Kiusamisevaba kool


Avaldaja:Madli Leikop12. September 2018

Psühholoog Tiina Kilkson vestles programmi “Kiusamisvaba kool” ehk KiVa ühe asutaja ja koolitusjuhi Kristiina Treialiga tänavu auguistis, enne kooliaasta algust. Vestluse põhiteemad said paberile ja on huvilistele siinkohal lahkelt lugeda.

“Kiusamisvaba kool” on tõenduspõhine koolis toimuvat kiusamist vähendav programm, mis sai alguse Soomes 2006/2007. aastal,  Eestis alustasid esimesed koolid  selle programmi järgi 2013. aastal. 2018. aasta sügiseks on programmiga liitunud juba 75 kooli üle Eesti, mis teeb ligi 15% põhikoolidest. Uued koolid on alati teretulnud programmiga ühinema. Lapsevanematele on välja antud miniõpik kiusamise olemusest ja sellest, kuidas saab oma last aidata, et teda koolis ei kiusataks. Küberkiusamine on 90% ulatuses koolikiusamise laiendus. Noored ei tunne sageli enda käitumises kiusamist ära. 

Küberkiusamine võib teha rohkemgi kahju kui koolis kiusamine, sest küberkiusamine tuleb meiega igale  poole kaasa ja seetõttu on küberkiusamisele raskem piiri tõmmata kui vägivallale koolis. Mis internetti satub, see jääbki ringlema. 

Õpi suhtlema vägivallatult

Normaalne reaalsus peaks olema, et teisele ei või mingil juhul liiga teha. Noored  peaksid õppima, kuidas vägivallatult eakaaslastega suhelda. Lapsega peab igapäevaselt rääkima kooli teemadel ja siis tuleb jutu käigus suurema tõenäosusega välja ka see, kui teda koolis kiusatakse. Lastel on sageli võõrale inimesele kergem rääkida kiusamisest, kui oma vanematele, sest kardetakse, et vanemate sekkumine teeb asja veel hullemaks.

Leia usalduväärne inimene, kellega rääkida

Pealtvaatajad aitavad kiusamisele kaasa, kui nad ei sekku, Ainult kaks kuni kolm last 24 õpilasest julgeb sekkuda kiusamisse. Üheks sekkumata jätmise põhjuseks on hirm, et neid endid hakatakse hiljem kiusama.
Kiusamine on pikaajaline vaimne või füüsiline kahjustamine, kus osapooled ei ole võrdsed  kas jõupoolest või selle poolest, et kiusataval õpilasel on vähem sõpru. Kiusatav on suure löögi all ja nõrgem osapool. Alati kui kellelegi tehakse liiga, siis tuleb tal leida kedagi usaldusväärset, kellele ta saaks oma murest rääkida. Kui laps julgeb, siis ta võib kiusamisest rääkida ka ise oma klassijuhatajale või siis tuleb rääkida koos lapsevanemaga. Kui laps räägib lapsevanemale koolikiusamisest, siis peaks lapsevanem koos lapsega leidma sobiva võimaluse olukorra lahendamiseks.

Esimeseks sammuks on kindlasti klassijuhataja informeerimine olukorrast. Kui klassijuhataja teab, siis ta saab hakata olukorda jälgima. Koolivägivalla vähendamisel on oluline tihe kooli ja kodu koostöö. Lapsed ja õpetajad peavad õppima lahkhelisid lahendama austavalt ja lugupidavalt. Kodus  võiks lapsevanemad rääkida igast inimesest, ka meist väga erinevatest, lugupidavalt, sest lapsed võtavad suhtemallid kodunt kaasa ja see on tema jaoks normaalne, mida kodus eeskujuks tehakse. Lapsevanem peaks iga koolivägivalla olukorda tähele panema ja esimesel võimalusel sekkuma. Kiusamine ei lähe iseenesest üle.

Lahenda olukord diskreetselt

Kui õpetaja või lapsevanem näeb koolivägivalda pealt, siis ei ole hea kohe avalikult olukorda lahendama hakata vaid olukorda tuleks lahendada diskreetselt nelja silma vestlusena, kus räägitakse läbi eraldi nii kannatanu kui ka kiusajaga ja vajadusel kutsutakse kooli ka lapsevanemad ning pärast tehakse grupivestlused. Mõne aja pärast tuleks teha kontrollvestlused, et välja selgitada, kas olukord on lahenenud või mitte. 

Müüt on see, et kiusaja peab karistatud saama. Oluline on, et kiusajaga koolipersonal räägiks nelja silma all ja otsiks lahendusi kedagi süüdistamata. Kiusaja vajab sageli samuti kellegi hulka kuulumise tunnet ja kinnitust, et ta on tähtis. Enamasti saavad õpilased positiivset tagasisisdet oma eakaaslastest sõpradelt, trennis, perekonnas, kuid mõnel jääb tähelepanus puudus. Oluline on, et laps saaks aru, et positiivsena tuleb olla tunnustatud. 

eric-ward-455457-unsplash.jpg

Laps ei pruugi aru saada, et teeb teisele haiget

Sageli lapsed arvavad ise, et teevad vaid süütut nalja ja ei mõtle, et teevad teisele haiget. Igavuse ja lõbu pärst ei tohi kedagi kiusata. Kiusajalt tuleks ka nelja-silma vestluse käigus küsida, mis mõtted sul on  ja kuidas sa saaksid olukorda lahendada. Kui laps pakub ise lahenduse välja olukorra lahendamiseks, siis on suurem tõenäosus, et ta ka oma pakutud lahendust ellu viib.

Koolis annab palju juurde, kui vahetunnis on korrapidaja õpetaja. Kiusamisevaba kooli  ehk KIVA programmi läbinud koolides on korrapidajad õpetajad ilusates erksates vestides ja korrapidajad paistavad sedasi ilusasti kaugele välja. Osa koolides on lauamängu nurgad, mis on väga head, et vahetunnis oleks  lastel arendavat tegevust. 

Laps on oluline

Lapsed vajavad head eeskuju ja kuulumise tunnet. Lapsed vajavad sõnumit, et kõik on siin koolis olulised. Lastele tuleb selgitada, et teist alandada on lubamatu. Meie kõigi asi on koolikiusamisest lahti saada.

Eestis on ka koole, kes on astunud KiVa programmist välja, kuna personali vähesuse või motivatsioonipuuduse tõttu ei suudeta programmi tegevusi vedavat tiimi tegutsemas hoida. Jätkuvalt leidub koolijuhte, kes kahjuks eitavad kiusamise võimalikkust oma koolis ja ei mõista olukorra tõsidust. Koolikiusamise teemaga tuleb tegeleda järjepidevalt ja süsteemselt, sest siis tulevad ka loodetud tulemused ja kiusamine hakkab Eesti koolides vähenema. Kiusajatel on hilisemas elus neli korda suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele. Igapäevaselt ja järjepidevalt tuleb kogu koolipersonlil ja õpilastel tegeleda koolivägivalla vähendamisega.

Kristiina Treiali intervjuu põhjal tegi artikli Tiina Kilkson. Foto: Unsplash, Eric Ward.