Kursusele saab registreeruda siin: http://www.lennuakadeemia.ee/koolitused/mooc. 

E-kursus on pühendatud õhusõidukite tutvustamisele. Kursuse vältel saab ülevaate erinevatest lennumasinate kategooriatest ja nende ajaloost. Teemad varieeruvad kuumaõhupallidest rakettmootoriga õhusõidukiteni ning tsiviillennukitest militaarkasutusega lennumasinateni. 

Kursus on ingliskeelne ning kestab kuus nädalat (15.10.2018 kuni 25.11.2018). Kursus toimub lennuakadeemia Moodle'i keskkonnas ja koosneb 11 loengust. Lisaks videoloengutele on osalejale abiks lühikokkuvõtted. Iga loengu lõpus tuleb läbida ka 10 küsimusest koosnev test. Kõik kursuse edukalt läbinud saavad tunnistuse.

Kursust viib läbi Eesti Lennuakadeemia aerodünaamika lektor Jaan Susi.

E-kursus "Introduction to Aircraft" toimub juba teist korda. 2018. aasta kevadel registreerus samale kursusele 144 lennundushuvilist. 

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade. Foto: John McArthur, Unsplash.

„Edu ja Tegu“ konkursiveebi on esimesed tööd juba üles laaditud, aga sinna mahub veel!

Võistlusele sobib esitada kas üksi või ühise õpilasfirmaga koos tegutsemise aruanne, malevarühmaga paika pandud rabalaudtee lugu, või ka tavapärase palgatöö analüüsiv kokkuvõte– selliseid ühise tegutsemise oskuste harjutused on ju vajalikud. Haridusministeeriumi veetav ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu ettevõtlikkuse konkursile Edu ja Tegu saab mõõduvõtmiseks seada kõik eduelamust pakkunud õppeaasta jooksul ning vaheajal ka huvikoolis või õpilasfirmas tehtu.

Konkursitöö

Konkursitöö olgu selline, kus teenusele või tootele on tekkinud nõudlus, aga sobib ka mõnele kogukonna, linna-valla või riigi probleemile lahenduse otsimise ja leidmise kirjeldus. Oluline on uudsus ja see, et töö on inimestele tegelikult vajalik. Sotsiaalse panusena kogukonnale või kogu Eestile võib konkursitöö olla kasvõi mõisakooli pargi lillepeenrate kujundamine ja nende eest hoolitsemine või töö loomade varjupaigas.

Ettevõtlusteater on oma õpilastega ka Paidesse Arvamusfestivalile jõudnud. Foto: Piret Põld

Omavahel ei võistle ideed, vaid teod, mis peavad olema esitamise ajaks vähemalt osaliselt ellu viidud. Žürii hindab töö vajalikkust, läbimõeldust ja teostust, uuenduslikkust, kasutust tulevikus ja meeskonnatööd.

Tööde esitamise tähtaeg on 14. september 2018. Finalistid kuulutatakse välja oktoobris Edu ja Tegu kodulehel, võitjad novembris. Auhinnad peibutavad ka!

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Ettevõtluspisikuga nakatamine
• "Edu ja Tegu" programm toetab ettevõtlusõpet

Festival toob külastajateni tänavatantsu, tänavakorvpalli ja mini-jalgpalli säravad hetked ning ennekõike andekad noored.

Kell 14:00 algaval üritusel pööratakse tähelepanu ka noorte toitumisega seotud teemadele – nimelt on üritusel kohal Toiduliidu piimakampaania raames valminud lehmaskulptuur, kes saab noorte käe läbi endale uue trendika kujunduse, ning kell 16:00 toimub piimateemaline viktoriin. 

Päev kulmineerub kell 18:30 aruteluga teemal „Mida noored söövad“. Koos Toiduliidu juhi Sirje Potisepaga osaleb aruteluringis TAI ekspert ja toitumisnõustaja Kristin Salupuu, fitnessmaailma tulevikulootus Christin-Amani Kiivikas ja ansamblite K!KS ja Daniel Levi liige Joshua Viinalass. Ühiselt tutvustakse ka ürituse raames läbi viidud noorte piimatarbimist puudutava küsitluse esmaste tulemustega.

Pärast arutelu (umbes 18:50) leiab aset Aropi uhiuue piimateemalise loo „Piim on Dope!“ esmaettekanne, mille tähelend ei jää loodetavasti sugugi alla Kiki Miki edule. 

Toiduliit lööb tänavuse piimakampaania raames kaasa Snelli noorte tänavakultuuri festivalis, sest noorte tervislik ja mitmekülgne toitumine on üha rohkem saamas toidutööstuste südameasjaks. Üritusel on kohal ka Eesti suurimad piimatootjad, kes korraldavad tootedegustatsioone.

Täpse ajakava, värsked fotod ja uudised ka festivali Facebooki lehel. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Esimene noorte (eel)arvamusfestival pani 300 noort kaasa mõtlema üheksas arutelus
• Riik toetab tänavu ligi poole miljoni euroga 4523 noore malevasuve

Riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008–2012)“ toel kirjutatud õpik on kasvanud välja sama pealkirjaga kursusest, mida autorid on Tartu Ülikoolis üheskoos andnud alates 2008. aastast. Raamatu on kirjastanud Tartu Ülikooli Kirjastus.

See on tähelepanuväärne sündmus, sest viimati ilmus kõrgkoolidele mõeldud algupärane sissejuhatav filosoofiaõpik Eestis 80 aastat tagasi. Nimelt nägi Alfred Koorti „Sissejuhatus filosoofiasse“ ilmavalgust 1938. aastal. Sellele järgneval ajal on ilmunud ainult tõlkeõpikud, vähemamahulised või kitsama fookusega õppevahendid ja keskkooliõpikud.

Mis on tõde? Mis on teadmine? Mis asjad on olemas? Millises vahekorras on inimese keha ja vaim? Missugune käitumine on moraalselt õige? Mis on vabadus? Mis on kunst? Need on näited paljudest küsimustest, mille üle filosoofid arutlevad ja mida selles õpikus süstemaatiliselt käsitletakse. 

„Filosoofia põhiteemadega tutvumine ja nende läbitöötamine selle õpiku vahendusel aitab arendada mõtlemisoskusi nii üliõpilastel kui ka filosoofia õppejõududel. Samuti on sellest õpikust kasu neil, kes vajavad selliseid oskusi muul alal tegutsedes või kellele lihtsalt meeldib põhjalikult mõelda,“ selgitas raamatu vajalikkust TÜ filosoofia ajaloo dotsent Roomet Jakapi. 

Raamatut esitletakse 11. septembril kl 18 Tartu kirjanduse majas ja 21. septembril kl 17 Tallinna kirjanike majas. Raamat on müügil kauplustes ja Tartu Ülikooli kirjastuse kodulehel.

Fotol vasakult: Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt. Foto autor: Mats Volberg.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Teatmik "Abiks otsustajale. Kutseõppevõimalused 2018/2019"
• Ilmub esimene eestikeelne rakubioloogia õpik

Kooliaasta 2018/2019 tähtsamad tegevused (täismahus)
Kooliaasta 2018/2019 tähtsamate tegevuse lühem ülevaade
Kooliaasta 2018/2019 arvudes
 

Minister Mailis Reps märkis, et ministeerium otsib lahendusi, kuidas koostöös omavalitsustega tagada kõigile lastele osaliselt või täielikult tasuta lasteaiakoht. „Kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus peab olema haridussüsteemi lahutamatu osa ja rohkem tähelepanu tuleb pöörata ka tugiteenustele. Lisaks käivitame programmi, et tuua eestikeelsed õpetajad venekeelsetesse lasteaiarühmadesse.“

Uuel õppeaastal jätkub koolide digitaristu kaasajastamine, õppetöös kasutatavate materjalide ja vahendite uuendamine. „Uued tasuta digiõpikud ja muud digitaalsed õppematerjalid võimaldavad õpet põnevamaks muuta ja teevad laste koolikotid kergemaks,“ ütles minister. Riik toetab koolide digitaristu uuendamist ja IT-õpetuse kaasajastamist, paljud üldhariduskoolid saavad endale uued laborid ning mitmed kutsekoolid praktilise õppe võimalusi laiendavad simulaatorid.

Uuel õppeaastal on plaanis alustada muudatusi eksamikorralduses, et kaotada põhikooli lõpueksamid ja tasemetööd. „Eksamiteks õppimisest palju tähtsam on see, et noortel oleks lisaks teadmistele ja oskustele ka analüüsivõime,“ sõnas Reps. „Gümnaasiumi lõpetajatele tahame anda võimaluse valida lõpueksameid senisest suurema hulga ainete vahel. Lisaks on kavas luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1 tasemel.“

Jätkub õpetajate palgatõus ning õpetajaameti väärtustamine erinevate tegevustega, fookuses on ka lasteaiaõpetajate töötasu õpetajate omaga võrdseks tõstmine. „Oktoobris anname esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad, tunnustades seeläbi haridustöötajaid kõige kõrgemal tasandil,“ lisas minister Reps.

Tänavu sügisel alustavad tööd riigigümnaasiumid Paides, Viimsis ja Raplas – kokku 1152 õppekohaga.

Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade.

Algab uue alushariduse seaduse väljatöötamine 

Otsime lahendusi, kuidas tagada koostöös omavalitsustega kõigile lastele osaliselt või täielikult tasuta lasteaiakoht.
Kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus peab olema haridussüsteemi lahutamatu osa.
Ühtlustame lasteaedade ja lastehoidude nõudeid.
Rohkem tähelepanu tugiteenustele ja erilist hoolt vajavatele lastele.
Seome lasteaia õppekava enam  kooli omaga.

Eestikeelsed õpetajad venekeelsetesse lasteaiarühmadesse 

Programmis alustab 60 suurepärase eesti keele oskusega lasteaiaõpetajat.
Lasteaia lõpetamisel oskab laps eesti keeles suhelda.

Üldhariduskoolid, õpilased, õpetajad 

Üldhariduskoole on algaval õppeaastal 533.
Õpilaste koguarv (~150 tuhat) lähiaastatel kasvab, kuid 1. klassi laste arv hakkab vähenema.
14 905 õpetajat 12 372 ametikohal, st märkimisväärne hulk osakoormusega.

Digiõpikuid kasutatakse koolides üha rohkem 

Uued tasuta digiõpikud ja muud digitaalsed õppematerjalid võimaldavad õpet põnevamaks muuta ja teevad laste koolikotid kergemaks.
Üle 150 üldhariduskooli saavad uue labori, mitmed kutsekoolid õppe võimalusi laiendava simulaatori.
Riik toetab koole arvutite jt digiseadmete soetamisel.
Üldhariduskoolide internetiühendus muutub paremaks ja kiiremaks.

Alustab kolm uut riigigümnaasiumi

Rapla Gümnaasiumis 360 õppekohta, esmakordselt õppimisvõimalused ka täiskasvanud õppijale. Viimsi Gümnaasiumis 540 õppekohta, esimene riigigümnaasium Harjumaal. Paide Gümnaasiumis 252 õppekohta.

Riik toetab omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel, peagi lisandub 45,5 mln eurot juba jagatud 55,3 mln eurole.
Koolivõrgu korrastamisel koostöös omavalitsustega eraldi tähelepanu all ka see, et lapsed saaksid võimalikult kaua käia kodulähedases koolis.

Rahvusvahelise hariduse võimalused laienevad, Tallinna Euroopa Kool saab uue 400 kohaga õppehoone.
Jätkuvad ettevalmistused Kaunite Kunstide Kooli loomiseks.

Loobume põhikooli lõpueksamitest 

Asume kavandama muutusi eksamikorralduses, eksamiteks õppimisest olulisem on teadmiste, oskuste ja analüüsivõime kujundamine.
Eesmärk – mitmekesisem tagasiside õppetöö korraldamiseks ja koolide tulemuslikkuse jälgimiseks, eksamitega seotud koormuse vähendamine.
Eksamimuudatused kavas ka gümnaasiumi lõpus 

Kavandame muudatusi, millega on gümnaasiumi lõpetajal võimalik valida lõpueksameid senisest suurema hulga ainete vahel. See toetab õpilaste  sujuvamat liikumist edasisel haridusteel ja annab ka riigile laiemat tagasisidet õpitulemuste kohta.

Plaanis on luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1 tasemel.

Hariduslike erivajadustega laste õppe võimalused paranevad 

Jõustunud seadusemuudatused annavad koolidele ja koolipidajatele rohkem võimalusi individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks, sh tugisüsteemide rakendamiseks.
Riik toetab koolipidajaid, et  hariduslike erivajadustega õpilasi paremini toetada ja õpetada, samuti aitame kaasajastada koolide õpikeskkonda.

Riik väärtustab õpetajaametit palgatõusu ja hariduspreemiatega 

Palgatõus jätkub, tõstame 2019. aastal õpetajate miinimumpalga vähemalt 1250 eurole, õpetajate keskmine palk kerkib 1500 euroni.
Tõstame lasteaiaõpetajate töötasu võrdseks üldhariduskooli õpetajate tasu alammääraga.
Oktoobris anname esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad: 9 aastapreemiat ja 1 elutööpreemia.
Õpetajate järelkasvu tagamiseks asume välja töötama täiendavaid lahendusi.

Kutseõppes paindlikumad õppevõimalused ja parem kooskõla piirkonna vajadustega 

Koolidele rohkem vabadust ja vastutust erialaspetsialistide koolitamisel, mh silmas pidades kohalike tööandjate ootusi.
Riikliku koolitustellimuse asemel rahastame koole tegevustoetusega, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastuseks
Kavandame hariduskeskuste koostöömudelit, mille tegevus ületaks haridustasemete ja õppeasutuste piire.
Kutseõppes stabiilselt ~24 tuhat õpilast, kasvanud on õpilaste keskmine vanus.

Kauaoodatud kõrgharidusseadustiku eelnõu ja õppehooned 

Toome selgemalt välja riigi ja kõrgkoolide peamised ülesanded ning üliõpilaste õigused ja kohustused.
Ülikoolidega sõlmime kolmeks aastaks uued halduslepingud, täpsustame õpetamise vastutusvaldkondi.
Uus aasta toob ülikoolidele uued seadused.
Tähelepanu alla infotehnoloogiaalane kõrgharidus ja teadus.
Mitu ülikooli saavad uued õppehooned: EKA, EMTA, TÜ jt.
Üliõpilaste koguarv väheneb, suureneb välistudengite arv ja osakaal.

Täiskasvanud õpivad üha enam 

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes suureneb: 17,2% 25-65a inimestest (2017).
Sügisel vähemalt 10 500 täiskasvanule tasuta erialase enesetäiendamise võimalus – kokku 800 kursust.
Valmimas on OSKA uuringud 3 valdkonnas: haridus ja teadus, kaubandus, rentimine ja majutus ning toitlustus ja turism.
Valminud 13 uuringut 24-st.

2019 tähistame riigikeele 100. aastapäeva 

HTM kuulutab 2019. aasta eesti keele aastaks, et tähistada juubelit ja juhtida tähelepanu vajadusele eesti keelt oskuslikult kasutada ja arendada.
Riik toetab jätkuvalt eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet.
Lasteaedades eesti keele õpe tähelepanu alla.
Septembris avatakse eesti keele B1-taseme tasuta e-õppe kursuse Keeletee uued peatükid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Javier Quesada, Unsplash.

Samal teemal:

• Haridusministeerium jätab nutiseadmete lubatavuse üle otsustamise koolidele
• Kantsler Tea Varrak: meie homne edu sõltub täna esitatud küsimustest

27. augustil avati Eesti Kunstiakadeemia uus maja Tallinnas Põhja puiestee ja Kotzebue tänava ristmikul. Värskes õppehoones asuvad õppima kõik EKA tudengid. "Aktuaalne kaamera" käis avapeol ja rääkis ka hoone arhitektidega. Loe ja vaata lähemalt ERRi uudisteportaalist!

Samal teemal:

• EKA uues hoones alustavad sügisel koos õppetööd kõigi õppealade tudengid
• EKA arhitektuuritudengid esitlevad ajaloolisest Postiteest inspireeritud ruumieksperimente

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk sõnas sissejuhatuseks, et kuigi seis LTT- (loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia) valdkonnas üldiselt tundub hea, seda lähevad noored kõrgkooli õppima ja ka lõpetajate protsent näitab tõusu, siis kitsamalt inseneri erialaga ei ole lood üldse hästi. Sellepärast sai ka inseneeriast miks.ee suvekooli läbiv teema. 

Suvekoolis osalesid õpetajad, ringijuhid, huvikoolide eestvedajad, õppejõud, muuseumitöötajad, teaduse populariseerimisest ühel või teisel moel huvitatud inimesed. Laiem eesmärk oli näidata, et peaaegu kõik meie elus on inseneeriaga seotud ja kõik teaduse populariseerijad saaksid oma tegevusi selle temaatikaga siduda. Ja muidugi võimalus osaleda töötubades, et saadud praktilisi (inseneri) oskusi sügisel omakorda praktikasse rakendada, näiteks ehitada lastega gravitatsiooniauto või ahelreaktsioonimasin.

Suvekooli pikemate ettekannete kohta võib öelda, et need olid avarapilgulised ja mõtlemapanevad. Mihkel Kangur ja Liisa Puusepp Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudist küsisidki kuulajatelt alustuseks, miks nad populariseerivad teadust. „Et noored oleksid kahe jalaga maa peal; et meie lastelastel oleks ka hea elukeskkond; et jätkuks teadlasi; et noored saaksid praktilisi oskuseid,“ kõlasid saalist vastused. Esinejad rõhutasid keskkonnakaitselist aspekti: Eesti inimesed on LTT-s üks paremini haritud rahvaid ka keskkonnateemadel, aga... „Me teame, aga me ei käitu,“ sõnas Mihekl Kangur. „Mis seda põhjustab? Ahnus, ignorantsus, hedonism, koostöövõime puudus, käitumismustrid. Me peaksime rääkima koostöövõimelisematest inimestest, mitte rõhutama konkurentsivõime tähtsust.“ Inseneeria saab aidata näha laiemat pilti, terviklikku vaadet: kust tuleb tooraine ühe või teise asja tootmiseks, mida konkreetne ettevõte teeb tootmisjääkidega, kas ettevõttes makstakse õiglast palka, kui suur on ettevõtte jalajälg loodusele jne. Maailma üha väiksemaks ja ahtramaks muutumise tõttu peame arvestama toodete elukaare ja kasutatavate ökosüsteemi hüvedega. Me ei saa disainida toodet, vaid peame selgelt läbimõtlemata kogu protsessi, mille käigus toode valmib. Liisa Puusepa sõnul on mobiiltelefon noorte jaoks elulähedane, keskkonnakaitse ja inseneeriaga seotud näide: kui mobiiltelefon üksipulgi lahti võtta ja detailid kaardil päritolumaale  asetada, saab pea kogu kaart kaetud. Selliseid mõtlemapanevaid näiteid võiksid õpetajad teadust populariseerides alati tuua, see suurendab noorte keskkonnateadlikkust. 

Veel puudutasid pikemad ettekanded vee kasutust („Vesi kui tähtsaim ressurss“, Erki Lember Tallinna Tehnikaülikoolist), õppimist mängu abil (Ivar Männamaa, Tartu Ülikooli Viljandi kolledžist), insenerioskusi ja riiklikku õppekava (Ülle Kikas Tartu Ülikoolist) jpm. 

Loo alguses oli juttu gravitatsiooniauto ehitamise töötoast. Gravitatsiooniauto uurib omamoodi viisi, kuidas sõidukeid raskusjõudu ära kasutades liikuma panna. Muutes loodud auto disaini, saab avastada, milline automudel liigub kaugemale ning mille kiirendus on teistest suurem. Töötoa aluseks oli huvihariduse näidisõppekava „Inseneeria noortele I“ 4.-6. klassile. 

Või näiteks töötuba „NIP ehk noore inseneri programm" (Karin Käär, TTÜ Mektory Tehnoloogiakool). NIP on algatatud koostöös Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnaga ning see on suunatud põhikooli lõpuklassidele ja gümnaasiumiõpilastele. Programmi eesmärk on tutvustada tänase tööjõuturu suurima nõudlusega valdkondi.  NIPis osalevad koolinoored, keda huvitavad elekter, magnetism, vesi ja ventilatsioon ning kütuste omadused, nende tootmine ja kasutamine; tootearendus ja robootikamaailm ning ehitus, teede projekteerimine  ja liikluse modelleerimine. Lisaks teoreetilisele õppele ja praktilisele tegevusele TTÜ ja Mektory laborites korraldatakse ka väljasõite ettevõtetesse, et tutvuda inseneride igapäevatööga.

Nelijärvel toimunud miks.ee suvekool toimus tänavu viiendat korda. Kõik suvekoolid on kaasa aidanud huvihariduse koostöövõrgustike tekkele, ja seda teaduse populariseerimise võtmes. 

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde konkurss ootab osalejaid 17. septembrini
• Teaduskool kutsub õpilasi suvelaagrisse
• Õpilased uurisid nii ümarmudilat kui Vikerraadio keelesaateid

See on ka mõistetav, sest kaugemalt tulnud noored vajavad sujuvamaks sisseelamiseks veidi rohkem aega ning maaülikool korraldab sel puhul kohanemisnädala.

Välistudengid kogunevad teisipäeval, 28. augustil kell 9 peahoone aulas, kus neile antakse lühiülevaade maaülikoolist, kooli võimalustest ning jagatakse õpetussõnu Tartus toimetulekuks. Pärast seda tehakse lähemalt tutvust Tähtveres asuva ülikoolilinnakuga. Õhtul toimub ka ekskursioon Tartu kesklinnas ning piknik Emajõe ääres.

Nädala vältel tutvustavad end erinevad maaülikooli allasutused. Selgeks saavad, millised tingimused on ühiselamutes, raamatukogus või spordihoones. Antakse nõu, kuidas kohaneda uues kultuuriruumis, saadakse esmaseid teadmisi eesti keelest ja tutvutakse maaülikooli õppekorraldusega.

Kohanemisprogrammi lõpetab rektor Mait Klaasseni pidulik vastuvõtt Tartu Linnamuuseumis. Sarnaselt eestikeelsete tudengitega alustavad välisüliõpilased õppetööd 4. septembril.

Välistudengeid asub sel sügisel maaülikooli õppima 35 riigist. Kokku on maaülikoolil välisüliõpilasi 43 riigist, neist enim Soomest.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikool pikendas sisseastumisperioodi
• Maaülikool arendab keskkonnaõpet Mongoolias ja Vietnamis

“TTÜl on väga mitmekülgne tudengielu, mida ilmestavad kümned erinevad tudengiorganisatsioonid, kes ennast tänase päeva jooksul rebastele tutvustavad,” rääkis TTÜ üliõpilasesinduse juhatuse liige ning avalöögi orienteerumise peakorraldaja Jasmin Michelle Mursula. “Meie ürituse eesmärk on näidata, kui vinge on tudengielu ning kutsuda noori sellest osa saama,” toonitas Mursula.

Tudengielu avalöögi orienteerumine viib osalejad pea kõigi linnaku olulisematesse kohtadesse, mida tudengid õpingute ajal külastavad. Jõutakse nii ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Mektorysse, tudengikohvikusse Pööning kui ka erinevatesse õppehoonetesse. 

TTÜ tudengiorganisatsioonid on võtnud sihiks teha iga tudengi päev meeldejäävaks seikluseks. Üritusel osaleb enam kui 20 erinevat tudengiorganisatsiooni ja akadeemilist korporatsiooni.

Tudengielu avalöögi orienteerumine toimub sel aastal juba kaheksandat korda.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ rahvusvaheline suvekool
• TTÜ 100 – linnak juubeldab 14. septembril!

Rektorite vastuvõtuga soovivad kolm pealinna kõrgkooli väärikalt tervitada välisüliõpilasi oma kõrgkoolis ja üliõpilaste seas. Kolme rektori vastuvõtt on osa sisseelamisnädalast, kus osaleb kokku üle 70 Erasmus + üliõpilase.

„Välisüliõpilased on juba aastaid olnud Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna lahutamatu osa. Oluline on, et välisüliõpilased ja Eesti üliõpilased õpivad koos, õpivad üksteiselt. See on suurepärane võimalus rahvusvahelistumiseks kodus,“ selgitas Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, miks on oluline välistudengeid pidulikult tervitada.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernitsa sõnul on kolme kõrgkooli koostöös korraldatud tervitusnädalal mitu positiivset omadust: „Esiteks saavad erinevate riikide ja erinevate õppekavade esindajad omavahel tuttavaks, teiseks tutvuvad kolme erineva kõrgkooliga ja kolmandaks saame me koos tutvustada Eestit ja meie kultuuri.“ Ta lisas, et mida paremini noored üksteist tunnevad, seda kergem ja parem on elu. „Olen rektorina uhke, et Eesti kõrgharidus on populaarne ja meile tahetakse tulla, soovijaid on rohkem kui suudame vastu võtta.“

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend tõdes aga, et inseneeria on piiritu ja piiramatu: „Meid on märgatud, meid hinnatakse ja meie insenerierialasid tullakse igal semestril õppima vähemalt kaheksast erinevast riigist.“

Welcome Week nädala raames toimub välistudengitele mitmeid teisigi põnevaid üritusi. Sealhulgas  külastavad kolme kõrgkooli üliõpilased kõiki kõrgkoole, õpivad eesti keelt, saavad ülevaate eesti kultuurist ja elu-olust. Ürituse programmi leiab Sisekaitseakadeemia kodulehelt.

Allikas: Sisekaitseakadeemia pressiteade.