
• 25 uut kooli üle Eesti alustas KiVa kiusuennetusprogrammi rakendamist

Innove blogist saab e-kogude kohta täpsemalt lugeda. E-kogud on üht teemat, osaoskust või keeletaset käsitlevad e-ülesannete ja diagnostiliste testide kogumid. E-kogusid koostatakse põhikoolile üldõpetuses ja neljas ainevaldkonnas: võõrkeeled, matemaatika, loodus- ja sotsiaalvaldkond. Üldjuhul koosneb iga e-kogu 20–40 ülesandest ja ühest diagnostilisest testist. Need on õpetajatele tasuta ning kättesaadavad Eksamite Infosüsteemis (EIS) nii eesti kui ka vene keeles.

Loe lähemalt Innove blogist!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Eksamite Infosüsteemi EIS lisanduvad kvaliteetsed e-ülesannete kogud

50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile. 

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik on rahvusvaheliselt väljapaistev teadlane kahjurputukate vallas ning viimastel aastakümnetel mahepõllunduse valdkonnas. Ta on loonud ohutu toidutootmise uurimis- ja õppetegevuse alused Eestis, mis on kaasaegse globaliseerunud ja kemiseerunud majanduses üks võtmeküsimusi. Anne Luik on hinnatud õppejõud, kes on arendanud välja kogu praeguse taimekaitsealase õppetöö Eesti Maaülikoolis; koostanud õppematerjale ja õpikuid. Ta on hulga rahvusvaheliste tuumikrühmade liige ja viljakas teaduse populariseerija.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja ja laineoptika professor akadeemik Peeter Saari on tõeline õpetlane. Oma esimese avastuseni jõudis ta juba verinoore teadlasena pool sajandit tagasi ning sellest peale on ta olnud pidevalt aktiivne ja viljakas oma erialal. Kaasaegne füüsikamaailm tunneb Peeter Saarit laialivalgumatute valgusimpulsside uurimissuuna rajajana. Tohutu töö teadusorganisatsioonilises tegevuses, alati korrektne lähenemine, terav pilk ja sulg on viinud Peeter Saari Eesti kõigi aegade väärikamate teadlaste sekka.

 Akadeemik Mart Ustav pälvis avastuspreemia teadus-arendustöö „DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni“ eest. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor ning Icosagen Grupi asutaja ja juht Mart Ustav on väärindanud DNA-viiruste alusteaduslike molekulaarbioloogiliste uurimuste tulemused kogu ühiskonna jaoks olulisteks praktilisteks rakendusteks (näiteks üht tüüpi AIDSi vaktsiini loomiseks). Ta on innovaatiliselt rakendanud oma avastusi viiruse genoomi paljunemise ja valkude tootmise protsessi kohta, et luua täiesti uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks. Seda litsenseerivad praegu pea kõik maailma juhtivad ravimifirmad.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

Arvet Pedas täppisteaduste alal tööde tsükli “Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks” eest;

Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli “Geneetika ja genoomika alased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis” eest;

Irina Hussainova tehnikateaduste alal tööde tsükli “Nanokiudude võrgustik baasina multifunktsionaalsete hübriidmaterjalide tööstuslikes rakendustes” eest;

Allen Kaasik arstiteaduse alal teadus-arendustöö “Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral” eest;

Urmas Saarma geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli “Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt” eest;

Marika Mänd põllumajandusteaduste alal teadustöö “Täppistaimekaitse innovaatiliste tehnoloogiate arendamine kahjurite ja kasurite käitumis- ja füsioloogiliste uuringute kaudu” eest;

Allan Puur sotsiaalteaduste alal tööde tsükli “Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates” eest;

Rein Raud humanitaarteaduste alal uurimistöö “Kultuuriteoreetilised uurimused“ eest.

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias.

Allikas: HTMi pressiteade

Minister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Krista Kerge on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. „Krista Kerge erialane tegevus on silmapaistev ja mitmekülgne, ta on tuntud keeleteadlane, hinnatud õppejõud ja kogenud keelekorraldaja,“ sõnas Reps.

Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professor Krista Kerge on tegelenud nii eesti sõnamoodustuse kui tekstiuurimisega. Ta on kirjutanud tekstilingvistika üldisemaid probleeme käsitlevaid artikleid ning tegelenud ka tekstimaailma eri nurkadesse jääva materjaliga, näiteks vaadelnud žanritunnuseid õpikutekstides, esseistikas, veebikommentaariumides, blogides jm ning analüüsinud õigus- ja haldussuhtluse tekste. Krista Kerge on loonud ka hulgaliselt õppevara.

Krista Kerge on töötanud Tallinna Ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. aastast professorina. Alates 2008. aastast on Krista Kerge Emakeeleõpetuse Infokeskuse juht.

Teadlase ja õppejõu tööga on tihedalt seotud Krista Kerge töö keelekorraldajana. Alatest 1980. aastast on Krista Kerge vabariikliku õigekeelsuskomisjoni, hiljem Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Lisaks on Krista Kerge rohkem kui kümne erialanõukogu, toimetuskolleegiumi, erialaorganisatsiooni ja juhtkomitee liige.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Auhinna suurus on 65 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Reet Kasikule, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate
• Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Ain Kaalep

Koostöös ülikoolide haridus- ja tehnoloogiaekspertidega kokku pandud raport käsitleb uusi tehnoloogiaid ja seda, kuidas need haridust mõjutavad.

HITSA alustas 2018. aastal tehnoloogiatrendide seiret hariduses. Seire aitab hoida Eesti haridustöötajaid kursis tehnoloogia ja sellega seotud õpetamismetoodikate arengutega maailmas. Seire esimene raport "Hariduse tehnoloogiakompass" ilmub 21. veebruaril 2019 ja seda saab lugeda veebis aadressil kompass.hitsa.ee või laadida see alla sealtsamast PDF-kujul. 

Esimest korda on Eestis võimalus saada regulaarselt ülevaade just haridust puudutavatest tehnoloogiatrendidest koos ekspertide soovitustega: mida peaksime õpetama ning kuidas saame erinevaid tehnoloogiaid õppetöös rakendada. Igal aastal valmiv seireraport "Hariduse tehnoloogiakompass" keskendub valitud teemadele ning selgitab välja Eesti kooli hetkeseisu ja uued võimalused.

Tehnoloogia uued arengusuunad ja nende rakendusvõimalused hariduses kaardistab ekspertkogu, kes selgitab välja ka Eesti kooli jaoks huvipakkuvad teemad ning toob esile innovaatilised lahendused. Lisaks HITSA esindajatele kuuluvad ekspertkogusse ülikoolide esindajad, tehnoloogiavaldkonna eestkõnelejad, õpetajad ja ettevõtjad. 

Loe lähemalt HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides
• Eesti õpetajad kasutavad enim Google Drive'i, Youtube'i ja Padletti