Õpilaste teadustööde konkursi eesmärk on pakkuda noortele võistluslikku väljundit ning motiveerida ja innustada noori uurimistöödele teaduslikumalt lähenema. Konkursil osalemine annab hea võimaluse ennast proovile panna ja teistega võrrelda, kohtuda sarnaste huvidega noortega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast.

Konkursil osalemiseks tuleb täita osalusvorm ja esitada uurimistöö, töö kokkuvõte eesti ja inglise keeles, juhendaja arvamus uurimistöö kohta ning isikut tõendava dokumendi koopia. Tööde esitamise keskkond on avatud aadressil www.etag.ee/konkursid.

Konkursi lõppvoor, kuhu kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid stendiettekannetena esitlema nii žüriile kui kõigile huvilistele, ja konkursi auhindade kätteandmine toimub õpilaste teadusfestivalil 16.-17. aprillil 2019 Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Preemiasaajad kuulutatakse välja festivali teisel päeval 17. aprillil.

Konkursile saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Riiklike preemiate võitjate vahel läheb jagamisele preemiafond 11 400 eurot. Rahalised auhinnad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele. 

Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning rahvusvahelisele teadusmessile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides ning osalejad noorte teadusnädalal Londonis, noorte loodusteaduste laagris Šveitsi alpides ja Šveitsi talendifoorumil.

Lisaks antakse erinevate organisatsioonide poolt välja mitmeid eriauhindu –  eelmisel aastal osales 32 asutust.

Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta saab Eesti Teadusagentuuri veebilehelt.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv, õpilaste teadusfestival ERMIs 2018

Samal teemal:

• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis
• Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad, teaduse tutvustajad ja teadushuvilised

Nii loodus- ja täppisteaduste kui klassiõpetajatele, koolijuhtidele jt haridusvaldkonna tegijatele suunatud konverents pakub võimalust õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks - teid ootavad erinevad ettekanded ja töötoad nii Eesti kui välisesinejatelt, samuti ettevõtete ja teadusasutuste külastused ning õpetajate stendiettekanded. Konverentsi peamine töökeel on eesti keel, välisesinejate ettekanded ja töötoad on inglise keeles.

Ajakava: https://www.etag.ee/tegevused/teadpop/teamepluss/teadushuviharidus/teadushariduse-konverents-tartus-2019/28-03-1-03-2019-konverentsi-paevakava/

Registreerumine: https://www.etag.ee/tegevused/teadpop/teamepluss/teadushuviharidus/teadushariduse-konverents-tartus-2019/teadushariduse-konverentsile-registreerumine-2019/

KüberPähkli võistlusel osales individuaalselt 52 kooli (~1000 õpilast) üle Eesti ja nendest 26 võistkonda soovisid edasi tulla ka "CyberSecurity meets Robotex” lõppvõistlusele Robotexil, saab lugeda Maarja Kirtsi artiklist Eesti Interneti Sihtasutuse kodulehelt. 

Koolivoorust selgus, et osalenud 1000 õpilaste hulgast oli talente 17%, kuid üldine oodatud õpilaste tase antud teemas oli pigem madal, mida kindlasti mõjutas ka ülesannete lahendamise ajafaktor. Õpilastele ei antud piisavalt aega ülesannete lahendamiseks, mis suunas neid tegema strateegilisi valikuid. 1/3 testis osalejatest on IT-huvilised ja 2/3 kõikidest vastajatest pidas antud küsimuste ja teemade enamat tutvustamist koolis oluliseks. 

Tulemuste analüüsimisel selgus, et tavalistel õpilastel tekkis ülesannete lahendamisel mitmeid muresid: julgus ülesandeid vahele jätta, kartus valesti vastata, oskamatus internetti enda heaks ära kasutada; abiks pakutud vihjeid ei soovitud kasutada, sest kardeti kaotada punkte. 

Samamoodi jäid tavalised õpilased oma vastustes pinnapealseks ning jätsid vahele küsimustele vastamise, mis oleks aidanud saada lisapunkte. Eelistatumad oleksid olnud valikvastused, kus eksimisvõimalus on madalam. Edukamad ülesanded olid valikvastustega terminite seletused, tundmatu kirja avamine/kustutamine ja veateatele vastuse leidmine.

Eelevale vastupidiselt käitusid koolivoorus aga talendid, kes valisid lahendamiseks strateegiliselt sobilikumad ülesanded, milles sai enam punkte või mis tundusid ajaliselt kiiresti tehtavad. Ülesandeid lahendati põhjalikult ehk kirjeldati ära kõikvõimalikud lahendused ja vastati kõikidele küsimustele, mis tagas edu. Talendid näitasid üles loovust vastuste leidmisel ja ka vastamisel. 

Loe artiklit täismahus!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Lapsed muutuvas digimaailmas
• Eesti noored küberkaitsjad Londonis

Konkursile ootame osalema teadustöid kasvatusteaduse ja haridusteaduse uurimisteemade laias spektris, hõlmates ka piirnevaid valdkondi, näiteks arengupsühholoogia, hariduskorraldus, haridusfilosoofia jms.

Sel aastal ootame üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi, õpetajaid ning kõiki teisi oma töid esitama järgnevates kategooriates: 

1. Publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nim. preemia).

2. Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel.

3. Magistritöö.

4. Õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat) või didaktilis-rakenduslik töö.

Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi eesmärk on esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele. Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud ülikoolides, rakenduskõrgkoolides, aga ka koolides ja lasteaedades. 

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm on leitavad http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: ETAGi pressiteade

Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd saata või tuua 1. aprilliks 2019 Tartu Variku Kooli aadressil Ploomi 1, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Parimatele auhinnad!

Lugupidamisega
Eele Kants
Tartu Variku Kooli huvijuht
huvijuht@variku.tartu.ee

Samas on digiohutuses targemad õpilased ka riskialtimad. Osalemine erinevates arvuti- ja tehnoloogiaalaste ringide tundides ei ole garantiiks, et küberhügieeni alased oskused oleksid paremad. Suurima murekohana tuli välja vähene koolipoolne tugi sisuliste digiohutuse ja küberkaitse teemade õpetamisel, sest tavaline õpetaja või õpetajaid toetav haridustehnoloog pöörab enamasti tähelepanu küll „heale käitumisele internetis“, kuid vähem õpilase tehnilisele oskusele ennast ise keerulises olukorras aidata. 

Loe lähemalt Maarja Kirtsi artiklit Eesti Interneti Sihtasutuse kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• KüberPähkel küsib: missugused on õpilaste teadmised digitaalsest ohutusest?
• KüberOlümpia on Euroopas tunnustatud küberhariduse projekt

Lugu klassiõpetajate Karin Tõevere ja Signe Varendi koostöös sündivast taskuhäälingust „Õpime koos“ võib alustada akadeemiliselt: saate teemad valivad saatejuhid lähtuvalt sellest, mis neid ennast kõige rohkem kõnetab ja inspireerib. Aga võib ka intrigeerivalt: „Üks saade on salvestatud sõna otseses mõttes vere maik suus, sest eemaldatud tarkusehamba pärast ma vestlusest küll ei raatsinud loobuda." (Karini meenutus - toim.)

Igatahes said „Õpime koos“ saated alguse aastajagu tagasi ühisest huvist haridusteemade, enesetäiendamise ja digivõimaluste kasutamise vastu, taustaks hea klapp kolleegide ja sõpradena. Karin Tõevere on Tartu Veeriku Kooli klassiõpetaja, Signe Varendi töötas samas inglise keele õpetajana ja on 2018. aasta sügisest klassiõpetaja Tartu Forseliuse Koolis. 

„Tartu Veeriku Koolis said kolleegidest peagi sõbrad, sest meid liitsid ühised huvid, mõtted ja projektid,“ meenutas Karin. „Pärast tööpäeva jäime sageli pikalt vestlema, jagasime päeva õnnestumisi ja andsime üksteisele nõu. Ühel hetkel tekkis idee vestlused salvestada ja oma mõtteid kolleegidega jagada. Parim võimalus selleks tundus just podcast ehk taskuhääling.“

Signe sõnul andis koostööle ja saadete sünnile hea tõuke kooli osalemine ja võit Samsung Digipöörde programmis. Samast Digipöördest jäi mõlemale meelde podcast ning Karin ja Signe otsustasid taskuhäälingu tegemise endale selgeks teha. „Esimesed saated salvestasime kahekesi ja vestlesime tööga seotud teemadel,“ meenutas Signe. Salvestamine sai selgeks, juttu jätkus üheksaks saateks ning pere ja kolleegide positiivne tagasiside julgustas saateid ka avalikustama. „Kuna meile mõlemale meeldib audiosaateid kuulata ja tundsime eestikeelsest haridusteemalisest saatest puudust, mõtlesime tegevust jätkata ja uue suuna võtta. Kutsume saatesse külalisteks tunnustatud hariduselu praktikuid ja visionääre, kes jagavad meiega arutelu käigus oma teadmisi, kogemusi ja ideid.“ 

Kas mäletate esimest saadet, oma mõtteid, tegevusi, loomingulist rõõmu või ka takistusi, mis tuli ületada? 

Karin Tõevere: Esimene salvestus toimus köögis. Telefon morsikannul salvestas meie konarlikku vestlust. Pärast esimest katsetust kuulasime materjali üle. Ebamugav oli kuulata oma häält, koledalt kõlavaid parasiitsõnu, mõttepauside ee-sid ja sõnakorduseid. Kõigest hoolimata oli meil koos lõbus ja põnev. Ilmselt seetõttu suutsingi natuke kahtlevat Signet veenda, et proovime ja katsetame enesearengu mõttes veel ja ei muretse sellepärast, mida teised arvavad. Kui midagi muud sellest välja ei tule, siis ühel hetkel oleme ehk suutelised ilusat eesti keelt rääkima. 

Signe Varendi: Kuulasin just meie esimest saadet ning minu värisev hääl ja justkui harjutatud vastused tuletasid meelde, et salvestasime iga küsimust mitu korda, kuna mõte jooksis kogu aeg kinni või purskasin kohmetusest lihtsalt naerma. Võiks ju arvata, et õpetajana tuleb mul rääkimine hästi välja, kuid vestluse salvestamine muutis ettevaatlikuks. Tundsin, et iga lause peab olema sisukas ja täiuslik. Samas oli lõbus koos sõbraga mugavusstoonist välja astuda ja tunda end õpilase rollis. Eneseületus andis juurde enesekindlust ja tahtejõudu edasi proovida. 

Mille järgi valite teemad ja esinejad? Kas intervjueeritavaid on raske esinema saada? 

Karin Tõevere: Teemad valime lähtuvalt sellest, mis meid ennast kõnetavad ja inspireerivad ning mille vastu võiks olla ka laiem huvi. Kindlasti on igal saatel oma sihtgrupp, olgu selleks siis õpetajad, õpilased, koolijuhid või lapsevanemad, aga igal juhul on saated kõigile neile, kellele läheb korda Eesti haridus ja hariduselus toimuv. Saatekülalised osalevad tegelikult meelsasti, kõigil neil on missioonitunne oma valdkonnas kaasa rääkida. Väga sageli on meid endale külla kutsutud. Need külaskäigud on meie jaoks eriti põnevad olnud ning mõnes mõttes on inimesed oma kodus ilmselt ka avatumad ja enesekindlamad. 

Signe Varendi: Saadete teemad lähtuvad kõik isiklikust huvist ja on väga erinevad. Kutsume saatekülalisteks meid paeluvaid ja inspireerivaid hariduselu tegelasi, kajastame üritusi ja algatusi, tutvume alternatiivsete lähenemistega ja piilume teiste koolide tegevusse. Meie saated on suunatud eelkõige õpetajatele ja noortele, kes mõtlevad õpetajaameti peale. Samas puudutame ka teemasid, mis võiks kõnetada lapsevanemaid ja koolijuhte. Tundub, et inimestel on sellist saadet vaja, sest hoolimata tihedast töögraafikust on nad andnud nõusoleku ja leidnud aja meid külastada või külla kutsuda. 

“Õpime koos” salvestamise juures on mulle eeskujuks olnud Ingrid Peegi saade “Hallo, Kosmos!” selles mõttes, et ta laseb saatekülalisel pikalt ja sekkumata oma lugu rääkida. Meie pakume oma saatekülalistele sama. 

Tehnilisest poolest

Taskuhääling sai alguse nutitelefonist. Saadete avalikustamine seadis helikvaliteedile kõrgemad nõuded. Toetust küsiti Tartu Linnavalitsuselt ning soetati mikrofonid, kõrvaklapid ja statiivid. Nüüd kasutavad saatejuhid salvestamisel sülearvutit ja Voicemeeter programmi ning töötlemisel Audacity programmi. Helifail laetakse otse SoundCloudi platvormile kuulamiseks ning videofail, mille oleme teinud Wondershare Filmora videotöötlusprogrammiga, laetakseYouTube’i kanalile. Saateid levitavad Karin ja Signe oma Instagrami ja Facebooki kontodel. „Oleme põlveotsast alustanud, YouTube’i abil õppinud ja teeme kõike ühiselt. Meile meeldib eneseareng ning püüd järjest paremat kuulamiskogemust pakkuda,“ ütlesid nad ise.

Seni kõige rohkem kuulatud saade oli õppimist toetavast hindamisest

Karin ja Signe ütlevad selle saate kohta nii: Seitse aastat tagasi kinnitati põhikooli riiklik õppekava, mille 20. paragrahvis ilutses täiesti uudne mõiste kujundav hindamine, millest sai ajapikku õppimist toetav hindamine. Räägime Tartu Raatuse Kooli klassiõpetaja ja õppetooli juhi Helina Mugraga, kas ja kuidas on kool ja kodu, õpetajad ja õpilased õppimist toetava hindamise omaks võtnud ja kas varsti saab õppimist toetava hindamise asemel rääkida õppimist toetavast õpetamisest. Helina tutvustab õppimist toetava hindamise põhimõtteid, seda kuidas tema selleni jõudis ning kuidas oma igapäevast tööd planeerib.

Saade on tasuta kuulatav Soundcloudis ja YouTube's ning meid saab järgida Instagramis ja Facebook'is. 

Kas te olete intervjuud tehes pigem ajakirjanikud või pigem õpetajad? Missugune intervjuu on seni enim meelde jäänud?

Signe Varendi: Kindlasti ei aja me saatega taga ajakirjanduslikku tõde. Küsime saatekülalistelt just neid küsimusi, millele tahame õpetajana ise vastuseid saada, mis paneks meid mõtisklema ja oma teguviise analüüsima. Enne saadet teen eeltööd internetis ning mõtlen vastavalt teemale välja küsimused, mis aitaksid külalist ja tema tegevust tutvustada. Mulle meeldib küsida külalise koolitee, eredamate koolimälestuste ja õpetajate kohta. Huvitav on kuulda ka teekonnast õpetajaameti või hariduselu juurde ning unistuste koolist. Salvestamise juures on minu jaoks kõige raskem teemas püsimine, sest süvenenult kuulates tekib vahepeale nii palju uusi mõtteid ja küsimusi. Nii kulubki mõne saate järeltöötlemiseks mõnikord päevi, et meie hüplik vestlus kuulajasõbralikumaks muuta. 

Eredalt on meeles sisukas ja südamlik vestlus hariduselu edendaja Triin Noorkõivuga, kellelt lausa ammutasime inspiratsiooni tegutsemiseks. Positiivselt ärevaks muutis hetk, kui sain aru, et Triin toob enesele teadmatagi näite minust kui ühest klassijuhatajast, kellega ta Tagasi Kooli videokonkursi raames kirja teel suhtles. 

Tooksin välja ka humoorika ja sooliselt tasakaalustatud vestlusringi Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi meesõpetajate Erik Säre ja Indrek Pajuriga, mille käigus saime kinnitust, et Eesti koolidesse on rohkem meesõpetajaid vaja. 

Meelde on jäänud ka saade meie kõige pisemate ja armsamate külaliste, 4-5-aastaste lasteaialaste ja nende andeka õpetaja Heily Leolaga, mis tekitas soovi ka lasteaias töötada. Tegelikult on iga saatekülaline olnud eriline ja iga saade meeldejääv.

Karin Tõevere: Ajakirjaniku kingad on veel liiga suured. Pigem olen õpetaja, sageli ka lapsevanema või õpilase rollis. Uurin ja küsin seda, mis mind huvitab või arvan, et kuulajat võiks huvitada.

Enne igat saadet valmistame ette saatekülalise tutvustuse ja põhiküsimused, seega väike kondikava on kogu aeg ees. 

Iga külalisega seostub mul mingi seik või emotsioon. Pikk ja südamlik vestlus oli Treffneri gümnaasiumi õppealajuhataja Aime Pungaga gümnaasiumi ühiskatsetest. Pärast mikrofonide väljalülitamist jäime kooli veel viieks tunniks vestlema ja arutlema.

Kirkalt on meeles rõõm, kui esimene külaline pealinnast, Birgy Lorenz meie saatesse tuli. Birgy positiivsus andis väga palju lisamotivatsiooni saadetega jätkamiseks ja tundub, et ta hoiab siiani meil silma peal. 

Üks saade on salvestatud sõna otseses mõttes veremaik suus, sest ma ei raatsinud vestlusest loobuda eemaldatud tarkusehamba pärast.

Ja muidugi tavalised eetriapsud ning soovimatud taustahelid, mida ise klapid peas saadet tehes ju ei kuule, nt meeletu vihmavaling, naabrite mootorsaag, lööktrell ja ehitusmeeste hõiked, erinevad sõidukid, kaunis linnulaul. Kuna kõike ei saa välja lõigata, lisavad need minu arvates saadetele maalähedust ja emotsioone.

Kuidas te oma "Õpime koos" kogemusi-teadmisi saate õpetajatöös või lausa tunnis kasutada? 

Karin Tõevere: Ma arvan, et taskuhäälingul on suurem mõju kui ühe konkreetse tunni muutmine, see on mõtteviisi muutus. „Õpime koos“ on avardanud minu maailmavaadet ja mind igas mõttes täiendanud. Sama kogemust loodame pakkuda ka oma kuulajatele, ikka selleks, et haridusuuendused jõuaksid kiiremini koolidesse.

Signe Varendi: Saadete salvestamine on minu jaoks kui koolitusel osalemine. Igalt külaliselt on midagi õppida ja õpetajatöösse kaasa võtta. Olen saanud praktilisi võtteid, kuidas kasutada tunnis VEPA Käitumisoskuste Mängu, rakendada õppimist toetavat hindamist ja muuta koolipäev õpilaste jaoks liikuvamaks. Olen teada saanud alternatiivsetest õppimisviisidest ja uutest lähenemistest, mis on mind leidlikumaks muutnud. Taaskord õpilase rollis olemine, silmaringi laiendamine, õpetajaameti olulisuse ja mõju peale üldisemalt mõtlemine on mind kindlasti mitmekülgsemaks õpetajaks muutnud. 

Ja lõpuks - ega nüüd pole ometi tekkinud tunnet, et olete vale elukutse valinud, äkki oleks tulnud ikka ajakirjanikuks hakata? Mis õpetajatöö juures köidab? 

Signe Varendi: “Õpime koos” tähendab mulle kvaliteetaega sõbra ja kolleegidega, pakub õppimis- ja jagamisrõõmu ning rahuldab uudishimu hariduselus toimuva vastu. Õpetajaametis tunnen end koduselt, kuid otsin ka pidevalt uusi väljakutseid. Köidab see, et õpetajana saan oma igapäevatööd rikastada mind huvitavate tegevustega. Naudin blogimist, video- ja fotograafiat, projektide läbiviimist, tantsimist ja reisimist ning rakendan neid ka töös õpilastega.

Karin Tõevere: Õpetajana kannan endas erinevaid rolle ja ameteid, mistõttu on õpetajana töötamine küll pingeline, kuid samas rutiinivaba, loominguline ja väga huvitav. Kõige enam köidab mind õppimise ja õpetamise juures pidev areng ja seda nii iseenda kui õpilaste mõttes. Ühelt poolt kannustavad õpilaste edusammud, teisalt võimalused ennast täiendada ning uusi teadmisi oma töös rakendada. Õpetajatöö vaheldusrikkus on see, mis mulle hästi sobib, sest ükski päev ei ole teise sarnane.

Fotod: taskuhäälingu "Õpime koos" FB-lehelt autorite loal

"Osalemine tasuta välismaistel veebikursustel" 17. jaanuar 2019 kell 19.00-20.00.

Koolitaja: Ingrid Maadvere (HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog)

Registreerumine: koolitus.hitsa.ee/training/2193

Tänapäeval on maailm avatud ning väga lihtne on õppida ükskõik kus. Tänu e-kursustele saab aimu ka sellest, mida mujal maailmas tehakse. Veebiseminaril räägitakse Eesti õpetajate kogemusest e-kursustel osalemisel ning vaadatakse üle, kuidas neid leida ning millised põnevad õppimisvõimalused on kohe algamas.

Kui soovite veebiseminariks omalt poolt ideid pakkuda, täitke ära lisatud ankeet.

Veebiseminar „Eesti õpetajate ja haridustehnoloogide lemmiktöövahendid 2018“ 22. jaanuar 2019 kell 19.00-20.00.

Koolitaja: Ingrid Maadvere (HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog)

Registreerumine: koolitus.hitsa.ee/training/2194  

Juba aastast 2016 on HITSA läbi viinud uuringut, millised on õpetajate ja haridustehnoloogide lemmiktöövahendid. Sel aastal toimus uuring koostöös Eesti Haridustehnoloogide Liiduga. Veebiseminaril antakse ülevaade uuringust ning võrreldakse tulemusi eelmiste aastatega.

Foto: Unsplash, Domenico Loia

Samal teemal:

• Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas

Õpetajate palgatõus. Õpetajate palga alammäär tõuseb 1250 euroni, mis toob kaasa keskmise palga tõusu vähemalt 1500 euroni. Riigi toetus kohalikele omavalitsustele lasteaiaõpetajate palga motiveerimiseks on 15 mln eurot. Lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 1. jaanuarist vähemalt 90% üldhariduskooli õpetajate palga alammäärast ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal võrdne üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga. Jätkub õpetajaameti väärtustamine ning koostöö ülikoolidega võimalikult tänapäevase ja noortele huvipakkuva õpetajakoolituse õppekava koostamiseks.

Eesti keele aasta. HTM on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevusega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sajand tagasi. Tegevus ja sündmused on jaotatud 12 kuu peale, igas kuus on mõni keskne sündmus.

Loe edasi Õpetajate Lehest! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpetajatöö väärtustamiseks valmis visuaalsete materjalide kogum
• Töörühm soovitab koolipäeva alguse kella üheksale nihutada
• Viis nippi, kuidas moodsalt õpetada

Kõik huvilised saavad sel päeval tasuta osaleda spordiklubi avatud treeningutel.

Ujula 4 asuva õppehoone avamisel, mis algab kell 11, peavad kõne TÜ rektor Toomas Asser ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Huvilised saavad avamispäeval tutvuda spordihoonega, jälgida käimasolevaid treeninguid ning võtta tasuta osa fitnessiklubi treeningutest. 

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja Priit Kaasiku sõnul paranevad uues hoones füsioteraapia- ja treeneriõppe tingimused ning kehalise kasvatuse õpetajate ettevalmistus, samuti saab lahendatud teadustegevuse ruumiprobleem.

Varem olid instituudi õpperuumid ja teaduslaborid kolmes majas üle linna laiali. „Oleme eriti rõõmsad just selle üle, et asume nüüd ühes hoonekompleksis, mis võimaldab tunduvalt paremini arendada nii õppe- kui ka teadustegevust. Näen juba praegu selle muutuse mõju: tudengite ja kolleegide nägudelt õhkub entusiasmi. Meie ülesanne on nüüd olla oma tegevusega selle uue hoone vääriline,“ ütles Kaasik. Ta lisas, et eriti tähtis oli nüüdisaegse õppe- ja uurimiskeskkonna kujundamine füsioteraapia õppekavade üliõpilastele ja õppejõududele. 

Sama tähtsaks pidas instituudi juhataja spordikompleksi laiendust. „Nüüd moodustab spordiõppe- ja spordikeskkond ühtse terviku, mis väljendub teaduslike rakendusuuringute pakkumises klubi sportlaskonnale ning samuti üliõpilaste erialase praktikabaasi avardumises,“ rõhutas Kaasik.

Lisateave avamispäeva tasuta treenimisvõimaluste kohta on spordiklubi kodulehel sport.ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade