Konkursil osalenute hulgast valib eesti Teadusagentuur välja kõige motiveeritumad õpilased, kellele pakutakse edaspidi tuge uurimistöö tegemisel. 

Noore uurija stipendium on toetanud ka tänavu Euroopa Liidu noorte teadlast konkursil Eestit esindanud Karl Hendrik Tamkivi ja Martti Vankeri uurimistööd.

Stipendium sisaldab abi teadlasest juhendaja leidmisel, avaseminaril osalemist ning uurimistööks vajalike kulude katmist. Stipendium katab:

a)      teadlasest juhendaja töötasu;
b)      vajadusel noore uurija sõidu- ja majutuskulusid;
c)      vähesel määral ka uurimistööks vajalike materjalide ja juhendaja sõidukulusid.

Noore uurija stipendiumit rahastab ERF-i programm TeaMe +.

Lisainformatsioon:

www.etag.ee/nooruurija

Allikas: Eesti Teadusagentuuri koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Teadus - see on kõikidele!
• Täna uurime, homme avastame

Foorumist leiab IT-teemalisi uudised, dokumente ja vorme, kasulikke linke jpm. Hetkel on “kuum teema” nt GDPR, mille kohta on foorumis eraldi rubriik. 

Foorumisse on plaanitud luua ka tehnikaringluse teema. Seal saavad kokku koolid, kellel on üle kas uut või kasutatud tehnikat ning koolid, kellel oleks tehnikat vaja. Et kõik oleks korrektne, lisatakse teema alla ka näidisaktid, kuidas tehnikaringlus korrektselt läbi viia. 

Kõik on oodatud Foorumit uudistama ning aktiivselt küsimusi esitama ning kolleege aitama!

Lisainfo:
Milana Neemelaid
IKT konsolideerimise programmijuht
HarID projektijuht
milana.neemelaid@hitsa.ee 

Foto: Unsplash, Bram Naus

Samal teemal:

• Tasuta digiõpikud jõuavad koolidesse
• Noored üle Eesti on oodatud osa võtma rohkem kui 150st tasuta tehnoloogiaõpitoast
• Tule osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud haridusinnovatsioonist huvitatud õpetajatele ja õppejõududele ning pakub neile võimalust täiendada end ühe õppeaasta vältel parimate koolitajate käe all, teha ise midagi Eesti hariduse uuendamise heaks ning vahetada kogemusi teiste oma ala asjatundjatega. 

Kandideerimise tähtaeg on 14. oktoober! Vaata tingimusi ja täpsemat infot HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Tulge digiteri tegema!
• Noored üle Eesti on oodatud osa võtma rohkem kui 150st tasuta tehnoloogiaõpitoast

Päev algas inspireerivate ettekannetega tuntud esindajatelt, kel kõigil isiklik kogemus vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtluse ning tarbimisega. Päeva teises pooles toimunud töötubades loodi meeskondade parimatest ideedest algsed reaalselt toimivad ärimudelid, milles tuli arvesse võtta vastutustundliku ja jätkusuutliku tegevuse põhimõtteid. 

Ärimudeleid esitleti žüriile, kes hindas kaheksa äriidee hulgas silmapaistvaimaks temperatuuri hoidva, korduvkasutatava koti, mis on tavatarbijatele käepärane nii külmutatud kui soojade toiduainete transportimiseks. Sõelale jäi ka interaktiivse rääkiva prügikonteineri ehk Prügikolli idee, mis suunatud lastele ja noortele prügisorteerimise harjumuse juurutamiseks. Meeleolukamateks osutusid lausa kaks äriideed, mis olid keskendunud kohukeste keskkonna- ning sööjasõbralikumaks muutmisele: esimene läbi kiirelt komposteeruva pakendi ja pulga lisamise ning teine tavapärase kohukese mõõtude suurendamise.

Kõigi esinejate ühine sõnum noortele oli, et hea äriidee saab alguse probleemist ning mõelda tuleks ka äriidee mõjule loodusele, ühiskonnale laiemalt. „Idee, mis esmapilgul ei tundu innovaatiline, aga lahendab mingit ühiskondlikku probleemi ja kõnetab sind ennast, tuleb ellu viia. Õpilasfirma või ettevõtte asutamisest saadav kogemus on unikaalne ja väga väärtuslik," sõnas 2017. a Euroopa parimast õpilasfirmast tänaseks ettevõtteks kasvanud Festera asutaja ja juht Joonatan Oras. 

Maailmakoristuspäeva eestvedaja ja Teeme Ära SA juht Eva Truuverk julgustas, et ideede elluviimiseks tuleb hakata lihtsalt kuskilt otsast minema: „Ära jää unistama, asu teele. Saada need kümme esimest e-maili, tee viis esimest telefonikõnet ja vaata, kuidas asjad hakkavad juhtuma.“ Ühtlasi soovitas Eva Truuverk seada põhifookuse inimestele: „Tugevaid inimesi ei tohi karta. Vastupidi, selleks et olla edukas, vali oma meeskonda alati endast targemad, tugevamad ja paremad inimesed.“

Muusik Daniel Viinalass arvutas noorte ees kokku kõik joogikõrred ja -pudelid, mida nende bänd aastas tarbiks ning tõi näiteks välja, et nad on asendanud üksikud joogipudelid suure veekanistriga, millest täidavad korduvkasutatavaid pudeleid. Lisaks rääkis ta, kuidas kord sõpradega Tartu kodututele kohvritäie saapaid viis, rõhutades, kui oluline on teha pisikesi otsuseid, mis muudavad kellegi maailma.

Youth Empowered õppesari toimub Eestis teist aastat. Tänaseks 28 riigis toimiva Youth Empowered programmi läbiviimist toetab Coca-Cola HBC, mille partnerorganisatsiooniks Eestis on Junior Achievement (JA Eesti). 

Youth Empowered avaürituse toimumisele panid lisaks JA Eestile õla alla SEB, Eesti Töötukassa, Eesti Pandipakend ning Cleantech ForEst MTÜ.

Allikas ja foto: korraldajate info. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et noorsootöö on andnud eneseväljandamise võimaluse kümnetele tuhandetele noortele. „Meie noorsootöötajad on teinud noorte kaasamisel suurepärast tööd, juhendades ja suunates noori nende ettevõtmistes,“ ütles Reps. „Eesti noored tahavad ja oskavad poliitikas kaasa rääkida, kuulakem neid.“

Foorumi esimesel päeval oli fookuses noorte tuleviku planeerimine, noortepoliitika olulisus ja väljakutsed, mis ootavad noori ees erinevates eluvaldkondades. Kõigil osalejatel oli võimalik luua tulevikustsenaariume, milline on aasta 2035 noore jaoks. Foorumi teisel päeval said osalejad ülevaate noortevaldkonna arendamisest Euroopa Liidus ja otsisid lahendusi, kuidas Eestis edasi minna.

Foorumil osalenud OECD avaliku valitsemise direktoraadi programmijuht Miriam Allam tõstis esile, et OECD riigid loovad üha enam integreeritud strateegiaid, mis puudutavad erinevaid noortega seotud valdkondi. „Seeläbi ühtlustatakse sihte ja toetatakse laiemaid riiklikke arengueesmärke. Veelgi olulisem on, et kaasates noori strateegia loomisse, soodustatakse noorte seotuse tunnet ning suurendatakse usaldust noorte ja riigi vahel.“

Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Marcus Ehasoo rõhutas, et noored tahavad seista enda tõekspidamiste eest. „Võibolla noored ei kommunikeeri oma väärtusi nii, nagu vanem põlvkond, aga see ei tähenda, et nad ei väärtusta midagi,“ ütles ta. Ehasoo sõnul võiks noortel olla veelgi rohkem võimalusi otsustada ja valikuid teha, näiteks soovib ta näha suuremat valikuvabadust haridusküsimustes. Formaalharidus peaks tema hinnangul olema rohkem seotud mitteformaalse haridusega.

NOORUMi võttis kokku Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Roger Tibar, kes toonitas noorte nimel tegutsevate sidusrühmade koostööd. „Meeldiv oli näha, et NOORUMi kahel päeval oli kohal niivõrd palju valdkonna eksperte, huvilisi ja loomulikult ka noori. See võimaldas pidada sisukaid arutelusid ja koguda kõikidelt osapooltelt ideid noortevaldkonna tuleviku planeerimiseks.“ Tibar lisas, et tulevikku planeerides peab koostöö olema järjepidev.

Tallinnas toimunud noorsootöö foorumil võtsid sõna ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, ajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Statistikaameti peadirektori asetäitja Andres Kukke, Luminor Eesti juhatuse esimees Gunnar Toomemets, SA Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg, Sotsiaalministeeriumi tulevikutöö nõunik Mihkel Kaevats, disainer Jane Oblikas jt.

Foorumi korraldas Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega 4.-5. oktoobril Tallinnas kinos Kosmos.

NOORUMi esimese päeva kõned on järelvaadatavad. 

Allikas: HTMi pressiteade.

Võistlus „Loodus lummab“ koosnes kahest osast - veebivoorust ja katsete voorust. 

26. septembril toimunud veebivoorust võttis osa Tartu linna 14 kooli, igast 4-liikmeline võistkond. Veebivoorus pidid õpilased kirjelduse ning lehtede järgi ära arvama õiged puuliigid, nimetama kodulinde, teadma seene osasid, paiga- ning rändlinde ja erinevaid lilleliike. Veebivooru tulemuste põhjal pääsesid katsete vooru seitsme kooli võistkonnad.

Katsete voor toimus 3. oktoobril Tartu Kivilinna Kooli õuealal. Selles voorus pidid võistkonnad lahendama järgmisi põnevaid ülesandeid: tundma ära ning uurima pillirootaime (mõõdeti tõlviku, varre ja lehe pikkusi); selgitama toore muna abil välja, missuguses veetopsis on soolane vesi; silpidest kokku panema lindude nimetused ning paigutama linnuliigid tabelisse vastavalt sellele, kas ta on paigalind või rändlind;  mõõtma kase ja tamme tüve ümbermõõdu 1,3 meetri kõrguselt; jäljeraamatu abil välja selgitama, missugustele loomadele need jäljed kuuluvad ning ennustama, mitu männikäbi mahub 100 grammi sisse kui 5 männikäbi kaaluvad kokku 30 grammi. 

Keskustes juhendasid väikseid loodushuvilisi Kivilinna kooli 5.d klassi õpilased.  Võistlus oli äärmiselt põnev ning tasavägine.

Tartu linna 2. klasside looduse tundmise võistluse „Loodus lummab“  võitis Tartu Erakool, II koha saavutas Tartu Kesklinna Kool  ja III koha Tartu Kivilinna Kool. 

Väga tublid olid kõik võistlusel osalenud õpilased! Tänu- ja kiidusõnad õpilasi juhendanud õpetajatele!

Suur tänu asutustele, kes toetasid võistlust „Loodus lummab“ auhindadega! Nendeks olid Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, Tartu infokeskus, Eesti Ornitoloogiaühing, Ahhaa Teaduskeskus, Tartu Loodusmaja,  Vellavere - Vapramäe - Vitipalu Sihtasutus, Kirjastus Koolibri ning Eduring Koolitused.

Helis Hani , „Loodus lummab“ korraldaja

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Osale aasta linnu metsise joonistusvõistlusel
• Pärandivaderite väärikad EV100 kingitused

„Täna algab uus ajastu Eesti hariduses. Uued digiõpikud toovad uutmoodi võimaluse õppimiseks ja õpetamiseks kõikides Eesti koolides,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Digiõpikud muudavad ka koolikotid kergemaks, sest enam ei ole vaja kaasas kanda kõiki paberõpikud,“ lisas minister.

„Head lapsevanemad, vanavanemad, tädid ja onud – see on teie võimalus koos lastega võtta ette põnev õpiränne,“ kutsus minister Reps üles tutvuma uute digiõpikutega. Alates tänasest on nädala jooksul võimalik absoluutselt kõigil võimalik tasuta pääseda ligi digiõpikute keskkonnale.

Uued digiõpikud on tasuta kättesaadavad kõikidele põhikooliõpilastele, seda nii eesti kui ka vene õppekeelega koolides. Samuti võimaldavad digiõpikud õppida sobival ajal ja kohas, oluline on vaid nutiseadme ja internetiühenduse olemasolu.

Digiõpikud ei ole staatilised õppematerjalid, vaid tegu on õpiku, töövihiku ja vihikuga üheskoos, moodustades keskkonna, kus õpilane saab omandada uusi teadmisi, lahendada ülesandeid ja teha märkmeid. Vajadusel on lihtne minna eelmiste või tulevaste klasside õppematerjalide juurde.

Tasuta digiõpikud aitavad kaasa õpilaste digioskuste ja -pädevuste arendamisele, mis on võtmetähtsusega tänapäeva ühiskonnas toimetulekuks. Digiõpikute ja teiste nutikate lahenduste abil kujundatakse õpilastes oskusi, et saada iseseisvalt hakkama igapäevaste ja eluliste probleemidega.

Digitaalsed õppematerjalid on leitavad siit. Täpsemat infot ning ligipääsu oma laste õppematerjalidele saab küsida koolist.

Taustainfo

Tasuta digiõpikutesse on riik investeerinud 1,4 miljonit eurot. 
Digitaalsed õppematerjalid on vaid üks osa digioskuste arendamisest – koolidesse on juba jõudnud või peagi jõudmas 12 miljoni euro eest tuhandeid arvuteid ja nutiseadmeid, et toetada keerukamate digioskuste õpetamist nagu disain, robootika või programmeerimine. 
Õppe praktilisemaks muutmiseks toetatakse koole õppelaborite sisseseadmisel 5,5 miljoni euroga. 
Lõpusirgel on ka digiõpikute väljatöötamine gümnaasiumidele. 
Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga uuendatakse 13 miljoni euro eest koolide võrguühendusi. 
Digioskuste arendamist toetatakse digipöörde programmist, mis on üks riigieelarve prioriteete. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• LEGO Education Maker Faire – loo ja leiuta!
• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot

Ministri pöördumine täismahus:

Head õpetajad!

Tänane päev kuulub teile, see on teie pidupäev!

Täna annavad paljudes koolides tunde kooli kõige vanemad õpilased, peatsed koolilõpetajad.

Te olete olnud nende innustajad ja inspireerijad, eeskujud ja eestvedajad. 

Te olete andnud neile teadmisi ja tarkust, pakkunud lohutust ja lootust. 

Olete olnud osalised nende eduelamustes ja rõõmuhetkedes.

See kõik jätkub jälle esmaspäeval, kui algab uus koolinädal. Täna on aga teistsugune päev.

Püüdke täna tunda rõõmu koolist teisel viisil, nautige õpilaseks kehastudes veidi suuremat priiust ja lubage endale ka mõni vallatus. 

Tõsi, selles traditsioonilises rollivahetuses võib lisaks mängulustile olla ka lisaväärtus. Sageli oskavad hoopis õpilased õpetajat õpetada, sest ammu on möödas aeg, kui õpetaja jagas klassi ees pelgalt faktiteadmisi. Pigem loob õpetaja võimalusi õppimiseks ja on teenäitajaks teadmiste juurde.

Näiteks digitaalne maailm, kui selle võimalusi targalt tarvitada, lubab üheskoos õpilastega õppetöös uut, põnevat ja avastamisväärset kogeda.

Söandan väita, et alanud kooliaastast saab ajalooline tähis Eesti haridusloos, mida tulevikus meenutatakse digiõpikute ajastu algusena meie koolides. 

Just tänasel õpetajate päeval tutvustasime Tallinna Südalinna Koolis uusi digiõpikuid ja muud digitaalset õppevara, mida saab täiesti tasuta põhikooli õppekava täitmiseks kasutada. 

Selleks, et teie igapäevane töö oleks hõlpsam, õpilastel koolikott kergem ja õppetöö veel põnevam ning Eesti hariduse edulugu veelgi hoogu juurde saaks, soovitan väga nendega tutvust teha. 

Armsad õpetajad, olete lisaks perekonnale ja sõpradele kõige väärtuslikumad kaasteelised meie noorte elus.

Aitäh hoolivuse eest, mida endas kannate ja õpilastele edasi annate. 

Aitäh selle eest, et meie lapsed on hoitud ja õpetatud!

Kaunist ja meeldejäävat õpetajate päeva teile!

Ministri õpetajate päeva tervitusvideo on leitav siit.

Lisainfo uute digiõpikute kohta on leitav siit. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Haridus- ja teadusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Kristen Lahteina sõnul pakub haridusprogramm hindamatut võimalust edendada ja tugevdada Eesti koostööd Põhjamaadega. „Nordplusi toel on Eestis läbi viidud nii üld-, kõrg- kui ka täiskasvanuhariduse projekte, mille rahvusvaheline mõõde on toonud Eesti haridusasutustesse ja –organisatsioonidesse uusi teadmisi, kogemusi ja oskusi, samuti andnud suurepärase võimaluse jagada ka meie edulugusid,“ selgitas Lahtein programmi vajalikkust.

Tänasel kohtumisel Tallinnas arutasid Nordplus programmikommitee liikmed programmi tulevikku, erinevaid tehnilisi küsimusi ja edasisi tegevusi.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus eesmärk on edendada ja tugevdada koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel nii üld-, kõrg-, kui täiskasvanuhariduses. Programm toetab õpirännet, projekte ja võrgustikke ning on suunatud hariduse ja elukestva õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele. Haridusprogramm jaguneb mitme alamprogrammi vahel – noorteprogramm, kõrgharidusprogramm, täiskasvanuhariduse programm, horisontaalprogramm ja keeleprogramm.

Programmi eelarve on käesoleval aastal 9,5 miljonit eurot, millest Eesti osalus on 176 tuhat eurot. Kevadel toimunud taotlusvoorust sai rahastust 147 organisatsiooni. Näiteks sel aastal on koostöös Islandi noortega viidud läbi tervisliku toitumisealane projekt, koos Rootsi ja Lätiga keskendutakse täiskasvanute haridusele loodusteaduste valdkonnas, tudengitega veetakse eest kunstiettevõtlusprogrammi ning ühiselt Läti, Leedu, Soome ja Taaniga keskendutakse õpetajate kompetentside arendamisele. Alates 2008. aastast on Eesti organisatsioonide ja asutuste eestvedamisel või osalusel toimunud 1322 erinevat projekti.

Programm Nordplus asutati 1978. aastal ning sinna kuuluvad Island, Norra, Rootsi, Soome (sh Ahvenamaa) ja Taani (sh Gröönimaa ja Fääri saared), alates 2008. aastast osalevad programmi tegevustes ka Eesti, Läti ja Leedu.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Uuringus osalemine 1. oktoobrist kuni 2. novembrini on avatud kõikidele 4.-9. klasside õpilastele. Uuringutesti täitmine võtab aega 30-45 minutit. Uuring on anonüümne.

Uuringus testitakse õpilaste oskuseid digitaalses ohutuses (seadmed, olukorrad, mõisted).

Uuringus saab osaleda veebilehelt www.kyberpahkel.ee.

Peale osalemist saab endale alla laadida tunnusmärgi. Tunnusmärgi saab ka kool, kes toetab uuringus osalemist sellega, et testid viiakse läbi tundides. 

xxxxxxx 

Käimas KüberPähkel 2.0 koolivoor, milles võtavad rammu 52 kooli üle Eesti. Koolivooru eesmärk on tuvastada parimad, kellel avaneb võimalus osaleda Robotexil toimuvas meeskonnavõistluses „CyberSecurity meets Robotex“.

Lisaks eelnevale toimub mitmeid teavitusüritusi ja minivõistluseid: 6.10.2018 Pärnu Kutsehariduskeskuses kogunevad õpetajad ja õpilased, et küberteadmistes võistelda ja targemaks saada. Sarnane üritus viiakse läbi ka 3.11.2018 Tartu Kutsehariduskeskuses. 20.10.2018 on võimalik kõikidel osaleda iduEdu Haridusfestivalil Tallinnas, kus saab kõike teada küberkaitset puudutavatest õppekavadest põhikoolile ja gümnaasiumile ning loodavatest abimaterjalidest.

Parima lisainfo leiab FB-grupist Küberkaitse teadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas: 

https://www.facebook.com/groups/kyberharidus/

Tekst ja foto: Birgy Lorenz.

Samal teemal:

• Küberpähklit testima!