"Noori õpetajaid ja tugispetsialiste on oodatud igale poole tööle, seega me ei näinud enam vajadust piirata seda ainult väljaspool linna olevate piirkondadega," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

"Tegelikult on meil juurdekasvuga väga suured probleemid, meil on ikkagi kaks korda rohkem pensionil õpetajaid kui alla kolmekümneaastaseid õpetajaid," ütles Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri.

Loe pikemalt ERRi portaalist Novaator. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algasid 2019. aasta õpetajate palga konsultatsioonid partneritega
• Õppeasutuste tulemusnäitajad teevad rõõmu

Eesti Noorsootöö Keskuse kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse juht Epp Reedik sõnas, et loovtööde kampaania eesmärk on tuletada noortele meelde, et nende hääl loeb, nad ei ole liiga noored, et oma arvamust avaldada ja nemad ise suudavad omale täpselt sellise Eesti luua nagu neile meeldiks. “Teema eesmärk on anda noorele võimalus pöörata tähelepanu probleemidele või olukordadele, mis nende hinnangul vajavad muutmist. Seeläbi on noortel võimalus pakkuda lahendusi ja näidata, milline on nende ideaalne Eesti,” ütles Reedik.

Konkursitingimustest loe lähemalt Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt. Tööde esitamiseks on aega 10. augustini. 

Allikas: ENK koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valminud näidisõppekavad aitavad käivitada huviringe nii loodusõpetuses kui astronautikas
• Haridus- ja Teadusministeerium andis esmakordselt toetust huvialavaldkondade kvaliteedi arendamiseks

ETAG-i Brüsseli kontaktbüroo juhi töö on suunatud Eesti nähtavuse ja mõju suurendamisele Euroopa Liidu poliitika kujundamisel kõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Lisaks on Maria Alajõe vastutusala uuel ametikohal Eesti organisatsioonide aktiivse osaluse kasvatamine Euroopa kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni programmides, teadusadministraatorite oskuste ja teadmiste tõstmine rahvusvahelise teaduskoostöö osas ning Euroopa teaduse ja innovatsioonipoliitika arengu seire ja vahendamine Eesti osapooltele.
  
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli sõnul on Brüsseli büroo oluline kontaktpunkt nii Eesti teadlaskonnale kui ka Eesti Teadusagentuurile, olles nii oluline infovahendaja kui ka kontaktide looja. „Brüsseli büroo juht peab olema väga hea suhtlemisoskusega ning laialdaste teadmistega nii Eesti kui Euroopa teadus- ja arendustegevusest. Usume, et Maria Alajõe varasem töökogemus Eesti teadus- ja arendustegevuse maastikul aitab tal tööga suurepäraselt toime tulla," ütleb Koppel.
  
Maria Alajõe sõnul jõudis uus positsioon tema lauale pisut liiga vara, sest TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete arendamisel on tööpõld endiselt lai. „Samas, arvestades Eesti teadus- ja arendustegevuse toetamise tänaseid võimalusi ja EL-i uue rahastusperioodi algust, näen väga hea võimalusena anda panus Eesti teadusesse laiemalt. Oma tulevasel ametikohal tahan kõigile Eesti teaduse saadikutele Brüsselis toeks olla kontaktide loomisel ja erinevate võimaluste vahendamisel, väikese riigina on see meile antud hetkel äärmiselt oluline,“ kommenteeris Alajõe.
  
Maria Alajõe asub uues ametis tööle septembrist.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Aruteludega otsime vastuseid küsimustele, millist haridust vajab Eesti riik ja ühiskond järgmiseks sajaks aastaks ning kuidas igaüks saab selle kujundamisse panustada.Kõige värskem info arutelude kohta koguneb Facebooki ürituse alla: Haridus 2.0. Vaata päevakava, teemasid ja esinejaid täpsemalt Huvitava Kooli ajaveebist. 

Allikas: Huvitava Kooli ajaveeb. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Esimene noorte (eel)arvamusfestival pani 300 noort kaasa mõtlema üheksas arutelus
• Paides toimuv Arvamusfestival alustab kuuendat ideekorjet
• Arvamusfestivali teemadering varieerub laste tervisest haldusreformini

Näitus võimaldab tutvuda kolme Balti riigi kirjastustegevuse ja raamatutoodanguga esimese omariikluse perioodil 1918–1940. Ehkki tollane iseseisvusaeg jäi lühikeseks, tegi kirjastamine kõigis neid läbi märkimisväärse tõusu, mida kinnitab 1920.–1930. aastate raamatutoodangu seninägematu maht ja kvaliteet. Kirjastused ja mitmesugused asutused, organisatsioonid ning seltsid andsid välja mitmekesise sisuga üllitisi, milles olulisel kohal on teaduse ja kultuuri kõrget taset ning kirjastuste võimekust demonstreerivad raamatud (entsüklopeediad, teaduslikud sarjad, maailmakirjanduse sarjad jne). Kirjastamisega tegelesid ka Balti riikides elanud rahvusvähemused.

Seda rikkalikku raamatutoodangut vahendatakse näitusel igast riigist valitud 50 raamatuga, mis on jagatud rubriikidesse: originaalne ilukirjandus, tõlkeilukirjandus, lastekirjandus, teaduskirjandus, populaarteaduslikud raamatud, õpperaamatud, teatmekirjandus, ametkondade väljaanded, kultuuriväljaanded ja vähemusrahvaste väljaanded. Lisaks raamatutele eksponeeritakse kirjastamise ja raamatumüügiga seotud artefakte – kirjastuste kirjavahetust autoritega, aruandeid, reklaammaterjale, fotosid jms.

„Keelu alla! Balti raamat 1918–1940“ ei ole näitus Nõukogude ajal keelatud raamatutest. Metafoorselt viitab näituse pealkiri viiekümneks aastaks keelu alla läinud ajastule, mille märgid peegelduvad raamatutes. Paljude teoste elu jätkus vargsi kodustes, enda teada hoitud raamatukogudes, kus nad jutustasid lugejaile ühe kadunud maailma rikkustest.

Näitus avati esimesena selle aasta märtsis Leedu Rahvusraamatukogus, kus toimus samuti Baltimaade peaministrite Jüri Ratase, Māris Kučinskise ja Saulius Skvernelise tippkohtumine. Novembris rändab näitus edasi Läti Rahvusraamatukokku.

Näituse vältel toimuvad samuti ekskursioonid ning seminar.

Näituse vältel on avatud ka väljapanek Läti tõlkekirjandusest 7. korruse humanitaarsaalis. Eesti, Läti ja Leedu Vabariigi juubeleid tähistav näitus jääb avatuks 25. oktoobrini.

Idee: Andris Vilks

Koordinaator: Marta Dziluma

Projektijuhid: Ave Tölpt, Marta Dziluma, Morta Griškevičiūtė, Gerda Paliušytė

Koostajad: Aile Möldre, Viesturs Zanders, Tomas Petreikis

Graafiline kujundus: Tatjana Raicineca, RADADARA

Ruumikujundus ja näituse ülesehitus: BALTA TREND

Tõlkjad: Mari Kannusaar, Tiina Büttner, Aive Mandel, Juris Benķis

Toimetaja: Inna Saaret

Korraldajad: Eesti, Läti ja Leedu Rahvusraamatukogud, Tallinna ja Vilniuse Ülikool. Toetajad: Läti Kultuuriministeerium (Läti Vabariik 100), Läti ja Leedu Suursaatkonnad Tallinnas, Läti Suursaatkond Leedus, Läti Kirjandus- ja Muusikamuuseum.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Lisaks on kogumikus lood tublidest kutseõppuritest, kes on tuule tiibadesse saanud just tänu õigele erialavalikule ja pühendumisele. Avasta oma anne ja saa meistriks! Vaata lähemalt siit.

Allikas: kutseharidus.ee. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas leida ideaalne praktikakoht?
• Seminar “Õpistsenaarium ja lõimitud keeleõpe kutsehariduses” 22. augustil Tallinnas
• Üleeuroopalisel kutseoskuste nädalal tunnustatakse parimaid õppeasutusi ja õpetajaid

Loo autor on Elbe Metsatalu, Eesti ettevõtlus- ja majandusõpetajate seltsi esimees. Artikkel ilmus Õpetajate Lehes programmi "Edu ja tegu" raames 29. märtsil 2018. 

Selle töö tegid ära 15 aineõpetajast oma valdkonna spetsialisti ja tulemus peaks olema õpetajatele ainetundides ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse kujundamisel toeks. „Edu ja tegu” üldhariduse töörühmas saavad kohe valmis ka uued ettevõtlusõppe ainekavad põhikoolile ja gümnaasiumile, mis on kooskõlas ja ühtlustatud kutseõppes rakendatavate ainekavadega ning järgivad ettevõtluspädevuse arendamist noortes.

Kuidas suurendada ettevõtlusõppe võlu?

Paljud koolijuhid ja lapsevanemad kipuvad endiselt pidama ettevõtlusõpet ja ettevõtluspädevust üheks kitsaks alaks, mis valmistab ette ärimehi. Tegelikult peab iga tulevane töötaja mõistma ettevõtte toimimist, saama aru, kuidas kujuneb palk ja tootlikkus, milline on meist igaühe roll riigi ja enda heaolu kasvus jne. Me võime kuulata rokkar Tanel Padarit, aga samas tasub koolilastel teada, et ta on rokkarina ettevõtja. Ettevõtjad on ka hambaarstid, giidid, taksojuhid, ettevõtlus on igal pool.

Ettevõtlusõpe valmistab ette iseseisvalt toime tulema ning teadmistele lisaks annab juurde julgust ise ettevõtjaks hakata, oma ideid ükskõik mis valdkonnas ellu viia. Ettevõtlus- ja majandusõpetajate seltsi 22 tegevusaasta jooksul on mõned koolid paistnud teistest rohkem silma, kuid rõõmuga kinnitan, et igas Eesti nurgas on ettevõtlusõpet edendatud.

Kui gümnaasiumiõpilaste seas on hakkajaid noori, kes kooli juhtkonda vajadusel survestavad ettevõtlusõpet kooli õppekavasse lisama, siis põhikoolis on oluline kaasata lastevanemaid ja teha neile selgeks, et ettevõtlusõpet ei tehta üksnes tulevaste ettevõtjate kujundamiseks. Majandusteadmised ja ettevõtlikkus kuluvad elus toimetulekuks igaühele ära. Toeks on, kui lapsevanemaid võimalikult palju õppetegevustesse kaasata.

Näen ise enda viienda klassi õpilaste miniminifirmade tegevusest, et lastevanemate suhtumine muutub järjest toetavamaks, kui neid informeerida, anda õpilastele ülesandeid, kus nad kaasavad vanemaid ja nemad omakorda näevad laste tublidust, hakkamasaamist ja arengut.

Südame teeb eriti soojaks, et kui kooli jõuavad lapsed, kelle vanemad on juba ise koolis ettevõtlus- ja majandusõpet omandanud. Sama on ettevõtjatega, kes järjest paremini mõistavad vajadust uue põlvkonna ettevõtlikkust kujundada ja on nõus koolidega koostööd tegema. Mis puutub ettevõtlikkuskonkurssi „Edu ja tegu”, siis minu viiendikes on juba nii palju ettevõtlikkust, et esimese raadioreklaami järel tulid nad uurima, kas nemad saavad ka osaleda.

Hea sõna annab hoogu juurde

Ettevõtlusõppe vedajate seas on häid eeskujusid palju. Koolijuhtidest arendab Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits koos meeskonnaga ettevõtlikku vaimu ja ettevõtlusteadmisi oma õpilaste hulgas. Ta on küll alles noor koolijuht, aga tal on selge visioon ja kolleege innustav suhtumine ettevõtlikkusse ja ettevõtlusõppesse.

Suurepärased on ettevõtlikkuse kujundamise tulemused Vändra gümnaasiumis. Sealne kollektiiv korraldab loovalt – igal aastal eri nurga alt – ettevõtlusnädalaid, teeb koostööd kohalike ettevõtjate, vilistlaste, ülikoolide teadlaste ja lastevanematega. Üks eestvedaja on algklassiõpetaja, ka meie seltsi liige Silja Enok, teda toetavad gümnaasiumi majandusõpetaja Riina Sikkal, direktor Marget Privits ja kolleegid.

Ettevõtlikkuse lõimimine ainetundidesse ning kõigi õpetajate ühine arusaam ettevõtlikkusest ja ettevõtluspädevusest on väga oluline, siis toimib ka koostöö ja õpetajad hakkavad pöörama tähelepanu õpilaste ettevõtlikkuse kujundamisele. Siin on hea näide Kuressaare ametikool, kus õppejuhi Jane Mägi vedamisel on koolitatud peaaegu kõiki õpetajaid, üheskoos kujundatakse ettevõtluspädevust ja koolis tegutsevad õpilasfirmad. Tublit tööd teeb Tartu kutsehariduskeskus meie seltsi liikme, õpetaja Tiina Aidniku eesvedamisel.

Paljud koolijuhid ja õpetajad toovad ettekäändeks suure üldainete mahu ja vähesed võimalused, miks ei saa ettevõtlusõpet kooli õppekavasse lülitada, eriti põhikooli kolmandas astmes. Ometi on koole, kus läbi kõigi kooliastmete seda tehakse. Näiteks Raeküla põhikool Pärnus, kus õpilastele antakse heal meelel võimalus vedada ja vastutada, samuti Tallinna 21. kool, kes sai 2017. a Euroopa ettevõtliku kooli tiitli. Eriti vahvaks teeb nende õpetuse see, et ettevõtlustundidesse ja õpilasfirmade juhendamisse kaasatakse väga palju ettevõtjatest mentoreid. Maakoolidest on aastaid ja järjepidevalt seda teinud Värska gümnaasium ja Rõuge põhikool, Põlva kool jt.

Ettevõtlikke noori õnnestub kujundada õpetajal, kes ise on loov, ettevõtlik ja innustunud, soovib sütitada ja tahab pingutada, näeb raskustes võimalusi ja on valmis ennast selleks arendama. 

Soovin kõigile ettevõtlikkust, sihipärast pingutamist ja eduelamusi!

Foto: Unsplash, Annie Spratt.

Eestit esindanud Martin Rahe Tallinna Reaalkoolist, Kirke Joamets Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja äsja sama kooli lõpetanud Meeri Jürgenson pälvisid hõbemedali. Tallinna Reaalkooli õpilane Anna Pauliina Rumm tõi koju pronksmedali.

Olümpiaadi üldvõitja oli Vietnami õpilane, teise koha saavutas Hiina ja kolmanda koha Taiwani õpilane. Võistlusel osales 261 koolinoort 68 riigist.

Osalejad lahendasid nii praktilisi kui teoreetilisi ülesandeid biokeemiast, taime- ja loomasüstemaatikast, evolutsioonist ja muudest valdkondadest. Näiteks määrasid noored mikroskoobi all lestaliste liike, vastasid küsimustele kivirikulaadsete liigitekke ja väljasuremise ning mikroRNA vähiravis kasutamise kohta.

"Tulemus on väga hea, kõik meie õpilased said medali," kiitis Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse. "Kaks õpilast – Martin ja Anna Pauliina – alustavad sügisel õpinguid 10. klassis ja neil on võimalus veel korra IBO-l osaleda. Varasem kogemus tuleb kindlasti kasuks."

Vabal ajal külastasid noored muu hulgas kunstimuuseumi, turgu, mošeed ja maailma kõrguselt kuuendat Miladi torni.

Eesti võistlejate juhendajad olid Sulev Kuuse ja Tartu Ülikooli doktorant Mark Gimbutas. Olümpiaadi žüriisse kuulusid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi magistrant Kristina Põšnograjeva ja Tartu Ülikooli Kliinikumi resident Uku-Laur Tali.

Olümpiaadil osalemist aitasid ette valmistada ja toetasid Tartu Ülikooli teaduskool, Haridus- ja Teadusministeerium, Tapvei Estonia OÜ ning Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna töötajad ja tudengid.

Rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi tulemused on avalikustatud veebilehel http://ibo2018.org/.

Lisainfo:
Sulev Kuuse
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja
Tel 737 5060
sulev.kuuse@ut.ee

Kel aga tööpraktika veel ees seisab või kes ideaalsest praktikavõimalusest alles unistab, tasub sobiva praktikakoha valikul silmas pidada järgmisi soovitusi.

Alusta praktikakoha otsinguid varakult. Pole saladus, et kõige sagedamini tehakse praktikat suviti, mil õpingud igapäevast tööd ei sega ning vajadus abikäte järele kõige suurem on. Eesti Tööandjate Keskliidus parima praktikandi konkurssi „Praktik Cum Laude“ korraldava Anneli Entsoni sõnul peab praktika andma ennekõike intensiivse õpetliku kogemuse ja selleks võib kõige õigem aeg olla sõltuvalt organisatsiooni tegevusvaldkonnast hoopis sügis, talv või kevad. 

„Uuri võimalikust praktikakohast, millal on nende töös kõige kriitilisem periood. Võib-olla tasub leppida juba täna kokku praktika järgmise aasta kevadeks, et saada osa oma unistuste ettevõtte kõige põnevamatest ettevõtmistest,“ soovitab Entson.

Mõtle välja, milline oleks ideaalne praktikakoht. Kas soovid töötada suuremas ettevõttes, kus saad jälgida organisatsiooni kui terviku toimimist ja näha, kuidas sinu valitud eriala igapäevatöö käigus sellesse panustab? Võib juhtuda, et sinu eriala parim väljund pole üldse nimekas rahvusvahelises organisatsioonis, vaid mõnes väikses kohalikus idufirmas või mikroettevõttes, kus praktika käigus tehtud töö tulemused on koheselt näha ja lihtsalt mõõdetavad. „Tulevane tööandja hindab praktikaettevõtte nimest kindlasti rohkem seda, kas praktikakogemus oli sisukas ja õpetlik või mitte,“ kinnitab Anneli Entson.

Otsi võimalikult paljudest kanalitest. Tööandjate Keskliidu haridusnõuniku sõnul ei pea kinni haarama kohe esimesest silma hakkavast praktikavõimalusest, vaid tasub end oma erialas tegutsevate organisatsioonidega paremini kurssi viia. „Vaata, millised erialaliidud sinu valdkonnas tegutsevad, tutvu sinna kuuluvate organisatsioonide ja nende suurimate projektidega, vaata ringi Facebookis ja LinkedInis, uuri oma kooli karjäärikeskustest võimalike praktikapakkujate kohta, pane tööle kõik oma kontaktid, et sinu soov saada praktikakoht jõuaks võimalikult paljudesse ettevõtetesse, kus väärtusliku kogemuse saada võiksid,“ annab ta nõu.

Näita üles algatusvõimet. Ära jää ootama, et praktikakohti pakkuvad ettevõtted panevad üles kuulutuse – saada ise oma unistuste praktikaettevõttesse motivatsioonikiri ja CV. Selgita võimalikult täpselt, millist kogemust loodad praktikast saada ning näita, et oled viinud end ettevõtte tegemistega põhjalikult kurssi, viidates projektidele või saavutustele, mille laadsetes ettevõtmistes sa osaleda sooviksid. 

„Selle asemel, et jääda käed rüpes vastust ootama, haara telefon ning helista ettevõtte personalijuhile või Sinu kõige tõenäolisemale praktikajuhendajale, et oma huvi veelgi konkreetsemalt väljendada. Praktik Cum Laude konkursil toovad tööandjad parimate praktikantide ühe peamise omadusena sageli välja just initsiatiivikuse, mida peaks väljendama juba praktikakohta otsides,“ nentis Entson.

Pane paika, mis saab olema Sinu praktika sisu. See, milliste projektide või ülesannetega hakkad praktika käigus tegelema, peaks olema selge juba enne praktika algust. „Ole enda ja praktikakoha juhendaja suhtes aus. Kui näed, et sind ootab töö koopiamasina või paberhundiga, mis käib kauge kaarega mööda Sinu ootustest, siis loobu praktikakohast ja leia ettevõte, kes saab Sinu õpingute käigus omandatud teadmistele reaalset väljundit pakkuda,“ soovitab parima praktikandi konkursi korraldaja.

Loo saatis Koolielule Helena Peterson, firma PR Strategies strateegiline konsultant. Foto: Koolielu arhiiv. 

Suvekoolis viiakse 7.-12. klassi õpilased kokku tehnoloogia- ja startup-ettevõtluse tippudest praktikutega, kelle juhendamisel ja julgustamisel jõuavad õpilased nädalase programmi vältel oma ideedest praktiliste ja kreatiivsete lahendusteni. Suvekool toimub Tallinnas Telliskivi loomelinnakus. Eesti 2.0 kursuste kohta saab tutvustavaid videosid vaadata siit. 

Allikas: Eesti 2.0 koduleht. Foto: Unsplash, Alex Knight.

Samal teemal:

• Eesti 2.0 toob noored tehnoloogiahuvilised kokku õppeplatvormile ja suvekooli
• Tallinna koolide nutihuvilised kohtuvad ülelinnalisel robootikapäeval
• TTÜ Mektory tehnoloogiakool avab koolinoortele inseneeria instensiivõppe programmi NIP