Koostöö puudutab Tartu Ülikoolis üliõpilasi, kes õpivad maailma keelte ja kultuuride magistriõppekava „Euroopa keeled ja kultuurid“ alusel. Kummagi ülikooli õppijad, kes soovivad saada mõlema ülikooli diplomi, peavad sooritama poole õppekava mahust, st 60 ainepunkti välisülikoolis.

Esimesi Prantsusmaalt Lyonist pärit üliõpilasi, kes tulevad nii õppima slavistikat kui ka tutvuma Eesti kultuuriruumiga, võib Tartus loodetavasti kohata juba järgmise aasta sügisel. „Meie jaoks on see väga oluline kvaliteedimärk, sest Lyonis mitte ainult ei tunnustata meie antavat haridust, vaid lausa uhkustatakse sellega,“ märkis TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna maailma keelte ja kultuuride kolledži asedirektor Tanel Lepsoo. „Me ei väida loomulikult, et õpetame Puškinit või Prousti paremini kui prantslased, aga me kindlasti õpetame neid teisiti. Oma tavakeskkonnast irduv kõrvalpilk on mistahes haritlase koolitamises ülimalt oluline.“

Lyoni ülikooli esindasid eilsel Tartu-visiidil kirjanduse ja kultuuride teaduskonna dekaan professor Marie Ledentu ning keeleteaduskonna prodekaan professor Denis Jamet. 

Jean Moulin Lyon 3 Ülikoolis õpib kuues teaduskonnas humanitaar- ja sotsiaalteadusi umbes 30 000 üliõpilast. See on üks 12 institutsioonist, mis moodustavad Lyoni ülikooli konsortsiumi. Koostöö Tartu Ülikooli ja Lyoni ülikooli vahel algas 2016. aastal.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom märkis, et igaüks saab anda oma panuse, et parimad ettevõtlusõppe edendajad pälviksid tähelepanu ja tunnustuse. „Tunnustamise eesmärk on tõsta esile tublisid inimesi, kes ettevõtlusõppesse panustavad oma põhitöös või hoopis muude kohustuste kõrvalt,“ ütles Ploom. „Koolides pööratakse aasta-aastalt aina rohkem tähelepanu ettevõtlusõppele ja noorte ettevõtlikkuse arendamisele, kuna mõistetakse, et praktiline õpe on sild teadmiste ja päriselu vahel ning parandab noorte kohanemisvõimet ja hakkamasaamist tööturul.“

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu teist korda.

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe edendaja tunnustatakse meeskonda, organisatsiooni või asutust, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlusõppe arendamisse ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist.

Tiitliga aasta ettevõtlik õpetaja tunnustatakse ettevõtluse või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe mentor tunnustatakse ettevõtjat või ettevõtlikku töötajat, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga aasta ettevõtlik õppur tunnustatakse õpilas- ja/või üliõpilasfirmat ja/või ettevõtlusõppes moodustatud meeskonda, kes on ettevõtlusõppes saavutanud silmapaistvaid tulemusi.

Tiitliga ettevõtlusõppe programmi aasta tegija tunnustatakse isikut, kes on silmapaistvalt panustanud ettevõtlusõppe programmi tegevustesse ja arendamisse  ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist.

Laureaadid valib programmi esindajatest koosnev komisjon, võitjad kuulutatakse välja 27. novembril.

Tunnustuskonkursi statuut ja kandidaadi esitamine (www.ettevõtlusõpe.ee/tunnustus). 

Allikas ja foto: ettevõtlusõppe programmi pressiteade.

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Innovest saab toetust taotleda koolide ettevõtlusõppe mitmekesistamiseks

Gümnaasiumi ja kutsekooli noortele mõeldud töövarjupäev toimub tänavu 15. novembril. Tartumaa Rajaleidja keskus on maakonna noortele töövarjupäeva korraldanud juba viis aastat järjest. „Aastast aastasse on olnud meie eesmärk ja soov anda noortele vajalik kokkupuude töömaailmaga. Kuna nad seisavad peagi oluliste karjäärivalikute ees edasiõppimise otsuste näol, siis töövarjupäeva kogemus võib nende valikute langetamist tuntavalt lihtsustada,“ selgitab Tartumaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist Heidi-Maarja Melts.

Möödunud aastatel osalenud noorte tagasisidest tuleb samuti välja, et töövarjupäev andis neile vajaliku selguse, näiteks kinnistades juba varemalt tärganud huvi konkreetse eriala vastu või saades aru, et ettekujutus meelepärasest ametist ei peagi paika. „Mõlemal juhul on töövarjupäev teeninud oma eesmärki, sest noorel on otsustamise hetkel vajalik ja vahetu kogemus käes,“ ütleb Heidi-Maarja Melts ja julgustab seetõttu kõiki Tartumaa noori tegutsema ja kandideerima.

Töövarjutamiseks on valikus üle 200 erineva ameti väga erinevatelt elualadelt. Jäätisemeister, fotograaf, kultuurikorraldaja, psühholoog, huvijuht, apteeker, lennujuht, lavastaja, tarkvara analüütik, vanglatöötaja ja kohtunik – see on vaid käputäis kõigist põnevatest erialadest, kellega on kokkulepitud juba sõlmitud. Nii jääb noortel üle vaid valik langetada ja kandideerida.

Töövarjuks kandideerimine on Innove kodulehel avatud 30. oktoobrini ja selleks on noorel vaja kirjutada ka motivatsioonikiri. Töövarjupäeva ürituse all Facebookis jagavad karjäärinõustajad ka näpunäiteid edukaks kandideerimiseks, tutvustavad erinevaid ameteid ning tööandjaid, kes töövarju võtavad jne.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Enam kui pool tuhat põhikoolinoort saab oktoobris töövarjuks minna

"Koolil on õigus ja kohustus kaitsta nii õigust õppida kui ka õigust õpetada," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Ideaalses olukorras saavad vanemad, kool ja õpilased igapäevareeglites omavahel kokkuleppele. Paraku ei saa sellele alati toetuda ja seepärast täpsustamegi seaduses õpetaja õigusi olukorras, kus õpilase käitumine on kas õppimist või õpetamist häiriv või ohtlik. Kindlasti ei ole tegu sätetega, mida on vaja tihti kasutada, kuid õpetajad on muudatuste vajalikkusele korduvalt tähelepanu juhtinud ja seepärast teemegi seaduses piirid selgemaks."

Eelnõuga täiendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust nii, et põhikooli ja gümnaasiumi direktoril või tema poolt määratud pädeval isikul tekib teatud tingimustel õigus võtta hoiule esemed ja ained, mis on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt koolis keelatud ja vaadata läbi õpilase valduses olevaid asju ja õpilase kasutuses olevat kappi.

Tegemist ei ole täiendava kohustusega, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt oli kooli kohustus ka seni tagada õpilase koolis viibimise ajal tema vaimne ja füüsiline turvalisus. Küll aga märgib eelnõu senisest selgemalt maha vastutuse ja õiguste piirid turvalisuse tagamisel. Korrakaitsetöö on politsei vastutusalas.

Eelnõu ettevalmistamist alustati 2015. aastal. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin. 

„Eelmistel aastatel oleme olnud hästi programmeerimiskesksed, tänavu on puhtalt koodi kirjutamisega seotud ainult üksikud töötoad,“ rääkis nädala eestvedaja Triin Tisler. „Oleme võtnud IT mõistes väga laia haarde, sest soovime, et üritustest võtaksid osa nii huvilised kui ka edasijõudnud.“

Sellel aastal toimub Code Week esmaspäevast neljapäevani, 15.-18. oktoobrini.

Emaspäeva hommikul vesteldakse vabas vormis arendusest, selle tulevikust ja tööriistadest. Vestlust juhib Kristjan Jansen, ametikooli IT- ja disaini erialade õpetaja, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kasutajakogemuste disainer. 

Teisipäeval esineb Hegle Sarapuu-Johanson, kes on  Eesti üks esimesi kasutajamugavuse spetsialiste, Trinidad Wisemani asutaja ja juht. Ta on  olnud väga paljude meile tuntud veebilehtede loomise juures - tartu.ee, city24.ee, hooandja.ee, mkm.ee. Oma loengus räägib ta teenusedisainist ja inimkeskse kasutajakogemuse loomisest.

Kolmapäeval räägib Andrus Aaslaid - endine heliinsener, tehnoloogiakunstnik ja riigi IT-arhitekt, praegune Eesti Kunstiakadeemia tehisintellekti labori juhataja - tehisintellektist ja robotite juhitud maailma tulevikust. Samal päeval võetakse luubi alla muusikatehnoloogia ja vaadatakse, kuidas kirjutada elektroonilist muusikat. Töötubasid viivad läbi muusik ja Kuresaare Ametikooli inglise keele õpetaja Ian Pettersson ning produtsent Silver Sepp.

Neljapäeval sukeldutakse mobiiliäppide maailma. Noor ja andekas tarkvaraarendaja Mikk Kärner Proekspert ASist viib läbi töötoa, mille eesmärgiks on õppida kirjutama mobiilirakendust Android Studio tarkvaraga.

Kõik üritused on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Eelregistreerimine ei ole vajalik. 

Kava asub veebilehel ubuntu.ametikool.ee/~triin/CodeWeek2018

Kuressaare Ametikool korraldab üle-euroopalise programmeerimise ja IT-huviliste nädala Code Week raames töötubasid kolmandat aastat.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuressaare ametikooli õpilase animatsioon võitis USAs peapreemia
• Ametikooli tuleb kolme kooli innovatsioonilabor

Tippkohtumist korraldas Informatics Europe, mis koondab 120 akadeemikut ja dekaani 30 riigi ülikoolidest. Tippkohtumine toimus 14. korda. 

KüberOlümpia projekti raames toimuvad KüberPähkli küberturvalisuse teadlikkuse uuring ja võistlus 10-18-aastastele koolinoortele ning küberkaitsjate võistlus KüberNaaskel 14-25-aastastele. KüberNaaskli parimad osalevad peaauhinnana rahvusvahelisel võistlusel European Cyber Security Challenge. KüberOlümpia projekti eesmärk on leida andekaid noori küberkaitse valdkonnas, analüüsida võimalikke puudujääke ja kitsaskohti nii teadlikkuses kui ka treeningprogrammides ja juurutada vajalikke treeningprogramme, harida laiemat publikut ja tõsta kuritegevuse ennetamiseks teadlikkust. Samuti on oluline luua nii hariduse- kui ka karjäärivõimalusi. 

2018. aasta tippkohtumisel pärjatud projektid keskendusid noorte ja eriti tüdrukute küberharidusele ning uutele metoodikatele informaatikaõppes. Tippkohtumine toob igal aastal kokku Euroopa ülikoolide IT-valdkondade juhid ja akadeemikud, kes soovivad ühiselt arutada, kuidas pakkuda parimat töökeskkonda ja õppimisvõimalusi ning võrgustamist kõikidele Euroopa kodanikele. 

"Parimate projektide hulgast tõid kolm välja küberturvalisuse kui informaatikaõppe parendamise ühe alustala. Ajame õiget asja luues võimalusi noortele ja tuues laua juurde ka koolitajad ja kogukonna – ühiselt muudamegi maailma paremaks," rõõmustas KüberOlümpia projekti juht Birgy Lorenz. 

Projekti viib ellu Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond koos Kaitseministeeriumi, Eesti Interneti Sihtasutuse ja paljude teiste toetajate abiga.

Osalemine European Computer Science Summitil sai võimalikuks tänu IT Akadeemia programmile.  

Info saatis Koolielule Birgy Lorenz. 

Samal teemal:

• KüberPähkel küsib: missugused on õpilaste teadmised digitaalsest ohutusest?

Meie koolidesse ja lasteaedadesse jõuab üha enam uut tehnoloogiat. Kaasaegsete vahenditega rikastame õppetööd paremate õpitulemuste saavutamiseks ja valmistame õpilasi ette tuleviku töökohtadeks. Oskusliku kasutaja käes võimaldavad need julgustada loovust, arendada koostööoskust, kujundada analüüsivõimet jpm. Siiski on tehnoloogia vaid vahend, tööriist. Kuidas siis mõtestada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis, et eesmärke saavutada? Kuidas aitavad haridusasutusi ja õpetajaid eesmärkide täitmisel uued tehnoloogiad nagu tehisintellekt, asjade internet, analüütika- ja suurandmed ning virtuaal- ja liitreaalsus?

Päeva modereerib Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter. Seminari korraldab HITSA koostöös VAT Teatriga. 

Vaata päevakava ja veel saab ka registreeruda! 

Otseülekande link HITSA kodulehel. Otseülekanne algab neljapäeval, 11.10 kell 10.00. 

Foto: Unsplash, Alex Knight

Samal teemal:

• Koostööst teoreetiliselt ja praktiliselt
• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad

eTwinningu mentor on kokkuvõtlikult öeldes kogenud õpetaja, kellel on projektitöö kogemus ning kes on valmis abistama selles ka teisi. „Mentoriks olemine ei ole täiskohaga töö, vaid võimalus oma kolleege toetada-nõustada. Soovime, et mentorid viiksid läbi eTwinningu multiprojekte,“ sõnas eTwinningu projektijuht Laura Vetik.

Mentor on eTwinningus registreeritud olnud vähemalt aasta, osalenud kolmes projektis ja saanud vähemalt ühe eTwinningu riikliku kvaliteedimärgi. Ja kui nüüd multiprojekt ka veel läbi viia ning eTwinningut koolides (kasvõi oma koolis) lähemalt tutvustada, saabki õpetajast eTwinningu mentor-õpetaja.

Multiprojekte on eTwinningus proovitud varemgi ja edukalt, need on olnud väga populaarsed. Tegu on sisult ja vormilt lihtsa projektiga, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Õpetajal tuleb end vaid eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga. Eesmärk on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. 2017. aastast võib näiteks tuua projekti “Pilt rühmaaknast välja”. 4- kuni 7-aastased lapsed jagasid vaadet oma rühma aknast õue, esitasid sellest foto ning lõid juurde lühijutu. Projekti algatajad olid Eve Saare ja Leila Lehtmets. Või siis põnevust pakkuv „Kummituslood“. Õpilased kirjutasid õudusjutte või joonistasid koomikseid ning esitasid need digitaalselt. Jutte saab ka hiljem õpilastele ette lugeda või loevad lapsed ise. Projekti algatasid Maria Malozjomov ja Petri Asperk. (Vt artiklit Koolielus)

Sel sügisel on plaanitud 1. novembriks veebiseminar kõikidele multiprojekti huvilistele. Iga multiprojekti autor tutvustab lühidalt oma projekti ja kui huvi, saab sellega ka kohe liituda. Projektiideedest tuleb mentoritel (ja tulevastel mentoritel) teada anda 29. oktoobriks siin.

Veel räägiti veebiseminaril, kus ja kuidas peaksid mentorid eTwinningut populariseerima, et see ei oleks üksnes eTwinningus kasutatavate digivahendite tutvustus, ning kuidas mentorite tööd tunnustatakse. 

9. oktoobril toimunud veebiseminar eTwinningu mentoritele on järelvaadatav siin. 

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu nädalad 2018: õpetajate tähelepanu on Euroopa mitmekesisel kultuuripärandil
• Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised

Suur ja võimas, vaat et igikestev suvi on teed andnud sügisele – tormised, sajused ja heitlikud ilmad on saanud alates 22. septembrist meie pärisosaks. Võib ju loota vananaistesuvele, mis esineb klassikaliselt oktoobris – äkki saab siis mõne pikniku või kehalise kasvatuse tunni veeta meeldivas õhus ja päikese paituse toel. Räägitakse, et talv tuleb „õhuke“ – loodame siiski, et mitte üleliia, sest kes seda lõputut pimedust ja pori ikka talub, kuigi soojus on ju meeldiv.

Põnevad ja värsked noodid, mis hoiavad ilmaelu pidevalt elevil, on vallutanud ka värske, 2018. a Akadeemiakese sügisnumbri. See on sama mitmekesine ja põnev kui ilm oma pöörase heitlikkusega!

Kaks uurimistööd on teemadel, mida seob genealoogia, sest nad käsitlevad kellegi esivanemate elulugu ja pärandit. Ka siinkirjutaja on mormoonide mõjutusel tegelenud sugupuu-uurimisega ja genealoogiaga, sest perekonnaajalugu on olnud väga keeruline ja mormoonid on teinud ära suure töö meetrikaraamatutega jms vastavas osas (tavaliselt saab perekonnaajalooga minna tagasi 18. sajandini). Uurimine viis välja viimaks selleni, et avastasin kolm poolvenda ja selle, et Peipsi taga oli 19. sajandil kuni I maailmasõjani koguni Kameniku-küla (liitküla, mis koosnes mitmest alamkülast), kus ligi 80% inimestest olid omavahel suguluses ja millest lõppkokkuvõttes pärineb vähemalt vanaisa kaudu ka siinkirjutaja. See kõik oli tõsine šokk ja aitab mõista, miks on perekonnaajaloo uurimine niivõrd tähtis ja tähendusküllane! Neid teemasid on uurinud Räpina Ühisgümnaasiumi õpilane Brittany Tuul, kus ta keskendub just oma vanaemale, kel on tähtis roll seto kultuuri hoidja-edendajana, ja Võru Kreutzwaldi Kooli õpilane Karel Kuus, kes uuris oma vanavanaisa lapsepõlveaastaid ja tegevust metsavennana.

Hoopis teisest valdkonnast on Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilase Kätriin Onemari töö Küdema lahe kalastikust. Tema perel on kohaga tugev seos ja just kalastamise pärast, mistõttu süvenes ta kodumere kalastikku ja nii valmis väga huvitav ja põhjalik töö. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Gregor Eesmaa on oma uurimuses ühendanud astronoomia ja programmeerimise, nii et tulemuseks on väga hariv ja seosteküllane töö. See tõi meelde programmeerimise võlu ja astronoomia põnevuse. Teise sama kooli õpilase Helen Riisalu töö viinamarjadest ja veinidest äratas siinkirjutajal suure huvi önoloogia ehk veiniteaduse vastu ja pani maitsma isegi uusi veine, mida ei ole varem proovinudki.

Erakordne suvi oli uskumatult, et mitte öelda üle mõistuse soodne vabaõhusündmusteks. Seetõttu sai ka siinkirjutaja osa mitmest improteatrist nii Tallinnas kui mujal. Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Marie Olli töö improteatrist Eestis meenutas suvel nähtut ja aitas seda lahti mõtestada. Seevastu Jüri gümnaasiumi õpilase Elisa Tammi töö analüütilisest keemiast on eelneva tööga temaatiliselt võrrelduna nagu siga ja kägu. Vaatamata töö spetsiifilisusele on see aktuaalne, sest plast ja selle mõju keskkonnale ja inimese tervisele on palju kõneainet pakkunud, eriti tänapäevases hüsteerilises maailmas, kus meedia vahendusel levib tohutult väärinfot ja eksiarvamusi – vast aitab see töö selles osas pisutki selgust luua ja teadlikkust tõsta. Ka Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Martti Vankeri töö rakendusviroloogiast on väga aktuaalne, sest paratamatult puutume elukeskkonnas pidevalt viirustega kokku, otsitakse ravi HIV põhjustatud aidsi vastu jne. Töös on lisaks põletavatele teemadele ka palju põnevat infot ravimtaimede kohta, kusjuures mõni taimne seos viroloogiaga võib mõjuda lausa ootamatuna.

Temaatilise vaheldumise lõpetab Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilase Triine Liis Ainsaare töö ratsaspordist. See avab valdkonna lausa uskumatult mitmekülgselt, alates ratsaspordialadest kuni kasutatavate abivahendite ja hobusetõugudeni välja. Seega põnev lugemine ka väga hobuste ja ratsaspordi kaugetele inimestele. Kuigi need tööd on väga erinevad, ühendab neid kõrge tase, põnevus, pühendumine ja korralik uurimistöö metoodika. Seega leidub sealt igale maitsele midagi.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid! Rõõmsat kooliaasta jätku!

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loo autor on Jüri Kamenik, Akadeemiakese toimetaja

Võistluse eesmärk on huvi tekitamine ettevõtluse ja robootika vastu. Robotex ootab laste ja noorte iduettevõtete võistlusele osalema sadu erinevaid meeskondi.

"Eesti on tuntud start-upi edulugude poolest. Usun, et iga lapsevanem soovib, et ka tema laps lööks tulevikus läbi. Ja miks mitte - käivitaks ise eduka ettevõtte. Sellele aitab kaasa oskus mõelda suurelt, probleeme lahendada ja ka ettevõtlik suhtumine. Usume, et meie seekordne võistlus annab lastele mängulisel moel praktilise ettevõtluse kogemuse. Oluline on tiimitöö ja ideede müümise oskus ehk kuidas pitchida,” innustab Insplay tegevjuht Andres Sirel kõiki lapsevanemaid, juhendajaid ja lapsi.

Insplay korraldab sel aastal Robotexil lasteaia- ja algkooli lastele kaht võistlust: Insplay Roboliiga ja LEGO WeDo. Võistluste eesmärk on inspireerida lapsi ja noori ja toetada neid teekonnal tehnoloogia kasutajatest loojateks. Võistlustele on lisaks lasteaedadele, koolidele ja huviringidele oodatud ka nutipered oma laste tiimidega.

“Robotex on maailma suurim robootikapidu, ootame lapsi, noori ja nutipersesid sellest peost osa
saama ja tegema esimesi samme robootikamaailmas. Robootika kaudu võib õppida programmeerimise algteadmisi mänglevalt nagu muuseas. Programmeerimine on uus kirjaoskus, milleta tulevikus enam kuidagi ei saa. Soovime lapsi programmeerima õppimise teel võimalikult palju toetada,” täiendab Robotexi tegevjuht Ave Laas.

Robotex julgustab võistlusel osalema kõiki, kes tahavad iduettevõtte põneva teekonna koos lastega läbi teha. Sellega soovime käivitada uue start-up-pealekasvu laine Eestis. Koos pere ja sõpradega “Meie esimene start-up” võistluseks ettevalmistamine ja Robotexil osalemine on arendav väljakutse ka lastevanematele ja juhendajatele.

Kuidas leida oma pere või organisatsiooni nutiringile juhendaja, kes toetab ja aitab nutiringi käivitamisel ja Robotexi võistlusteks ettevalmistamisel? SA Hariduskiirendi avab koostöös Insplay, Robotexi ja teiste innovatsioonisektori partneritega nutiringide ellukutsujate ja juhendajate kokkuviimiseks platvormi www.startupalfa.ee. Alates 4. oktoobrist beetaversioonis avatud portaalist leiab kasulikke materjale huviringi käivitamise ja võistluseks ettevalmistamise kohta. StartupAlfa arendaja on Sihtasutus Hariduskiirendi, kelle missioon on uue sajandi oskuste, STEAM-oskuste arendamine ja populariseerimine Eestis.

SA Hariduskiirendi tegevjuht Mirell Merirand: “Meie missioon läbi StartupAlfa programmi on arendada laste tulevikuoskusi. Julgustame juhendajaid mängulise ja käed-külge ringitegevuse kaudu nakatama noori ettevõtluspisikuga. Uue sajandi oskuste ja ettevõtliku mõtteviisi arendamise väljundiks on Eesti ühiskonna konkurentsivõime paranemine, majanduse ja üldise heaolu kasv.”

Insplay Roboliiga ja LEGO WeDo võistlusel “Meie esimene start-up” saavad osaleda 3-5-liikmelised ja kuni 12-aastaste laste ja noorte tiimid/võistkonnad. Võistlustööks on laste meisterdatud matt või keskkond koos programmeeritud robotiga, mis tutvustab laste start-up idufirmat. Võistlusele oodatakse seni tegutsevaid nutiringe-robootikaringe koolide ja huvikoolide juures. Oodatud on ka nutipered ja nutikooslused, kes soovivad oma esimesi robootika- ja ettevõtlusealaseid väljakutseid vastu võtta algaval Robotexil. Insplay avatud Roboliiga ja LEGO WeDo võistlus on heaks inspireerivaks alguseks.

Registreerumine ja lisainfo

Võistlustele registreerimine on avatud 7. novembrini ja osalustasu ühe võistkonna ning roboti
kohta on 0 eurot kuni 15. oktoobrini.

Vaata lisainfot võistlemiseks soovitatud robotite, ettevalmistuse ja tiimidele mõeldud toe kohta
http://robotex.insplay.eu. Lisatuge nutiperedele ja huviringidele leidub www.startupalfa.ee
keskkonnas.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Robotexil käis üle 25 000 külastaja