Kuna Eesti õppeasutused on oma valikutes informaatika/arvutiõpetuse õpetamisel väga iseseisvad, siis toimubki see erinevates kohtades väga erinevalt. Võivad olla eraldi õppeained/kursused või huviringid või on õpe teiste ainete/kursuste sees. Erinevad õpetajad toimetavad erinevalt ning nüüd võikski kokku saada ja kogemusi jagada. Ühtlasi arutada, kuidas veel paremini edasi minna. 

Konverentsile on oodatud erinevate kooliastmete (sh koolieelsete õppeasutuste ja kõrgkoolide) õpetajad. Oodatud on nii suuremate kui väiksemate kogemustega kolleegid. Samuti ka need, kes alles informaatika õpetamisega alustavad või sellele alles mõtlevad. Oodatud on ka koolijuhid, kes tunnevad huvi, mis mujal sel teemal juhtub ja võiks temagi koolis juhtuda. 

Konverentsil on kavas töötoad, IT-firmade külastus, arutelud ning ettekanded.

 Plenaarettekannetes vaadeldakse
 * kooliinformaatika õppekavade arengut meil ja mujal,
 * Progetiigri programmi minevikku, olevikku ja tulevikku,
 * informaatika õpetajaks õppimise võimalusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis,
 * programmeerimise vaba juurdepääsuga e-kursuseid (MOOC) ja nende võrdlust gümnaasiumi uute valikkursustega.

Paralleelsessioonides on kümneid ettekandeid väga erinevatest informaatika õpetamise ja õppimise aspektidest erinevates kooliastmetes.

Konverentsile registreerumine on jätkuvalt avatud. Samuti saab veel pakkuda oma ettekannet ja töötuba. Nüüd saab eelregistreeruda ka konkreetsetesse töötubadesse.

Info ja registreerumine didaktika.cs.ut.ee.

Peakorraldaja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetooli informaatika didaktika töörühm. Konverentsi toimub HITSA koordineeritud IT Akadeemia programmi toel.

Allikas: korraldajate info. Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

Näituse eesmärk on ärgitada lapsi mõtlema keskkonna hoidmise peale ning innustada neid vastavalt tegutsema. Näitusel eksponeeritakse laste valmistatud plakatetid ning lühianimatsioone, mis on tehtud Labora uue haridusprogrammi raames. Tasuta õpitubade käigus said lapsed ja nende vanemad valmistada paberit, trükkida kõrgtrüki tehnikas ja luua stop-motion animatsiooni. Loometegevuse ja arutelu üldine teema oli keskkonna kaitsmine, mille käigus vastasid lapsed küsimusele: “Kuidas saan mina aidata kaasa Eesti looduse säilimisele?” Nüüd siis jõuabki töötubade seeria lõpp-produkt publiku ette.

„Soovime innustada noori loodust hoidma ning väärtustama. Eesti loodus on rikas ja mitmekülgne ning see on privileeg, et meil on metsad, kus saame jalutada. Usume, et see on meie kõigi kohustus, et ka järgmised põlvkonnad saaksid meie kaunist loodusest osa,“ sõnas Labora projektijuht Veronika Vanova.

„Labora toodab ise vaid taaskasutatud materjalidest paberit ning õpetasime ka lastele, kuidas seda teha. Usume uuskasutusse ning kasutame vanu tehnoloogiaid ja tehnikaid, mis on teiste poolt hüljatud. Kui soovime, et mingi traditsioon välja ei sureks,  näiteks klassikaline paberivalmistamine, siis peame lapsi kaasama. Tahame lastele näidata, et kätega töötamine on oma olemuselt väärtuslik ja tuletada meelde, et loomeprotsess ja sellesse kaasatud inimesed on olulisemad kui tulemus ise,“ ütles Labora tegevjuht Nestor Ljutjuk.

Näitus on Rahvusraamatukogu 5. korrusel avatud 20. detsembrini. 

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade

Juubeliaasta kulmineerub detsembris.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.

Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Fotol aktus 1. detsembril 1919. Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv

Rahvusülikooli juubeliaastal koostatakse ka Tartu Ülikooli uut arengukava, millega seatakse alma materi sihte aastateks 2020-2025. Arengukava koostamise käigus toimuvad ülikoolisisesed arutelud ülikooli rolli ja eesmärkide üle. Täna, 21. jaanuaril toimub arengukava esimene seminar „Eesti keel ja rahvusvahelistumine”. Järgmised seminarid on pühendatud tasulise kõrghariduse temaatikale, teaduse rahastamisele, õppekavaarendusele ning ülikooli eesmärkidele ühiskonna teenimisel. 17. mail oodatakse kõiki nende teemade üle arutlema ülikooli visioonikonverentsile. 

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Avatakse TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi õppehoone ning uuenenud spordikompleks
• Haridus- ja Teadusministeerium: kõrgharidusmaastiku kujundamine on riigi ülesanne ja vastutus

Me kasutame palju paberit ning tihtipeale viskame selle lihtsalt prügikasti. Tegelikult on võimalik vanapaberist teha palju uut ning anda sellele paberile uus elu.

eTwinningu projekti "Vanapaberi uuskasutus" eesmärgiks oli noorte seas keskkonnateadlikkuse teadvustamine läbi teoreetiliste materjalide uurimise ja praktilise vanapaberi uuskasutuse. Projekt toimus toimus oktoobrist 2018 kuni detsembrini 2018. 

Projekti planeerimisel pandi paika tegevused ning jagati ära vastutusalad koolide vahel. Räpina Aianduskooli keskkonnakaitse eriala õpilased said rakendada oma teadmisi koostades Pärnu Rääma Põhikooli õpilastele lühikonspekte, töölehti, kuldvillaku, Kahooti ja Quizizze mänge ning veebinäitusele kutsuvaid postreid. Materjalid koostati loodushariduses kasutatavate veebirakenduste ja programmide tunni raames. 

Pärnu Rääma Põhikooli õpilased lugesid aianduskooli õpilaste koostatud konspekte, esitasid küsimusi nende kohta ning andsid tagasisidet. Lisaks mängiti loodud mänge. Needki said tagasisidet, mille üle olid väga tänulikud aianduskooli õpilased. Ainult nii said nad teada, kas loodud materjalid olid eakohased ja arusaadavad. Lisaks uurisid Pärnu Rääma Põhikooli õpilased, kuidas ise vanapaberist uut paberit teha. 

Pärast teoreetiliste materjalidega tegelemist asuti praktiliste tegevuste juurde. Nii Räpina Aianduskooli kui ka Pärnu Rääma Põhikooli õpilased kogusid kokku suure hulga ajalehti ning asusid tegema uusi tooteid. 

 
Aianduskooli aedniku eriala õpilased valmistasid katmikala lillekasvatuse tunni raames erinevaid taimede kasvatamiseks sobilikke tooteid. Voltimise tund möödus lõbusalt ja asjalikult. Õpetusi otsiti Youtube'ist, mille järgi püüti valmistada mitmesuguseid anumaid, mille sisse saaks taimi istutada. Praktilise töö teise etapina võeti valmistatud tooted ka kohe kasutusse. Volditud “pottidesse” istutati ajatussibulaid ja toataimede pistikuid. Pärnu Rääma Põhikooli õpilased valmistasid samuti ajalehtedest tooteid - karpe, jõuluehteid, ümbrikke, nimesilte jms. 

Valmistatud toodetest tehti Padleti tahvlile veebinäitus. Nii jõudsid Räpina tooted Pärnusse ja Pärnu tooted Räpinasse. 

Projekti käigus kasvas õpilaste keskkonnateadlikkus, oskus koostada lastele eakohaseid veebipõhiseid õppematerjale ning praktiline oskus ise vanapaberist midagi toredat valmis teha. Õpilased said koostada ühise veebinäituse ja tutvuda kaaslaste töödega, mis füüsiliselt paiknesid sadade kilomeetrite kaugusel. Suurenesid kohusetunne ja enam mõeldi ajakasutusele, sest ülesandeid ei tehtud õpetajale vaid projektikaaslastele teises Eesti piirkonnas. 

Ühiselt tõdeti, et koostöös peitub võlu ning projektitöö jätkub juba uutel teemadel nii omavahel kui ka rahvusvaheliselt. 

Loo autorid on Katrin Uurman, Räpina Aianduskooli kutseõpetaja ja haridustehnoloog ning Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja ja haridustehnoloog

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine

Veebruaris algab 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt „Elu(s) eeskuju“, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti  saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Teisipäeval, 12. veebruaril kell 15.30 kohtub Tallinna Keskraamatkogus (Estonia pst 8) noortega Ella Käi-Edo, eAgronomi kliendisuhete juht. Ta räägib teemal: mis saab siis, kui Sinu esimene valitud eriala ei vea välja? Ja kui ka teine valik ei ole see ala, kuhu lõpuks töötama satud? Räägime edasiõppimisega seotud hirmudest, müütidest ning reaalsusest. Firma tegevusega saab tutvuda siin: https://eagronom.com/et/.  

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.

Uus ja populaarne eriala

„IT mitteinformaatikutele on uus õppekava, mis alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko. 

Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. Taotlusvoorus ega aruande vormistamises Eero Vainikko sõnul midagi keerulist ega ülibürokraatlikku ei olnud. „Oli vaja mõistlikul moel kirja panna, mida soovitakse teha, miks ja milleks. Ja kui lõpuks taotlus heaks kiidetakse, siis ükskõik, kui palju vaeva enne nägid, hea meel on ikkagi.“

17 uut e-õppematerjali

Kõige suurem rõõm on täna muidugi tulemuste üle. Projekti peamine eesmärk oli õppekavas olevatele ainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on eriti just avatud õppes oluline. Kokku valmiski 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „Vaatasime asja pikemas perspektiivis. E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. E-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega. Tegime instituudis küsitluse, kes plaanib e-õppematerjale teha, kui toetust saame. Oli päris palju huvilisi,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted”, “Strateegiline IT juhtimine” jpt.

Arendati ka MOOCe

Lisaks arendati töökindlamaks programmeerimiskeskkonda Thonny ja selle kasutajaskond laienes nii Tartu Ülikoolis kui mujal.

Edasi arendati automaattestimise süsteeme. Paljude arvutiteaduse instituudi kursuste, sh MOOCide õppematerjalid on vabalt kõigile kasutatavad, aga ülesannete automaatkontrollid olid seni kättesaadavad ainult moodle.ut.ee keskkonnale ligipääsu omavatele kursustele registreerunud tudengitele. Uus arendus tagab, et MOOCe saavad sajaprotsendiliselt kasutada ka näiteks registreerunud üldhariduskoolide õpilased.

Oluline oli ka virtuaalse arvutiklassi arendus privaatpilvel. Privaatpilve lahendust katsetati õppeaine “Süsteemihaldus” läbiviimiseks. Virtuaalkeskkonnad õppeainete õpetamiseks privaatpilvedel on uudne lähenemine arvutiklassi virtualiseerimisel. Lisaks sai projektist täiustatud loengute salvestusvõimekust ning soetatud tehnilisi abivahendeid õppetöö läbiviimiseks. Saadud kogemused on hinnalised kogu õppetöö paremaks korraldamiseks avatud ülikooli raames.

Uued õppematerjalid tugevdavad praktilist suunda

Arvestades „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ magistriõppekava jätkuvalt suurt populaarsust, on kindel, et uued e-õppematerjalid ja arendused aitavad nii õpetamist kui õppimist kvaliteetsemaks ja praktilisemaks muuta. See õppekava on mõeldud inimestele, kel puuduvad IT-alased eelteadmised, kuid kes on huvitatud oma eriala ja töökogemuse täiendamisest infotehnoloogiliste teadmiste ja oskustega. Õppimist alustatakse programmeerimise põhitõdedest, infoturbest, andmebaasidest ja muudest alusainetest. Valikainete seast on võimalik valida alates multimeediast ja veebirakenduste loomisest kuni kasutajaliideste kavandamise ja tarkvara testimiseni välja.

Eero Vainikko sõnas, et tegelikult tuli neile selle õppekava suur populaarsus üllatusena. „Mõtlesime, miks me seda juba 10 aastat tagasi ei teinud. Populaarsuse põhjus on ikkagi vajadus, ühiskonnas ja tööturul läheb kõik üha rohkem IT-põhiseks, infotehnoloogia on igal ametialal põhiline abivahend.“

Kui on entusiasmi, leiab ka vahendid

Ühtlasi julgustas ta kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Kõikidele uute asjadega tegelejatele ütleksin, et kui on entusiasmi, siis leidub vahendeid ka. Mitteinformaatikute õppekava valmis ja toimis esialgu suuresti entusiasmist, aga õigele asjale leiab ühel hetkel ka rahastuse.“ 

Taotluse esitamiseks aega veel 21. jaanuarini

IKT valdkonna õpetamise arendusprojektid on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust saada teretulnud. 

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal on taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Unsplash, Fabian Grosh

Samal teemal:

• Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga
• Riik toetab infotehnoloogia alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas
• Tudengite IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse ligi 800 000 euroga

Nii loodus- ja täppisteaduste kui klassiõpetajatele, koolijuhtidele jt haridusvaldkonna tegijatele suunatud konverents pakub võimalust õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks – teid ootavad erinevad ettekanded ja töötoad nii Eesti kui välisesinejatelt, samuti ettevõtete ja teadusasutuste külastused ning õpetajate stendiettekanded.

Konverentsi peamine töökeel on eesti keel, välisesinejate ettekanded ja töötoad on inglise keeles. Täpsem info, päevakava ja registreerumine Eesti Teadusagentuuri kodulehel. 

Allikas: ETAGi koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Scientixi konverents laiendas Euroopa LTT-alase hariduse võrgustikku
• Reaalkoolis räägiti loodusainete õpetamisest meil ja mujal

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ning võõrkeele riigieksamid. Lisaks riigieksamitele tuleb teha gümnaasiumi koolieksam ja õpilasuurimus või praktiline töö (praktilist tööd ei tehta eksternina kooli lõpetamisel).

Matemaatika riigieksamile registreerudes tuleb õpilasel valida kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel. Võõrkeele riigieksami puhul on aga kolm valikuvõimalust. Sooritada võib inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1 või B2 tase. Teine võimalus on valida Innove vahendatud rahvusvaheline prantsuse, saksa või vene keele eksam, mille sooritamisel omandab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse. Kolmanda võimalusena võib õpilane esitada rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami vähemalt B1 tasemel läbimise tunnistuse, mis vabastab ta võõrkeele riigieksamist. Rahvusvaheline tunnistus, mille õpilane esitab, peab olema kehtiv vähemalt jooksva õppeaasta 31. augustini.

Riigieksamitele registreerimise tähtaeg eksamite infosüsteemis on igal aastal 20. jaanuar, aga kuna see satub sel aastal pühapäevale, siis arvestatakse ka 21. jaanuaril tehtud registreerumisi. Kui õpilasel puudub võimalus registreerida end eksamite infosüsteemi kaudu, teatab ta oma valikud koolile samuti hiljemalt 21. jaanuariks. Koolid saavad eksamite infosüsteemis oma õpilaste registreerimise seisu jälgida ja kontrollida kuni 30. jaanuarini.

Selle aasta riigieksamid algavad  22. aprillil eesti keele eksamiga ning lõpevad 24. mail matemaatika eksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 19. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Riigieksami elektroonilised riigieksamitunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad hiljemalt 20. juunil eksamite infosüsteemist või riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Allikas: SA Innove pressiteade

Samal teemal:

• Selle aasta riigieksamite tulemused on kokkuvõttes paremad kui eelmisel aastal

Alates jaanuarist 2019 saavad lasteaiarühmad ja põhikooli I astme õpilased osaleda haridusprogrammis „Kunstiga kiusamise vastu“, seda nii Kadrioru Kunstimuuseumis kui ka Tartu Kunstimuuseumis. 

Muuseumitund „Kunstiga kiusamise vastu“ tugineb KiVa teadus- ja tõenduspõhisele kiusamise vähendamise programmile. Kunstiteoste ja neid saatvate lugude abil arutlevad lapsed, kuidas üksteisega lugupidavalt ja sõbralikult käituda. Erinevaid olukordi analüüsides ja maalidel kohatud tegelastele nõu andes, saavad lastest muuseumitunnis n-ö kiusamisvastased eksperdid, kes oskavad edaspidi kiusamisjuhtumeid paremini märgata nii klassiruumis kui ka väljaspool kooli. Kadrioru Kunstimuuseumis toimub muuseumitund püsiekspositsioonis, Tartu Kunstimuuseumis viiakse tunnid esialgu läbi näitusel „Lugusid kuulumisest. Kaasaegne kunst Rootsist“. 

 Koolikiusamine on Eestis tõsine probleem: keskmiselt kannatab kiusamise all 22% Eesti õpilastest (K. Treial, Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 4(2), 2016, lk 205). Eesti Kunstimuuseum pöördus sihtasutuse Kiusamisvaba Kool poole sooviga anda oma panus selle Eesti koolides ja ühiskonnas niivõrd olulise teemaga tegelemisse, sest muuseumi haridustegevuste üheks eesmärgiks on leida võimalusi, kuidas toetada Eesti haridusmaastikul aktuaalsete probleemide lahendamist ja pakkuda selleks omalt poolt tuge ning võimalusi. Kuna KiVa programm on positiivseid tulemusi näidanud, pöördus muuseum nõu ja suuniste saamiseks just SA Kiusamisvaba Kool poole. Ettevõtmisega liitus ka Tartu Kunstimuuseum. 

„Kunstiga kiusamise vastu“ haridusprogrammide looja Eliis Vaino selgitab kiusamise ennetamise tähtsust: „Kiusamise ennetamine tagab nii vaimselt kui ka füüsiliselt turvalise keskkonna kõigile ühiskonna liikmetele. See vastutusrikas ülesanne on jäänud praegu paljuski õpetajate ja koolide-lasteaedade õlule, kuid ka muuseumiharidus saab panustada kiusuennetusse, et õpilased saaksid rõõmsalt õppimisele pühenduda ja meie ühiskonnas oleksid edaspidi veel empaatilisemad ja tervemad inimesed.“

Kiusamise ennetamise ja vähendamise tunnid Kadrioru ja Tartu Kunstimuuseumis toetavad KiVa programmi vältel koolis omandatud teadmiste kinnistamist teises keskkonnas. Koolid, mis KiVa programmiga liitnud ei ole, saavad tunnist suuniseid, kuidas kiusamisjuhtumite korral käituda ning kuidas neid ära hoida. Püsivate tulemuste saavutamiseks peaks järjepidev töö sarnaste võtete kaudu jätkuma ka koolis ning süstemaatiliseks kiusamise ennetamiseks on koolid oodatud liituma KiVa programmiga.

Muuseumitunnid Kadrioru Kunstimuuseumis: https://kadriorumuuseum.ekm.ee/mida-lossis-teha/muuseumitunnid/ 

Muuseumitunnid Tartu Kunstimuuseumis: https://tartmus.ee/category/hariduskeskus/ 

Muuseumitund „Kunstiga kiusamise vastu“ on valminud koostöös sihtasutusega Kiusamisvaba Kool.

Lisainfo KiVa programmi kohta: https://kiusamisvaba.ee/kiva-programm/

Eesti Kunstimuuseumi muuseumitunni „Kunstiga kiusamise vastu“ toetajad: Kaubamaja AS, Telia Eesti; Heategevusfond Aitan Lapsi.

Allikas: Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi pressiteade

Samal teemal:

• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Kiusamisevaba kool