Uuring valmis Riigi Infosüsteemi Ameti ja Vaata Maailma SA tellimusel NutiKaitse 2017 projekti raames. Uuringutulemusi tutvustati huvilistele 21. novembril Tallinnas. Esmane sarnane uuring viidi läbi 2014. aastal. Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring puudutab nutitelefonide ja tahvelarvutite omamise ning kasutamisega seotud teadmisi, hoiakuid ning käitumist.

“Nutiseadmete kasutamine muutub järjest populaarsemaks, mistõttu on oluline rääkida ka nende seadmetega seotud turvalisest käitumisest. Uuringust selgub, et täiskasvanud küll käituvad turvalisemalt oma nutiseadmetes, aga nende riskitaju on madalam kui 2014. aastal  ja inimesed kipuvad mõtlema, et minuga kindlasti ei juhtu midagi,” ütles NutiKaitse 2017 projekti koordinaator ja Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo. 

Uuringus osales üle Eesti 503 last vanuses 6 kuni 14 aastat ja 1600 vastajat vanuses 15+. Isiklik nutiseade oli kokku 61%-l kõikidest vastanutest, isiklik tahvelarvuti 27%-l ja tahvelarvuti kasutamise võimalus (peres) 41%-l. Nii nutitelefoni kui tahvelarvuti puhul vastasid lapsed kõige rohke, et see on saadud kingituseks/preemiaks, 15+ sihtrühmas on nutiseade soetatud valdavalt kasutusmugavuse ja -võimaluste pärast.

Nutitelefoni kasutussageduses 15+ elanikkonna hulgas on näha selget tõusu: viiel kuni seitsmel päeval nädalas kasutab seadet 82% vastanuist (2014 – 72%). Tahvelarvuti puhul on märgata seadme kasutustiheduse langust.

Nutiseadmete kasutussagedus laste hulgas näitab positiivset suunda selles mõttes, et absoluutselt vaba kasutus igal ajal ja nii palju kui laps soovib näitab langust – nutitelefoni puhul (mõeldud on nutitelefoni kasutamist muudel eesmärkidel kui helistamine ja sõnumite saatmine) 70%-lt 57%-ni, tahvelarvutite puhul 42%-lt 39%-ni. Vähenenud on ka laste ligipääs nutiseadmest internetile igal ajal ja igas kohas. Nii et kui ühelt poolt võiks arvata, et vanemad piiravad laste nutiseadmes viibimise aega, siis teisalt nende huvi selle vastu, mis lapsed nutiseadmes teevad, on endiselt väike – 44% vastanud lastest ütles, et vanemad tunnevad huvi mõnikord, üsna harva (2014 – 48%); 17%, et väga sageli (2014 – 12%).

Milleks nutiseadet kasutatakse? 93% nendest vastanutest, kes omavad nutiseadet, kasutavad seda infootsinguks. Palju kasutatakse nutiseadet fotode ja videote tegemiseks, e-kirjade saatmiseks ja lugemiseks. Kasvanud on suhtlustarkvara kasutamine, postituste jagamine sotsiaalmeediasse, riigi e-teenuste kasutamine, veebipoest ostlemine. Positiivse trendina jagatakse vähem oma asukohainfot sotsiaalmeedias. 

86% vastanud lastest, kes omavad nutiseadet, kasutavad seda videote vaatamiseks ja muusika kuulamiseks. Järgnevad mängude mängimine, infootsing, suhtlus sõprade ja perega. Laste arusaam nutiseadme turvalisest kasutamisest on kasvanud: kui 2014 teadis 10% vastanuist, et suvalisi, tundmatuid asju ei maksa nutiseadmesse alla laadida, siis nüüd oli see protsent 19%. Teatakse ka, et võõrastele ei tohi isikuandmeid jagada ja et tuleb kasutada ekraanilukku, salasõna jne. 

Laste senised kokkupuuted küberkuritegevusega on valdavalt see, et nad on saanud kõnesid või sõnumeid imelikelt võõrastelt numbritelt, aga  73% vastas siiski, et nad ei ole küberohtudega üldse kokku puutunud (2014 – 64%). 15+ sihtrühmas vastati, et nad on saanud petumeile või petukõnesid, kus küsitakse juurdepääsu nendearvutile, sisselogimis- või isikuandmeid (sh panga- või maksuinfot) – 46% (2014 – 44%). 

Vaata uuringutulemusi täpsemalt siit. 

Loos on refereeritud uuringu põhitulemuste esitluse materjale. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa
• Gümnaasiumiõpilastele valmis küberkaitsekursus, aga sellest tuleb lastele rääkida juba esimeses klassis, sest muidu on hilja
• Professor õngitsemas: viis nippi oma andmete kaitsmiseks
• eSafety Label – e-ohutuse tunnusmärk koolile