Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud kõrgkoolide õppekeelsuse uuringust selgus, et Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid toetavad emakeelse õppe säilimist ning otsivad võimalusi leida tasakaal rahvusvahelistumise ja eestikeelse õppe säilitamise vahel.
Ülikoolide jaoks on emakeelne õpe oluline, kuid nad näevad siiski ka lähitulevikus inglise keele osakaalu mõningast kasvu kõrghariduses.
Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul annab uuring meile olulist tagasisidet kõrghariduse keelsuse kohta, mis aitab meil riigina paremini vastata kaasaegse ja muutuva maailma väljakutsetele. „Prorektorite ja õppejõudude seas läbi viidud uuring kaardistab eri õppekeeltega seotud kitsaskohti ning annab soovitusi edasisteks tegevusteks," selgitas Kärtner. Lisaks selgus, et sarnaselt Eestile otsib kogu Euroopa võimalusi rahvusvahelistumist ja rahvuskeele säilimist kõrghariduses tasakaalus hoida.
Viimase kümne aasta jooksul on ingliskeelne õpe kasvanud just teisel õppeastmel ning eri õppekavagruppides erinevalt. Analüüsist selgub, et ingliskeelse õppe laienemine on tingitud nii üliõpilaste vähenemisest, soovist parandada õpetamise kvaliteeti kui ka tasuta eestikeelsele kõrgharidusele üleminekust. Ingliskeelse õppe mahu kasvu tulemusena on märkimisväärselt kasvanud ka välistudengite arv.
Lisaks leitakse uuringus, et peaksime riigina olema avatud nii välisüliõpilastele kui ka -õppejõududele. Eesti tööturg vajab igast rahvusest hea eesti ja võõrkeelteoskusega haritud inimesi, seeläbi muutub ka Eesti majandust konkurentsivõimelisemaks. Ühiskonnas hakkamasaamiseks ja tööturul osalemiseks peab välisüliõpilastel olema tagatud eesti keele õppimise võimalus ja eestikeelsetele üliõpilastele hea võõrkeelte oskus.
Uuring valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Rakendusuuringute Keskuse CentAR poolt. Intervjuud viidi läbi 2018. aasta märtsis. Uuringuga saab tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Tanel Ardali.
Samal teemal: