Rahvuskaaslaste stipendiumikonkursile laekus tänavu taotlusi Venemaalt, Saksamaalt, Leedust, Ukrainast, Rootsist ja Valgevenest. Seitse stipendiaati üheteistkümnest alustavad oma õpinguid eesti keele intensiivõppeaastaga.

Rahvuskaaslaste programmi stipendiumiprogrammi eesmärk on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti kõrgkoolides ning kutsehariduskeskustes. Stipendiumi võivad taotleda kesk- või kõrgharidusega eesti päritolu noored, kes pole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased viis aastat.

2018. aasta kevadel lõpetasid Eestis edukalt õpingud viis Rahvuskaaslaste programmi stipendiaati. Kalle Peter Limit (Kanada) viis edukalt lõpule oma õpingud bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekaval Tartu Ülikoolis klassiõpetaja erialal ning Aleksandra Lašina sai magistrikraadi erialal eesti keel võõrkeelena. Bakalaureusekraadi omandasid Tartu Ülikoolis Rodion Krjutškov (Venemaa) informaatika erialal, Anne Tammeleht (Venemaa) eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal  ja Tallinna Ülikoolis Denis Jatsenko (Venemaa) ajaloo erialal. Lisaks uutele stipendiaatidele jätkavad Eesti kõrgkoolides Rahvuskaaslaste programmi toel õpinguid kümme noort.

Stipendiumiprogrammi rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda rakendatakse koostöös sihtasutusega Archimedes.

Allikas: SA Archimedese koduleht.

Samal teemal:

• Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%
• Euroopa Liidu programmi Erasmus+ konverentsil keskendutakse haridusuuendustele

Miks on vaja ettevõtlusõpet? Mida noored sellest saavad? Nagu iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat tulevikku, huvitab iga kooli, kuidas vilistlastel läheb. Erinevad uuringud on näidanud, et paremaks kohanemiseks tööeluga tuleb koolis lisaks faktiteadmistele enam arendada nn 21. sajandi oskusi ehk loovust, algatusvõimet, suhtlemis- ja koostööoskusi. Need kõik on tihedalt seotud ettevõtlikuks inimeseks kujunemisega.

Kuidas teadmised ettevõtlusest meid aitavad

Laulmist, joonistamist ja matemaatikat õpime enamasti ühtemoodi, aga oma andeid ja oskusi rakendama ning nende toel uut väärtust looma hakkame erinevalt, nii ettevõtja või ka palgatöötajana. Ettevõtlikkus ja lahenduste leidmisele orienteeritud suhtumine aitab igal elualal ning seda tuleb arendada maast-madalast.

Ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi on igal inimesel vaja selleks, et majandada oma perekonda, mõista tööandja motiive ja soovi korral muidugi ka rajada oma ettevõte. Kõigile noortele peab praktiline ja eluline ettevõtlusõpe kättesaadav olema. See toetab nende konkurentsivõimet elus – on panus meie tulevikku.

Ettevõtlusõpe 195 koolis

Kuidas on lood ettevõtlusõppega koolides täna? Ettevõtlusõppe vastu on huvi aina kasvanud, eriti viimastel aastatel. Praegu pakutakse seda juba 195 õppeasutuses ehk igas neljandas Eesti koolis, nende seas on 177 üldhariduskooli, 9 kutseõppeasutust ja 9 kõrgkooli. Julgustav on, et koolides, kus ettevõtlusõpet veel ei ole, on õpetajate seas algatajad ja teerajajad. Ent üksiku initsiatiiviga ei saavuta pikaajalist mõju, väga on vaja süsteemsust ning juhtkonna ja ka kolleegide tuge.

Aina rohkem on häid näited, kus kogu koolipere ühiselt planeerib tegevusi, lõimitakse õppeaineid ja seotakse õppetöö praktiliste, eluliste tegevustega, käiakse koolist väljas uusi teadmisi ja kogemusi saamas. Näeme ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks toetust taotlevatest projektidest, kui lahkelt on ettevõtjad valmis koolidega koostööd tegema. Nad tahavad oma teadmisi ja kogemusi jagada – nii tundides firma tegevusi tutvustades, praktikakohta pakkudes kui õppuritega ühiseid asiseid ülesandeid lahendades.

Koostöö vorme on erinevaid, ka vastavalt vanusele, tuleb vaid julgelt esimene samm astuda. Edu ja Tegu ja Kaubandus-Tööstuskoja võrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ inspiratsiooniüritusel rääkisid poeketi Sõbralt Sõbrale esindajad sellest, kuidas koos kooliga õpetati Rakveres kaupluseruumides õppuritele nii ühiskonnaõpetust, sotsiaalset ettevõtlust kui ka kunstiõpetust kui kaupa väljapanekut seati. Rikka Ivvani talus õppisid Meremäe kooli lapsed eri tundide materjali praktiliste tegevuste ja talupidaja kogemuse kaudu. Toredaid näited on palju ning lastele meeldib klassist väljas õpe üldjuhul väga.

Küsige lastevanematelt!

Koolidel, kes alustavad ettevõtlusõppega, soovitan esmalt koostööpartnereid otsida lastevanemate seast, leiab ju väga erinevate elualade esindajaid. Ettevõtlikkuse arendamises on võtmesõnad süsteemsus ja järjepidevus, julgus eksida ja oskus sellest õppida. Nii kasvavad ettevõtlikud ja loovad, julged ja algatusvõimelised, alati lahendusi leidvad noored, kes saavad igas olukorras ja igal elualal hakkama.

Kuidas alustada?

Millest saab alustada kool, kus ettevõtlusõpet veel ei ole? On mitu moodust: juurutada ettevõtlusõpe iseseisvalt kooli õppekavasse, kasutades Edu ja Tegu programmi kursuseid ja metoodilisi juhendeid ning nende rakendamisel abistavaid koolitusi, samuti võib liituda „Ettevõtliku kooli“ haridusprogrammi või Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmiga, millega kaasneb tugi ja koolitused. Praegu on liitumiseks hea aeg, sest läbi Euroopa Sotsiaalfondi saab Haridus- ja Teadusministeeriumi elluviidav Edu ja Tegu programm toetada koolides ettevõtlusõppe rakendamist.

Ülikoolide teadlaste, Innove, Junior Achievementi ja maakondlike arenduskeskuste ekspertide, aineõpetajate ning majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi koostöös on välja töötatud ettevõtlusõppe ained, kursused ja materjalid erinevatele haridustasemetele ja -liikidele ning neid piloteeritakse ka mitmes koolis.

Õppematerjalide kaasajastamise ja praktilisuse eesmärgil on olulisel kohal nii õppurite, õpetajate kui ka ettevõtjate hinnangud ja tagasiside. Senise piloteerimise käigus on kogenud ettevõtlusõpetajadki öelnud, et saavad uut teadmist ja metoodilisi lähenemisi õppes rakendamiseks. Samas on väljatöötatud ained, kursused ja õppematerjal soovituslikud ning neid saab iga kooli, õpetaja ja klassi vajadustele sobivamaks kohandada.

Edu ja Tegu toetab koolitustega

Kust saab kool ettevõtlusõppe arendamiseks mõtteid? Edu ja Tegu toetab koole ja õpetajaid koolituste ja muude ürituste kaudu. Ettevõtlusõpetajatele ja ettevõtjatest mentoritele välja töötatud täienduskoolituste fookus on ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse arendamisel, ettevõtlusõppe rakendamisel ning mentorlusel. Õpitut saab kohe rakendama hakata ning muuta õppetöö mitmekesisemaks. Ettevõtlusõppe koolituste kalender programmi kodulehel täieneb pidevalt. Kindlasti tasub kaasata ettevõtjaid. Häid ideid ja praktikaid, kuidas ettevõtjatega koos õpet läbi viia, jagame koostöös võrgustikuga ettevõtete ja koolide inspiratsiooniseminaridel.

STARTER

STARTER ehk kaheksa kõrgkooli koostöökava pakub õppuritele võimalust arendada oma äriideed koos selle valdkonna praktikute-ettevõtjatega ja sinna on osalema oodatud nii gümnasistid, kutsekoolide ja kõrgkoolide õppurid. 14. septembrini saab osaleda suurel ettevõtlikkuskonkursil. Siia ootame erinevas vanuseklassis noorte ettevõtlikke tegusid ja väga hästi sobivad nii kooliväliselt kui ka õppetöö raames läbi viidavad tööd. Võimalus teistega võrrelda motiveerib noori oma häid mõtteid ellu viima.

Ettevõtlusõpet aitavad mitmekesisemaks muuta mitmed põnevad tasulised programmid – ettevõtlusküla, ettevõtluslaager ja teised era-algatused. Need inspireerivad nii õpetajaid kui õppureid, kuid tervikliku õppe tarvis on vaja õpetaja tuge ja süsteemset õppetööd.

Sügisel uus taotlusvoor

Koolid saavad sügisel taas taotleda toetust taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks“ kaudu. Toetustega soovime muuta ettevõtlusõpet mitmekesisemaks, edendada eeskätt koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. Toetuse saamiseks peab kool rakendama või asuma rakendama ettevõtlusõpet, toetudes Edu ja Tegu raames välja töötatud ettevõtlusõppe moodulile ja abimaterjalidele. Projekti esitades tasub põhjalikult läbi mõelda ja lahti kirjutada, kuidas toetada süsteemse ettevõtlusõppe läbiviimist koolis, kuidas siduda teooriat praktikaga ning kuidas projekti lõppedes jätkub mitmekesine õpetamine ning koostöö partneritega. Kahe esimese taotlusvooru tulemusel jäid sõelale projektid, kus oli hästi ära selgitatud ettevõtlusõppe teooria ja praktika vaheline seos ning põhjendatud koostöö kooliväliste partneritega. Taotlusvooru tingimuste järgi peab vähemalt üks projekti partneritest olema üldharidus-, kutse- või rakenduskõrgkool. Rahastamisel on Euroopa Sotsiaalfondi toetus 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühe projekti toetus on 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalus. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel, korraldab SA Innove.

Toetuste abil saab kooli ettevõtlusõpe praktilisemaks. Kogu info ettevõtlusõppe programmi kohta on programmi kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee ja tasub jälgida ka uudisvoogu www.facebook.com/ettevotlusope.

Kristi Ploomiga vestles Liina Pissarev. Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tutvustavas erilehes 4. mail 2018. Foto: Koolielu arhiiv.

Esimest korda osaleb Eesti Science to Business programmis oma sessiooniga, kus arutletakse personaalmeditsiini võimaluste teemadel. Arutelus osaleb tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Diskuteeritakse selle üle, kuidas personaalmeditsiin, mis ühendab endas geenianalüüside tulemusi, parandab tulevikus inimeste tervise ja elu väljavaateid. 

„Meie varasem kogemus Euroopa suurimal teadusfoorumil osalemisest kinnitab, et see on suurepärane võimalus uute kontaktide loomiseks nii teadlastele kui ka ettevõtjatele ja Eesti teadlaste tubli töö näitamiseks. Seekord korraldame oma riigi sajanda sünnipäeva puhul personaalmeditsiini teemalise sessiooni, mille arengu üle võime eriti uhked olla,“ rääkis teadusfoorumil osalemis vajalikkusest Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Kindlasti on kõnekas ka fakt, et Euroopa suurima teadusfoorumi programmikomitee juhiks on valitud Eesti tuntud geeniteadlane, professor Andres Metspalu.

„ESOF on tõepoolest suursündmus kogu Euroopas," kinnitas ka Metspalu. „Eriti suurt rõõmu teeb, et tänavu on Eesti nii võimsalt esil: Geenivaramu vanemteadur Elin Org peab ühe plenaarettekande, Eesti Teadusagentuur koos Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli genoomikainstituudi ja kahe maailmas väga tuntud geenitehnoloogia ettevõttega esitavad Eesti personaalmeditsiini visiooni, kus sotsiaalminister Riina Sikkut peab avaloengu. Ja messialal esitletakse meie riigi digitaalvõimekust eri valdkondades. Nii et meil on mida oodata!“

Näituse „SmartEST research country" meeskonda ESOFi messialal kuuluvad Kristjan Metsalu (Eesti Geenivaramu), Ehsan Ebrahimi (TÜ arvutiteaduse instituut), Laura Altin (Tartu Ülikool ja Positium AS) ning teadusagentuuri esindajad Liis Livin ja Reimo Rehkli.

Eesti osalemine ESOFil on osa Eesti Vabariigi 100 rahvusvahelisest programmist. Eesti osalust korraldab Eesti Teadusagentuuri algatus Research in Estonia. Algatust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Allikas ja foto: ETAGi pressiteade. 

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde konkurss ootab osalejaid 17. septembrini
• Õpilased uurisid nii ümarmudilat kui Vikerraadio keelesaateid

Kõige rohkem osalejaid on Eestist, Venemaalt, Suurbritanniast, Saksamaalt, Lõuna-Koreast ja Hollandist.

Rahvusvahelise suvekooli programm sisaldab keelekursuseid, loomingulisi töötubasid ning mitmesuguseid humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning hariduse valdkonna kursuseid. Kõige populaarsemad on eesti, inglise ja vene keele, aga ka tõsimängude loomise ja koerte taju, käitumise ning inimene-loom interaktsioonide teemalised kursused.

Suvekooli suurim kursus on eesti keele ja kultuuri kursus, kus osaleb üle 60 inimese. Teist aastat järjest on programmis mängustamise (gamification) töötuba, mis algab 16. juulil. Mängustamine on mängu elementide kasutamine mittemängulises keskkonnas eesmärgiga tekitada mängulaadseid emotsioone ja kogemusi. Kõige enam on mängustamine levinud turunduses, kuid seda rakendatakse üha rohkem ka muudes valdkondades, sealhulgas hariduses.

2018. aasta programmis on ka mitmeid uusi kursuseid. Esmakordselt on huvilistel võimalus osaleda Tallinna Ülikooli, Norra Antrozooloogia Keskuse ja Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu koostöös toimuval suvekursusel “Introduction to Canine Cognition, Behaviour and Human-Animal Interactions”, mis käsitleb koerte käitumise ja tajude temaatikat. Samuti toimub kursus “Educational Innovation: What is Behind the PISA Results“, mille eesmärk on luua võimalused haridusmuutuste kriitiliseks analüüsimiseks indiviidi, organisatsiooni ja haridussüsteemi tasandil, arvestades hariduspoliitilisi ja ühiskondlike protsesse ning toetamaks teadmusloomet ja haridusinnovatsiooni.

Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli kohta saab lisateavet aadressilt summerschool.tlu.ee.

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Tim Gouw.

Samal teemal:

• Välisministeeriumi toel korraldab tehnikaülikool rahvusvahelisi suvekoole
• Uuring: kõrgkoolid toetavad eestikeelse õppe säilimist

2016. aastal heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Pandipakendi ja Kultuuriministeeriumi koostöös algatatud projekti „Teater lasteaeda“ eesmärk on läbi tasuta kvaliteetse kultuurielamuse tõsta Eesti laste keskkonnateadlikkust. Projekti kahe aasta jooksul on külastatud 249 lasteaeda, kus on keskkonnahoiu teemalisi etendusi näinud juba 15 147 last.

Projekti esimesel 2016/2017 hooajal tõi trupp nimega Teatripisik lasteaedadesse Margus Värava loodud „Pudeli-Pille seiklused“ ja Miksteater mängis Donald Tombergi lastelugu „Erakordne veepudel“. Lõppenud hooajal külastas lasteaedu samuti kaks truppi – lisaks eelmisest aastast tuttavale Miksteatrile ka populaarne Piip ja Tuut Teater etendusega „Pobiseja“, mille on lavastanud Marek Demjanov.

„„Teater lasteaeda“ on olnud rõõmsaks tegevalt edukas – juba ainuüksi kahe hooajaga oleme jõudnud pooltesse Eestimaa lasteaedadesse ja jutustanud läbi kvaliteetse teatrielamuse taaskasutamise olulisusest 15 000 lapsele. Olen veendunud, et etendusi näinud mõtlevad nüüd rohkem meid ümbritsevale loodusele ning mõistavad, mida nad ise keskkonna hoidmiseks ära saavad teha,“ ütles Kaupo Karba Heategevusfondist Aitan Lapsi.

„Suur tänu kõigile projekti osapooltele. Nii projekti ellu kutsunud koostööpartneritele, lasteaiaõpetajatele kui ka Eesti puhtast loodusest, kultuurist ja kasvavast teadlikumast põlvkonnast hoolijatele, kes taaraautomaatide juures annetusnuppu vajutavad. Meie ühise panuse tulemusel saame projektiga jätkata ka järgmisel õppeaastal,“ ütles Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli.

Lõppenud hooaja 129 etendust jaotusid maakonniti järgmiselt: Jõgevamaa (13), Viljandimaa (24), Harjumaa (34), Pärnumaa (25), Lääne-Virumaa (11), Tartumaa (20), Hiiumaa (2), Raplamaa (1). Projekti kutsus ellu heategevusfond Aitan Lapsi ning seda rahastatakse pandipakendite automaatides tehtud annetusrahast koostöös Kultuuriministeeriumi ja Eesti Pandipakendiga.

Heategevusfond käivitas projekti „Aitan Lapsi“ 2011. aastal koostöös Eesti Pandipakendi, Tomra Balticu ja teistega lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Sellest ajast alates on inimesed teinud pandipakendi automaatide kaudu annetusi ligi 690 000 euro väärtuses ning muusika, kunsti, kirjanduse ja teatri juurde on aidatud enam kui 110 000 last. Lapsi saab aidata igaüks. Selleks piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 338 taaraautomaadis üle Eesti. Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Prisma, Selver, Rimi, COOP Maksimarket ja Konsum, Stockmann, Kaubamaja, Grossi Toidukaubad ja Keila TÜ.

Allikas: Heategevusfond Aitan Lapsi SA

Samal teemal:

Mäng võib olla ka õpetaja töö

Sügisel oodatakse Tartu Ülikooli kõikides õppeastmetes õppima ligikaudu 4000 uut üliõpilast.
Kõrghariduse esimesse astmesse esitati 8139 avaldust, magistriõppes edasiõppimiseks 3527 avaldust ja doktoriõppesse astumiseks 396 avaldust.

„Kõrghariduse esimese astme menukaim õppekava on viimastel aastatel olnud arstiteadus ja magistriõppes soovitakse konkurentsitult enim õppida infotehnoloogiat,“ kommenteeris Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Arstiteaduse õppekavale esitati 634 avaldust, järgnevad informaatika (497 avaldust) ja õigusteadus Tartus (350 avaldust). Magistriõppes õppimiseks esitati enim avaldusi kolmele IT-õppekavale: eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ alusel õppimiseks 330 avaldust, tarkvaratehnika õppekava alusel õppimiseks 273 avaldust ja ingliskeelse informaatika õppekava alusel õppimiseks 210 avaldust. Doktoriõppes esitati enim avaldusi majandusteaduse õppekava alusel õppimiseks.

Suurimad konkursid olid koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval, kus ühele õppekohale kandideerib 9,7 soovijat, eripedagoogika õppekava konkursil on 9,6 soovijat kohale ning ingliskeelse arstiteaduse õppekava konkursil on 8,1 soovijat kohale.

Kuna paljudel Tartu Ülikooli esimese astme õppekavadel on kehtestatud vastuvõtulävend ehk punktisumma, mille ületamine tagab kindlasti vastuvõtu, on 1474 tudengikandidaati juba praeguseks taganud endale õppekoha. Ülejäänud kandidaatidel tuleb sõltuvalt valitud õppekavast sooritada sel või järgmisel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksami tulemuste alusel.

Tartu Ülikool avaldab vastuvõetute esmased nimekirjad 13. juulil ja hiljemalt 16. juulil tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov. Vabanenud õppekohti täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini.
Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe ja kolmanda astme vaste doktoriõpe.

Tartu Ülikool kuulub ainsa Baltimaade ülikoolina maailma 1,2% parimate ülikoolide hulka (QS University Rankings). TÜ pakub Eesti kõige laiemat valikut erialasid ja kõige mitmekülgsemat õpet, mis vastab ka nõudlikema üliõpilaskandidaadi eeldustele ja ambitsioonidele.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Maaülikooli kandideerijad huvituvad enim keskkonnakaitsest ja loodusturismist
• Tartu Ülikool ühendab jõud U4-võrgustiku tippülikoolidega

„Hea on märgata jätkuvat sisseastujate huvi maaehituse vastu, millele kandideerijate arv on teinud tubli tõusu,“ sõnas õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen. Enim soovijaid on keskkonnakaitse õppekavale (5,78 avaldust kohale), järgnevad loodusturism (5,55), toiduainete tehnoloogia (5,52) ning maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (5,0).

Magistriõppekavadest on populaarseimad majandusarvestus ja finantsjuhtimine (2,35 avaldust kohale) ning ökonoomika ja ettevõtlus (1,83). „Positiivselt üllatasid loomakasvatus ja toiduainete tehnoloogia, mille õppekavad on esmakordselt sessioonõppe vormis. See näitab, et inimesed on huvitatud lõpudiplomi omandamisest ka igapäevase töö kõrvalt,“ lisas Aitsen.

Vastuvõtukatsed valitud erialadele kestavad 9. juulini. Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 13. juulil, õppimatulek tuleb kinnitada kahe päeva jooksul enda vastu võetuks määramisest SAIS-is (vastuvõetuks määramise päev + kaks päeva). 19. augustini toimub vabade õppekohtade täitmine vastuvõtu pingerea alusel. Avalduste esitamine doktoriõppesse kestab SAIS-is aga kuni 10. augustini.

Allikas: Eesti Maaülikool

Samal teemal:

• Maaülikool arendab keskkonnaõpet Mongoolias ja Vietnamis
• Maaülikool võtab vastu enam kui 1000 üliõpilast

Ministeeriumi asekantsleri Indrek Reimandi sõnul on praegune õppelaenu süsteem ajale jalgu jäänud ja laenuvõtjate hulk on pidevalt vähenenud juba kümmekond aastat. Kui 2005/2006. õppeaastal võttis õppelaenu 44% õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2016/2017. õppeaastal vaid 6%. „Kavatseme üle vaadata laenuintressi tingimused ja intressi määra ning anda õppuritele valikuvõimaluse, millal alustada intresside tagasimaksetega," ütles Reimand. „Kahe käendaja nõudmise asemele võib tulla ühe käendaja nõue. Lisaks kaalume erinevaid abinõusid, kuidas vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlgade hulka.“

Õppelaenu intressimäär on 1990. aastate algusest saati seadusega fikseeritud – 12 kuu Euribor pluss 2% aastas, kuid mitte vähem kui 5% aastas. Kui Eesti krooni kehtivuse ajal oli 5%-line intressimäär laenuvõtjale soodne, siis enam mitte, kuna ei arvesta riigi paranenud krediidireitingut. Seadusemuudatusega on plaanis intressimäära alandada.

Praegu algab intressi tasumine juba õpingute ajal. Paindlikkuse suurendamiseks on kavas anda laenuvõtjale võimalus valida, kas alustada intressi tasumist juba õpingute ajal või maksta pärast õpingute lõppu koos põhisummaga. Eesmärk on vähendada õppurite rahalisi kohustusi õpingute ajal ning vältida olukorda, kus uus õppelaen võetakse pelgalt eelmise laenuga kaasnenud intresside tasumiseks või on laenusaaja sunnitud õpingute ajal töötama selleks, et tasuda intresse.

Enamus õppelaenusid võetakse käenduse alusel. Senise kahe käendaja või kinnisvara tagatise nõue on plaanis asendada vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega. Kahe piisava sissetulekuga käendaja nõue takistab laenu taotlemisel sageli õppureid, kes on sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras. Pankade jaoks tähendab kahe käendaja nõue liigset administreerimiskulu.

Õppelaenu on õigus võtta nii kutseõppuritel kui üliõpilastel nii täis- kui ka osakoormusega õppides.

Allikas: HTMi info. 

Lisaks edendada ülikoolidevahelist koostööd ning õpirännet. 

Programm näeb ette keskkonnateaduste doktorikooli loomist igas partnerülikoolis. „Meie partnerülikoolides on doktoriõpe olnud pikalt killustunud, näiteks on doktorandid suuresti jaotatud osakondade vahel. See sarnaneb 1990ndate olukorrale Eestis. Doktorikoolide loomine aitab aga koondada parimat kompetentsi, moodustada riigi tasandil koostöövõrgustikku, luua sidemeid ettevõtetega ning kuvada doktoriõpet laiemalt ka ühiskonnas,“ kirjeldas doktorikooli väärtusi maaülikooli professor ja projekti koordinaator Kalev Sepp. „Seejuures saame meie jagada oma kogemusi doktorikooli ja doktoriõppekavade arendamisel ning õppetöö kvaliteedi juhtimisel.“

Plaanis on välja töötada uued ja täiendada olemasolevaid õppeaineid 30 ESTC mahus, sh koostada neile ka veebipõhised õppematerjalid (MOOC), veel koostada ülevaade uudsetest keskkonnateaduste uurimisteemadest ning esitada nende kirjeldused. Lisaks korraldatakse projekti jooksul kolm suvekooli, millest esimene toimub Budapestis just praegu, kuni 4. juulini koostöös Euroopa Keskkonnaameti ja Kesk-Euroopa Ülikooliga teemal „The Precautionary Principle in Sustainability Transitions“.  Järgmine suvekool teemal „Looduspõhised lahendused tarkadele linnadele. Nature-Based Solution for Smart Cities“ toimub 13.–26. augustini Valgevenes. 

Projektis osalevad kolm ülikooli Euroopa Liidust ning seitse ülikooli partnerriikidest. Projekti kestvus on kolm aastat. Projekti koordinaatorid Eesti Maaülikoolist on professor Kalev Sepp ja vanemteadur Anton Shkaruba ning tegevjuhid nooremteadurid Henri Järv ja Diana Pungar. Rohkem infot http://intense.network.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

VET innovators kategoorias tunnustatakse parimaid õppeasutusi ning õpetajaid ning kandideerida saavad koolid ja õpetajad ise. Õpetaja tunnustusele saavad kandideerida ainult need õpetajaid, kes on viimase kolme aasta jooksul pälvinud riikliku või regionaalse tunnustuse.

Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 20. augustini 2018. a. Lisatud PDF-failist leiab viited iga auhinna tingimustele ning kandideerimisavaldusele. 

Täpsem info siit!

Allikas: HTMi info. 

Samal teemal:

• Enn Meri andis parimale väikelaevaehitajale stipendiumi
• Gümnaasiumi lõpetajatel avaneb võimalus omandada väärt amet töökohapõhise õppes