13.augustil kell 14.00 toimub Jõhvi Haiglas robootika kasutuselevõtu esmaesitlus. Üritusest võtab osa ka tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kes on plaanilisel Ida-Virumaa visiidil, kus külastab oma haldusalas olevaid asutusi.

Robootika on mitme meele kasutamist nõudev tegevus, mis vajab lapselt tähelepanu, kontsentreerumist ning käe ja silma koostööd. Tegevusteraapia käigus ehitab laps väikese Lego-roboti ja õpib seda arvuti teel juhtima.  Robootika õpetab loomingulisust, ettevõtlikust, koostöö- ning esinemisoskusi. Sealjuures on tegevus lapse jaoks huvitav ning meeskonnas mängides õpib laps teiste mängijatega arvestama. Täiskasvanute puhul kasutatakse seda meetodit tegevusteraapias just sõrmede töö peenmotoorika arendamisel. 

Robootikat aitavad tegevusteraapiasse viia Vaata Maailma SA, Microsoft ja MTÜ Robootika.

Allikas: SA Jõhvi Haigla pressiteade. 

Festivalil osalejad leidsid, et hea arutelu eelduseks on teineteise kuulamine ja oma väidete tõestamine. 

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.

Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine. Festivali arutelusid saab järele kuulata SIIN, kuhu neid järgemööda lisatakse. 

Arvamusfestival soovib festivali hea arutelutavaga luua ühist teadmist hea arutelu reeglite kohta. Festivalil toimunud purgihääletusel arvasid osalejad, et edasiviiva arutelu eeldusteks on teineteise kuulamine ning oma väidete tõestamine. “Leiame, et heast arutelutavast võiks lähtuda kõikide teiste, ka väljaspool festivali toimuvate arutelude juures,” ütles Maiu Lauring.

Festival sündis sadade vabatahtlike ning arutelude korraldajate ühisloomena. Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo, Töötukassa ning Kultuurkapital.

Arvamusfestival tänab kõiki, kes andsid oma osa! Järgmine Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil 2019 Paides.

Allikas: korraldajate pressiteade. Foto: Joonas Kaljulaid. 

Samal teemal:

• Arvamusfestivalil toimub kahe päeva jooksul üle 160 arutelu
• Esimene noorte (eel)arvamusfestival pani 300 noort kaasa mõtlema üheksas arutelus

Esialgu saab end proovile panna programmeerimise, robootika, internetiturvalisuse ja multimeediaga seotud ülesannete lahendamisel oma lasteaias või koolis. 

Ülesanded on erineva raskusastmega ja seega jõukohased ning põnevad kõigile.
Lisaks toimuvad piirkondlikud ühisüritused, kus saab teistega võistelda ja oma oskusi näidata.

Orienteeruv ajakava:

17.09 - 07.10  etteantud ülesannete lahendamine oma lasteaias või koolis
6.10 - 21.10    ProgeTiigri tehnoloogia töötoad Code Weeki raames
1.11 - 18.11    piirkondlikud ühisüritused

Täpsustame õpilasürituse tingimusi ja tegevusi augustis!

ProgeTiigri õpilaste võistluse läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001).

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti poisid võitsid programmeerimisvõistlusel kaks pronksmedalit
• Koole ja lasteaedasid toetatakse tehnoloogiliste seadmete soetamisel 240 000 euroga
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

Õpilaste teadusliku ühingu ja ka Viitnalaagri traditsioonid ulatuvad juba 1980ndatesse aastatesse. Igal aastal on laagril erinev teema, millest lähtuvalt peavad jutusessioone erinevate alade teadlased ning õhtuti toimuvad dispuudid.

Tänavu arutlevad koos õpilastega paradokside ja paradoksaalsuse üle matemaatik Peeter Lorents, keemik Toomas Kaevand, bioloog Kristjan Zobel, kultuurantropoloog Anzori Barkalaja, psühholoog Jüri Allik, semiootik Mihhail Lotman, filosoof Enn Kasak ja teoloog Tõnu Lehtsaar.

„ÕTÜ seminar on koht, kus õpilased saavad suhelda teadlastega nagu võrdne võrdsega ja näha, et kõigele on võimalik läheneda erinevate teadusvaldkondade vaatenurgast. Tahame avardada õpilaste silmaringi ja anda neile võimaluse vaadata maailma paradokse värske pilguga,“ sõnas teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri koduleht. 

Kontsert toimub iga ilmaga - kuulajad saavad vihmasaju korral olla turvaliselt spetsiaalselt paigaldatud katuse all.

Lossipäeval toimuvad kuraatoriekskursioonid näitustel, lossipargis saab sõita hobukaarikuga ning vaadata tsirkuse Folie noorte artistide grupi Lost D etendusi. Lapsi kutsume osalema erinevates töötubades ning Filmimuuseumis saab näha filmi näitlejanna Ita Rinast - just tema oli peakangelanna esimeses Saksa-Eesti koostööfilmis "Kire lained". Filmi nii mõnedki võttepaigad olid just Maarjamäel.  

Vaata kava ja täpsemat infot muuseumi kodulehelt.

Samal teemal:

• Läti 100 avaüritus Maarjamäe lossipargis
• Laste vabariik Maarjamäe lossis

Kokku toimub kahekümne neljal alal 165 arutelu, mis jõudsid kavva avaliku ideekorje kaudu ning mida korraldavad ideid pakkunud organisatsioonid ja inimesed ise. Kavaga saab tutvuda www.arvamusfestival.ee/kava, kus on võimalik mõttevahetust alustada enne ning jätkata pärast festivali. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on kavas kuus venekeelset ja 12 ingliskeelset arutelu.

Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tänavusel festivalil varasemast rohkem kaasa rääkimise võimalusi, kogutakse ettepanekuid ning luuakse lahendusi. “Osaleda saab Eesti 2035 või erakondade valimisplatvormide koostamises, samuti otsida koos ekspertidega vastuseid küsimusele, kuidas meie riik kestma jääb?” rääkis Lauring.

Lauringu sõnul on festivalile jõudnud teemad, mis Eesti inimeste jaoks praegu kõige põletavamad - olgu selleks metsapoliitika või õigusriik, tulevikutöö või sotsiaalne innovatsioon, populism, meediakriitika või hoopis meie omavaheline suhtluskultuur ise. Riigikantselei EV100 programmijuht Maarja-Liisa Soe avaldas heameelt, et 100. sünnipäeva aastal on aruteludes tähelepanu Eesti riigi tulevikul.

President Kersti Kaljulaid osaleb täna kahel arutelul. Välispoliitika alal kell 15 algavas arutelus tuleb juttu Eesti võimalustest maailmas ÜRO julgeolekunõukogu kampaania valguses. Eesti Rahvusringhäälingu laval kell 16 algavas kakskeelses arutelus küsitakse, kas eesti ja vene lastel on lootust ühist keelt leida.

Festivali esimese päeva lõpetab maailmavaateline sõnaduell Tarmo Jüristo ja Hardo Pajula vahel. Seegi kord on kavas festivali hitiks kujunenud europarlamendi saadikute arutelu laupäeva hommikul ning parlamendierakondade juhtide arutelu laupäeval õhtul.

Arvamusfestivali aruteluprogrammi täiendab mitmekülgne kultuurikava ja pidu mõlemal õhtul. Tegevusi jagub festivalil kogu perele.

Festivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo, Töötukassa ning Kultuurkapital.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Täishiilguses iseautot saab esmakordselt oma silmaga näha juba sel reedel, 10. augustil Arvamusfestivalil Paides.
  
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) 100. juubeliks valmiv iseauto on täisautonoomne isejuhtiv sõiduk, kuhu mahub vajadusel neli kuni kuus inimest. Iseauto kere töötas välja ja valmistas Silberauto. Tehnilised lahendused nagu näiteks elektroonika, sensoorika ja juhtimistarkvara on valminud TTÜ robootika-, IT ja inseneriteadlaste juhtimisel koostöös tudengitega.
  
Iseauto projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli isejuhtivate sõidukite uurimisgrupi juht Raivo Selli sõnul on iseauto projekt väga oluline verstapost nii tehnikaülikoolile kui ka ettevõttele. „Lühikese ajaga on lahendatud ettevõtte ja ülikooli tihedas koostöös keerukad insenertehnilised probleemid ja saadud väga väärtuslik kogemus isejuhtivate sõidukite tehnoloogiatest ja nende rakendamisest,“ selgitas ta. Selli sõnul on projekt seni pakkunud suure ja huvitava väljakutse ka tudengitele, kes on osalenud tipptehnoloogia arenduses ja saanud hea praktilise kogemuse. „Projekti loomulik jätk on prototüübi edasiarendus, nutika linnaruumi loomine TTÜ linnakusse ja isejuhtivate sõidukite testkeskkonna väljaarendus TTÜ-s,“ lisas ta.
  
Silberauto juhatuse esimehe Väino Kaldoja sõnul on projekti üks eesmärk näidata noortele eeskuju ning äratada neis huvi kaasaegsete ja tulevikku vaatavate lahenduste ja õppimise vastu. „Iseauto projekt on suurepärane võimalus näidata noortele, et kui visioon ja tahe on olemas, siis on ka realiseerimine võimalik. Seda eriti kõrgtasemelise õppe ja käegakatsutava praktika kaudu,“ selgitas Kaldoja. „Tunnustan kõrgelt kõiki projektis seni osalenuid, sest niivõrd lühikese ajaga sellist tulemust saavutada on meistritöö!“ lisas ta.
  
Iseauto hakkab tulevikus sõitma TTÜ linnakus Mustamäel, kus on 50 hektaril 72 ehitist, ning mis on tegeliku linnaruumi mudel. Ülikoolilinnakusse rajatakse ka nutika linna testlahendus koos autonoomse laadimisjaama, tõkkepuude, valgustuse ja avatud teenusteplatvormiga.
  
Iseauto on arendusplatvormiks tudengitele, teadlastele ja tehnoloogiaettevõtetele. Projekti vastu on huvi hakanud tundma ka mitmed suurfirmad, näiteks Telia ning ABB. Telial on soov valmiva sõiduki peal testida 5G tehnoloogia võimekust ning ABB soovib testida uusi akulaadimise tehnoloogiaid.
  
Iseautot saab näha reedel, 10. augustil kogu päeva vältel Paides toimuval Arvamusfestivalil Eesti Meedia väljapanekualal.
  
 Lisainfot leiab iseauto veebilehel.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ rahvusvaheline suvekool
• Tudengid tegid sel aastal teadlikumaid erialavalikuid

Programmi raames antakse stipendiumeid lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetusteks, pikemateks välisõpinguteks ning tervikliku õppeastme läbimiseks välisülikoolis. Kristjan Jaagu programm aitab kaasa sellele, et nii tänase kui tuleviku Eesti arengut ja perspektiive silmas pidades panustatakse inimestele võimaluste loomisesse, olemasoleva potentsiaali realiseerimisse ning kontaktide võrgustiku tugevdamisse üle kogu maailma. Kristjan Jaagu programm on olnud eeskujuks teistele stipendiumiskeemidele nagu Dora ja Dora Pluss.

Sihtasutusele Archimedes on 15 aasta jooksul programmi kõikide tegevuste peale esitatud 107 taotlusvoorus kokku enam kui 7500 taotlust. Lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetusteks (kuni 30 päeva) on stipendiumi saanud veidi enam kui 2200 stipendiaati, kellest enamiku moodustavad doktorandid. Populaarsemateks sihtriikideks on ülekaalukalt Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Saksamaa. Vahetusõppeks või kuni üheks aastaks välisülikoolis õppimiseks on stipendiumi saanud ligikaudu 1000 stipendiaati, kellest enamiku moodustavad magistrandid. Populaarsemateks sihtriikideks on Rootsi, Suurbritannia ja Soome. 

Alates 2012. aastast liideti programmi koosseisu varasema nimetusega riikliku koolitustellimuse stipendium doktoriõpinguteks välismaal, mis nüüd kannab nime Kristjan Jaagu kraadiõpe välismaal ja mille raames on võimalik taotleda stipendiumi doktoriõppeks ja Eestis mitte õpetatavatel erialadel magistriõppeks. Populaarsemateks õpinguriikideks on olnud Suurbritannia, Soome ja Prantsusmaa. Mitmed programmi raames doktoriõppe läbinud on tänaseks valitud professori ametikohale Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides. Üheks kraadiõppe stipendiumi saamise eelduseks on, et õppurid kasutavad oma kogutud teadmisi ja kogemusi Eesti heaks, töötades kas Eestis või välismaal Eestisse panustades. 

Allikas: SA Archimedes pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Rahvuskaaslaste programmist rahastatakse eesti juurtega noorte õpinguid Eesti kõrgkoolides

Kahel arutelupäeval, 10. ja 11. augustil toimub teadusalal kaheksa arutelu. "Teadus teeb inimkonna targemaks ja elu paremaks," ütles teadusala tiimi juht Priit Ennet. "Teadusalal otsime koos asjatundjate ja -huvilistega võimalusi, kuidas teha Eesti teadust paremaks, kuidas teha teaduse ja ühiskonna vastastikmõju tugevamaks, ja kuidas seeläbi teha ka Eesti ühiskonda targemaks." 

Teadusala aruteludes saavad sõna teadlased, poliitikud, ajakirjanikud, riigiteenistujad ja ettevõtjad. Teadusala valmistasid ette Eesti Teadusagentuur, Eesti Teadusajakirjanike Selts, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, KBFI ja Vikerraadio.

“On puhas rõõm, et teadusala on Arvamusfestivalil oma kindla koha leidnud. On ju teadus parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on. Teadusala ettevalmistamine on kestnud juba varakevadest alates ja selle teoks saamine on olnud võimalik vaid tänu kõigi partnerite entusiasmile ja tublile koostööle,“ lausus Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Vaata teadusalal toimuva kohta jooksvat infot Facebookis "Teadusala Arvamusfestivalil 2018": https://www.facebook.com/events/188901518583390/

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Täna anti koolijuhtidele üle "Noored kooli" 12. lennu osalejad, kes töötavad järgmise kahe aasta jooksul õpetajana ja läbivad samaaegselt intensiivse koolitusprogrammi. 28 osalejat valiti välja 327 kandidaadi seast ning nende hulgas on endisi riigiametnikke, pangatöötajaid, ettevõtjaid ja teiste elualade esindajaid, aga ka värskeid ülikoolilõpetajaid erinevatelt erialadelt.

“Tegemist on seni suurima Noored Kooli lennuga ja kunagi varem pole meil olnud nii palju klassiõpetajaid - neid alustab tänavu üheksa,” tõi esile Noored Kooli koolitusjuht Maria Kurisoo. “Lisaks on uute osalejate hulgas eesti keele ja kirjanduse, inglise ja saksa keele, matemaatika- ja loodusainete ning ajalooõpetajaid. Tööle lähevad nad Harju-, Tartu- ja Pärnumaa, aga ka Ida- ja Lääne-Virumaa koolidesse,” lisas Maria Kurisoo.

Programmi "Noored kooli" tegevjuhi Kristi Klaasmägi sõnul kandideeris tänavusse lendu rekordiliselt palju inimesi ning ka koolijuhtide huvi programmist õpetaja leidmiseks on üha kasvanud. “Meie fookuses pole siiski lihtsalt uute õpetajate koolidesse toomine, vaid hariduse eestvedajate kujundamine. Programmis osalejad töötavad oma kogukondades selle nimel, et iga laps saaks väga hea hariduse, mis tagab talle elus võimalikult palju valikuid,” rõhutas Kristi Klaasmägi.

Peagi algab värbamine programmi "Noored kooli" 13. lendu. Kandideerima oodatakse kõiki inimesi olenemata vanusest, kellel on vähemalt bakalaureusekraad, väga head suhtlemis- ja eestvedamisoskused ning suur soov pühenduda laste arengu toetamisele. Lisainfo: www.nooredkooli.ee.

12. lend

Taust

"Noored kooli" programm on kasvukeskkond haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks. Selleks valitakse programmi võimekad inimesed erinevatelt elualadelt, kes ei ole õpetajaks õppinud, kuid soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või suunduda haridusvaldkonna teistele tasanditele. "Noored kooli" on aastate jooksul toonud haridusse ligi 200 inimest, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas ja foto: SA Noored Kooli pressiteade.

Samal teemal:

• Sajad Narva lapsed õpivad “Noored kooli” ja SPIN-programmi linnalaagris eesti keeles
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub koolijuhte kandideerima arenguprogrammi neljandasse lendu