Ühise rahataotluse Horizont 2020 ERA Chair programmi kiitis Euroopa Komisjon heaks ning eraldatav 2,5 miljonit eurot võimaldab luua uue õppetooli ning valida seda juhtima rahvusvaheliselt tunnustatud teadlase.

Loodav õppetool hakkab ühendama kõiki toiduteemasid (liha, piim, teraviljad, taimne toit) eesmärgiga väärindada tooraine täielikult. Õppetooli loovad põllumajandus- ja keskkonnainstituudi poolelt Polli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool.

Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Piia Pääso kinnitusel on projekti heakskiitmine suur tunnustus maaülikooli tööle ning nüüd tuleb asuda plaane ellu viima. Esimese asjana on kavas välja kuulutada konkurss õppetooli juhi leidmiseks, et koostöös temaga uus õppetool üles ehitada. "Otsime tippteadlast," sõnas Pääso ja selgitas, et kandidaatidele on päris kõrged nõudmised.

Õppetooli juht asub ametisse 1. jaanuarist 2019. Talle on jäetud suured võimalused õppetooli sisu kujundamisel ja õppetooli meeskonna loomisel. Muu hulgas on eesmärkideks tehnoloogiate väljatöötamine tooraine täielikuks väärindamiseks "zero-waste" põhimõttel. Samuti toidu (kõrval-)saaduste väärindamise tehnoloogiate õppemoodulite väljatöötamine ja lülitamine toiduteaduse magistri- ja doktoriõppekavadesse. Oluline on antud valdkonnas teadustöö ja teadlaste järelkasvu tagamine ning suve- ja talveülikoolide korraldamine, samuti ka koostöö meie toidutootjate ja töötlejatega.

"Kui seni kuulusid loomse toiduga seotud küsimused maaülikoolis veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kompetentsi ning taimne toit põllumajandus- ja keskkonnainstituudi alla, siis nüüd on oodata senisest veel suuremat taimse ja loomse toidu sünergiat," leidis toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja dotsent Ivi Jõudu. "Toidutoorme kasvatamise, töötlemise ja väärindamise tehnoloogiate ning tarbimise ahel saab sellega kaetud, mis ongi biomajandus, mille põhimõtete eest seisab maaülikool."

Programmi käigus luuakse uus ingliskeelne õppemoodul, täiendatakse olemasolevate toiduteaduse õppekavade sisu ja kindlasti kasvab kõrgetasemelise teadustöö maht. Jõudu sõnul on võetud siht ka koostöö suurendamisele ettevõtetega.

Pääso lisas omalt poolt, et tehnoloogiad, mis võimaldavad toota võimalikult väheste kõrvalsaadustega, on maailmas uus trend. "Inimtoiduks sobimatuid saadusi tuleb üritada kasutada muul moel. Kas loomasöödana või nt kosmeetikas," selgitas Pääso. "Näiteks on selgunud, et vaarikaseemneõli on üks parimaid kaitseid UV-kiirguse vastu."

Eesti Maaülikooli projekti „ERA Chair for Food (By-) Products Valorisation Technologies of the Estonian University of Life Sciences (VALORTECH)“ rahastati täismahus (2,5 miljonit eurot) Horizont 2020 ERA Chair meetmest ning projekt kestab viis aastat.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

„Mul on hea meel, et olime täna kõik ühel nõul – nii ministeerium, omavalitsused kui ka ametiühingud soovivad, et õpetajad oleksid ühiskonnas väärtustatud ja nende palk kasvaks. Eelarvestrateegias on  järgmisel neljal aastal õpetajate palgatõusuks planeeritud 319 miljonit eurot, mis tähendab, et õpetajate miinimumpalk on riigi toetusel järgmisel aastal vähemalt 1250 eurot ja arvestuslik keskmine jõuab 1500 euroni. Sellele lisandub omavalitsuste panus,“ ütles Reps.

„Jätkub ka lasteaiaõpetajate palgakasv, milleks eraldati lisaraha juba tänavu. Selleks, et linnad ja vallad saaksid magistrikraadiga lasteaiaõpetajale tagada töötasu vähemalt üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäära tasemel, on eelarvestrateegias järgmisel aastal planeeritud 15 miljonit eurot, nelja aasta peale kokku vähemalt 60 miljonit. Mul on hea meel, et kõik omavalitsused on juba sel aastal palgatõusuga kaasa tulnud,“ lisas haridus- ja teadusminister.

Reps lisas, et lõplikud palganumbrid selguvad, nagu igal aastal, riigieelarve läbirääkimiste käigus.

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimehe Reemo Voltri sõnul lähenetakse eesmärgile tõsta õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast, suhteliselt tagasihoidlike sammudega. „Viimase riigikogu koosseisu ametiajal on õpetajate keskmine palk lähenenud riigi keskmisele palgale vaid kuus protsendipunkti. Rõõmustav on aga, et palgatõus on laienenud ka lasteaiaõpetajatele. Meil on väga hea meel, et valitsus on otsustanud omavalitsustele anda lisaraha selleks, et tõsta magistriharidusega lasteaiaõpetajate palku,“ ütles Voltri.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektori Jüri Võigemasti sõnul on omavalitsusliidud igati nõus sellega, et õpetajate palgakasv on jätkuvalt prioriteet.

Kohalike omavalitsuste täpne 2019. a haridustoetuse kasv, millest lõviosa moodustab õpetajate tööjõukulu toetus, sõltub ka õpilaste arvu muutusest ja selgub sügiseks. Läbirääkimised jätkuvad riigieelarve arutelude käigus. Eelarve kinnitatakse parlamendis eeldatavalt detsembris.

Taust:

• Riigi eelarvestrateegias on järgmisel neljal aastal kokku õpetajate palkade tõusuks planeeritud ligi 319 miljonit eurot.
• Õpetajate  prognoositav keskmine palk peaks järgmisel aastal olema vähemalt 1500 eurot ehk 9 protsenti kõrgem kui riigi keskmine, mis tähendab, et õpetajate miinimumpalk peaks RESi kokkuleppe kohaselt järgmisel aastal jõudma vähemalt 1250 euroni.
• Kokku on riigil üldhariduskoolide õpetajate töötasudeks järgmiseks neljaks aastaks kavandatud üle 1 miljardi euro.
• Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimisega alustati  aastal 2018,  riigieelarvest antakse kohalikele omavalitsustele aastatel 2019 – 2022 u 60 miljonit eurot.
• Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetust antakse kohalike omavalitsustele juhul, kui lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90 protsenti ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Mailis Reps: iga haridusvaldkonda suunatud euro toob mitmekordselt tagasi

Ülikoolide jaoks on emakeelne õpe oluline, kuid nad näevad siiski ka lähitulevikus inglise keele osakaalu mõningast kasvu kõrghariduses.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul annab uuring meile olulist tagasisidet kõrghariduse keelsuse kohta, mis aitab meil riigina paremini vastata kaasaegse ja muutuva maailma väljakutsetele. „Prorektorite ja õppejõudude seas läbi viidud uuring kaardistab eri õppekeeltega seotud kitsaskohti ning annab soovitusi edasisteks tegevusteks," selgitas Kärtner. Lisaks selgus, et sarnaselt Eestile otsib kogu Euroopa võimalusi rahvusvahelistumist ja rahvuskeele säilimist kõrghariduses tasakaalus hoida.

Viimase kümne aasta jooksul on ingliskeelne õpe kasvanud just teisel õppeastmel ning eri õppekavagruppides erinevalt. Analüüsist selgub, et ingliskeelse õppe laienemine on tingitud nii üliõpilaste vähenemisest, soovist parandada õpetamise kvaliteeti kui ka tasuta eestikeelsele kõrgharidusele üleminekust. Ingliskeelse õppe mahu kasvu tulemusena on märkimisväärselt kasvanud ka välistudengite arv.

Lisaks leitakse uuringus, et peaksime riigina olema avatud nii välisüliõpilastele kui ka -õppejõududele. Eesti tööturg vajab igast rahvusest hea eesti ja võõrkeelteoskusega haritud inimesi, seeläbi muutub ka Eesti majandust konkurentsivõimelisemaks. Ühiskonnas hakkamasaamiseks ja tööturul osalemiseks peab välisüliõpilastel  olema tagatud eesti keele õppimise võimalus ja eestikeelsetele üliõpilastele hea võõrkeelte oskus.

Uuring valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Rakendusuuringute Keskuse CentAR poolt. Intervjuud viidi läbi 2018. aasta märtsis. Uuringuga saab tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Tanel Ardali.

Samal teemal:

• Ilmub esimene eestikeelne rakubioloogia õpik
• Kaks algavat konkurssi väärtustavad eesti teaduskeele arendamist

Esmakordselt toimunud ürituse eesmärk oli koondada kõiki selle valdkonna praktikuid Eestis ja luua platvorm ühiskondlikuks diskussiooniks, mille eesmärk on tugevam ja turvalisem E-riik.

Konverentsi korraldaja Birgy Lorenzi sõnul oli tegemist Eestis viimase aja kõige suurema küberkaitse kogukonna kogunemisega. "Meie kõikide ühine eesmärk on tuua digitaalne ohutus ja küberturvalisus tavainimesele sammukese lähedamale, et kõikidel oleks infoühiskonnas mõnusam toimida,“ sõnas Lorenz.

Mis toimub küberruumis ja kas oleme valmis, kui tulevad ilmsiks küberruumi varjuküljed? Kas teame kõiki ohtusid, mida võib endaga kaasa tuua tehisintellekt? Kui palju peavad muutuma reeglid, kes kontrollib mängu küberruumis, kas turvalisus on võimalik?  

Küsimustele otsiti vastust juba avasõnavõtus. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm selgitas, miks Kaitseministeerium on ellu kutsunud võistluse „KüberNaaskel“ noortele kübertalentidele. „Tutvustada noortele küberkaitse valdkonda kui karjäärivõimalust, kui atraktiivset elukutsevalikut; valdkonda, kus teha oma ettevõtte. Kõige tähtsam Kaitseväele – kasutada võistlust kui värbamisplatvormi, leida kõige nutikamad pead, kes Eestis küberis võtta on,“ selgitas Kusti Salm.

"KüberNaaskli" lõppvõistlus toimuski samas konverentsi raames. Kevadel toimunud eelvooru 170 osalejast pääses lõppvõistlusele 50 noort. "KüberNaaskli" finaali edukaimatest osalejatest moodustatakse võistkond, kes esindab Eestit oktoobris Londonis toimuval Euroopa küberturvalisuse jõukatsumisel ning osaleb eelseisval USA Küberpatrioodi võistlusel.

Kusti Salm nentis ka, et sel suvel alustab tööd Eesti Kaitseväe küberväe juhatus. Tehnoloogia ja karjäärivõimalused tulevad seal sellised, mida üheski teises kohas Eestis pakkuda ei ole. Ka koostöö NATOGA küberkaitse vallas ja see, et Eestis on NATO Küberkaitsekeskus, peaks noori meelitama õppima just IT ja küberturvalisuse erialasid. 

Lauri Luht Riigi Infosüsteemide Ametist rääkis kübervaldkonna väljakutsetest ehk kas Eesti on valmis „jamadeks“. Ta selgitas, et infoturbel ja küberkaitsel on oluline vahet teha. Küberkaitse puhul räägime infoühiskonna keskkonna, ka füüsilise keskkonna kaitsmisest; infoturbe puhul andmete, sideliinide ja arvutite kaitsest. Aastatel 1990-2000 ei olnud põhjust küberohtude pärast veel muretseda, 2007-2013 oli küberkuritegevusel juba suur mõju riikide julgeolekule. Täna on küberkuritegevusel oluline mõju ühiskonna, riikide ja äri toimimisele, see võib mõjutada meist igaüht. „Küberkuritegevus ületab kordades füüsilist kuritegevust,“ tõdes Lauri Luht. Missugune oli aasta 2017 Eestis küberturvalisuse poolest? Kolmandiku võrra enam registreeriti intsidente; oli paroolilekkeid (s.h lekkisid ligi 3000 riigitöötaja meiliaadressid); ID-kaardi turvanõrkuse lahendamine; Euroopa Liidu eesistumise turvamine; e-valimised läksid edukalt (32% kõigist valijatest); võeti vastu küberturvalisuse seadus. 

„100-protsendilist küberturvalisust ei ole olemas – saab olla valmisolek. Rünnete taga olevate riikide tegevus tuleb teha kulukaks ja ebamugavaks. Väärtusta oma andmeid ja kaitse neid! Tänane turvaline lahendus vajab homme parandamist ja investeeringuid. Küberturve vajab süsteemsemat korraldamist,“ loetles esineja mõningaid küberkaitsega seotud momente. 

Krister Kalda TTÜ Mektoryst kõneles isesõitvatest autodest. Ta tutvustas ka teisi projekte, mis TTÜ tudengitel parasjagu käsil, näiteks staelliidiprogramm. Selle eesmärk on disainida, ehitada ja kosmosesse orbiidile saata usaldusväärne ja võimas nanosatelliit ning luua maajaam, kus opereerida ja suhelda satelliidiga. Satelliit saadetakse orbiidile 2019. aasta alguses. Programmis osalemine aitab üliõpilastel saada teoreetilisi ja praktilisi kogemusi, et valmistada neid ette tööks kõrgtehnoloogiaga. 

Teine on isesõitva auto ehitamine eesmärgiga, et septembris 2018 sõidab auto 450 meetrit TTÜ peamajast IT Kolledžini. Iseauto projektiga alustati juunis 2017. Tootma neid autosid ei hakata, eesmärk on pakkuda tudengitele praktilist tööd, koostöö teiste ülikoolide ja asutustega, arenguvõimalus õppejõududele. „See on inseneeria, integreerimise ja PR projekt,“ sõnas Krister Kalda. 

Kaugem eesmärk on muuta TTÜ linnak targa linna keskkonnaks. „Meie peamine huvi on
kasvatada kompetentsi, analüüsida sõiduki ja sõiduki, sõiduki ja infrastruktuuri vahelist kommunikatsiooni ja kommunikatsiooni inimestega. Samuti kuidas seda kõike tulevikus liikluses rakendada, et linn oleks turvalisem. Kas isesõitvad autod on turvalised? Tavaautodega 70% õnnetustest juhtub inimvigade tõttu, 30% on masina viga. Isesõitvatel autodel on õnnetused 100% inimvea tõttu juhtunud,“ sõnas Krister Kalda. 

Ja lõpetuseks katkend küberturvalisuse eksperdi Karen Burnsi ettekandest. Karen Burns on kõrghariduse saanud Londonis, IKT-sektoris töötanud üle 10 aasta, nõustanud Google´it, Teliat, Tallinna Linnavalitsust; ta juhib Kaitsetööstuse Liidu juhtimise töörühma. 

Tema nõuanded, kuidas end paremini tööelus küberrünnakute eest kaitsta: salasõna asemel kasuta fraasi; arvutid peavad olema turvalised: aktiveeritud Firewall ja AntiVirus tarkvara; mitte kunagi ei tohi laadida personaalset/tundlikku/ettevõtte infot keskkondadesse nagu DropBox, Google Drive jne krüpteerimata; ärge lükake tarkvara uuendusi edasi; ärge tehke ettevõttega seotud (finants)toiminguid avalikus WiFi võrgus; alati krüpteerige tundlik ja oluline info; rünnaku ohvriks langedes tuleks sellest teada anda RIAle ja PPA küberbüroole; kaheastmeline autentimine; koolitage töötajaid!

Konverentsil olid ka praktilise suunitlusega töötoad. Näiteks Peeter Marveti juhtimisel uuriti, miks kratid üldse IT-maailmas tegutsevad; kuidas omandada krati mõtteviis, et neile seeläbi paremini vastu seista ning millised õpimängud on olemas, et oma oskuseid legaalselt proovile panna.

Toomas Lepiku (TTÜ)  juhtimisel vaadati praktilist juhtumit, kuidas viia läbi digitaalset ekspertiisi WiFist pealtkuulatud andmete alusel. Samuti prooviti viipemaksekaardilt andmeid ära tõmmata ja leiti lahendusi enda kaitsmiseks. 

Fotod konverentsilt ja "KüberNaaskli" võistluselt. Autor: Edmund Mäll. Kõik konverentsi materjalid ja lingi järelvaatamiseks leiab siit. 

Piret Luik alustab oma artiklit toreda näitega laste rüselusest bussipeatuses, mis kaugemalt vaadates näeb välja nagu kiusamine, aga tegelikult on lõbus mänguline situatsioon sõprade vahel. Ta toob oma artiklis välja, et kiusamise uurimisele aluse pannud Norra psühholoog Dan Olweus on defineerinud, et kiusamise korral peavad olema täidetud kõik kolm kriteeriumi: 1) tegevus peab olema tahtlik, 2) korduv ning 3) sisaldama tasakaalutust võimusuhtes. Viimane neist tähendab, et kiusaja on ohvrist millegi poolest üle – ta kas on tugevam, kõrgemal positsioonil, omab enam toetajaid või kompromiteerivat materjali vms, mis tekitab ohvril tunde, et ta ei suuda end kaitsta või kiusajale vastu hakata. 

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Turvalist interneti päeva tähistab konverents "Parem internet algab sinust"
• Turvalise interneti teema on noortele oluline
• Nutiseadme kasutaja riskitaju on madal

Arutelupäeva avanud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand rõhutas Euroopa teadusraha parema kasutamise vajadust. “Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm muutuks oluliste valdkondade eesvedajaks, panustades neisse varasemalt rohkem vahendeid. Eestil on varasemast oluliselt paremad võimalused tänu eesistumisele kujundada Euroopa teaduse tulevikku,” sõnas Reimand. “Teadusvaldkondade prioritiseerimine ja vahendite täpsem suunamine aitab nendel valdkondadel saavutada arengueelist ja saada Euroopast rahalist võimendust. Eesti jaoks on selleks näiteks küberjulgeolek, personaalmeditsiin, biomajandus ja e-riigi võimalused,” lisas Reimand.

Eesti teadlased ja ettevõtjad on praegusest programmist Horisont 2020 taotlemisel olnud väga edukad võrreldes teiste riikidega, samas on murekohaks jäänud valdkonda laiemalt hõlmavate projektide elluviimine. Arutelul jõuti järeldusele, et Euroopa programmide vahendite veelgi edukamaks kasutamiseks on vaja arendada siseriiklikku koostööd nii teadusasutuste, valitsusasutuste, erasektori ja kolmanda sektori vahel. Lisaks rõhutasid osalejad, et Horisont programmist peab saama Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi loomulik osa, mis toetab rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö ning eesliini teadmiste ja rakenduste siirde kaudu Eesti ühiskonna arengut.

Juuni alguses avalikustas Euroopa Komisjon teadusvaldkonna programmi Euroopa Horisont eelnõu, mille järgi suunatakse teadusesse aastatel 2021-2027 ligi 100 miljardit eurot. Arutelu on korraldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri poolt selleks, et koos olulisemate partnerite ja ekspertidega arutada Eesti seisukohti uue programmi läbirääkimisteks. Koos järgnevate aruteludega kujunevad suve lõpuks Eesti seisukohad, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Baltimaade ülikoolid ühendasid CERN-i tegevusteks jõud
• Tallinnas uuritakse Eesti võimalusi Euroopa uues teadusrahastuse programmis

Üle Eesti toimuvatest malevatest saab osa 4523 noort. Malevas on võimalik omandada esimene töökogemus, tutvuda tööeluga kaasnevate õiguste ja kohustustega, osaleda karjääri- ja infoüritustel, külastada piirkondlikke ettevõtteid ja organisatsioone ning saada osa mitmekesistest ühistegevustest. Lisaks on võimalik osa võtta põnevatest innovatsioonimalevatest.

Noortemalevate korraldamist koordineerib Eesti Noorsootöö Keskuse. Keskuse direktor Edgar Schlümmer ütles, et malevate toetamine aitab väärtustada noorte esmaste töökogemuste saamist ja tööeluks valmistumist, õppida meeskonnatööd ja muuta oma suvi meeldejäävaks. 

"Sel aastal soovime lisaks ööbimisega ja ööbimiseta malevatele pakkuda täiendavat toetust innovatsioonimalevate korraldamiseks, et aidata kaasa uuenduslike ideede arendamisele, kaasaegsete tegevuste pakkumisele ja uute partnerite kaasamisele. Innovatsioonimalevate kaudu saavad malevakorraldajad noortele pakkuda nutikaid ja kaasaegseid töövõimalusi," lausus Schlümmer.

Loe lähemalt Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt.

Allikas: ENTK koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Lepingu kohaselt alustab 540 õppekohaga riigigümnaasium õppetööd hiljemalt 1. septembril 2022. aastal. Uue kooli nimeks saab Laagri Gümnaasium.

Koolihoone kerkib Laagri aleviku Kooli tänav 1 kinnistule. Samale kinnistule rajab Saue vald ka spordihoone. Riigigümnaasiumi ja spordihoone projekteerimisel ja ehitamisel teevad vald ja ministeerium koostööd.

„Riigigümnaasiumi rajamisega Saue valda parandame oluliselt selle piirkonna koolivõrku ning ühtlasi väärtustame elu suurlinna äärealadel,“ rõõmustas Haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Koostöö vallaga on olnud meeldiv ja tulemuslik. Täna, kooliaasta viimasel päeval kinnitasime veel kord, et tulevastel gümnasistidel saavad olema mugavad ja kaasaegsed õppetingimused,“ lisas minister.

Saue vallavanema Andres Laiski sõnul oli tänane allkirjastamine kinnitus sellele, et viie aasta jooksul on aetud õiget asja. „Laagrisse rajatav gümnaasium saab olema suurepärane hüppelaud meie kaheksa põhikooli õpilastele teel kõrgkooli.  Aga sama oluline on minu jaoks see, et tegemist on laiema piirkonna kooliga, mis hakkab uusi ja avaramaid võimalusi haridusteel pakkuma kõigile lääne-Harjumaa noortele,“ ütles Laisk. „Olen alati olnud nn lahusgümnaasiumite kontseptsiooni suur pooldaja ja mul on hea meel, et just Saue vallas leiab heas koostöös ministeeriumiga koha üks sellistest haridusmajadest“.

Saue riigigümnaasium on 20. riigigümnaasium Eestis ning kolmas Harjumaal. Vallas tegutseb seitse põhikooli ja üks keskkool. Õpilasi on kokku 2522, sh põhikooli õpilasi 2408, gümnaasiumi statsionaarse õppe õpilasi 114. Gümnaasiumihoone rajamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks saab Irina Putkonen
• Narva rajatakse riigigümnaasium

Innove e-teenuste valdkonnajuhi Dirgis Kaarlõpi sõnul on hea meel, et nii palju lapsevanemaid ja õpetajaid soostus arvamust avaldama. „Küsitluste eesmärk ongi teada saada õpetajate arvamus lasteasutuse töökeskkonna kvaliteedi kohta ning välja selgitada lastevanemate üldine lasteaiaga rahulolu. Saadud informatsioon on lasteaiale kindlasti oluline tagasiside, mille pinnalt saab lasteaed teha vajadusel muudatusi ning seada tulevikusihte,“ selgitab Kaarlõp.  

Rahuloluküsitlustes oli arvamust võimalik avaldada lapsevanematel, õpetajatel, abiõpetajatel ning õpetaja abidel. Küsitlus oli elektroonne ning seda sai täita nii eesti, inglise kui ka vene keeles. 

Küsitluste vastuste analüüsi põhjal annab Innove tagasisidet osalenud lasteaedadele ja nende pidajatele. Tagasiside on lasteaiapõhine ja esitatakse võrdluses riigi keskmisega. Üksiku õpetaja või lapsevanema vastuste kohta teavet ei anta. 2018. aasta tulemused edastatakse lasteaedadele ja nende pidajatele augustis. Nemad saavad seejärel lasteaia tulemustest informeerida lapsevanemaid ja õpetajaid.

Riiklikke rahuloluküsitlusi lasteaedades viib SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi esimest korda, katsetuslikud küsitlused toimusid aasta tagasi.

Lisainfo rahuloluküsitluste kohta

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Lisaks vaadatakse üle lasteaedade õppekava ja pööratakse rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate ettevalmistusse.

„On selge, et alushariduses – nagu see sõnagi ütleb – pannakse alus tulevikuks. Selleks, et kooli jõuaksid kõik võimalikult võrdsetel tingimustel, peame lastega tegelema hakkama võimalikult vara ja erilist tähelepanu pöörama vähekindlustatud lastele. Alusharidusse investeerimine aitab tulevikus vähendada laste mahajäämust ja ennetada võimalikke sotsiaalprobleeme,“ ütles minister Mailis Reps. „Pakume välja lahenduse, et alusharidus võiks tulevikus olla kohustuslik ning 20 tundi nädalas saaksid lapsed lasteaias käia tasuta. Muretsema ei pea need tublid lapsevanemad, kes soovivad ka edaspidi oma last kodus õpetada – see võimalus säilib ka edaspidi. Kuna muudatus on põhjalik, vajab selle väljatöötamine terviklikku lähenemist, üleöö midagi ei juhtu,“ lisas Reps.

Lapsi, kes praegu kuni kooliealiseks saamiseni lasteaias ei käi, on viimaste aastate lõikes keskmiselt kuni kümme protsenti. „Igal lapsel on võrdne õigus heale haridusele ja riigi ülesanne on see tagada. Neid, kes kõrvale jäävad, on meie hinnangul liiga palju. Eestile on tähtis iga laps,” ütles Reps.

Eesti keel võimalikult vara selgeks

„Lasteaialaste iga on parim aeg, et tähelepanu pöörata keeleõppele ja parandada vene- või muukeelsetest peredest pärit laste eesti keele oskust. Selleks plaanime täpsustada õppekava ja luua lasteaedadesse täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad, üks igasse venekeelsesse rühma. On oluline, et lapsed oleksid valmis soovi korral ka eestikeelsesse kooli edasi õppima minema,“ lisas Reps.

Praegu õpib vene kodukeelega lastest ligi pool keelekümbluses või eestikeelses lasteaias. Vene õppekeelega lasteaias käinutest jätkab õpinguid venekeelses põhikoolis 82 protsenti, keelekümbluses osalenutest 52 protsenti.

Elanikkonna toetus eestikeelse õppe laiendamisele on suur – ligi 80 protsenti nii eesti- kui venekeelsest elanikkonnast arvab, et eestikeelse õppega peaks alustama lasteaias. Kõige suuremaks takistuseks eesti- keelse õppe laiendamisel on seni olnud eesti keelt väga heal tasemel valdavate õpetajate puudus venekeelsetes ja keelekümbluslasteaedades.

Täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad luuakse lasteaedadesse aastatel 2019–2022. Kavandatud on tuua igasse venekeelsesse rühma eesti keele õpetaja, vahendid selleks on ette nähtud riigieelarve strateegias. Lasteaedadele võimaldatakse täienduskoolitus ja kaasaegsed õppematerjalid, mille aluseks on alushariduse õpetajate Euroopa mapp. Meetme eesmärgiks on toetada eesti keele õpetaja professionaalsust vene õppekeelega lasteaedades, et lapsed omandaksid eesti keele lasteaia lõpetamisel vähemalt A1 tasemel.

Tähelepanu õppekavale ja koolivalmiduse saavutamisele

Lisaks plaanitakse tulevase eelnõuga muuta koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava, kus kirjeldatakse ja seostatakse võtmekompetentse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega ning lapse arengu tulemustega.

Plaanis on, et alushariduse seaduses määratletaks alla 3aastaste ja 3-7aastaste laste alushariduse korralduse eesmärgid. Kava kohaselt tekib kohalikel omavalitsustel kohustus oma territooriumil elavate laste puhul senise 7. eluaasta asemel hakata arvestust pidama juba 3-aastaste laste kohta. Lisaks saavad koduõppel olevad lapsed käia koos vanemaga vähemalt kord aastas piirkondlikus lasteaias arenguvestlusel, et tagada lapse ettevalmistus kooliminekuks.

 Alushariduse kvaliteedi parandamiseks sätestatakse nõuded personalile ja laste rühmadele. Lapsehoius võib olla alla 3aastasi lapsi lapsehoidja kohta kuni viis. Kui lapsi on lasteasutuse alla 3aastaste rühmas täiskasvanu kohta üle viie, siis peab olema lisaks vähemalt üks õpetaja. Lasteaedade 3-7-aastaste laste rühmas, kus on loodud vaid üks õpetaja ametikoht ja lapsi on rohkem kui 10, peab olema lisaks abiõpetaja ametikoht.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Aaron Burden. 

Samal teemal:

• Lasteaiad astuvad järgmise sammu STEAM-oskuste õpetamises
• Naerul näoga Nõlvakule
• Animatsioon on lasteaedades jätkuvalt populaarne