Toetust taotletakse muuhulgas muusika- ja kunstihariduse kaasajastamiseks ja multimeediaoskuste arendamiseks.

„Eelmises taotlusvoorus rahastatu jõuab koolidesse uue õppeaasta alguseks, aga juba praegu näeme nende projektide pealt, et õpetajad ja koolide arengu eestvedajad on omandanud uue jõu. Koolide initsiatiiv õppimise ja õpetamise kaasajastamiseks on imetlusväärne,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. „Laekunud taotlustega otsitakse huvitavaid võimalusi õppimise ja õpetamise uuendamiseks. Nende abil muutub õppimine nii põnevamaks kui ka tõhusamaks,“ lisas Rillo.

Taotlusvooru esitati taotlusi muuhulgas muusika- ja kunstihariduse kaasajastamiseks, elektrivaldkonna oskuste uuendamiseks ning robootikahariduse ja multimeediaoskuste arendamiseks. Toetuse saajad selguvad suve lõpuks.

Riik toetab vähemalt kolme kooli koostöös õppevara ühiskasutuskorraldust. Toetust antakse ilma omafinantseeringu kohustuseta õppevara soetamiseks, õppematerjalide väljatöötamiseks, õpetajate koolitamiseks ja muude kaasuvate tegevuste elluviimiseks vähemalt kolme aasta jooksul. Oluline on toetada projekte, mille abil suureneb koolide omavaheline koostöö, jagatakse parimaid kogemusi ning kasutatakse erinevaid koostöövorme – eesti ja vene õppekeelega koolid või üldhariduskoolid ja kutsõppeasutused.

Ühe projekti maksimaalne toetus on 200 000 eurot. Toetust olid taotlema oodatud haridusasutuse pidaja, haridusasutus või selle huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus koostöös teiste haridusasutustega. Tegevuste elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Sarnane eelmine taotlusvoor lõppes möödunud aasta oktoobris, kui kokku esitati 50 taotlust 7 miljoni euro ulatuses. Neist toetati 2 miljoni euroga 12 projekti, kus osaleb kokku enam kui 70 kooli. Projektide käigus luuakse nii õpiklasse, õppematerjale, õpistsenaariume kui ka õpetajatele mõeldud lisamaterjale, mida kasutatakse uurimislaborites, õuesõppes, robootikaõppes kui ka innovatsioonile ja teadusele keskenduvates tegevustes.

Lisainfo taotlusvooru kohta on leitav sihtasutus Innove veebis.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Koole ja lasteaedasid toetatakse tehnoloogiliste seadmete soetamisel 240 000 euroga
• Avatud on taotlusvoor haridustee katkestanud täiskasvanute kooli toomiseks

Rakenduskõrghariduse lõpetajate osakaal aga kahaneb bakalaureuseõppe kasuks.

Uuringu järgi väheneb rutiinsemate raamatupidamistööde hulk ning arvestusala spetsialistidelt oodatakse üha enam võimekust tõlgendada erinevate andmestike põhjal organisatsioonide juhtimisotsusteks vajalikku infot. Raamatupidamise õppekohtade vähendamine kutsehariduses ning majandusarvestuse rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamine koos magistriõppe mahu säilimisega olid arvestusala uuringu olulisemad ettepanekud.

OSKA peaanalüütik Yngve Rosenbladi sõnul jagub küll magistrikraadiga lõpetajaid, kuid rakendusliku suunitlusega õppekohti jääb vähemaks. „Kuigi kõrgharidusse majandusarvestust õppima asunute arv ei ole viimastel aastatel muutunud, on vähenenud just rakenduskõrghariduse osakaal, mis ei ole tööandjate jaoks soovitatav arengusuund. Rakenduskõrgharidus on tööandjate seas hinnatud ka teistes valdkondades, kuid ometi väheneb õppijate arv oluliselt kiiremini kui bakalaureuseõppes," selgitas Rosenblad.

Kutsehariduses on OSKA uuringust lähtuvalt vastuvõetute arvu vähendatud. Kui 2015/16. õppeaastal oli raamatupidaja eriala kutseõppes 506 vastuvõetuga suuruselt teisel kohal, siis 2017/18. õppeaastal viiendal – 305 vastuvõetuga.

OSKA arvestusala uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et suurem osa neist on kas ellu viimisel (65%) või plaanitakse ellu viia (18%). Ligi viiendik ettepanekutest olid ka sellised, mida rakendada ei plaanita.

Uuringu koostamises osalenud arvestusala eksperdid said ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelust selgunud kitsaskohtade lahendamiseks täpsustati ettepanekute sisu ja vastutajaid.

2016. aastal valminud uuringus analüüsiti, milline on arvestusala tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: SA Kutsekoda pressiteade. 

Samal teemal:

• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam

Möödunud aasta novembris toimunud inseneeria karjääripäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis pakuti 7.-12. klassi õpilastele võimalust võistelda  Goldbergi masina ehitamises. Goldbergi masinaks nimetatakse seadeldist, mis koosneb paljudest lihtsatest mehhanismidest ja mis teostab väga keerulist teed pidi mingit väga lihtsat ülesannet. Võistlusmasinal pidi olema kümme elementi, tema tööaeg täpselt 30 sekundit ning siis pidi masin vabastama õhupalli.

Võistlusel osalenud kaheksast Goldbergi masinast täitis võistlusülesande kõige täpsemalt Võru Kreutzwaldi Kooli võistkonna masin. Uku Konsapi, Hanna-Liina Kunnuse, Hanno-Laur Kunnuse ja Karl Jakop Pintmanni ehitatud Goldbergi masin täitis oma ülesande 30,26 sekundiga. J. Poska Gümnaasiumi masin oli küll kiirem, kuid pisut liiga kiire, aeg 29,43 sekundit.

Preemiareis viis võistluse võitnud meeskonna Rootsi luksusautosid tootvasse Koenigseggi tehasesse Angelholmis, kus eksklusiivsete autode ehitajatena töötavad ka Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlased. Muljetavaldav oli näha oma silmaga, kuidas valmib rohkem kui 1,5 miljonit dollarit maksev superauto. Igasugune pildistamine tehases oli keelatud, isegi telefone ei tohtinud tsehhi kaasa võtta. Küll aga lubati fuajees luksusauto kõrval pilti teha.

Uku Konsap, Hanna-Liina Kunnus, Hanno-Laur Kunnus ja Karl Jakop Pintmann

Väga huvitavaks kujunes meie jaoks õhtu pärast tehase külastust, mil kohtusime Koenigseggi tehases töötavate eesti inseneridega. Just inseneridega kohtumine avas õpilaste jaoks inseneri elukutse põneva sisu. Emotsionaalselt haaravad olid nende jutud oma õpingutest, vormelite ehitamisest kooliajal, samuti tehnilistest uuendustest Koenigseggi tehases toodetavate autode juures. Inspireeriv oli nende siiras vaimustus oma erialast.

Inseneeria karjääripäev ja Goldbergi masina ehitamise võistlus toimus Tallinna Tehnikakõrgkooli programmi "100 sammu inseneerias" raames. Programm on loodud inseneri elukutse populariseerimiseks. Järgmine inseneeria karjääripäev ja kolmas Goldbergi masina ehitamise võistlus leiavad aset sügisel,  2. novembril 2018 Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Võru Kreutzwaldi Kooli võistkond soovib edu uutele Goldbergi masina ehitajatele Võrumaalt!

Evi Tarro, Võru Kreutzwaldi Kooli õpetaja. Autori fotod. 

Samal teemal:

• Võru Kreutzwaldi Kooli aasta tegu 2016 - robootikaring
• Võrumaa õpetajate metoodikapäeval jagati parimaid töökogemusi

Maikuu on maailma roheliseks võõbanud. Kes leiab kooliaasta lõpu kiirustaval ajal tee koolimajast (ja linnast) välja, kuuleb põhja poole suunduvate hanede kaagatamist, sookurgede ebamaiseid pasunaid, tihaste võistlevat tsiitsitamist, rästaste käristamist ning kuldnokkade ja veel mitmete orkestrantide rõõmsameelseid viletrillereid. Ka kägu on kohal ja ning mõjub oma korrapärase kukkumisega nagu rütmi loov masin muidu vabaimprovisatsioonilisel linnudžässikontserdil.

Värske Akadeemiake on sama mitmekesine kui linnukoor kevadel metsas, oma lemmiku leiab iga uudishimulik. Meie seekordsed üheksa õpilasuurimust võib jagada kolme improvisatsioonistiili vahel.

Neli uurimistööd on teemadel, mida võib koondada iseloomustuse alla „õppimise ja koolikeskkonna analüüs“. Kelli-Karita Jefimov on uurinud õpilaste arvamust kujundavast hindamisest Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Väga julge pealehakkamine ja huvitav töö, sest paljud õpetajadki nuputavad uuele õpikäsitusele üleminekul, mida kujundav hindamine nende õppeaine kontekstis tähendada võiks. Õpilastelt kujundava hindamise kohta arvamuse küsimine võib ehk õpetajatele mõne niidiotsa kätte anda. Kindlasti palju arutelu ja mõtteid tekitav uurimus, aga küllap on töö laiemaks eesmärgiks nii õpilaste kui õpetajate suund teadlikuma õppimisprotsessi suunas. See võiks olla ka  kolme teise kooliteemalise enesevaatlusliku uurimuse siht. Nende tööde autorid uurisid ärevushäiretele omaste tunnuste esinemist  Prantsuse Lütseumis ja Saku Gümnaasiumis (Susanne Rosenberg), digitehnoloogia kasutussagedust õpilaste poolt Läänemaa Ühisgümnaasiumis (Heigo Ankuhin) ja akadeemilist petturlust Tartu Tamme Gümnaasiumis (Grete Ilves). Ehk siis kas üks kool teeb ärevamaks kui teine, kui palju aega päevas veedab õpilane helendava ekraani lummuses ja mida õpilased ise spikerdamisest arvavad.

Kolm uurimust on küll teemade poolest nagu luik, haug ja vähk, (loodus, tehnoloogia ja sport), kuid küsimusepüstitus on kõigil erksalt originaalne ja lähenemine klassikaliselt akadeemiline. Mihkel Suija (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) tähelepanelik pilk on leidnud üles hariliku korpsambliku – kollase krobelise olluse puukoorel, rannakivil ja mujalgi, ja uurinud selle vetikast ja seenest koosneva sümbiontse eluvormi vetika poole hingeelu – on ta yin või hoopis yang? Joonas Salu samast koolist on küsinud, kui erinev on meie vaata et juba kehaosaks saanud mobiiltelefonide levi kvaliteet. Margit Kalk Ülenurme gümnaasiumist on kõrvutanud kergejõustikualade maailmarekordite sooritused nende alade ideaalse tehnika kirjeldustega ja küsinud, kas rekordid sündisid tehniliselt täiuslikult või mitte. Kirsi selle uurimuse tordile lisab kettaheite maailmarekordiomanik Jürgen Schult, aga mil viisil, seda lugege juba tööst endastJ

Kaks uurimust on kirjandusteemalised maiuspalad Andrus Kivirähki ja Jüri Tuuliku mahlaka-värvika loomingu austajatele vastavalt Janek Vaabi (Tallinna 32. Keskkool) ja Reet Koppeli (Saaremaa Ühisgümnaasium) sulest. Mida ütlevad kirjanikud lugejaile oma pea peale keeratud olukordade ja absurd-grotesksete tegelastega nende uurimuste autorite meelest, uurige juba ise!

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Loo autor on Pille Säälik

www.akadeemiake.ee

Teist korda toimunud Euroopa füüsikaolümpiaadil osales 115 õpilast 23 riigist. Eestlased naasesid Venemaalt mitme auhinnaga. Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru sai üldvõidu ja ka parima tulemuse eksperimendiülesandes. Narva Keeltelütseumi õpilane Konstantin Dukatš ja Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Karl Paul Parmakson said hõbemedalid (üldarvestuses vastavalt 18. ja 22. koha), Tallinna Reaalkooli õpilased Kaarel Kivisalu pronksmedali (üldarvestuses 42. koht) ja Robin Haljak aukirja.

Esimesel päeval uurisid osalejad eksperimendivoorus poorse membraani optilisi ja mehaanilisi omadusi. Teisel päeval lahendasid noored kolm teooriaülesannet: kolme kuulikese liikumisest kosmoses, solenoidi sees oleva vee keema ajamisest elektrivoolu mõjul ja kristalli energeetiliselt optimaalseimast kujust.

"Selle võistluse eripäraks on lühikesed ülesannete tekstid ja vähe alaküsimusi, mistõttu on nende lahendamine keerukam ja nõuab nuputajatelt suuremat leidlikkust. Olümpiaadile eelnenud treeningsessioonil Tartus harjutasid meie osalejad just seda tüüpi ülesannete lahendamist," sõnas õpilaste juhendaja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur Oleg Košik.

Euroopa füüsikaolümpiaad oli 28. maist 1. juunini Moskvas Venemaal. Akadeemilise komitee esimees oli Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda ja üks liikmetest Tartu Ülikooli füüsika instituudi spetsialist Eero Uustalu. Osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ja Eesti Füüsika Selts, toetasid CERN, Tartu linn ja Narva Keeltelütseum. Tulemustega saab tutvuda veebilehel http://eupho2018.mipt.ru/. 

Esimene Euroopa füüsikaolümpiaad toimus 2017. aastal Eestis Tartu Ülikooli teaduskooli eestvedamisel. Järgmisel aastal on võistlus Lätis.

Lisainfo:
Oleg Košik
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur
oleg.koshik@ut.ee

Eesti Ajaloomuuseum ootab kõiki 8–11-aastaseid teadmishimulisi lapsi 4.-5. juulil laagrisse "Mina ka arheoloogiks". Arheoloogialaager toimub Läänemaal Kurese külas juba teist aastat järjest. 

Tegemist on ainulaadse laagriga, kus lastel on võimalus koos tõeliste arheoloogidega osaleda arheoloogilistel väljakaevamistel. Väljakaevamisi jubib Eesti Ajaloomuuseumi arheoloog ja teadur Mati Mandel ja teadusdirektor Krista Sarv. Lisaks on kaasatud mitmeid vabatahtlikke arheolooge ja loomulikult ajaloomuuseumi haridustöötajad.

Vaata täpsemalt Eesti Ajaloomuuseumi kodulehelt! 

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi info. 

Üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Weeki tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. Programmeerimisnädala üritused kantaks ühtsele kaardile.

Uuri programmeerimisnädala kohta lähemalt.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline
• Martna Põhikoolis oli veebruaris kolm digisündmust
• Noored ehitavad Minecrafti virtuaalkeskkonnas tuleviku Baltikumi
• KoodiTund kutsub IT-huvilisi külalistunde andma

1. Lapsed ei sünni ettevõtjana, meie peame andma neile mõned tööriistad, mille kasulikkust on ajalugu kinnitanud - näiteks SWOT analüüs, turundusmeetmestik või eelarve koostamine.
2. Majanduslik mõtlemine kutsub väärtustama kõike loobumiskulu järgi. Sellega koos on vaja kaaluda võimalikke alternatiive ning avastada asenduskaubad. Õpime koolis vastama küsimusele, miks seda teen?
3. Ettevõtjad ja õpilased saavad majandusõppe programmi raames sageli kokku.
4. Noorest peast õpime äriplaani paika panema, arvutama praegust puhasväärtust, kulumit ja projekti siseintressi. Mida varem see selgeks saadakse, seda suurem kasu edaspidi.
5. Nõudluse ja pakkumise lineaarsete mudelite abiga on hea seletada tarbija ning müüja käitumist. Nende loogika järgi mõistame ümberringi toimuvat. Võiks teada, mis on oligopol, konkurents, monopson, tariifid, dumping, aktsiisid jne.

Nii arendamegi ühiskonda.

Henton Figueroa
Tallinna 21. kooli, Rocca al Mare kooli, Pirita Majandusgümnaasiumi (PMG), Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja Kristiine Gümnaasiumi majandusõpetaja ning ettevõtja. Tšiili aukonsul Eestis.

Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018. 

Fotol on (vasakult) majandusolümpiaadi 2017/18 komisjoni esimees Aljona Kantor, Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor, olümpiaadi võitja Oliver Olmaru, (Pirita Majandusgümnaasiumi 12. klassi õpilane, EBSi rektor professor dr Arno Almann, majandus- ja ettevõtlusõpetaja Henton Figueroa. Foto: Alisa Bostan.

Samal teemal:

• Majandusõpe kasvatab õpilastes ettevõtlikkust 

Kaheksa Baltimaade teadus- ja arendusasutuse poolt CERN-i peakontoris Genfis allkirjastatud memorandum on teaduskeskuse enam kui 60-aastase ajaloo jooksul ainulaadne, sest seni pole ükski teine riikide rühm sõlminud CERN-iga ametlikku lepet koostöö tihendamiseks.

29. mail loodud CERN-i Baltimaade koostöögruppi kuuluvad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Riia Tehnikaülikool, Läti Ülikool, Riia Stradiņši Ülikool, Kaunase Tehnikaülikool ja Vilniuse Ülikool.

Kolmest Balti riigist on Leedu juba CERN-i assotsieerunud liige ning Eesti ja Läti on esitanud oma sooviavaldused saada maailma juhtiva tuumauuringute keskuse täisliikmeteks. Liitumisprotsesside edukaks lõpuleviimiseks ning seejärel Eesti teadusasutuste ja ettevõtete ettevalmistamisel CERNi teadus-arendustöös ning tööstushangetes osalemisteks on oluline riiklik koordinatsioon ning huvirühmade omavaheline koostöö.

Koostöögrupi esimees on Riia Tehnikaülikooli professor ja CERN-i teadustöö assistent Toms Torims, aseesimees Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi asedirektor Mario Kadastik. 

„Baltimaade koostöögrupi loomine on signaal nii CERN-i juhtkonnale kui Balti regiooni poliitikutele, et regiooni teadus- ja arendusasutused on väga huvitatud koostööst CERN-iga. Näeme selles suurt potentsiaali kaasata koostöösse lisaks ka regiooni tööstust ning suurendada tudengite huvi reaalteaduste vastu. Baltimaade koostöögrupp ei ole loodud ainult teaduskoostöö edendamiseks vaid ka innovatsiooni ja tööstussuhete arendamiseks ning ka ühiste poliitiliste huvide eest seismiseks. See panustab kindlasti ka Eesti võimekusse CERN-i täisliikmena oma hüvede eest paremini seista,“ rõhutas aseesimees Mario Kadastik.

Järgmine CERNi Baltimaade grupi üldkoosolek kohtumine toimub septembris Tallinnas.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Samuel Zeller.

Samal teemal:

• Eesti teadusele, haridusele ja kultuurile avanevad uued andmeside võimalused 

4. juunil toimub Eestimaa südames juba kaheksandat korda väikeste kodu-uurijate tänupäev. Päev saab alguse kell 11.00 Türil Eesti Ringhäälingumuuseumis, kus ajalugu hästi tundvad Järvamaa mehed Juhan Sihver, Kaarel Aluoja ja Ründo Mülts kõikidele võistlusel osalenud õpilastele ning nende juhendajatele Türi linna ja muuseumit tutvustavad. Konverents põnevamate tööde tutvustamise, kiidukirjade jagamise ja uue uurimisteema väljakuulutamisega algab Paide Ühisgümnaasiumis kell 13.30.

Eesti Lugemisühing kuulutas koostöös Paide Ühisgümnaasiumiga 2017. aasta septembrikuus välja kaheksanda väikeste kodu-uurijate konkursi teemal „Meie pere 100 aastat tagasi“.

Eestimaa 100. sünnipäevale pühendatud urimistööde võistlusele saadeti täpselt 100 tööd. Oma perede ajalugu uurisid 3.-6. klassi õpilased kokku üheksast maakonnast – Saare-, Järva-, Valga-, Võru-, Viru-, Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Harjumaalt. Aastatepikkune kogemus näitab, et kodu-uurijate järelkasv tunneb huvi oma juurte vastu ning väärtustab eri põlvkondade vahelist sidet. Konkursile saadetud töödes kirjutavad õpilased, kui palju toredaid koosolemise hetki ja põnevaid lugusid pakkusid neile kokkusaamised ja vestlused vanemate ja vanavanematega.

Foto autor: Juhan Kolk. Pildil on Saaremaa inimesed vanavanaema Armilde Kolk ja noor kodu-uurija Laura Kolk uurimistöö intervjuud tegemas.

Tiina Kivimäe, Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja, võistluse korraldaja

Samal teemal:

• Algab kaheksas väikeste kodu-uurijate tegevusaasta
• Parimad väikesed kodu-uurijad selgunud