Mailis Reps: iga haridusvaldkonda suunatud euro toob mitmekordselt tagasi


Avaldaja:Madli Leikop29. Aprill 2018

Märksõnad:

,

Kategooriad:Kasulik teada

Riigi eelarvestrateegias on järgmiseks neljaks aastaks haridus- ja teadusministeeriumi valdkondadesse planeeritud rohkem raha kui kunagi varem – üle miljardi euro aastas.

Võrreldes mulluse kokkuleppega lisandub aastatel 2019-2022 haridusse, teadusse, keele- ja noortevaldkonda üle 210 miljoni euro, kokku panustab riik nelja aastaga umbes 4,3 miljardit eurot.

„Haridus on Eesti riigi lipulaev ja meie kestmajäämise alus, on loomulik, et iga haridusse suunatud euro on tähtis ja toob mitmekordselt tagasi,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Kinnitan, et põhjust rõõmu tunda meil on. Õpetajaid ootab juba järgmisel aastal 100-eurone miinimumpalga tõus ja õpetaja prognoositav keskmine palk peaks 2019. aastal jõudma 1500 euroni, jätkub ka lasteaiaõpetajate palgatõus,“ ütles Mailis Reps.

Õpetajate miinimumpalk tõuseb 2019. aastal umbes 9 protsenti ehk jõuab 1250 euroni. Kokku panustab riik üldhariduskoolide õpetajate palgatõusuks 2019. aastal u 30 miljonit eurot. Õpetajate töötasudeks kokku on järgmiseks neljaks aastaks planeeritud üle 1 miljardi euro.

Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks panustab riik aastatel 2019-2022 60 miljonit eurot aastas, mis aitab kohalikel omavalitsustel tagada magistriharidusega lasteaiaõpetajatele palga vähemalt üldhariduskooli õpetaja miinimumpalga tasemel.

Erivajadustega õpilaste toetamine jätkub samuti.

Koolivõrgu uuendamisel jätkub riigigümnaasiumide ehitamine ja kohalike omavalitsuste toetamine põhikoolide korrastamisel. 2018 alustavad Viimsi, Rapla, Paide, 2019 Kohtla-Järve riigigümnaasiumid, renoveeritakse 14 põhikooli.

Teadusvaldkonna rahastus kasvas eelarvestrateegias kõigi valdkondade peale kokku üle 115 miljoni euro. „Mul on hea meel, et teaduse rahastamisel liigume õiges suunas, järjest kasvab baasfinantseerimise osakaal ning väheneb tähtajaline ja projektipõhine osa,“ ütles Reps. „Juba 2019. aastal on pool teadusrahast alusfinantseering.“

Teadus- ja arendustegevusse suunatakse järgmisel neljal aastal lisavahendeid kokku 115,4 miljonit eurot, sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas 60 miljonit. Sellele lisanduvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi summad. Kokku on teadus- ja arendusinvesteeringute rahastus aastatel 2019-2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas 659,65 miljonit eurot.

Kõrgkoolide palgafondi suurendamiseks eraldatakse 2019. aastal 4,4 miljoni, kogu nelja-aastase eelarvestrateegia perioodi jooksul kokku on see 17,6 miljonit eurot.                                                                                                                                                                                                                                             
Arhiivinduse valdkonnas alustatakse järgmisel aastal Rahvusarhiivi ja Rahvusraamatukogu tarbeks Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekteerimist, selleks on kokku planeeritud 1,3 miljonit eurot.

Taustainfo

Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. 

Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. 

Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. 

Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul. 

Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond. 

Allikas: HTMi info.