Sel teemal arutles Tallinna Ülikooli filosoofiaprofessor Tõnu Viik ühe minuti loengus ERRi portaalis Novaator. 

Masinad täidavad aina sagedamini funktsioone, mida me varem oleme seostanud inimestevahelise läbikäimisega. Me näeme seda pileti- ja passikontrollis, poekassas, virtuaalses pangakontoris ja mujal.

Peagi tuleb harjuda ka robotiseeritud kulleriteenuse ja autojuhtimisega. Aga juba praegu saame öelda, et robotid on tulnud masinaliinide tootvalt töölt inimeste hulka nendega suhtlema.

Loe artiklit täismahus portaalis Novaator!

Foto: Erhan Astam, Unsplash

Samal teemal:

• Värkvõrk on koolides kohal
• Pärnu Toimetulekukooli õpilastele meeldivad BeeBotid

See annetussumma aitab sihtasutusel katta vähemalt kahe Eesti kooli KiVa kiusamisennetusprogrammiga liitumise kulud.

Kiusamisvaba Kooli SA juhatuse liige ja uuringukoordinaator Kristiina Treial on toetuse üle siiralt rõõmus. “Lootsime kampaaniaga koguda summa, mis võimaldaks meil KiVa-ga liita ühe Eesti kooli ehk oleksime pidanud koostööd õnnestunuks juba ca 2000 euro suuruse annetussumma kokku saamise korral,” rääkis ta. “Et aga see osutus oodatust lausa kaks korda suuremaks, on tohutult rõõmus üllatus!”

Treiali sõnul maksab ühe kooli liitumine ligi 2000 eurot, mis katab nii ettevalmistavate koolituste, õpilasküsitluse kui materjalide kulud. „Prisma annetuse abil saame need kulutused katta vähemalt kahel Eesti koolil.“

Heategevuskampaania raames müüdi Prisma kauplustes Soome tuntuima tekstiilitootja Vallila erikollektsiooni, mis loodi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval puhul ja mida kaunistasid Tallinna vanalinna motiivid. Lisaks loodi koostöös kohalike väiketootjatega samade motiividega pakend meekomplektile, käsitööseebile, kamajahule ja šokolaadile. Prisma töötajad said välja valida organisatsiooni, kelle toetuseks raha annetatakse ning valik langes SA Kiusamisvaba Kooli kasuks.

„Perede heaoluga seotud teemad on Prisma jaoks tähtsad ning Kiusamisvaba Kooli toetamine on seda erilisem, et kõik Prisma töötajad said kaasa rääkida ja välja valida organisatsiooni, keda toetada. Kiusamise vähendamine Eesti koolides on paljude meie töötajate jaoks südamelähedane teema ning meil on siiralt hea meel, et saame kiusamisennetusprogrammi viia vähemalt kahte uude kooli,“ sõnas Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots. „Täname omalt poolt nii Vallilat kui Eesti väiketootjaid, kes erikollektsiooni loomisesse oma panuse andsid ning ka kõiki Prisma kliente, kes neid tooteid ostsid ja seeläbi kiusamisennetusprogrammi panustasid.“

Just praegu otsibki SA Kiusamisvaba Kool kooliperesid, kes oleksid huvitatud KiVa programmi toel senisest süsteemsemalt oma koolides kiusamist ennetama ja vähendama. Kui hetkel rakendab programmi Eestis kokku 70 kooli ja õppekohta, siis kuni 15. veebruarini oodatakse liituma koole, kes soovivad programmiga alustada juba 2019 sügisest. loodetakse KiVa-koolidega liita veel kuni 25 kooli, sh kuni 10 venekeelset kooli üle Eesti. Liitumiseks saab oma huvist märku anda veebiaadressil www.kiusamisvaba.ee/liitu.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutamisele võtmisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade

Võimalus kõik koos koolitusel osaleda on väikese kooli suur pluss, nagu on seda ka väikesed klassid. Aga kooli tulevik?

„Tahame jätkata keskkoolina,“ kinnitab Meelis Välis. Valdade ühinemislepingus on kolm aastat keskkoolina jätkamist kindlaks määratud. „Praegu on gümnaasiumiklassid 10 õpilasega. Õpetada on mugav, lihtsalt meil ei ole järjekorda ukse taga, et saaksime õpilasi valida ja pärast öelda, et vaat kui head riigieksamite tulemused. Kes tahab, teeb kõrge tulemuse, kes ei taha, teeb madalama. Tingimused õppimiseks on küll head. Õpetaja jõuab alati sinuni oma õpetustega, ka siis, kui oled natuke maha jäänud.“

Klassiõpetaja Riina Leidsalu kinnitab samuti väikeses klassis õpetamise eeliseid, eriti, kui maakooli õpetajale omaselt tuleb päeva jooksul ühelt ainelt teisele ümber lülituda. Riina Leidsalu on klassiõpetaja seitsme õpilasega 4. klassis, aga annab tunde ka kooli kõige suuremas, 15 õpilasega 8. klassis. „Erialalt olengi klassiõpetaja, aegade jooksul ja olude sunnil on juurde tulnud arvutiõpetus, II ja III kooliastme eesti keel ja kirjandus, 6. klassis loodusõpetus, 2. klassi robootikatunnid, gümnaasiumis uurimistöö aluste kursus,“ ütleb ta ise. 

„Õpetajale on kindlustatud koormus ja kui ta on pädev neid tunde andma, siis nii ongi. Meil kõik klassiõpetajad annavad ka II kooliastmes tunde, et gümnaasiumiosas õpetajate koormus liiga suureks ei läheks,“ ütleb seepeale koolijuht. 

Muide, Riina Leidsalu on Kullamaa Keskkooliga seotud 1977. aastast alates, kui ta siin 2. klassi õppima asus. Pärast keskkooli lõppu oli õpetajaid vaja, nii ta 1987. aastal samasse tööle jäigi. Vahepeal õpingud Tartus Õpetajate Seminaris, ja 1991. aastast juba täieõigusliku õpetajana Kullamaa Keskkoolis. „Ma ühes riigis (ENSVs) lõpetasin oma erialase ettevalmistuse ja teises riigis (EVs) hakkasin tööle. Aeg oli keeruline, siin oli kindlustunne suurem, ehkki Tartu meeldis ja meeldib mulle väga,“ sõnas ta ise oma kodupaiga-truuduse kohta. Meelis Välis on Kullamaal koolijuht olnud üle 15 aasta, ta alustas siin 2003. 

Riina Leidsalu ja Meelis Välis

Kas mäletate, millal ja kuidas hakkasid digivahendid Kullamaa kooli õppetöösse vaikselt jõudma? „Ega päris ilma ei ole kool kunagi olnud, aga spetsiaalset ettevalmistust digivahendite kasutamiseks õppetöös paljudel õpetajatel ei olnud. Suurima tõuke arenguks andis see, kui projektorid said kõikidesse klassidesse ja saime uued sülearvutid,“ ütles Meelis Välis. 

Riina Leidalu sõnas, et tema võttis oma tundides digi- ja nutivahendid kasutusele täitsa vabatahtlikult ja juba üsna ammu. „Mulle sobib digi hästi, see aitab mul tööd kergemaks teha. 1991. aastal hakkas üks entusiastist õpetaja koos vanemate poistega looma arvutiklassi. Siis vaikselt hakati koolitusi tegema,“ meenutas ta ja oli nõus, et digielementidega ainetunni ettevalmistus võib algul palju aega võtta, aga edaspidi on ju kõik vajalik olemas, ainult otsi välja ja kasuta. „Püüan võimalikult palju leida uusi asju ja neid kohe katsetada. Vaieldamatu lemmik on Learning Apps, seal saan kaasata ka õpilased õppevara ette valmistama.“

Õpetajad "DigiKiirendi" koolituse kodutööd arutamas

Möödunud kevadel võttis kooliga ühendust Lääne-Nigula valla haridusnõunik Kaie Talving ning pakkus võimalust osaleda HITSA nõustamis- ja koolitusprogrammis „DigiKiirendi“. Pakkumine tekitas huvi ja õpetajatega sai läbi räägitud, seda enam, et Digipeeglis ehk kooli digiküpsuse enesehindamise mudelis küsimustikku täites saadi tagasihoidlik tulemus. „Kui õpetaja käib üksinda koolitusel, siis tal on raske õpitut kõigile edasi anda. Kui koolitaja on siin ja kõik saavad koos õppida, on hoopis teine asi. Ühistegevus loob ühistunde. "DigiKiirendi" koolitustel oli seda hästi näha. Kui kodutöid pidi tegema, siis aidati üksteist. Või kui koolitaja ei jõudnud kohe abivajaja juurde, siis kolleeg tõusis, läks ja aitas," ütles Välis. Eks oli ka koolituses kahtlejaid, igaüks ei ole ju arvutiga sinasõber. Aga kõik tulid toime ja koolitajate ning nõustamist pakkunud haridustehnoloogi Airi Aaviku aadressil ei oldud kiidusõnadega kitsid. 

2. ja 4. klassi õpilased käisid I õppeperioodi viimasel päeval, digikoolipäeval maastikumängul, kus kasutasid Actionbound keskkonda

Kinnitust sai ka, et kolleegilt kolleegile õpetamise vorm on tulemuslik. „Nii põnevaid asju on internetist leida, miks ma neid ainult endale hoian,“  põhjendas Riina Leidsalu, miks ta aeg-ajalt kolleege koolitab. „Kui veebipõhiseid töövahendeid pidevalt ei kasuta, siis ununeb. Ütlen arvutitundides ka õpilastele, et tehke märkmeid. Mul on mõne töövahendi puhul samm-sammult kirja pandud, kuhu tuleb vajutada või kuhu kastikesi lohistada, hea on meelde tuletada.“

Direktor Meelis Välis jäi väga rahule juhtkonnale pakutud digikoolitusega. „Õppejuht, huvijuht ja mina, see ongi kogu juhtkond,“ sõnas ta muigamisi. „Aga juhtkonna koolitusel osalesin mina, õpetajad Riina Leidsalu ja Heli Mäe. Ise tunnen, et selle koolitusega sain ma iseendale nii palju aega juurde ja sain vastutust hajutada.“ 

Õpetaja Heli Mäe

Nende projekt nägi ette koolisisese info viimise Google Drive´i. Senine praktika oli, et reede hommikul kogus direktor järgmise nädala ürituste-sündmuste-nõupidamiste-koolituste info õpetajatelt kokku või otsis seda ise, vormistas dokumendi ja siis vaadati see juhtkonna nõupidamisel üle. Esmaspäeval saatis direktor dokumendi õpetajatele meililisti ja lapsevanematele omakorda selle info, mis neid puudutas. „Nüüd teen Google Drive´i info põhja valmis ja panen kirja asjad, mis mina tean. Iga õpetaja lisab sinna ise oma info. Ei jää enam midagi välja, ja ka arutelud ei ole enam nii pikad. Me kõik koos teeme seda, vastutus info korrektsuse eest on kõigil. Väike muudatus, aga oli vaja, et keegi näitaks selle võimalikkust,“ tõi Meelis Välis näite koolitusel õpitust.

Kas Kullamaa Koolis on õpilastele nutiseadmete kasutamise reeglid? „Vahetunnis ei ole keelanud meil nutitelefonis olla. Ei ütleks, et kõik seinaääred on nutiseadmetega lapsi täis. Väiksemad võivad vahetunnis koridoris joosta ja mängida, ka valju häält teha, kui vaja. Nad tahavad liikuda ja ennast välja elada. Kui „nutisport“ väga hakkab võimust võtma, eks siis tuleb reeglid kehtestada, praegu ei ole vaja läinud,“ ütleb koolijuht. 

„On hea, kui neil on oma nutiseade olemas. Paljugi mis võib kooli tehnikaga juhtuda. Kui olen öelnud, et ole hea, kasuta täna oma nutiseadet, ei ole mitte kunagi kohanud vastuseisu. Mõni isegi küsib, et kas võin oma seadmega töötada,“ kinnitas Leidsalu. 

HITSA alustas 2018 augustis uut programmi DigiKiirendi, mis kestis detsembri alguseni. See on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osales kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Kool ja Hagudi Põhikool. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Uued koolimeeskonnad alustavad õige pea, 18 kooli Pärnu-, Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaalt. 2019. aasta teiseks pooleks valitakse koolid ja kutsutakse programmi märtsis-aprillis 2019.

Fotod: kooli arhiiv ja HITSA. Avafoto on tehtud pilootprogrammi lõpuüritusel 4. detsembril 2018 Järveküla Koolis.

Samal teemal:

• Risti Põhikool sai „DigiKiirendist“ hoogu juurde
• "DigiKiirendi" aitab luua ühtset arusaama digivahendite kasutamisest õppetöös
• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode

Eesti õpilaste seas osutus parimaks noortõlkijaks Liisa-Maria Komissarov Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Liisa-Maria õpib 11. klassis ning võistlusteksti tõlkis ta inglise keelest eesti keelde. Lisaks võõrkeeltele huvitub Liisa-Maria ajaloost ning armastab lugeda ja teatris käia. Ta on õppinud ka rootsi, vene, prantsuse ja ladina keelt. Žüriile avaldas muljet Liisa-Maria sorav sõnakasutus ja hea emakeeleoskus, samuti oskus teksti sisu koos emotsioonidega edasi anda. „Tõlkimiseks ette antud tekst oli väga huvitav ja nüansirikas ning olen tänulik sellise võimaluse eest ennast proovile panna,“ ütles värske võitja.

Kõik 28 gümnaasiumiõpilast – iga liikmesriigi võitja – kutsutakse kevadel Brüsselisse, kus neile antakse kätte auhind ja korraldatakse kohtumine Euroopa Komisjoni kutseliste tõlkijatega.

Juba kaheteistkümnendat korda toimunud tõlkevõistlust iseloomustab jätkuvalt suur toetus ja pühendunud osalejaskond. Sel korral tõlkis 3252 õpilast kogu EList tekste Euroopa kultuuripärandi teemal. Õpilased esitasid kokku 154 keelepaari vahelisi tõlkeid. Eestist osales tõlkevõistlusel 30 õpilast. Valdavalt tõlgiti inglise keelest, kuid esitati ka prantsuse, saksa, rootsi ja soome keelest tõlgitud töid. Lisaks Hugo Treffneri Gümnaasiumile võtsid eelmise aasta novembris toimunud võistlusest osa Hiiumaa Gümnaasiumi, Jüri Gümnaasiumi, Pärnu Koidula Gümnaasiumi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased.

Eelarve, personali ja tõlkimise eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Günther H. Oettinger kommenteeris konkursi tulemusi järgmiselt: „Noored on andekad ja nende keeleoskus muljetavaldav. Keelte õppimine on tänapäeva ühiskonnas ülioluline. Keeleoskus avab rohkem töövõimalusi ning aitab inimestel paremini mõista teisi kultuure ja teiste seisukohti. Soovin, et kõik võitjad ja osalejad jätkaksid keeltega tegelemist ja jagaksid oma keeltearmastust ka teistega.“

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on tõlkevõistlust „Juvenes Translatores“ (ladina keeles „noored tõlkijad“) korraldanud alates 2007. aastast. Selle eesmärk on edendada keeleõpet koolides ja anda noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17-aastased gümnaasiumiastme õpilased ja see toimub kõikides osalema valitud koolides kogu ELis ühel ajal. Tõlketöid hindavad Euroopa Komisjoni tõlkijad.

Allikas: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse pressiteade

Koostöös koolidega ning lähtudes nüüdisaegsetest uuringutest tuuakse 34 000 lapseni õuevahetunnid, tantsu-, mängu- ja liikumisvõimalused ning suurem koolirõõm.

2016. aastal TÜ liikumislabori eestvedamisel kümne kooliga algatatud ettevõtmisest on saanud kiiresti kasvav üle-eestiline programm, millel on huvilisi rohkem, kui vastu võtta jõutakse. „Liikuma kutsuva kooli“ programmist on tuge saanud nii suured kui ka väikesed, nii linna- kui ka maakoolid. Aina enam on võrgustikus ka vene õppekeelega koole ja hariduslike erivajadustega lapsi õpetavaid koole. Täna liitub neljakümne liikuma kutsuva kooliga veel 36.

Sellest aastast alates koolide võrgustikku juhtivale Maarja Kalmale teeb rõõmu, et aina rohkem võetakse tegevusest osa piirkonniti: „Täna liitusid meiega pea kõik Hiiumaa koolid korraga, peale nende veel arvestatav hulk koole suurtest linnadest nagu Narva ja Pärnu. Meil on selle üle ainult hea meel: nii tekivad parajad võrgustikud, kus ühe paiga koolid innustavad üksteist. Veelgi parem on, kui koolidel on ka omavalitsuste tugi.“

TÜ liikumislabori juhataja Merike Kull selgitas „Liikuma kutsuva kooli“ selle aasta eesmärke: „Soovime, et laste liikumisest ja heaolust saaks riiklik prioriteet. Selle nimel teeme koostööd lisaks koolidele ja omavalitsustele ka valitsusega. 2019. aastaks oleme saanud riigilt kinnituse, et meie tegevust toetatakse.“

Teaduspõhise projekti käigus on toodud koolidesse ka uuringud, mis näitavad, et ainult 24% Eesti lastest ja noortest on iga päev piisavalt aktiivsed. Sagenenud on laste terviseriskid, ülekaalulisus ja meeleoluhäired ning programmiga liitunud koolid seisavad selle eest, et olukord taas paraneks. Seminaride, töötubade, teiste koolide külastamise ja nõustamise abil aidatakse koolidel kavandada aktiivseid ainetunde ja vahetunde, mille abil suureneksid õpilaste liikumisvõimalused koolipäeva jooksul. Paljudes koolides toimuvad tantsu- ja mänguvahetunnid ning lapsed veedavad seetõttu vähem aega nutitelefonide seltsis. Osa koole otsib aktiivselt lahendusi, et lapsed saaksid koduteel liikuda ohutult ka jalgsi. Populaarseks on saanud õuevahetunnid, mis ei jää ära ka pakasega.

Tänu „Liikuma kutsuva kooli“ projektile on osalevates koolides suurenenud koolirõõm ja vähenenud kooliväsimus. Õpetajad on märganud, et liikumine toetab õpilastevahelisi häid suhteid.

„Liikuma kutsuva kooli“ projektiga liitunud koolidest saab ülevaate Delfi kaardilt.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Valio annetas Alma Liblikaefekti kampaaniaga üle 20 000 euro laste spordiharrastuste toetuseks
• Koolispordifoorum 2017: kuidas Eesti koolinoored liikuma saada?

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursi eelarve on 159 000 eurot, tulemused kinnitatakse hiljemalt aprilli lõpuks. 

Konkursile võib esitada taotlusi rahastuse saamiseks järgnevate tegevuste läbiviimiseks:
•lastele ja õpilastele suunatud teadust populariseerivad tegevused;
•üliõpilaste poolt korraldatavad teadust populariseerivad tegevused;
•audio-visuaalsete materjalide koostamine (sh audio-visuaalsed õppematerjalid, tele-ja raadiosaated jne) ja/või väiksemahuliste eksponaatide soetamine;
•populaarteaduslike raamatute kirjastamine;
•laiemale avalikkusele teadust populariseerivad tegevused jms.

Vaata lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Koostöös Tartu Ülikooli Miljon+ projektiga korraldatud konkursil toodi esile maailmahariduslikke õpilasuurimusi ja täiendati eestikeelset Vikipeediat. Võitja sõidab 2019. aasta kevadel õppereisile Šani osariiki Myanmaris.

10. septembrist kuni 10. detsembrini toimunud konkursile laekunud töödes käsitleti  maailmahariduse ning kestliku arengu teemasid, avati mõiste “freeganism”, tutvustati Aafrika stiilis kinoklassi valmimist ja ühe praktilise tööna korraldati koolis arvamusfestival.

Konkursi võidutööks osutus keskkonnaaktivismi-teemaline uurimus “Freeganlus ja prügisukeldumine”, mille autor on Kaari Uibomägi Valga Gümnaasiumist, tööd juhendas õpetaja Irja Kängsepp. Freeganid ja prügisukeldujad on inimesed, kes võitlevad toiduraiskamise vastu ja päästavad tarbimiseks kõlbulikku kraami. Uibomägi proovis uurimistöö kirjutamise raames ka ise prügisukeldumist. “Õppisin nendest prügisukeldumistest austama inimesi, kes tunnevad muret meie planeedi heaolu üle ning on oma elu korraldanud nii, et nende ökoloogiline jalajälg oleks piisavalt väike. Õppisin võtma vaid nii palju, kui mul on vaja,” kirjutab ta kokkuvõtteks. Kaari Uibomägi sai auhinnaks õppereisi Šani osariiki Myanmaris (Birmas). Reis annab võimaluse oma silmaga näha, kuidas Eesti arengukoostöö projektid aitavad šani lapsi parema hariduse juurde.

Loe artiklit täismahus Mondo maaimakooli portaalist.

Kõigil 4., 8. ja 11. klassi õpilastel ning täiskasvanute gümnaasiumite õpilastel on võimalik oma arvamust avaldada. Küsitluses on oodatud osalema ligi 39 500 õpilast 492 koolist üle Eesti.

Rahuloluküsitlusi läbi viiva Innove uuringute- ja arenduskeskuse juhataja Aimi Püüa sõnul annavad küsitlused koolidele head tagasisidet õpilaste kooliga rahulolu ning sellega seotud tegurite kohta. „Tulemuste põhjal saavad koolid vajadusel planeerida edasisi samme, et muuta nii kooli vaimset kui füüsilist keskkonda õppimist toetavamaks. Samuti saab riik neist väärtuslikku võrreldavat teavet aastate ja koolide lõikes, mille pinnalt teha edasisi haridusotsuseid,“ sõnab Püüa. 

Üleriigiline koolide rahuloluküsitlus toimub kolmandat korda. Eelmisel aastal said lisaks õpilastele tagasisidet anda ka lapsevanemad ning õpetajaid, kuid sel aastal osalevad vaid õpilased. Õpilaste rahulolu-uuring toimub igal aastal, õpetajaid ja lapsevanemaid küsitletakse üle kolme aasta. Küsitlused on elektroonsed, igale koolile edastatakse individuaalne veebilink.

Kõik koolid ja koolipidajad saavad tagasisidet oma kooli(de) kohta, raportid edastab Innove koolidele õppeaasta lõpuks. Peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee.
Lisainfot küsitluste kohta leiab www.hm.ee/et/rahulolu.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uuring: noorte rahulolu huvihariduse ja huvitegevusega on kasvanud
• Aastaanalüüs 2018: rahulolu Eesti haridusega on üldiselt suur

Laste internetikasutuse uuringu tulemuste seas väärib rõhutamist see, et enamik Eesti lastest tunneb end internetis enesekindlalt ja turvaliselt. Nii laste kui ka lapsevanemate digioskused on nende endi hinnangul head.

Samal ajal puutuvad paljud lapsed kokku kahjuliku veebisisuga, millest nende vanemad ei ole sageli teadlikud. „Endiselt on probleemiks ka küberkiusamine,“ ütles TÜ sotsiaalpoliitika assistent Kadri Soo. „Mõtlemapanev on seegi, et märkimisväärne osa lastest, kes on veebikeskkondades probleemidega silmitsi seisnud, ei räägi oma murest kellelegi,“ täiendas ta.

Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid 2018. aasta suvel koostöös Turu-uuringute AS-iga internetikasutajast lapsi ja iga lapse üht vanemat. Kogu Eestit hõlmavasse esinduslikku valimisse kuulus 1020 last, kellel oli vanust 9–17 aastat. Uuringus keskenduti laste ja vanemate internetikasutusele, digipädevusele ning teadlikkusele veebiriskidest.

 Andmekogumist rahastasid Eesti Interneti SA, Haridus- ja Teadusministeerium (Euroopa Sotsiaalfondist), Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium, lisaks sai uurimisrühm toetust Eesti Teadusagentuuri ja HTM-i rahastatud teadusprojektidest. „Mitme institutsiooni koostöö mahuka sotsiaalteadusliku uuringu tegemisel on erakordne,“ tõdes TÜ sotsioloogia professor Veronika Kalmus. „Ühisrahastus sai teoks eeldusel, et tulemusi saavad kasutada paljud asjaosalised, koolitajatest kuni laste väärkohtlemise ennetajateni,“ lisas ta.

Konverentsi „Digilaps, kus tõttad sa?“ korraldavad Tartu Ülikool ja MTÜ Lastekaitse Liit projekti „Targalt internetis“ raames. Ettekannetega esinevad Tartu Ülikooli professorid Veronika Kalmus ja Andra Siibak ning projektimeeskonna liikmed Maria Murumaa-Mengel, Kadri Soo ja Marit Sukk. Samuti toimub 5. veebruari konverentsil edasiste tegevussuundade arutelu ja soovituste koosloome.

Samal päeval ilmub ka esialgsete uuringutulemuste aruanne, millega saab tutvuda projekti veebilehel.

EU Kids Online’i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25-s Euroopa riigis. Kordusuuring tehti 2018. aastal peale Eesti veel 17 riigis. Uuringu tulemuste põhjal soovitakse muuta laste internetikasutust teadlikumaks ja turvalisemaks ning töötada välja sellekohased soovitused ja juhendid.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Internet, kas komm või pomm
• Turvalise interneti teema on noortele oluline