Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhi Aimi Püüa sõnul otsustasid lisaeksamite kasuks tõenäoliselt need noored, kellel vastavat eksamit on edaspidi kõrgkooli sisseastumiseks tarvis. „Enamik eesti keele ja matemaatika laia kursuse lisaeksamile registreerunutest soovib oma kevadist tulemust parandada, aga eesti keele teise keelena ja matemaatika kitsa kursuse eksamile registreerunutest on jälle suurem osa neid, kes kevadel eksamit ei sooritanud. Eksaminandidest 33 on otsustanud teha kolm riigieksamit, 216 valis kaks ja 564 ühe riigieksami,“ toob Püüa välja.

Lisaeksamitele said kuni 17. juulini registreeruda 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud noored, kes kevadel riigieksameid ei teinud või soovisid oma eksamitulemust parandada. Lisaks saavad sügisel riigieksameid teha ka eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud.

Inglise keele riigieksamit kevadel ei toimunud ja õpilased saavad seda sellel õppeaastal esimest korda sooritada. 26. septembril toimub eksami kirjalik osa ning 26.- septembrist kuni 2. oktoobrini suuline osa. Inglise keele eksamile registreerus kokku 238 eksaminandi ja seda sooritavad õpilased Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Õpilased, kes saavutavad inglise keele riigieksamil 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest, saavad B1-keeleoskustaseme, 75–100 protsenti saavutanud on jõudnud B2-keeleoskustasemele.

Eesti keele riigieksami lisaeksam toimub 10. oktoobril ja eksamile registreerus 291 õpilast, kes sooritavad eksamit Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

Eesti keele teise keelena riigieksami lisaeksam toimub vahemikus 11.-13. oktoobrini. 11. oktoobril on eksami kirjalik osa. Eksamile registreerus 91 õppurit, kes sooritavad eksami Tallinnas. Riigieksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine.

Matemaatika riigieksami lisaeksam leiab aset 17. oktoobril ja eksamile registreerunute koguarv on 485. Kitsa kursuse põhjal sooritatava eksami valis 91 ja laial kursusel põhineva eksami 394 eksaminandi. Gümnaasiumiastmes on võimalik õppida kas kitsast (8 kursust) või laia (14 kursust) matemaatikakursust. Kitsast kursust õppinu võis valida soovi korral ka laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi. Matemaatika eksamit tehakse Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Jõhvis.

Eksaminandid saavad oma eksamitulemused teada hiljemalt 10. novembriks.

Riigieksamite lisaeksamid viib läbi Haridus- ja Noorteamet (Harno). Harno moodustab eksamikomisjonid, kelle liikmed tagavad eksamikorrast kinnipidamise. Kohapeal on nii eksaminandidele kui eksamite läbiviijatele tagatud maskid, olemas on vajalikud desovahendid. Eksaminandid paigutatakse eksamiruumides istuma hajutatult. Haigussümptomitega inimesi eksamitele ei lubata.

Allikas: HTMi pressiteade

Alates oktoobrist korraldame igakuiselt sissejuhatava veebiseminari "Räägime eTwinningust", kus teeme kiire ülevaate eTwinningust ja sealsetest võimalustest, vastame osalejate küsimustele ning anname nõu projektide loomise, registreerimise ja läbiviimise kohta.

Veebiseminarid toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval kell 16.00, ette registreerima ei pea:  http://bit.ly/etwveebinar. 

Samal teemal:

• eTwinnininguga tulevikku
• Õpetajad kudusid salli sisse oma riigi lipuvärvid ja võrdlesid kudumisstiile

Tänavusele aastale omaselt toimuvad paljud ühisüritused veebis.

Õpilasvõistlus “ProgeTiigri tulevikutegijad 2020” kestab 21. septembrist 20. novembrini. Ülesandeid saab lahendada tunnis, huviringis või sõpradega, neid võib lahendada arvutite või robotite abil või siis üldse ilma seadmeta. Sobivaid ülesandeid leiab igale vanusele ning need on kõigile kättesaadavad ProgeTiigri kogumikus. Iga vanuserühma osalejate vahel loositakse välja ka põnevaid auhindu.

Möödunud aastal võttis õpilasvõistlusest osa pea 15 000 õpilast. Lasteaialapsed tegid esimesi samme programmeerimises legoklotside ja mesilasrobotitega, vanemad õpilased lõid mänge ja animatsioone ning juhtisid roboteid ja droone. Õpilased said kätt proovida ka õpetaja-ametis, juhendades nii kaasõpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid.

“Tänavu tahame suunata enam tähelepanu hariduslike erivajadustega lastele ja noortele. Tehnoloogia on põnev ja selle kaasamine tekitab huvi õppida, näiteks saab robotite abil nii mõnigi asi paremini selgeks,” kirjeldas ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum. “Tahame aidata koolidel ja lasteaedadel suurendada omavahelist koostööd ja jagada kogemusi, millest teisedki inspiratsiooni saaksid.“

Kui möödunud sügisel toimus ka 500-1000 osalejaga suurüritusi, siis tänavu selliseid suuri kokkusaamisüritusi ei toimu, senisest rohkem on veebiüritusi ja kohtutakse eelkõige oma koolis või lasteaias. Ees on mitmeid ühiseid ettevõtmisi üle Eesti, täpsem info lisatakse jooksvalt ürituse kodulehele.

Nagu igal aastal, nii kutsuvad ka tänavu korraldajad kõiki üles oma töötube ka üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week kaardile märkima. Möödunud aastal saavutas Eesti seal riikide arvestuses 488 üritusega 4. koha. Tänavune eesmärk on veelgi kõrgemale jõuda.

Õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad” kestab 21. septembrist 20. novembrini 2020.

ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi koordineerib Haridus- ja Noorteamet ja programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Haridus- ja Noorteamet.

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by Jelleke Vanooteghem on Unsplash

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast

Teadlaste öö peakorraldaja Kai Kaljumäe rääkis, et Eesti pikaajalisema teadussündmuse eesmärk on tutvustada laiemale publikule, millega teadlased tegelevad ja kui palju meie igapäevaelu teadusest läbi põimunud on. „Kavas on sündmusi erinevas vanuses ja erinevate huvidega külastajatele: kõrgkoolid ja teadusasutused kutsuvad oma laboreid uudistama, loengutel ja aruteludel saab olulistel teadusteemadel ise kaasa mõelda ning töötubades teadusele lausa ise „käed külge“ panna,“ selgitas ta.

Kaljumäe lisas, et see aasta on eriline nii tava- kui teaduselu jaoks. „Ühelt poolt näitas koroona-aeg ilmekalt, kui oluline on saada vajalikul hetkel teaduspõhist infot ja kuidas see teadmine meie igapäevaseid otsuseid otseselt mõjutab, ka on erinevate valdkondade teadlased intensiivsemalt tööd teinud,“ rääkis ta. 

Teiselt poolt tähendab teistsugune aeg seda, et Teadlaste Öö ulatus on natuke tagasihoidlikum ja üritustel on teatud piirangud. Kai Kaljumäe ütles, et kuna Teadlaste Öö traditsioon on oluline nii peakorraldajale AHHAAle kui ka kaaskorraldajatele üle Eesti, toimub sündmus ka sel aastal: festivali küll ei ole, aga kava on siiski pea nädalapikkune. „Sel aastal on kavas üle 60 sündmuse 15 erinevas Eesti paigas ja kavast leiab põnevaid ettevõtmisi kuni 26. septembrini,“ täiendas ta. 

Kaljumäe sõnul on kavas varasemast rohkem eelregistreerimisega või piiratud osalejaarvuga üritusi, ka toimuvad mõned sündmused digitaalselt. AHHAA teaduskeskuses toimuvatel sündmustel tuleb kanda kaitsemaski, see nõue kehtib külastajatele ja personalile juba augustist.

Kai Kaljumäe ütles, et Teadlaste Öö peakorraldaja AHHAA jaoks on oluline igal aastal kavasse ka oma sündmustega panustada. „Seekord korraldab AHHAA 25. septembri päeval tulevikutoidu konverentsi, mille ülekannet saab jälgida Delfist, Teadlaste öö õhtul aga ootame igas vanuses teadussõpru keskusesse külla, sest kavas on suurel hulgal teadusteatreid AHHAA enda tiimilt ja teistelt Eesti tipptegijatelt.“ Kaljumäe rääkis, et sel õhtul astuvad AHHAAs üles Teadusbuss, Psühhobuss ja Kolm Põrsakest, kelle etteastete seas leidub nii laste-, pere- kui ka täiskasvanute etendusi.

Teadlaste Öö peakorraldaja avaldas lootust, et Eesti suurim teadussündmus toimub ka edaspidi. „Loodame, et järgmisel aastal saame Teadlaste ööd jälle festivalina tähistada ning oleme saanud ka mitmetelt kaaskorraldajatelt tagasisidet, et see on nende jaoks oluline traditsioon,“ rääkis Kai Kaljumäe.

Teadlaste Öö toimub 25. septembril üle Eesti. Täpse kava ja registreerimisinfo leiad aadressilt www.teadlasteoo.ee.

Allikas: korraldajate info

2. kuni 6. novembrini toimuv programm sisaldab tehnoloogialoenguid ja seminare 5G, pilvekeskkondade ja tehisintellekti teemadel, samuti liidrikoolitust, küberturvalisuse ja digitaalse transformatsiooni teemalisi loenguid väliskülaliselt, virtuaalseid tuure ning ülevaadet täna äri mõjutavatest valdkondadest. Lõpueksami järel saavad tudengid programmi läbimist kinnitava sertifikaadi. Programmi on oodatud kandideerima nii bakalaureuse- kui magistritaseme õppurid, samuti doktorandid, kes valdavad heal tasemel inglise keelt. Balti riikides saab programmist osa 30 tugevat kandidaati, 10 igast riigist. Kandideerimiseks tuleb saata motivatsioonikiri, milles tudeng kirjeldab nii oma sobivust programmi kui huvi, samuti tutvustab juba olemasolevaid tehnoloogia-alaseid teadmisi. 

Projekti „Tuleviku seemned“ korraldab rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte Huawei, kelle eesmärk on arendada üleilmset info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tööstust, avardada tudengite silmaringi värskeimate tehnoloogiasaavutuste suhtes ning rõhutada IKT-valdkonna professionaalide ja digitaalse kogukonna kandvat rolli tulevikus. 

"Et näost näkku kohtumised on hetkel võimatud, toimub programm tänavu virtuaalselt. Valituks osutunud tudengid saavad osaleda online-kohtumistel oma koduriigist. Lähitulevikus saadame Baltikumi ülikoolidele kirja, kus kutsume tudengeid kandideerima,” sõnas Huawei Balti regiooni kommunikatsioonijuht Mindaugas Plukys.

Huawei on juhtiva IKT-valdkonna ettevõttena seadnud eesmärgiks ka noorte talentide harimise. „Tuleviku seemnete“ programm võimaldab ettevõttel teha koostööd kogu maailma juhtivate ülikoolidega, mille tudengid saavad lisaks vajalikele teoreetilistele teadmistele programmi jooksul ka olulisi praktilisi oskusi. Tahame toetada andekaid noori, kellest saavad nii Eesti kui kogu maailma IKT-valdkonna liidrid,” rääkis Plukys.

Hinnanguliselt kandideerib programmi „Tuleviku seemne“ (https://www.huawei.com/minisite/seeds-for-the-future/program.html) umbes 2000 tudengit 60 riigist üle maailma. Kõige värskema info leiab programmi veebilehelt (https://s4fbaltic.com). Tudengid, kes programmi osalejate hulka ei pääse, saavad samuti valida endale huvi-pakkuvaid online-kursusi Huawei virtuaalkeskkonnas. Kursustel on võimalik osaleda nii reaalajas kui salvestatud sisu vaadates. 

Talentide leidmine ja kaasamine on iga tööstuse kasvu ja arengu aluseks. Kiirelt kasvav IKT-valdkond on paljus muutnud nii ärimudeleid kui klientide ootusi. Selle tulemusena on kiirelt kasvamas vajadus andekate IKT-valdkonna asjatundjate järele, kes neile muutustele mõistlikult reageerida oskaksid ning neid juhtida suudaksid.

Eesti vajab suurt hulka IKT-spetsialiste: igal aastal lisandub valdkonda 1580 töökohta ja tegu on Eesti tööjõuturul kõige kiiremini kasvava sektoriga. Kümne aasta pärast on tänase 37 000 töötaja asemel vaja hinnanguliselt juba enam kui 55 000 IKT-valdkonna töötajat. Ehkki mitmed kõrg- ja kutsekoolid pakuvad erinevaid õppekavasid IKT-valdkonna teadmiste omandamiseks, ei piisa sellest ometi tööjõuturu vajaduste täitmiseks. Probleemiks on ka keskmisest suurem väljalangevus IKT-erialadelt. Juba täna on Eestis EASi hinnangul puudu umbkaudu 8600 IKT-spetsialisti. Üle Euroopa ennustatakse puudu jäävaks töötajate hulgaks aastal 2022 pool miljonit inimest. 

Probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud mitmed asjatundjad nii riigisektorist kui ülikoolidest, samuti paljud tööandjad. Huawei eesmärgiks on pakkuda programmi „Tuleviku seemned“ abil tudengitele inspiratsiooni tänaste IKT-valdkonna asjatundjate rahvusvahelise äri ja kogemuste põhjal, et edendada nende õpinguid ja tulevasi karjääre. 

Huawei alustas tudengiprogrammi „Tuleviku seemned“ 2008. aastal. Programmi peamine eesmärk on harida ja arendada IKT-talente ja riikide ning kultuuride vaheliste sildade rajajaid, kasvatada arusaamist IKT-st ja huvi valdkonna vastu, jagada üleilmses ärikeskkonnas teadmisi ja kogemusi ning pakkuda tudengitele konkurentsitihedas maailmas ja äris hakkama saamiseks vajalikke teadmisi. 

Allikas ja foto: korraldajate info

„Saadud ülevaade kinnitab taas, et Eesti haridusasutused tegutsevad targalt ja läbimõeldult nii õppijate turvalisuse tagamisel kui kvaliteetse õppe pakkumisel,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Tagasiside aitab välja selgitada, millist tuge meie koolid vajavad, et ka koroonaviiruse leviku tingimustes saaksid õppijad parimat haridust ning õpetajatel oleks võimalik hästi oma tööd teha,“ lisas Reps. Ministeerium kogus samamoodi tagasisidet ka kevadise eriolukorra ajal.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajad helistasid möödunud nädalal kõikidesse Eesti üldhariduskoolidesse ja kutseõppeasutustesse. 561 õppeasutusest on vesteldud praeguseks enam kui 530ga. Nendega, kellega möödunud nädalal suhelda ei õnnestunud, võetakse uuesti ühendust. Samuti võetakse ühendust koolidega, kelle esitatud küsimused vajavad täiendavat tähelepanu. Vajaliku toe pakkumiseks ja murekohtade välja selgitamiseks suhtleb ministeerium nii haridusasutuste kui koolipidajatega pidevalt ka edaspidi.

Väga paljud koolijuhtide küsimused puudutasid praegusest olukorrast tingituna tervisevaldkonda ning neile vastavad Terviseameti ja Eesti Perearstide seltsi koostatud juhised, mille ministeerium saatis välja täna koos täiendatud soovitustega koolielu korraldamiseks. Haridusasutustele ja koolipidajatele edastatud soovituste täiendamisel on lähtutud nii haridusasutuste tagasisidest kui igapäevaselt ministeeriumisse jõudvatest küsimustest.

Valmisolek distantsõppeks

Koolid kinnitasid tagasisides, et kevadisest distantsõppeperioodist õpiti palju. Kevadise koolielu analüüsimiseks ja parimate lahenduste kasutusele võtmiseks on toimunud õpetajatele koolituspäevi ja korraldatud kogemuste jagamist, panustatakse ka õpilaste digipädevuste arendamisse.

Distantsõppe juhendamine on õppeasutustes üldiselt läbimõeldud ning 75% koolidest kinnitab, et sellega probleem ei ole. Erinevalt kevadest, mil tekkis omajagu segadust veebiplatvormide paljususe tõttu, on õppeasutustes nüüd enamasti selgelt kokku lepitud, milliseid platvorme kasutada.

Korralduslikult kõige keerulisemaks peetakse õppetöö korraldamist samaaegselt nii õppeasutuses kui eneseisolatsioonikohustuse tõttu kodus viibivatele õpilastele distantsõppena. Sobiva lahenduse leidmisel on abiks haridustehnoloog, koolidel on võimalus nõu küsida ka Haridus- ja Noorteameti haridustehnoloogia infoliinilt.

Üldjuhul on koolid kontaktõppel, kuid valmistutakse võimalikuks distantsõppeks. Paljudes koolides viiakse juba praegu läbi osalist distantsõpet, eelkõige III kooliastmes ja gümnaasiumiosas. See võib tähendada näiteks mõnel kindlal nädalapäeval kodus õppimist või aegajalt üht distantsõppenädalat. Üksikutes koolides rakendatakse ka II kooliastmes aegajalt distantsõpet. On ka koole, kus distantsõppe valmisoleku säilitamiseks kavandatakse paar korda semestris toimuvaid e-õppe päevi, millega soodustatakse ühtlasi iseseisva töö ja ajajuhtimise oskuste omandamist.

Kontaktide vähendamiseks on kasutusel näiteks muudetud kestvuse või algusajaga tunnid, pikemad õuevahetunnid, õuesõpe, söögivahetundide harjutamine ning õppetöö korraldamine mitmes vahetuses.

Koolid on enamasti arvutitega hästi varustatud, ent toodi välja, et kui tekib vajadus laialdasemalt distantsõpet rakendada, oleks vaja tuge näiteks internetiühenduse tagamisel. Isikukaitsevahendi on koolidele üldjuhul tagatud. Pigem ei ole koolipere harjunud neid veel kasutama.

HEV-õppest ja eksamitest

Palju paremini kui kevadel, on läbi mõeldud HEV-õpilaste juhendamine võimaliku distantsõppe perioodi jooksul. Samas on ka selliseid HEV õpilasi, kelle juhendamine distantsilt oleks väga keeruline, mistõttu peetakse oluliseks tagada tuge vajavatele õpilastele võimalikult kauaks võimalus osaleda kontaktõppes. Sellest õppeaastast leiab E-koolikotist ka lihtsustatud õppekava järgi õppijatele mõeldud digiõpikud ning jätkuvalt tegutseb Rajaleidja kriisinõustamistelefon.

Palju tuli küsimusi selle kohta, kuidas toimub 2020/21 õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamine. Kevadisest eriolukorrast tingitud muudatuse kohaselt ei ole käesoleval õppeaastal õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö sooritamine on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust või praktilist tööd sooritamata. Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning riigieksamid toimuvad plaanipäraselt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• 252 õpetajat lõpetas distantsõppe ajal Digivõtme koolituse

TASUTA USA vahetusprogramm FLEX alustas kandideerimist uuele kooliaastale 2021/22 Ootame kandideerima 9. ja 10. klassi õpilasi TASUTA vahetusprogrammi Future Leaders Exchange, mis lennutab Eesti õpilased aastaks USAsse! Programm pakub täisstipendiumi, mis katab vahetusaastaga seotud reisi- ja elamiskulud. Isegi igakuine taskuraha on programmi poolt. Eestist on FLEX-i raames käinud vahetusaastal USAs umbes 60 noort. Avaldus tuleb esitada enne 15. oktoobrit 2020. Avaldus asub Internetis: discoverFLEX.org/flex Programmi vilistlane ja tuntust koguv bassihäälne laulja Kert Markus Valdek soovitab kandideerida FLEX-i: "Aasta Ameerikas aitas mul muutuda tolerantsemaks, leida iseennast ja oma teed muusikasse. Vahetusaasta FLEX-iga viis mind minu unistuse täitumisele lähemale ja ka nüüdki lähen tagasi Ameerikasse muusikat õppima Berklee muusikakolledžisse. "Informatsiooni programmi kohta leiab USA Suursaatkonna veebilehelt https://ee.usembassy.gov/education-culture/educational-exchange-programs/flexprogram/ ja Facebooki lehelt: FLEX Estonia, samuti Instagrammist: flexbaltics estonia.americancouncils.org

Peamiselt õues mööduval koolituspäeval tutvustavad püsimetsandust Palupõhja metsade näitel sealse looduskooli juht Robert Oetjen, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo ja pärandkoosluste hooldaja Avo Rosenvald. Vestlusringis arutleme, mismoodi peaks haridustöötaja tänases arvamusruumis orienteeruma ja kuidas metsanduse teemat õpilastele selgitada. Retkejuht Ants Kari jagab soovitusi metsamajanduse õpetamiseks.

Keskkonnahariduse koolituspäev "Päev metsas: mis on püsimetsandus ja kuidas seda hariduses tutvustada?" on esmaspäeval, 19. oktoobril kell 9.30–17.30 Palupõhja looduskoolis Tartumaal. Päevakavaga saab tutvuda siin. Osalemine on tasuta, toitlustuse hind on 15 eurot. Registreeruda saab 12. oktoobrini või kuni kohtade täitumiseni siin: https://forms.gle/rsYEQzr6xtCGAVii9.

Koolituspäeva korraldab Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Palupõhja looduskooli, Eestimaa Looduse Fondi, Avo Rosenvaldi ja Ants Kariga. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula, Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht, tel 5342 2139
Jonas Nahkor, Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koolituskoordinaator, tel 5564 4000
ekhyhing@gmail.com
https://ekhyhing.ee/
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing/

• Uued mudelid aitavad õpetajail hädavajalikke digipädevusi õpetada

Kandideerima oodatakse igas vanuses inimesi üle Eesti, kes tunnevad endas soovi pühenduda intensiivsele õppimisele ja enesearengule ning töötada selle nimel, et kõigil lastel oleks elus rohkem valikuid. Kahe aasta jooksul läbivad Noored Kooli osalejad ainulaadse õpetamise ja eestvedamise koolituse, mis aitab neil kujuneda muutuste eestvedajateks oma kogukonnas. Samal ajal töötatakse täiskoormusega tavakoolides, õpetades peamiselt 1.-9. klassi õpilasi.

Noored Kooli värbamisjuht Margot Lillemägi sõnas, et programmi otsitakse kolme tüüpi inimesi. “Esiteks noori ja vanu, kes ei karda väljakutset - hariduses on n-ö nurjatuid probleeme, mis nõuavad väga võimekaid lahendusmeelseid inimesi. Teiseks otsime hariduse armastajaid, kes on näiteks oma laste kõrvalt näinud õpetaja rolli olulisust. Ja kolmandaks inimesi, kes soovivad oma karjäärile uut mõtet - kes ei taha enam kahelda, kas valitud amet ikka muudab maailma paremaks,” ütles Margot Lillemägi.

Järgmisel aastal alustav 15. lend tuleb tõenäoliselt Noored Kooli programmi aegade suurim. Programmi kasvamist toetava Heateo Haridusfondi kaasasutaja Martin Villigu sõnul on Noored Kooli aastate jooksul tõestanud, et selle läbinud inimesed saavad haridusvaldkonna eestvedajateks ning töötavad ka edasi selle nimel, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. “Me näeme, et juba programmi käigus hakkavad Noored Kooli osalejad koolis ja kogukonnas suuri muutuseid ellu viima. Nende panus Eesti haridussüsteemi on aga veel suurem, kuna üle kolmveerandi programmi vilistlastest jätkavad tööd hariduses - õpetajana, koolijuhina või süsteemi teistel tasanditel,” täheldas Martin Villig.

Kandidaatidelt eeldatakse mistahes eriala kõrgharidust ning valmidust töötada programmis õppimise ajal kaks aastat ühes Eestimaa koolis õpetajana. Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel põhjaliku kolmeosalise valikuprotsessi käigus näidata oma motivatsiooni, suhtlemis-, koostöö- ja eneseanalüüsioskust, algatusvõimet ning õppimisega seotud väärtushinnanguid.

Kandideerimiseks tuleb täita ankeet Noored Kooli kodulehel  www.nooredkooli.ee. 15. lennu esimene kandideerimistähtaeg on 18. oktoobril.

Allikas: Noored Kooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas