“Kiusamisvaba kool” on tõenduspõhine koolis toimuvat kiusamist vähendav programm, mis sai alguse Soomes 2006/2007. aastal,  Eestis alustasid esimesed koolid  selle programmi järgi 2013. aastal. 2018. aasta sügiseks on programmiga liitunud juba 75 kooli üle Eesti, mis teeb ligi 15% põhikoolidest. Uued koolid on alati teretulnud programmiga ühinema. Lapsevanematele on välja antud miniõpik kiusamise olemusest ja sellest, kuidas saab oma last aidata, et teda koolis ei kiusataks. Küberkiusamine on 90% ulatuses koolikiusamise laiendus. Noored ei tunne sageli enda käitumises kiusamist ära. 

Küberkiusamine võib teha rohkemgi kahju kui koolis kiusamine, sest küberkiusamine tuleb meiega igale  poole kaasa ja seetõttu on küberkiusamisele raskem piiri tõmmata kui vägivallale koolis. Mis internetti satub, see jääbki ringlema. 

Õpi suhtlema vägivallatult

Normaalne reaalsus peaks olema, et teisele ei või mingil juhul liiga teha. Noored  peaksid õppima, kuidas vägivallatult eakaaslastega suhelda. Lapsega peab igapäevaselt rääkima kooli teemadel ja siis tuleb jutu käigus suurema tõenäosusega välja ka see, kui teda koolis kiusatakse. Lastel on sageli võõrale inimesele kergem rääkida kiusamisest, kui oma vanematele, sest kardetakse, et vanemate sekkumine teeb asja veel hullemaks.

Leia usalduväärne inimene, kellega rääkida

Pealtvaatajad aitavad kiusamisele kaasa, kui nad ei sekku, Ainult kaks kuni kolm last 24 õpilasest julgeb sekkuda kiusamisse. Üheks sekkumata jätmise põhjuseks on hirm, et neid endid hakatakse hiljem kiusama.
Kiusamine on pikaajaline vaimne või füüsiline kahjustamine, kus osapooled ei ole võrdsed  kas jõupoolest või selle poolest, et kiusataval õpilasel on vähem sõpru. Kiusatav on suure löögi all ja nõrgem osapool. Alati kui kellelegi tehakse liiga, siis tuleb tal leida kedagi usaldusväärset, kellele ta saaks oma murest rääkida. Kui laps julgeb, siis ta võib kiusamisest rääkida ka ise oma klassijuhatajale või siis tuleb rääkida koos lapsevanemaga. Kui laps räägib lapsevanemale koolikiusamisest, siis peaks lapsevanem koos lapsega leidma sobiva võimaluse olukorra lahendamiseks.

Esimeseks sammuks on kindlasti klassijuhataja informeerimine olukorrast. Kui klassijuhataja teab, siis ta saab hakata olukorda jälgima. Koolivägivalla vähendamisel on oluline tihe kooli ja kodu koostöö. Lapsed ja õpetajad peavad õppima lahkhelisid lahendama austavalt ja lugupidavalt. Kodus  võiks lapsevanemad rääkida igast inimesest, ka meist väga erinevatest, lugupidavalt, sest lapsed võtavad suhtemallid kodunt kaasa ja see on tema jaoks normaalne, mida kodus eeskujuks tehakse. Lapsevanem peaks iga koolivägivalla olukorda tähele panema ja esimesel võimalusel sekkuma. Kiusamine ei lähe iseenesest üle.

Lahenda olukord diskreetselt

Kui õpetaja või lapsevanem näeb koolivägivalda pealt, siis ei ole hea kohe avalikult olukorda lahendama hakata vaid olukorda tuleks lahendada diskreetselt nelja silma vestlusena, kus räägitakse läbi eraldi nii kannatanu kui ka kiusajaga ja vajadusel kutsutakse kooli ka lapsevanemad ning pärast tehakse grupivestlused. Mõne aja pärast tuleks teha kontrollvestlused, et välja selgitada, kas olukord on lahenenud või mitte. 

Müüt on see, et kiusaja peab karistatud saama. Oluline on, et kiusajaga koolipersonal räägiks nelja silma all ja otsiks lahendusi kedagi süüdistamata. Kiusaja vajab sageli samuti kellegi hulka kuulumise tunnet ja kinnitust, et ta on tähtis. Enamasti saavad õpilased positiivset tagasisisdet oma eakaaslastest sõpradelt, trennis, perekonnas, kuid mõnel jääb tähelepanus puudus. Oluline on, et laps saaks aru, et positiivsena tuleb olla tunnustatud. 

Laps ei pruugi aru saada, et teeb teisele haiget

Sageli lapsed arvavad ise, et teevad vaid süütut nalja ja ei mõtle, et teevad teisele haiget. Igavuse ja lõbu pärst ei tohi kedagi kiusata. Kiusajalt tuleks ka nelja-silma vestluse käigus küsida, mis mõtted sul on  ja kuidas sa saaksid olukorda lahendada. Kui laps pakub ise lahenduse välja olukorra lahendamiseks, siis on suurem tõenäosus, et ta ka oma pakutud lahendust ellu viib.

Koolis annab palju juurde, kui vahetunnis on korrapidaja õpetaja. Kiusamisevaba kooli  ehk KIVA programmi läbinud koolides on korrapidajad õpetajad ilusates erksates vestides ja korrapidajad paistavad sedasi ilusasti kaugele välja. Osa koolides on lauamängu nurgad, mis on väga head, et vahetunnis oleks  lastel arendavat tegevust. 

Laps on oluline

Lapsed vajavad head eeskuju ja kuulumise tunnet. Lapsed vajavad sõnumit, et kõik on siin koolis olulised. Lastele tuleb selgitada, et teist alandada on lubamatu. Meie kõigi asi on koolikiusamisest lahti saada.

Eestis on ka koole, kes on astunud KiVa programmist välja, kuna personali vähesuse või motivatsioonipuuduse tõttu ei suudeta programmi tegevusi vedavat tiimi tegutsemas hoida. Jätkuvalt leidub koolijuhte, kes kahjuks eitavad kiusamise võimalikkust oma koolis ja ei mõista olukorra tõsidust. Koolikiusamise teemaga tuleb tegeleda järjepidevalt ja süsteemselt, sest siis tulevad ka loodetud tulemused ja kiusamine hakkab Eesti koolides vähenema. Kiusajatel on hilisemas elus neli korda suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele. Igapäevaselt ja järjepidevalt tuleb kogu koolipersonlil ja õpilastel tegeleda koolivägivalla vähendamisega.

Kristiina Treiali intervjuu põhjal tegi artikli Tiina Kilkson. Foto: Unsplash, Eric Ward.

„Kutsume osalema eelkõige gümnaasiumiõpilasi ja loodusainete õpetajaid, kuid samuti on väga oodatud loodusteaduste ja meditsiini üliõpilased, õppejõud, rakenduskõrgkoolide ja põhikoolide õppurid ning teised mikrobioloogiahuvilised,“ rääkis Tartu Ülikooli mikroobse glükobiotehnoloogia teadur Triinu Visnapuu, kes on ka Eesti Mikrobioloogide Ühenduse juhatuse liige.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning genoomika instituudis (Riia 23, Tartu) toimuva mikroobide päeva avab kell 13 Eesti Mikrobioloogide Ühenduse esimees professor Jaak Truu. Järgnevad otselülitused teistes riikides toimuvatele samalaadsetele üritustele ning oma virtuaalse tervituse edastab Euroopa Mikrobioloogia Seltside Liidu president emeriitprofessor Bauke Oudega Hollandist.

Kava jätkub noorteadlaste lühiettekannetega, kus tuleb juttu näiteks inimese mikrobioomist, biotehnoloogiast ja meditsiinilisest mikrobioloogiast, keskkonnamikroobidest, antibiootikumiresistentsusest ning toidu mikrobioloogiast ja toiduhügieenist.

Toimuvad põnevad töötoad, kus saab ise luua bakterite abil kunstiteose, panna kokku oma kaasaskantava mikroskoobi ja kasutada seda mikroobide vaatamiseks, uurida, kuidas helendavad bakterid toimivad anduritena ja kuidas baktereid pärilikkusaine järgi ära tunda. Näitusel tutvustavad valdkonnaga seonduvat ülikoolid, organisatsioonid, erialaseltsid ja ettevõtted ning silmaringi avardab mitmekesine videoprogramm.

Mikroobide päeval osalemine on kõigile tasuta, kuid enne tuleb registreeruda aadressil https://estmikro.org/mikroobide-paev/.

Mikroobide päeva korraldavad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, bio- ja siirdemeditsiini instituut ning genoomika instituut. Üritust toetavad Tartu Ülikool, Hasartmängumaksu Nõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium, Ameerika Mikrobioloogide Selts (American Society for Microbiology) ning Euroopa Mikrobioloogia Seltside Liit (Federation of European Microbiological Societies).

Foto: Bakter söötmetassil. Foto autor: Triinu Visnapuu.

Vaata fotosid näituselt SIIT.
  
Näituse fookus on ülikooli teadlaste ja inseneride saavutustel, mis on 100 aasta jooksul muutnud meie igapäevaelu paremaks.
  
Näiteks saab näitusel ise testida seadet, mis tuvastab euromüntide ehtsust. Seade põhineb tehnikaülikooli elektroonikateadlaste uurimistööl bioimpedantsi alal. Tutvumiseks on väljas ka samal tehnoloogial põhinev südamerütmur ning seade, millega saab hinnata mitteinvasiivselt vererõhu muutusi aordikaares.
  
Välja on pandud ka TTÜs arendatud militaarrobotid ning kahekäeline robot YuMi. Viimane täidab näitusel ülesannet, milleks ükski inimene pole suuteline.
  
 Saja aasta jooksul on Tallinna Tehnikaülikooli teadlased töötanud välja omas ajas väga innovaatilisi lahendusi – nii arendati juba 1930. aastatel nutikat elektrivõrku ning nõukogude perioodil kosmosetehnoloogiat.
  
Eesti põlevkiviuuringud said alguse Esimese maailmasõja ajal, kui Eestit tabas kivisöe puuduse tõttu küttekriis. Põlevkiviuuringute eestvedajaks sai mainekas keemik ja hilisem TTÜ rektor Paul Kogerman. Just tehnikaülikooli teadlaste töö muutis Eesti 1930. aastatel üheks maailma juhtivaks põlevkivi uurimise keskuseks. Tipptasemel teadustöö jätkus ka pärast Teist maailmasõda, näiteks energeetikateadlase Ilmar Öpiku juhtimisel töötati välja varasemast tõhusamad põlevkivikatlad. Põlevkivi uuritakse ja õpetatakse tehnikaülikoolis tipptasemel tänini.
  
Ehitusteadlaste panuseks on ainulaadne Tallinna laululava kõlaekraan, mille aitasid teoks teha just tehnikaülikooli teadlased. Laulukaare projekteeris arhitekt Alar Kotli, kuid selle aitasid teoks teha Heinrich Laulu juhtimisel TTÜ insenerid. Laulukaarest on tehnikaülikoolis alguse saanud rippkatuste ja -konstruktsioonide uurimissuund.
  
1950. aastatel loodi Verner Kikase juhtimisel täiesti ainulaadne põlevkivituhk-portlandtsement, mida alates 1960. aastatest toodetakse Kunda tehastes. Seda tsementi kasutatakse seal, kus on eriti oluline tsemendi plastsus ning betooni ilmastikukindlus – tööstus- ja elamuehitiste, viaduktide, kaldakindlustuste ja korstnate rajamisel. Just portland-põlevkivitsemendist on valmistatud Tallinna teletorni raudbetoonkonstruktsioon ning Lasnamäe ja Õismäe elurajoonid.
  
Tehnikaülikooli 100. aastapäevale pühendatud näitusel on välja pandud originaalesemeid, mõnel juhul interpretatsioone saavutusest ning nii mõnegi objekti puhul saab ise käed külge panna. Nii saab ise katsetada, kuidas professor Maltenek omal ajal leidis parima lahenduse toaahju kütmiseks või kuidas professor Öpik leegi kuumust mõõtis, hinnata saab oma võimekust ka geneetiliselt muundatud taimede eristamisel muundamata taimest.
  
2022. aastani avatuks jääva näituse kuraatoriteks on Mari Luukas, Nele Inglist ja Tõnis Liibek, selle kujundas disainiagentuur Velvet.
  
Tallinna Tehnikaülikool on Eesti tehnika- ja IT-teaduse ning -hariduse lipulaev, kust saab kõrgharidust kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, infotehnoloogias, majanduses, loodusteadustes ja merenduses. Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli unikaalsus peitub valdkondade sünergias, mis aitab kaasa uute ideede sünnile. Sel aastal tähistab TTÜ 100. aastapäeva.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool alustab oma 100. õppeaastat

Kokku rakendab kiusamise süsteemseks ennetamiseks ja vähendamiseks KiVa programmi nüüd üle 70 kooli ja õppekohta, mis teeb 15% kõikidest koolidest.

Uute koolide liitumisega said KiVa programmiga kaetud kõik Eesti maakonnad peale Hiiu- ja Põlvamaa. See tähendab, et vähemalt üks KiVa programmi rakendav kool on nüüdsest peaaegu igas maakonnas. Kõige enam uusi KiVa programmi rakendajaid on aga Harjumaalt.

Sügisest kasutavad kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks KiVa programmi Kolga Kool, Laagri Kool, Randvere Kool, Tallinna Euroopa Kool, Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Heleni Kool, Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Toomkool, Tallinna Ühisgümnaasium ja Ääsmäe Põhikool Harjumaalt; Mustvee Kool Jõgevamaalt; Taebla Kool Läänemaalt; Kiltsi Põhikool ja Rakvere Reaalgümnaasium Lääne-Virumaalt; Are Kool Pärnumaalt; Raikküla Kool Raplamaalt; Tartu Waldorfgümnaasium Tartumaalt; Olustvere Põhikool Viljandimaalt ning Antsla Gümnaasium, Võru Kesklinna Kool ja Võru Kreutzwaldi Kool Võrumaalt.

Lisaks eestikeelsetele koolidele rakendab programmi esimest korda ka kolm venekeelset keelekümbluskooli: Tallinna Lasnamäe Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium ja Tartu Aleksander Puškini Kool.

“Alanud õppeaasta on Eesti haridusmaastikul märgilise tähendusega: just teadus- ja tõenduspõhisele programmile tuginedes ennetab ja sekkub kiusamisjuhtumitesse seni suurim hulk, 15% Eesti koole, kusjuures alustav lend on sihtasutuse tegutsemisaja suurim,” sõnas sihtasutuse Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. “Ka on süsteemne kiusuennetus esmakordselt jõudmas venekeelsetesse koolidesse, kes on seni kannatlikult oodanud, kuni materjalid ka vene emakeelega lastele kasutamiseks valmis saavad.”

Kõigi programmi rakendavate koolide nimekirjaga saab tutvuda SA Kiusamisvaba Kooli kodulehel www.kiusamisvaba.ee/kiva-koolid.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutamisele võtmisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. 

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps: küberkiusamise ennetamine on turvalise koolitee osa
• Ilmus kiusamisteemaline venekeelne miniõpik lapsevanematele

Stipendium katab reisi- ja elamiskulud, tervisekindlustuse ja taskuraha. Kandideerimine toimub Internetis kuni 16. oktoobrini lehel ais.americancouncils.org/flex.

Rohkem infot programmi kohta leiab USA Suursaatkonna lehelt: https://ee.usembassy.gov/education-culture/educational-exchange-programs/flexprogram/.

Kontakt:

Facebook: FLEX Estonia

Instagram: flexbaltics

E-mail: estonia@americancouncils.eu

Telefon: +372 5358 4628

Samal teemal:

• Noore õpetlase stipendium anti tänavu 20 noorele
• Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm tähistab 15. tegevusaastat

"OECD võrdlus kinnitab, et oleme oma haridussüsteemiga õigel teel, me ei tee lastel vahet ega jaga neid gruppidesse,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänasel kogumiku esitlusel. "Tahame veelgi edasi liikuda ja näiteks alushariduse kättesaadavust parandada, sest nagu ka OECD kinnitab, on see kõige parem viis jõuda tõepoolest iga lapseni. Selleks plaanime näiteks alustada läbirääkimisi, et muuta lasteaed osaliselt või täielikult tasuta kättesaadavaks."

OECD toob välja ka Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid, ulatudes üle 50 protsendi. "Absoluutnumbrites on meie õpetajate palgad võrreldes rikkamate riikidega tagasihoidlikud ja just seepärast peab palgatõus jätkuma võimalikult kiirelt," kommenteeris Reps. „Õpetajate palk on aluseks ka sellele, et meil jätkuks edaspidi kõigi ainete õpetajaid ja üha tihedamaks muutuvas tööturukonkurentsis otsustaksid noored rohkem kooli kasuks."

OECD analüüsis ka soolisi erinevusi: naised jõuavad kõrghariduseni endiselt rohkem kui mehed, kuid meeste hõive on suurem. Lisaks pöörati tähelepanu välismaal sündinute võimalustele haridussüsteemis.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. 

Education at a Glance 2018 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna. 
Education at a Glance analüüsib 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme. 
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD veebilehel. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• OECD raport: Eesti noortepoliitika mudel kuulub Euroopa parimate hulka

Kas nutiseadmetest on õppimises abi ja kuidas me seda teame? Neid tehnoloogiaid on kasutatud juba 7-8 aastat, on piisavalt uuringuid, on metaanalüüsid, mis näitavad, et digivahendid aitavad kaasa nt visualiseerimise, kiire tagasiside jt eesmärkide täitmisel. Teadlased kõigepealt kaardistavad, teises etapis tulevad välja trendid, siis saab katsetada väikse valimi peal, siis saab kvalitatiivset uurida.

Loe kokkuvõtet arutelust Huvitava Kooli blogist. 

Samal teemal:

• Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest
• Haridus 2.0 Arvamusfestivalil

17. september on viimane päev, mil juhendajad saavad töötubade läbiviimiseks toetust taotleda.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub koole, ettevõtteid jt korraldama Code Weeki raames programmeerimisüritusi. Töötubade läbiviimiseks saavad õpetajad ja juhendajad taotleda ka toetust. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 17. septembriks kell 17. Täpsemad tingimused leiab HITSA kodulehelt.

Tegevuste läbiviimisel on korraldajatel vabad käed nii sihtrühma kui ka vormi osas – korraldada võib  koolitusi, töötube, loenguid, avatud uste päevi, võistlusi või ükskõik milliseid muid programmeerimise ja IT-ga seotud sündmusi. 

Kanname Eesti programmeerimiskaardile!

Kõik üritused koondatakse ühtsele [codeweek.eu/events] programmeerimisnädala kaardile. Üritusi saab lisada igaüks ja seda ka tasub teha, et Eesti Code Weeki ajal Euroopas hästi silma paistaks. 2016. aastal oli Eesti oma 300 üritusega koguni maailmas esikohal ürituste arvu ja rahvaarvu võrdluses. 2017. aastal langesime veidi, kuid tänavu on meil taas võimalus näidata, milleks me võimelised oleme! 

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Osalema on oodatud igas vanuses huvilised ning varasem kokkupuude programmeerimisega pole oluline. 

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Tänaseks on kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. 2017. aastal toimunud programmeerimisnädalal osales kokku ligi 1,2 miljonit erinevas vanuses inimest. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

• 6. üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week 6.-21. oktoober 2018 
• NB! Töötubade korraldamiseks saab taotlusi esitada kuni 17. septembrini kl 17.

Foto: Koolielu arhiiv, HITSA konkurss õpilastele "Mängude maraton" 2017. aastal.

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"
• Testisime õpetajatega tasuta õppekeskkondasid

Martna Põhikooli matemaatikaõpetaja Kairi Mustjatse oli oma koolis projekti koordinaator . „Minu jaoks on projekti parim tulemus see, et suutsin oma koolist vähemalt ühe inimese 100% programmeerimiseusku pöörata nagu ma isegi olen. Tegime väga head koostööd projektiürituste korraldamisel. Tore on ka see, et aineõpetajate suhtumine muutus. Kui kaks aastat tagasi alustasime, ei suutnud nad ette kujutada, kuidas programmeerimist saab tunnis kasutada. Nüüd tegid nad väga ilusad tunnikavad, kus programmeerimine on sees,“ sõnas Kairi Mustjatse. Martna kooli õpetajatel valmis ligi 20 tunnikava. Need kõik on avalikud ja huvilistele kasutamiseks väljas projekti kodulehel http://pyourf.eu/index.php/et/materjalid.

Kõik algas 1. septembril 2016

Erasmus+ toetatud rahvusvaheline projekt algas 1. septembril 2016 eesmärgiga lõimida programmeerimine ainetundidesse ja jagada koolide parimaid praktikaid. Projektis osalesid üks kool Poolast (Middle School number 3 under the name of the European Union in Sieradz), üks Soomest (Marttilan koulu), üks Hispaaniast (IES Hermanos D'Elhuyar) ja üks Eestist (Martna Põhikool).  Projekt lõppes 1. augustil 2018.

Kahe aasta jooksul toimus neli kohtumist õpetajatele kogemuste vahetamiseks. Õpilastele toimus neli rahvusvahelist nädalast kohtumist, igas koolis üks. Projekti tulemusena valmis kokku ligi 140 tunnikava, kus matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, bioloogia on lõimitud programmeerimisega. Õpilastel valmisid mängud, esitlused, testid ja teised õppematerjalid. Tunnid tuli tegelikult ka läbi viia: kõigepealt oma koolis, hiljem õpilaste kokkusaamisel ehk rahvusvahelisel õppimisüritusel.

Tunnikavad on testitud

„Meie majas kirjutatud tunnikavad on meie koolis tundidena läbi viidud,“ kinnitas Kairi Mustjatse. „Humanitaartundides kasutati programmeerimiskeskkonda Tynker, tehti ajatelge, koomikseid. Õpilased ise programmeerisid õppematerjale. Mina kasutasin füüsikatunnis Lego Mindstorms EV3 roboteid, matemaatikatunnis Edissone ja BeeBotte.“

Rahvusvahelistel õppimisüritustel keskenduti erinevatele õppeainetele, valiti tunnikava ja viidi inglise keeles tunnid läbi. „Mina tegin ühe geograafiatunni läbi, Hispaania õpetajad ühe oma tunnikava. Lisaks tutvustati õpilastele robootikavahendeid või programmeerimiskeskkondi,“ meenutas Mustjatse Martna koolis toimunud õppimisüritust. Oluline oli muidugi ka oma maa ja kultuuri tutvustus ning külaskäigud tehnoloogiaettevõtetesse. Näiteks viidi külalised vaatama Tallinna kaunist vanalinna, käidi Haapsalu Innovatsioonikeskuses Innokas, toimus kolm õpituba Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses jpm. 

Teema oli lastele huvitav

Kaks aastat on projekti läbiviimiseks pikk aeg. Mis tagas selle, et ikkagi võiduka lõpuni jõuti? „Teema oli põnev just lastele. Hispaania ja Poola koolides valiti lapsed spetsiaalselt välja. Et projekti gruppi kuuluda, pidi täitma väga palju kriteeriume. Seega lapsed olid hästi motiveeritud. Ja muidugi oli suur motivaator see, et sai partnerriikides külas käia ja näha, kuidas mujal elatakse ning õpitakse,“ arvas Kairi Mustjatse ja lisas, et kaasa aitas ka see, kui õpetajad nägid projektist praktilist kasu tõusvat.

Mida uut te ise projekti käigus õppisite? „Tagasisides küsiti ka koordinaatoritelt, mida te õppisite. Minu nimekiri tuli kõige lühem, sest olin programmeerimisega juba varem palju tegelenud. Aga õppisin kodulehekülje keskkonda haldama ja kujundama.“ Ta lisas, et robootikavahendite poolest on Eesti koolid võrreldes teistega ikka väga hästi varustatud. Ja ka meie õpilaste-õpetajate teadmised programmeerimisest on paremad. „Soome koolil ei olnud koolis mitte ühtegi robootikavahendit, kui projektiga alustasime. Projekti käigus soetasid nad BeeBottide komplekti ja Lego Mindstorm EV3-d,“ rääkis Mustjatse. 

Fotod on projektipartnerite külaskäigust Martna Põhikooli, autor Kairi Mustjatse. 

Samal teemal:

• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid

Õpiku autoriteks on teiste seas EBSi õppejõud Lauri Luiker ja Ülle Pihlak, Villu Zirnask, Eesti Panga ja Manpoweri spetsialistid ning mitmed teised oma valdkonna tegijad. Õpikusse on panustanud terve rida Eesti edukaid ettevõtteid oma näidete, lugude ja soovitusega, mis muudab õpiku lugejale põnevaks ja elulähedaseks.

Gümnaasiumi majandusõpik seletab lihtsas keeles lahti majanduse põhitõed nõudlusest-pakkumisest kuni rahvusvahelise majanduseni. Loe lähemalt koostöövõrgustiku "Ettevõtluse edendamiseks" uudiskirjast. 

Samal teemal:

• TÜ õppejõud avaldasid esimese eestikeelse rahvusvaheliste suhete õpiku
• Noored õpetajad kirjutasid oma kogemustest raamatu