Eesmärk on kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on viis valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Täpsem info ja link tulevad ülesse nutiraama.weebly.com ja Rääma Nutiajud Facebooki kasutaja seinale. 

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!

Rääma Nutiajud 

Samal teemal:

• Pärnu Rääma Põhikool on ettevõtlik kool
• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutikevadesse

Kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ korraldajad ootavad Kultuurikatlasse üle 2000 gümnaasiumiõpilase, kellel avaneb võimalus tutvuda viie kõrgkooli õppekavadega, osaleda töötubades ja kuulata eri valdkondade asjatundjaid rääkimas ülikoolilinna Tartu võimalustest. Konverentsil astuvad üles näiteks näitleja Tõnis Niinemets, Tartu targa linna valdkonnajuht Lauri Sokk, Tartu Ülikooli doktorant Jason Mario Dydynski ning emeriitprofessor ja endine Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin.

Kõrghariduspäeva projektijuhi Liina Laulu sõnul soovivad sündmuse korraldajad, et tulevased sisseastujad hakkaksid juba varakult mõtlema, millised erialad neile võiksid sobida. „See on suurepärane võimalus tutvuda erialade sisuga juba enne edasiõppimisotsuse langetamist. Õppekavasid tulevad tutvustama tudengid, kellelt võib kuulda vahetuid ülikoolielu emotsioone. Praktilise kogemuse saamiseks on noortel võimalus osaleda töötubades,“ rääkis Laul.

Valida on üle 20 töötoa vahel. Muu hulgas kutsuvad Tartu Ülikooli geograafid tegema Tallinnast kolmemõõtmelist mudelit, Eesti Maaülikooli veterinaarid aitavad mõõta loomade õnnetaset ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid lasevad omal nahal kogeda, kuidas on olla vanur. Eesti Lennuakadeemia õppurite seltsis saab uurida, kui palju sarnaneb Hollywoodi filmides nähtud lendamine päris eluga, ja Kõrgema Sõjakooli kadettiga saab harjutada vägede juhatamist.

Kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja esmakordselt ka Kõrgem Sõjakool. Meeleolukat päeva juhib tuntud saatejuht ja ERR-i ajakirjanik Taavi Eilat.

Rohkem teavet ja kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ registreerimislingi leiab sündmuse kodulehelt.

Info ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi
• Tartu Ülikooli raamatukogus avatakse kolmanda korruse ruumid ja avahoidla

Tutvuti Bulgaaria kooli igapäevaeluga, külastati inglise keele, matemaatika ja arvutiõpetuse tunde ning vahetati kogemusi erinevate õpetamise meetodite ja võimaluste üle.

Näiteks inglise keele õpetamisel on Bulgaaria koolides suurem rõhk tähtede ja sõnade kirjutamisel, sest bulgaaria tähestik on kirillitsa, mis erineb ladina tähestikust. Inglise keele tundides nägid ja said eesti õpetajad üle võtta häid nippe, kuidas näiteks palli- ja rõngamängude abil sõnavara korrata.

Matemaatika ainekava on Bulgaarias võrreldes Eestiga mahukam. Näiteks 7. klassi õpilased lahendasid suhteliselt keerulisi ülesandeid püramiidide pindala ja ruumala arvutamise kohta. Eestis õpitakse selliseid ülesandeid lahendama alles 9. klassis. 7. klassi ainekavas on ka negatiivne astendaja, avaldiste lihtsustamine, samuti õpitakse põhikoolis põhjalikult võrratusi.

Õpilastel on arvutiõpetus tunniplaanis eraldi aine, selle jaoks on koostatud põhjalik ainekava ja paberkandjal õpikud, mis toetavad õpetaja tööd.

Kadedust võib tunda, sest selle piirkonna väikestes koolides olid olemas kunstkattega väljakud jalgpalli mängimiseks ning lapsed lustisid vahetundides rõõmuga õues ja kasutasid vähem nutivahendeid.

Eesti õpetajad tutvustasid Eesti kultuuri, haridussüsteemi ja oma kooli. Õpetajad viisid läbi inglise keele tunde ja robootika ning programmeerimise töötubasid. Bulgaaria õpetajatele ja õpilastele tutvustati Ozoboti robotit, Makey Makey leiutamise komplekti ja miniarvutit Micro:bit. Kõige põnevam oli nii lastele kui õpetajatele Ozoboti programmeerimine värvikoodide abil.

Inglise keele tundides õpetasid eestlased bulgaarlastele erinevaid laule ja mänge, näiteks flashcardide abil uute sõnade õppimist, mille puhul keeleoskuse tase ei olnud takistuseks.

Agne Kartau inglise keelt õpetamas

Mõlema kooli õpetajad tegelevad rahvusvaheliste eTwinningu projektidega, külaskäigu ajal loodi uus ühisprojekt "Sharing", kus õpetajad jagavad üksteisega oma õpetamise nippe ja kogemusi ning tutvustavad uusi tehnoloogilisi vahendeid.

Kooli direktor Sonya Kulincheva korraldas kaugelt tulnud külalistele eraldi õhtuse vastuvõtu, kus maitsti koos kohalike kooli töötajatega bulgaaria traditsioonilisi sööke-jooke ning õpiti selgeks tähtsamad rahvatantsusammud. Bulgaaria köök on väga mitmekesine ja maitsev ning toidu tegemisele ja söömisele pööratakse palju tähelepanu. Selline vastuvõtt ja tähelepanelikkus oli meeldiv üllatus Eesti õpetajate jaoks.

Kooli inglise keele õpetaja Goritsa Lazarova viis läbi bulgaaria rahvustoitude šopska salati ja gyuvechi valmistamise töötoa. Šopska salat koosneb kurgist, tomatist, paprikast, sibulast, riivitud juustust ja õlikastmest. Gyuvechi valmistamiseks vajalikud köögiviljad ja lihatooted tükeldati ja praeti pannil ning pandi iga sööja jaoks eraldi väikestesse savipotikestesse ahju küpsema. Bulgaarlaste külalislahkusest ja imemaitsvatest toitudest võiks kirjutada pikalt.

Bulgaarlased on uhked oma kultuuri üle, igal sammul oli näha, et väärtustatakse kohalikke rahvalaule ja -tantse.  Rahvamuusikat kuulatakse nii kodus kui ka kultuuriüritustel, osatakse muusika järgi rahvatantse tantsida ja õpetatakse neid külalistele.

Goritsa Lazarova, Ave Kartau, Signe Reidla, Sonya Kulincheva 

Võõrustajad tutvustasid eesti õpetajatele Bulgaaria selle piirkonna kuulsamaid vaatamisväärsusi. Näiteks Eestiski hästi teatud ravitseja Vanga koduküla ja Bulgaaria kõige väiksemat linna Melnikut, mis on kui vabaõhumuuseum, ning kuulsat mägisuusakuurorti Banskot. Sügava mulje jättis Dobarsko kirik, mis hämmastab teadlasi üle maailma. Nimelt on sealsetel 400 aasta vanustel seinamaalingutel Jeesus Kristust kujutatud koos kosmoselaeva meenutava objektiga. Külastasime erinevaid linnu Edela-Bulgaarias, mis on  looduslikult imekaunis koht. Näiteks ööbisime Razlogi linnas, mida piirab kolm mäestikku – Rila, Pirin ja Rodope, nende kõrgemad tipud on üle 2000 meetri kõrged.

Mõlemad koolid on huvitatud edasisest koostööst, nii veebipõhiste kui reaalsete kohtumiste kaudu. Antud Erasmus+ projekt on heaks näiteks sellest, et edukas rahvusvaheline projektitöö on võimalik ka väikestes maakoolides.

Osalemine rahvusvahelistes õpirändeprojektides võimaldab rakendada elukestva õppimise ja enesearendamise põhimõtet, suurendab avatust teistele kultuuridele ning esitab õpetajatele uusi väljakutseid meeskonnatöös. Kohtumised eri maade kolleegidega kujundavad uue vaatenurga ning pakuvad uusi võimalusi oma töö parendamiseks.

Tekst ja fotod: Ave Kartau ja Signe Reidla, Surju Põhikooli õpetajad

Avafotol on Signe Reidla robootikatund Bulgaaria õpilastele ja õpetajatele

Keelefoorum algas hommikul Swissotelis haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta tervitusega. Ülevaate Eesti keelepoliitikast annab ministeerumi asekantsler Indrek Reimand. Plenaarettekande Eesti keelepoliitika väljakutsetest teeb poliitik ja emeriitprofessor Marju Lauristin.

Keelepoliitikast Leedus kõneleb Leedu keelenõukogu liige ja Vilniuse ülikooli professor Bonifacas Stundžia. Õppekeelest kõigil haridustasemetel teeb ettekande Vilniuse ülikooli professor Meilutė Ramonienė. Läti riikliku keelekeskuse direktor Māris Baltinš annab ülevaate Läti keelepoliitika arengust, olevikust ja tulevikust. Läti ülikooli prorektor Ina Druviete teeb ettekande keelereformist Lätis.

Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop teeb ettekande eesti keele säilimisest rände ja hargmaisuse ajastul. Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar kõneleb üldhariduse keelepoliitikast Eestis ning Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang eesti keele kestlikkusest kõrghariduses.

Paneeldiskussiooni teema on rahvuskeelte roll globaliseeruvas maailmas. Arutelu juhib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala, osalevad Bonifacas Stundžia, Läti riikliku keelenõukogu esimees Andrejs Veisbergs ning Eesti erakondade esindajatena Mart Rannut (Isamaa), Robert Kiviselg (EKRE), Heidy Purga (Reformierakond), Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Foorumi teisel päeval esinevad Péter Pomozi Budapesti ELTE ülikoolist ning Annamari Kajasto Soome riiklikust haridusagentuurist.

Ministeeriumi projektijuht Ando Kiviberg räägib lähemalt uue haridus-teadusstrateegia loomisest. Töötubades kogutakse sisendit kahe olulise eelnõu – Haridus- ja Teadusministeeriumi keele-, teaduse, hariduse ja noortepoliitikat siduva strateegia kui ka Eesti keelepoliitika põhialuste kontseptsiooni väljatöötamiseks.

Lahendusi otsitakse keelevaldkonna sõlmprobleemidele nagu rahvusvahelistumise väljakutsed ja eesti õppekeele areng kõrghariduses, üldhariduskooli võimalikud arengumudelid keelepõhisest segregatsioonist väljumiseks, mitmekeelsuse väärtustamine jne.

Keelefoorum toimub hotellis Swissotel (Tornimäe 3). Foorumi korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti keelenõukogu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Projekt "Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri"
• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse

Tegevustest, tähtaegadest ja eesmärkidest rääkisid eTwinningu mentorid täpsemalt 1. novembril toimunud veebiseminaril „eTwinningu multiprojektid 2018“. eTwinning toetab koolide veebipõhist koostööd, sh rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida projektitööd, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. 

Multiprojekte on eTwinningus proovitud varemgi ja edukalt, need on olnud väga populaarsed. Eesmärk on tutvustada eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega.

Selle õppeaasta multiprojektide lühikirjeldused ja vajaliku info leiab allpool. Kui tundub, et mõni teema kõnetab, siis registreeruge eTwinningu kasutajaks (kui te seda veel pole) ja võtke ühendust projekti algataja(te)ga. 

1. Logo lugu

Projekti algatajad: Leila Lehtmets ja Marika Viks

Lapsed uurivad kooli/lasteaia/rühma logo ja/või maskoti tähendust. Logo/maskoti pilt riputatakse üles Twinspace´i (Padletisse) ja lisatakse juurde logo lugu. Virtuaalsel näitusel valitakse välja kõige kaunim logo ja kõige atraktiivsem maskott. Lapsi julgustatakse jutustama oma nägemust logo sisust. Logodega saab siduda lisaülesandeid (memoriinid, puslede tegemine, oma logo väljamõtlemine jms). Projekt on rahvusvaheline. 

Osalema oodatakse lapsi ja noori vanuses 3 kuni 19 eluaastat. Projekti kestvus: november 2018 kuni jaanuari lõpp 2019. Õppeained: kunst, disain, keel ja kirjandus, IKT.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75571/home 

2. Meie äge kool 

Projekti algatajad: Maria Malozjomov ja Kairi Mustjatse

Õpilased tutvuvad GIFide ja meemidega. Vaadatakse erinevaid näiteid ning arutletakse, miks neid vaja on. Õpilaste ülesandeks on luua oma kooli tutvustav GIF või meem. GIFid ja meemid laetakse ühisesse veebigaleriisse. Projekt võetakse kokku parimate GIFide ning meemide valimisega. Hääletamiseks kasutatakse  Google Formi või muud sobivat keskkonda.

Osalema on oodatud kolmandate klasside õpilased, aga ka nooremad. Projekt kestab kaks kuud (täpsem aeg sõltub projektipartneritest). Õppeained: eesti keel, ajalugu, kunstiõpetus lõimituna IKT-ga.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75875/home

3. Imelised hetked

Projekti algatajad: Tiiu Leibur ja Tiiu Vendel

Projekt keskendub jõuluajale. Õpilaste ülesanne on jäädvustada eredamaid hetki jõuluajast panoraamfotodena/360° fotodena ja lisada lühikirjeldus sündmusest/kohast/hetkest. Projekt õpetab väärtustama traditsioone, tähtsate hetkede salvestamist ja jagamist. Paraneb sotsiaalmeedia kasutamise oskus (kuidas selliseid fotosid üles laadida). Parimate fotode ja lugude väljavalimine osalejate poolt.

Osalema oodatakse õpilasi vanuses 14 kuni 19 eluaastat. Projekt on plaanitud novembrisse ja detsembrisse 2018. Lõimitud on paljud õppeained: eesti keel, ajalugu, internetiturvalisus, fotograafia jne. Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/76549/home

4. 101 nutisammu meie koolielus

Projekti algatajad: Aimi Jõesalu, Florika Kolbakova ja Marika Anissimov

Iga multiprojektis osaleja postitab oma nutisammu kohta vähemalt foto (või video, animatsiooni või lingi ja lisab, kus,kuidas või mida tehti, kasutati). Pühendame 101 nutisammu Eestile! Eesmärgiks on eesmärgistatud digilahenduste kasutamine küll õppetöös, küll koolielu argipäevas. Lisaks üksteiselt õppimine!

Õpilaste vanus: gümnaasiumiaste (ja vanemad). Õppeaine: kõik õppeained, valikained ja -kursused jne.  Ajakava: projekt algab 15. novembril ja lõpeb, kui 101 nutisammu on täis või kuni õppeaasta lõpuni.

Link projektile:

• https://twinspace.etwinning.net/75584/home
• https://docs.google.com/presentation/d/1qPd_cekCQDeJ-tRan9TNBtMb72cmh_eaHx_waZHf9w8/edit?usp=sharing

5. Väärtustame vana ja väärtuslikku

Projekti algatajad: Ere Tumm ja Triin Jürgenstein 

Eesmärk on välja selgitada nii projektis osaleva õpilase kui tema vanavanema kõige vanem isiklik ese. Esemetest tehakse foto, lisatakse juurde lühike kirjeldus ning nende abil kujundatakse Canva keskkonnas plakat. Plakatid laetakse TwinSpace´i keskkonda kaustadesse. Projekti lõpp-produktiks on  kultuuripärandi aasta lõpetuseks koolides valmiv näitus plakatitest väärtustamaks meie endi isiklikke väärtuslikke esemeid. Projekti päevikusse postitatakse foto koolis toimunud näitusest.

Õpilaste vanus: 10 kuni 16 ehk 3.-9. klass. Õppeaine: emakeel, ajalugu, kunst, inglise keel lõimituna IKT-ga.
Ajakava: 2. november kuni 21. detsember 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/179878

6. Loodus koolimajas

Projekti algataja: Terje Mägi

Projekti eesmärk on pildistada klassi- või kooliruumis olevaid (poti)taimi, õppides läbi selle tegevuse tundma erinevaid taimi. Pildile tuleb lisada taime nimetus (soovi korral ka väike kirjeldus kasvutingimustest) ja fotograafi nimi, klass ning kool. Fotodest valmib ühine fotonäitus Padleti tahvlile. Projekti tegevus toimub Twinspace´is, kuhu iga osalev projektipartner lisab ka oma kooli ja klassi lühitutvustuse, samuti foto oma koolimajast, klassiruumist. Samuti lisan Padlet tahvli Twinspace´i.  Projekti lõppedes teab ja tunneb laps koolimajas kasvavaid taimi, samuti partnerkoolides kasvavaid taimi. 

Õpilaste vanus: 7- 14. Õppeaine: lõimitud loodusõpetuse, eesti keele, IT tunniga. Ajakava: november, detsember 2018.

Link projektile: http://lingid.ee/looduskoolis 

7. Too õun näitusele!

Projekti algatajad: Marika Viks ja Ene Kruzman

Projekti eesmärk on tunda rõõmu õunast ning väärtustada seda kasulikku puuvilja läbi kunsti. Arendada laste loovust, kasutades erinevaid meediume (akrüül, süsi, guašš, värvilised pliiatsid, akvarell, vildikad, foto, arvutigraafika jne). Leiame ühise projektitöö käigus sõpru ning jagame oma õppimise protsessi. Õpetajad saavad arendada oma eTwinningu oskusi ning panustada koostöösse. Laste töödest valmib ühine veebinäitus. Projekt on rahvusvaheline.

Õpilaste vanus: 4-16. Õppeaine: kunst, IKT, töö- ja tehnoloogiaõpetus. Ajakava: 12.-26. november 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180939

8. Õpin loodusliku materjali abil

Projekti algataja: Ene Kruzman

Projekti eesmärk jagada ideed kuidas võib kasutada loodusliku materjali mängus ja õppetöös. Õpetajad ja lapsed korjavad looduslikku materjali (tammetõrud, kastanimunad, kivid, käbid jne) ning kasutavad seda materjali mängu- või õppevahendina. Õpetajad ja lapsed jagavad pilte ning ideid, kuidas nad kasutavad looduslikku materjali. Projekt arendab lastes armastust looduse vastu, õpetab loodust tundma. 

Õpilaste vanus: 3 kuni 7 aastat. Sobib kasutada eelkooli õppeainetes. Ajakava: projekt toimub novembris 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180304

9. Ilmavaatluse nurk minu rühmas

Projekti algataja: Ene Kruzman

Lapsed teevad ilmavaatlusi (õhutemperatuur, tuul, sademed, pilved). Lapsed panevad ilmavaatluste kalendrisse õiged tingmärgid. Lapsed pildistavad oma kalendrit ja jagavad teistega, võrdlevad kalendreid ja teevad järeldusi. Projekti käigus lapsed õpivad tegema ilmavaatlusi. 

Õpilaste vanus: 4 kuni 7 aastat. Õppeaine: loodus.
Ajakava: projekt toimub novembris 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180305

10. Värvid looduses

Projekti algatajad: Signe Reidla ja Ave Kartau

Lapsed teevad  kahe kuu (november ja detsember) jooksul loodusest pilte ja jagavad neid eTwinningu portaalis teistega. Piltidele lisatakse juurde kirjeldused või mõeldakse piltide kohta välja jutukesed. Projekti eesmärk on õppida tundma loodust, arendada laste loovust ja koostööoskust. Laste  töödest valmib ühine e-raamat koos kirjeldavate tekstidega.

Õpilaste vanus: II kooliaste. Õppeained: loodus, IKT, emakeel. Ajakava: november-detsember 2018.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75513/home

11. Killuke tervikust

Projekti algatajad: Eve Saare ja Heily Epro-Volmer 

Lapsed otsivad erilisi märke oma koolis, kooli ümbruses (esemeid kooliruumides või õues, õppevahendite hulgast, mängudest või raamatutest-õpikutest, koolitundidest, interaktiivsetest õppematerjalidest, õppetöövahenditest jne). Õpilased fotografeerivad seda ja esitavad projektipartneritele ühe killu sellest fotost. Teised osalejad mõistatavad, mis see võiks olla. Fotodest tehakse pusled ja projekti lõpptulemusena valmib kooliga seotud fotodest pusleraamat. 

Õpilaste vanus: 9 - 14. Õppeaine: loodus, emakeel, kunst, IKT. Ajakava: november-detsember 2018.

Link projektile: https://live.etwinning.net/projects/project/180707

12. 5 Eesti asja, ilma milleta ma ei suuda elada

Projekti algatajad: Margit Laidvee, Siret Soe

Õpilased pildistavad või joonistavad viis Eesti asja, ilma milleta nad ei kujuta oma elu ette. Oma tulemus vormistatakse kollaažina või plakatina, millele lisatakse lühike kirjeldus/põhjendus.Lõpptulemustest pannakse kokku e-raamat. (Algatajad näeksid projekti ka rahvusvahelisena,mille tulemuseks oleks erinevate riikide e-raamatud, mis teeks lõpptulemuse veelgi huvitavamaks. Sellisel juhul on pealkirjas „Eesti“ asemel „oma riigi“). Eesmärk on oma riigi eripära väärtustamine.

Õpilaste vanus: 10-18. Õppeaine: seob kõiki õppeaineid. Ajakava: jaanuar-veebruar 2019.

Link projektile: https://twinspace.etwinning.net/75839/home

Foto: Koolielu arhiiv

Parimatele on auhinnaks reisiraha mõne Eesti muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks.

„Pikendame konkursi tähtaega nädala võrra, kuna oleme õpetajatelt saanud väga positiivset tagasisidet konkursi osas ning soovime neile vastu tulla, et videote tegemine koolitunnis paremini seostada poolelioleva õppetööga,“ selgitab tähtaja pikendamist Negavati projektijuht Kadi Mitt. „Oleme lastelt juba saanud väga vahvaid ja asjalikke videoid. Loodame, et neid saabub veelgi ning pikendatud tähtaeg annab võimaluse kõigile oma nägemused edastada. Ja nagu oleme öelnud ka varasemalt - esitatavad probleemid ei pea olema sugugi globaalsed. Julgesti võib jälgida oma koduümbrust ja lähedasi ning märgata seal mõnda aspekti, mida saaks igapäevaselt keskkonna heaks ära teha.“

Konkurss toimub kahes vanusekategoorias: I-III klasside ja IV-VI klasside õpilased. Osalemiseks tuleb moodustada vähemalt 3-liikmeline meeskond, luua kuni 2-minutiline videoklipp, kus kirjeldatakse ära mõni keskkonnaga seotud murekoht ning pakutakse välja lahendus. Siis tuleb video mini Negavati kodulehel registreerida. Osaleda võib terve klassiga ning kasutada nii õpetajate, noorsootöötajate, huviringide juhendajate kui ka lapsevanemate abi. Konkursil saab osaleda kuni 11. novembrini 2018.

Videokonkursi mõlema vanusegrupi võitjad saavad kuni 700 euro ulatuses reisiraha mõne Eesti muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks. Reisirahata ei jää ka teised esikolmikusse tulnud meeskonnad. Samuti panevad oma lemmikutele välja eriauhinnad Eesti Pandipakend, Uuskasutuskeskus ning Rimi Eesti Food AS. 

Kõikide konkursist osavõtjate vahel loositakse Telia Eesti eestvedamisel uute ägedate videote tegemiseks välja nutitelefon. Telia Eesti toetustegevuste juht Elo Võrk sõnab, et kui panna kokku loovus, tehnoloogia ja vastutustundlik mõtlemine, võib tulemuseks olla lahendus, mis täna tundub ulme, aga mõne aja pärast reaalsus. „Oleme saanud erinevate uuringute ja töötubade kaudu lastelt väga häid nõuandeid, kuidas tehnoloogiat veelgi paremini ühiskonna probleemide lahendamiseks tööle panna. Loodame, et sellelt konkursilt sünnib ka selliseid nutikaid nõuandeid ja lahendusi keskkonna hoidmiseks, mida on võimalik ellu viia tehnoloogia abil.“ 

Konkursi võitjad selgitavad välja KIKi töötajad ning parimatest parimad kuulutatakse välja 4. detsembril mini Negavati kodulehel. Täpsemad konkursi tingimused leiab mini Negavati kodulehelt ja infot jagab ka Negavati projektijuht Kadi Mitt (kadi.mitt@kik.ee, 52 42 602).

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kaheksateistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 000 keskkonnaprojekti. Samuti korraldab KIK koostöös Keskkonnaministeeriumiga 18-30-aastastele noortele mõeldud konkurssi Negavatt, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

Allikas: KIKi info

Esinejate hulgas on võõrkeeleõppe ja mitmekeelse õppe asjatundjaid Eestist, Soomest, Luksemburgist, Bulgaariast, aga ka OSCE rahvusvähemuste ülemkomissari ameti esindajad. 

Videotervitused on konverentsi osalejatele saatnud peaminister Jüri Ratas ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse juhataja Sarah Breslin. Sissejuhatava sõnavõtuga esines haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul on mitmekeelsus tänapäeva maailmas kahtlemata väärtus. „Tänane konverents on pühendatud mitmekeelsusele, kus emakeele kõrval räägime ka teistest keeltest, nende õppimisest ja õpetamisest,“ sõnas Reps. „Teiste keelte oskus avardab maailma, annab võimaluse saada ainulaadseid kogemusi ja ületada piire.“

Konverentsi plenaarsessioonide ettekanded annavad ülevaate mitmekeelse õppe arengutest saja-aastases Eesti Vabariigis, tutvustavad mitmekeelse õppe rahvusvahelisi arengusuundi, pedagoogilisi ja tehnoloogilisi innovatsioone mitmekeelse õppe raames. Lisaks plenaarsessioonidele on kahe päeva jooksul kavas kümme praktilist töötuba.

Mitmekeelse õppe konverentsi idee on välja kasvanud keelekümblusprogrammi raames toimunud keelekümbluskonverentsidest (2001–2017). Konverentsi auditooriumiks on mitmekeelse õppega seotud lasteaedade, üldharidus- ning kutsekoolide õpetajad ja juhid, haridustöötajad, erinevate keeleõppe ja mitmekeelse õppega seotud asutuste esindajad.

Konverentsi päevakava ning videoülekande lingi leiab kodulehelt: https://mitmekeelsus.publicon.ee/

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Programm EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud haridusuuendusest huvitatud õpetajatele ja õppejõududele. Koostöös ettevõtjatega ning parimate koolitajate juhendamisel on osalejail võimalik teha midagi käegakatsutavat Eesti hariduse uuendamise heaks. 

HITSA partnerid EHE programmi juures on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ettevõtjatest on juba andnud nõusoleku programmis kaasa lüüa teiste seas ITL, Microsoft Estonia, Dell EMC ja Eesti Energia. Korraldajad ootavad jätkuvalt liituma ka kõiki teisi Eesti hariduse tulevikku panustada soovivaid ettevõtjaid.

Konkurss aasta kestvas arenguprogrammis osalemiseks oli tihe. Kandidaatidel tuli kirjeldada, millist haridusinnovaatilist ideed nad ellu viia soovivad. Esimesel aastal programmi pääsenute seas on haridusuuendajaid nii üldhariduskoolidest kui ka lasteaedadest ja ülikoolidest. 

„HITSA soovib, et me kõik tunneksime end üha enam tehnoloogiast mõjutatud maailmas kindlalt,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Olen veendunud, et kõige paremini saavad meid selles aidata just õpetajad.“

Ka tunnustatud pedagoogikateadlane ja üks EHE programmi õppejõudusid Margus Pedaste on veendunud õpetajatöö tähtsuses: "Kuigi tehnoloogia osa suureneb, ei kao õpetajad kuhugi. Õpetaja roll muutub ja tänu tehnoloogiale jääb tal tulevikus enam aega tegevusteks, mille peale täna võibolla ei tulegi…“ 

Programmiga seotud teadlastest, õpetajatest, ettevõtjatest jt ekspertidest koosnev võrgustik otsib vastust küsimusele, kuidas õppida nüüdisaegselt. Milliseid tehnoloogiaid tasuks Eesti hariduses paremini tunda? Millised tehnoloogiad aitaksid saavutada parimaid õpitulemusi?

Arenguprogrammi EHE avaseminar
3.-4. november, Tartu

Lisainfo HITSA kodulehel

Arenguprogrammi korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks kaasab HITSA programmi tehnoloogiaettevõtjaid ja startup-kogukonna esindajaid nii Eestist kui ka välismaalt. 

Foto: Unsplash, Andreas Palmer

Samal teemal:

• Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?
• Otsime gümnaasiume informaatika valikkursusi piloteerima
• HITSA avas IT-teemalise foorumi haridusasutustele

Varajane lend Luksemburgi ootab ees. Kolm eesti õpetajat sõidavad eTwinningu kontaktseminarile, mille seekordne teema keskendub digitaalsete mängude elementidel põhinevale õppele. 

Nonii, kallis 21. sajandi õpetaja Eesti koolis! Kas sa saad enda kohta öelda, et sa oled mängur? Aga oled sa mõelnud, et enamik su õpilasi on!? 

Simulatsiooni- ja strateegiamängud on noortekultuuri osa. Lepi sellega!

Ühe olulisema märklause noppisime seminari esimese kõneleja käest - kui sa ei suuda (või siis lihtsalt ei soovi) aktsepteerida tõsiasja, et simulatsiooni- ja strateegiamängud ning mängurlus on tänapäeva noortekultuuri osa sama palju kui estraadilaulikud, koolidiskod ja kummikeks olid osa sinu, sinu vanemate või vanavanemate meelelahutuskultuurist, siis ei saagi imestada, miks sulle üha sagedamini jääb segaseks, mis keeles või millest su õpilased õigupoolest räägivad ja miks neid nii hirmsasti nutiseadmete ja videomängude poole tõmbab. See lihtsalt on nii. Lepi sellega ja liigu edasi! 

Tunnis võib kasutada videomängude elemente

Seminari põhieesmärk oligi juhtida õpetajaid tõdemuse juurde, et püüe kogu hingest võidelda digitaalsete mängude vastu on tarbetu, eriti kui on hulga võimalusi seda õppetöö juures ära kasutada. Siin ilmneb aga asja tegelik tuum - ka õpetajad peavad väikest viisi mänguriteks hakkama!? Eks seda võib ju proovida, aga vahel piisab ka sellest, kui lasta noortel ise oma lemmikmängudest tulenevatel teemadel sõna võtta ja seada tavapärased õppeülesanded mõne populaarse mängu konteksti. Videomängude elementide ärakasutamine ei tähenda ilmtingimata seda, et tundides peab hakkama valimatult videomänge mängima. Inglise keele õpetajana jäin küll mõtlema, et näiteks suvaliste inimeste piltide asemel õpikus võib õpilane ju vabalt kirjeldada oma simulatsioonimängu lemmiktegelasi. Why not!? Selle asemel, et niisama rääkida, milline oli eluolu Kleopatra aegses Egiptuses, võib vabalt nad sinna "kohale" teleporteerida ja nautida vägagi detailseid mängudesiseseid maailmade kujundusi otsides nn gameplay ülekandeid/videoid (Nt rooma leegionid lahingus https://www.youtube.com/watch?v=iObwq1WaxQ8 vmt). 

Näited oleksid vajalikud olnud

Esimese päeva lõpetuseks oli kõikidel osalejatel võimalus tutvuda ja omal käel proovida erinevaid digitaalseid mänge, alates lihtsamatest sõnavaramängudest kuni tõsisemat tähelepanu nõudvate konsooli-,  videomängudeni välja, näiteks The League of Legends, Civilization, FIFA ja loomulikult - Fortnite! Töötubasid juhtivad isikud jäid kohati pisut jänni küsimuste juures, millega paluti selgitada ja tuua näiteid nende kasutusvõimaluste osas õppetöös. See jääb ilmselt õpetajate endi kujutlusvõime ülesandeks ja lisatööks, sest meil kõigil ju ongi selleks igapäevase töö kõrvalt piisavalt aega! Selles suhtes ootused tõesti ei täitunud, sest koheselt kasutuselevõtuks sobilikke variante oli vähe. Raske oli neid ka entusiastlikult käigu pealt genereerima hakata, arvestades, et selleks ajaks oli tööpäev kestnud juba nii umbes 15 tundi. Tahtejõu viimaste raasude najal suutsime õhtusöögi lõpuni silmad siiski lahti hoida.

Vabavaraline TWINE 

Teise päeva hommik algas taas kord varakult. Kella 8 paiku sõidutati meid uhkesse 6-kooli kampusesse, kus ei olnud internetiühendust, mis on tänapäeval üsnagi häiriv olukord.  Loomulikult saime hakkama. Kahoot jäi küll mängimata, aga noh...pole hullu. Kasutasime lõpuks ikkagi lahkelt isiklikku internetimahtu. Ootasime, et tutvustatakse veel põnevaid võimalusi erinevaid mänguelemente sisaldavatest rakendustest, kuid piirduti vaid ühe vabavaraga: TWINE (twinery.org). Tegu on lihtsa töövahendiga lugude jutustamiseks, mille käigus on võimalik luua valikuvariante loo jätkuks, nt kas tegelane üritab avada massiivse ämblikuvõrkudega kaetud raudukse üksinda või üritab enne leida abilisi? Kumma tee sina valiksid? Interaktiivse jutu sisse saab lisada ka pilte, heli jne. Just selliseid töövahendeid oleks võinud rohkem tutvustada.

Seejärel koguneti gruppidesse oma projektiideid tutvustama, kontakte looma ja projekti partnereid otsima. Töösumin oli igati nauditav. Projektid valmisid linnulennult ja kolmandaks päevaks jäi veel vaid viimistlemise ning projekti registreerimise vaev.

Aruküla Põhikool leidis mõttekaaslased Kreekast ja Slovakkiast. Rakvere teeb koostööd koolidega Islandilt, Sloveeniast, Portugalist ja Luksemburgist. Mäetaguse alustas koostööd Kreeka, Leedu ja Poolaga.

Teise päeva õhtut vürtsitas veel ka n-ö omal nahal meeskonnamängu kogemus. Tegu oli interaktiivse maailma päästmise mänguga Operation Mindfall, mille käigus oli vaja kastist välja mõtlemist, tiimitööd ja leidlikkust, ning oli parajalt vinge väljakutse, kuna mäng toimus kohalikus linnaruumis, vabas õhus. Mängu tutvustavad treilerid on YouTube’is olemas (Nt: https://www.youtube.com/watch?v=-AA4xjsb8jM ) Omast käest oskame soovitada ka soomlaste poolt välja arendatud meeskonnatööle suunatud õppemängude koostamise platvormi Seppo (http://seppo.io/en/), mille litsents on koolile üsnagi taskukohane ja kus õpetajad saavad ise luua ülesandeid ja saata õpilasi suuremates või väiksemates rühmades klassiruumist välja lahendama, samal ajal ise mängu kasvõi kohvitassi kõrvalt jälgides, punkte ja tagasisidet andes ning välkülesannetega põnevamaks muutes. 

Mängud tuleb üles leida, õpilased aitavad

Oma kogemuse kokkuvõtteks võime öelda, et kolme seminaripäeva lõpuks olime suhteliselt väsinud, saime keskeltläbi kaks-kolm enam-vähem kasutuskõlbulikku mõtet ja jõudsime järeldusele, et digitaalsete mängude elementide kasutamine õppetöös on võimalik, kuid läbimõeldud ja efektiivne kasutuselevõtt õppetöös nõuab aega planeerimiseks, tõenäoliselt ka raha, sest tasuta mänge ning töövahendeid on vähe, ning ohtralt pealehakkamist. Samas, ilmselt on otstarbekas videomänge puudutavates küsimustes ja nendest olulise väljanoppimises anda sõnajärg üle õpilastele endile ning nendega koos leida üles just see vajalik nüanss, mida rakendada, millele tähelepanu juhtida, millest õppida – tulistamine ja verevalamine ei pea olema ja jääma videomängudele ainuomaseks tunnuseks. Mänge on erinevaid, need tuleb lihtsalt üles leida ning otsimisel on lubatud kõrvalise abi kasutamine. 

Oma mõtted panid kirja Aruküla Põhikooli inglise keele õpetaja Ivika Jegis, Mäetaguse Põhikooli inglise keele õpetaja Jaanika Soitu ja Rakvere Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Vesta Rahuoja.

Samal teemal:

• eTwinningu projekte tunnustati taas Euroopa kvaliteedimärgiga
• Kuidas koolis kõiki kaasata

2019/2020. õppeaastaks saab sisseastumisavalduse Tallinna Tehnikaülikooli õppeprogrammidele SAISis esitada juba 1. novembrist (õppekavadele, kus toimub vastuvõtt ainult riigieksamite või keskhinde baasil) ning kõikidele õppekavadele alates 1. jaanuarist.

Vaata lähemalt TalTechi kodulehelt!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Teadlaste Öö TalTechis: joonistav robot, võidusõit labürindis ja nutitelefoni tuunimine
• TalTechi ülikoolilinnakus on võimalik isesõitvat autot uudistada