Lõppvõistlusele pääses eelvoorude põhjal 31 võistkonda 7. klasside arvestuses ja 35 võistkonda 5.-6. klasside arvestuses. Õpilased lahendasid loovus-, nuputamis- ja jah-ei vastusega ülesandeid. Noorema astme osalejad lahendasid ka ristsõna, mis kontrollis matemaatikamõistete tundmist. Viktoriin osutus võrdlemisi keerukaks, sest ükski meeskond ei vastanud kõikidele küsimustele õigesti.

7. klasside arvestuses jagasid esimest ja teist kohta Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Anna Haava nimelise Pala Kooli võistkonnad. Pärnu võistkonda kuulusid Emma Liisa Lõhmus, Kaisa Talts ja Kaspar Ojasoo, juhendas Piret Rõigas. Pala võistkonnas olid Imre Nõmm, Rasmus Lille ja Älis Tõnisson, juhendas Merle Müür. Kolmanda koha sai Keila Kooli võistkond Mari Meigas, Andeli Puusepp ja Kristofer Apri, juhendas Tiina Arrak.

5.-6. klasside arvestuses sai esikoha Tallinna Saksa Gümnaasiumi võistkond koosseisus Triin Erala, Liisa Pata, Holger Vatter ja Sander Saagpakk. Õpilasi juhendasid Ülle Gatski, Marju Johanson ja Rita Lehtpuu. Teise koha sai Gustav Adolfi Gümnaasiumi võistkond koosseisus Silka-Liis Same, Sten Martin Kalle, Lorete Müürsepp ja Johannes Erik Pajumaa, keda juhendas  Külliki Otsa. Kolmandaks tuli Tartu Veeriku Kooli võistkond koosseisus Kert Lelov, Marleen Tipka ja Grete Tsäro, juhendasid Reene Õigus ja Ülle Puusepp.

Võistluse tulemused ja ülesanded on kättesaadavad Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Matemaatikaviktoriini Nuputa korraldavad Tartu Ülikooli teaduskool ja Eesti Matemaatika Seltsi koolimatemaatika ühendus. Lõppvõistluse organiseeris Valgamaa ainesektsioon eesotsas Tõrva Gümnaasiumi õpetajatega.

Lisainfo:
Raili Vilt
Tartu Ülikooli teaduskooli metoodik
Tel 737 5521
raili.vilt@ut.e

Horisont 2020 jätkuprogramm ja Erasmus+ programmi eelarved peaksid Euroopa Komisjoni ettepanekul suurenema oluliselt.

“Euroopa Komisjoni ettepanek valmistab rõõmu,” tõdes minister Mailis Reps. “Eelarve läbirääkimised seisavad küll veel ees, kuid olen kindel, et suurem osa liikmesriike on Euroopa Komisjoniga sama meelt ning hindavad teaduse ja hariduse valdkondi väga kõrgelt. Eesti on juba nüüd väga edukas hariduse ja teaduse valdkonna vahendite kasutamisel, lisavahendid võimaldavad Eesti organisatsioonidel veelgi rahvusvahelist koostööd tihendada,” lisas Reps.

Tervitame Euroopa Komisjoni ettepanekut veelgi enam siduda ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) vahendite kasutamist koos struktuurireformidega. „Ühtekuuluvuspoliitika vahenditel on olnud väga suur roll Eesti ja ka Euroopa Liidu haridus- ja teaduspoliitika kujundamisel. Oleme kasutanud neid vahendeid näiteks koolivõrgu korrastamiseks ja riigigümnaasiumite loomiseks ning haridus- ja teadusvaldkonna e-teenuste arendamiseks, millega on meil soov jätkata ka järgmisel eelarveperioodil,“ sõnas minister Reps.

Eelarve ettepanek võimaldab suurendada ka ühe Euroopa edukaima programmi Erasmus+ laiendamist ja tugevdamist, mis võimaldab rohkem õpi-alast liikuvust ja koostööprojekte kõigil haridustasemetel ja noortevaldkonnas. “Eesti jaoks on oluline, et eelarves kajastuks meie eesistumise prioriteet – Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, mis loob uued võimalused noortele osalemiseks vabatahtlikus tegevuses, töö- ja praktikaprojektides ning solidaarsusprojektides,” sõnas Reps. Eesti toetab õpirände enamat toetamist teaduse, tehnoloogia ja teiste täppisteaduste valdkonnas. Eesti tähelepanu on suunatud programmides osalemistingimuste laiendamisele, et osaleda saaksid erinevad organisatsioonid, loomaks võimalused kujundada õpirändest õppe tavapärane osa.

Taustainfo

Euroopa Liidu mitme-aastane eelarve on Euroopa Liidu ühiskassa, kuhu panustavad kõigi 28 riigi maksumaksjad. See on mõeldud arengutõukeks ja uute tegevuste käimalükkamiseks. Euroopa Liit peab olema tugev ja stabiilne, tulevikku vaatav ning mitme-aastane eelarvekava peab aitama neid eesmärke saavutada. 

Esialgse ettepaneku kohaselt oleks EL kogu eelarve aastetel 2021-2027 1279 miljardit eurot, millest Erasmus+ programmile on ette nähtud 30 miljardit eurot (praegusel perioodil 14,7 miljardit eurot), Euroopa Solidaarsuskorpusele 1,26 miljardit eurot ning uuele konkurentsipõhisele teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammile kokku 97,6 miljardit eurot. 

Eesti on hea näide, kuidas Euroopa Liitu kuulumine on märkimisväärselt toetanud riigi arengut. Eesti on alates Euroopa Liiduga ühinemisest olnud suurimaid kasusaajaid Euroopa Liidu ühisest eelarvest. Aastaks 2020 oleme saanud kasutada eurotoetusi kokku 7,2 miljardit eurot, sealjuures ainuüksi Horisont 2020 programmist on Eesti saanud 100 miljonit eurot. Oleme üks kiireima kasvuga Euroopa Liidu piirkondi: SKP elaniku kohta (ostujõudu arvestades) on kasvanud 54%-lt Euroopa Liidu keskmisest 2004. aastal 75%-le 2017. aastal. Siiski, ka järgmisel eelarveperioodil saab Eesti kordades rohkem tagasi, kui Euroopa Liidu eelarvesse sisse maksab. Samas Eesti muutub samm-sammult abisaajast abiandjaks. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Kõikide võistlusalade esikolmiku tulemustega saate tutvuda siin: http://noormeister.ee/uudised/.

Külastajate jaoks kujunes kahepäevane üritus väga meeldejäävaks, kus kõrgeima hinnangu saigi just võimalus ise tegevustele käed külge panna ja näha erinevate ametite köögipoolt. Lisaks „Noore meistri“ tiitlitele selgitati välja ka Eesti parim noor-DJ.

Festivalil leidus põnevaid töötubasid oskuste avastamiseks ja arendamiseks. Noori nõustasid kohapeal karjäärispetsialistid nii hariduse kui ka tööturu teemal. Esindatud oli 25 kutse- ja kõrgkooli. Oma edulugu oskuste maailmas tutvustasid 20 kutse- ja üldhariduskoolide õpilasfirmat, kes kohapeal ka enda toodangut müüsid. Kahe päeva olulisemateks sündmusteks olid paarisaja kutsekooli noore 31 erineva eriala mõõduvõtud, kus selgitati välja noored meistrid. Selle tulemusena valmis kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul – sada noort meistrit, kes on valmis oma oskustega tööturul olulist lisaväärtust pakkuma.

Foto: Erlend Štaub

Noorte seas aitas melu luua „Padjaklubist“ tuntud särtsakas päevajuht Kristel Aaslaid koos säravate esinejatega ja meeleoluka lavaprogrammiga. Üritusest tegi ülekannet ka Karl Vilhem Valter, kes võttis kaheks päevaks üle ürituse Instagrami konto @oskustegatulevikku. Kohapeal toimus põnev mäng, kus  peavõiduks oli kummalgi päeval uus iPhone 7. Koos paljude teiste esinejatega astus lavale ka noorte seas populaarne räppar Arop.

Allikas: SA Innove. 

Samal teemal:

• Kristel Aaslaid kutsub noori oma oskustele rohkem tähelepanu pöörama
• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam

Innove e-teenuste valdkonnajuhi Dirgis Kaarlõpi sõnul on uuringu eesmärk välja selgitada lapsevanemate ja õpetajate rahulolu lasteaiaga. „Küsimustikega kogutud andmeid kasutatakse lasteaedadele tagasiside andmiseks õpetajate töökeskkonna kvaliteedi ning lastevanemate lasteaiaga rahulolu kohta,“ selgitab Kaarlõp. 

Lasteaiad edastavad Innovest saadetud küsimustiku veebilingid lapsevanematele ja õpetajatele. Küsitlustele saab vastata elektroonselt, endale sobivas kohas ja ajal. Küsimustikku on võimalik täita nii eesti, inglise kui ka vene keeles ning selle täitmine võtab aega umbes 20 minutit.

Küsitluse vastuste analüüsi põhjal annab Innove tagasisidet osalenud lasteaedadele ja nende pidajatele. Tagasiside on lasteaiapõhine ja esitatakse võrdluses riigi keskmisega. Üksiku õpetaja või lapsevanema vastuste kohta tagasisidet ei anta. 2018. aasta tulemused edastatakse lasteaedadele ja nende pidajatele augustis. Nemad saavad seejärel lasteaia tulemustest informeerida lapsevanemaid ja õpetajaid.

Riiklikke rahuloluküsitlusi viib SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi teist korda, esmakordselt toimusid küsitlused aasta tagasi.

Lisainfot küsitluse kohta leiab Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Üldhariduskoolide rahuloluküsitlustes osales kokku 51 000 õpilast, õpetajat ja lapsevanemat

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679 (ingl. k General Data Protection Regulation, GDPR) sätestab reeglid isikuandmete töötlemiseks ja füüsiliste isikute isikuandmete kaitseks. 25. maiks 2018 peavad õppeasutused olema veendunud, et nad järgivad isikuandmeid töödeldes üldmäärust. Andmete töötlemise nõuetelevastavuse eest haridusasutuses vastutab iga haridusasutuse juht ja haridusasutuse pidaja.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koordineerimisel on valminud ülevaatlik juhendmaterjal, mis aitab selgitada, mida üldmäärus koolide ja lasteaedade jaoks kaasa toob ja kuidas tagada nõuetele vastavust. Juhendmaterjali leiab HITSA kodulehelt: https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/gdpr-isikuandmete-kaitse-uldmaarus.

Juhendmaterjali väljatöötamises osalesid FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila, HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu.

Juhendmaterjali tutvustamiseks viib HITSA 15. mail kell 18-19 läbi tasuta veebiseminari, kus materjali koostajad selgitavad lähemalt isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid, toovad välja olulisemad tegevused, millest alustada ning vastavad tekkinud küsimustele. Huvilistel palume end veebiseminarile registreerida siin: http://koolitus.hitsa.ee/training/1662. Veebiseminar on HITSA kodulehel hiljem ka järelvaadatav. 

Üldmääruse rakendamisel soovitame täiendavalt tutvuda juhendmaterjalidega Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel http://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/euroopa-andmekaitse-reform ning samuti saab tekkivate küsimustega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole infotelefonil või e-posti teel: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/kontaktid-nouandetelefon. HITSA ei paku isikuandmete kaitse alast nõustamist.

Foto: Unsplash, Tirza van Dijk.

Samal teemal:

• Tootmises tekkivad tundlikud digiandmed vajavad kaitset
• Mõtteid interneti päevalt 2018

Täpsemalt seda just proovitaksegi, kas välja pakutud keskkond sobib tunnis kasutada või mitte. 

„Maailmas on nii palju põnevaid veebikeskkondi, koos on ka põnevam katsetada. Me ei tea, mis sobib Eesti õpetajale ja õpilasele, aga saame seda koos välja selgitada,“ sõnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kes on ka üks projekti eestvedajatest. 

Katsetamist vajavad keskkonnad (juba katsetatud samuti) ning tegutsemisjuhised leiab Koolielu portaalist https://koolielu.ee/info/readnews/552389/tule-testi-uusi-veebikeskkondi. Algul plaaniti, et projekt kestab umbes kuu, aga õpetajate soovil jätkub katsetamine käesoleva õppeaasta lõpuni. See jätab rohkem aega tegutseda koos õpilastega ja tunnis keskkonnad järele proovida, mida paljud õpetajad on ka juba teinud. Tartu  Kutsehariduskeskuse õpetaja Anne Krull kinnitas veebiseminaril samuti, et õppijate kaasamine katsetamisse on hea, õpetaja näeb, kuidas õpilased keskkonda kasutavad, mis on nende jaoks plussid ja miinused. 

Ingrid Maadvere sõnas, et katsetatavate keskkondade kohta juhendeid praegu ei ole, aga kui on näha, et uutest keskkondadest mõni läheb rohkem kasutusse, siis tehakse ka eestikeelne juhend. „Ei ole mõeldud, et kõiki nimekirja pandud veebikeskkondi tuleb põhjalikult proovida, kui on näha, et asi ei sobi, siis ei sobi ja võtame järgmise,“ ütles Maadvere. 

Mõned näited

Õpetajad Aimi Jõesalu ja Anne Krull katsetasid keskkonda Sli.do (https://www.sli.do/ ). Keskkond aitab kuulajaid kaasata näiteks kiire küsitluse, küsimuste saatmise, sõnapilve moodustamise vms tegevusega oma nutivahendis. Aimi Jõesalu hindas heaks kasutamise lihtsust, Anne Krull sõnas samuti, et konverentsidele sobib Sli.do väga hästi, samuti sobib ühekordse õpisündmuse puhul (näiteks kiire sõnapilve moodustamine omadussõnadest eesti keele tunnis). Kui õpetaja tahab anda ülesandeid, mis vajavad lahendamiseks aega, siis Sli.do ei sobi. Samuti ei pruugi tundi sobida see, et küsimusi saab esitada anonüümselt – ikka leidub õpilasi, kes tahavad palju nalja teha...

Anne Krull katsetas infograafika loomiseks mõeldud keskkonda Venngage (https://venngage.com) ja jäi väga rahule. Kahju ainult, et tasuta saab teha viis asja, seejärel läheb keskkonna kasutamine tasuliseks. Keskkond sobib ka e-raamatute tegemiseks, seegi oli katsetaja jaoks suur  pluss. 

Esitluse saab meeldejäävaks disainida ka keskkonnas Hypersay (https://hypersay.com) . „Kui oled oma esitluse üles laadinud, saad iga slaidi juurde lisada video või veel teksti, ka küsimusi. Mina andsin õpilastele ülesande teatud teemal teha interaktiivne esitlus või esitlus ja test. Paljudele meeldis, et testi sai teha kohe slaidide juurde, sai küsimused lisada,“ sõnas Anne Krull. 

Programmeerimiskeskkonna Made with Code (https://www.madewithcode.com/) valis Ingrid Maadvere välja sellepärast, et seal oli ülesandeid, mis võiksid meeldida tüdrukutele. Õpetaja Inge Lahtmets võttis Made with Code´i katsetada 2. ja 4. klassis ning jäi üldiselt rahule. „Pluss, et keskkond on väga mänguline, tekitas õpilastes elevust. Sobis rohkem teisele klassile kui neljandale. Miinus, et õpilaste jaoks oli inglise keel kohati keeruline mõista. Proovida tasub,“ tegi Inge Lahtmets kokkuvõtte.  

Katsetused jätkuvad. Vaata Koolielu portaalist lähemalt! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Oma kätega tehtud nutilabor Lillekülas
• Martna Põhikoolis oli veebruaris kolm digisündmust

Balti informaatikaolümpiaadil osales 62 õpilast Taanist, Eestist, Soomest, Saksamaalt, Islandilt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast ja Rootsist. Kahel võistluspäeval lahendasid noored kokku kuus programmeerimisülesannet, mille lahendusena tuli kirjutada arvutiprogramm ja leida testsisendandmeid kasutades korrektne vastus. Kõige keerukamaks osutus ülesanne, kus sai suures kastis võtta piiratud hulga mullaproove ja nende põhjal tuli leida koht, kus lemmikloomast vihmauss end kõige paremini tunneks.

Olümpiaadi üldvõitjaks tuli Gediminas Lelešius Leedust. Kuuest eestlasest oli parim Richard Luhtaru, kes sai üldarvestuses kaheksanda koha ja hõbemedali. Luhtaru võitis vaid päev varem Tallinnas lõppenud Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadil esimese koha.

Tulemuste põhjal valiti septembris Jaapanis toimuvale rahvusvahelisele informaatikavõistlusele Eestit esindama Richard Luhtaru ja Toomas Tennisberg Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Martin Širokov Tallinna Tehnikagümnaasiumist ja Andres Alumets Sauga Põhikoolist.

"Olümpiaadiks ettevalmistuse osas toimub pidev võidurelvastumine, kavad muutuvad põhjalikumaks ja ülesanded raskemaks. Sel aastal sai parima tulemuse Leedu, kus on viimasel aastal väga põhjalikult koondise ettevalmistamisega tegeletud," sõnas Eesti võistkonna juhendaja Targo Tennisberg.

Balti informaatikaolümpiaadi tulemused on kättesaadavad veebilehel https://boi2018.progolymp.se/.

Eesti võistkonna osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Targo Tennisberg
Eesti võistkonna juhendaja
targot@gmail.com

Kõrgkool plaanib avada terviseteaduse magistriõppekava, mis hakkab asendama õe põhiõppele järgnenud ühe aasta pikkust eriõe õpet. Magistriõppekava valmis koostöös Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli, Eesti Õdede Liidu, tööandjate ning vilistlastega.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkari selgitusel on õppekava eesmärgiks luua võimalused teadmiste süvendamiseks terviseteaduses, tagada valmisolek tööks eriõena interdistsiplinaarses meeskonnas ja iseseisvalt, teha uurimis- ja arendustööd ning jätkata õpinguid doktoriõppes. Magistriõppesse õppima asumise eelduseks on kõrgharidus õe või ämmaemandana.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden lisas, et õppekava avamine on olnud kaalumisel juba aastaid ning ettevalmistusprotsessis on olnud märksõnaks koostöö. „Magistriõppekava loomine ei ole eesmärk omaette. Oluline on sisuline areng ja kasvamine ning ma arvan, et oleme valmis liikuma uuele tasemele,“ tõdes Preeden.

Magistriõppekava hindamiskomisjoni kuulusid Ruud Heijnen (Zuydi Ülikool), Josette Denekens (Antwerpi Ülikool), Margus Viigimaa (Tallinna Tehnikaülikool) ja Samin Sedghi Zadeh (Turini Ülikool) ning Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) kõrghariduse hindamisnõukogu toetas õppekava avamist. Vastuvõtt magistriõppesse algab siis, kui EKKA tagasiside on saanud heakskiidu Haridus- ja Teadusministeeriumilt ning Eesti Vabariigi Valitsus on andnud kõrgkoolile magistriõppe läbiviimise õiguse.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool tegi erivajadustega lastele arendavaid kingitusi

AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk sõnas, et keskuse eesmärk on pakkuda oma külastajatele pidevalt põnevaid näitusi. 2014. aastal toodi Eestisse näitus maa peal elanud dinosaurustest, nüüd on nende sauruste kord, kes elasid veel rohke aastaid tagasi veekogudes.

„Meie näitusel saavad külastajad ülevaate sellest, millised olid ürgmere asukad. Samas pakub uus näitus ka ajaloolise võrdlusvõimaluse, sest 400 miljoni aasta vanuste roomajate kõrval võib näha ka selliseid loomi, keda Maal tänapäevalgi kohtab,“ rääkis Kolk. 

Ta lisas, et saalides olevad elusuuruses meresaurused liigutavad, teevad häält ja tekitavad külastajas tunde, et ta viibibki päris ürgaegses merepõhjas.

Näitus toomine Tartusse oli AHHAA jaoks pikk protsess. Kolgi sõnul nähti näituse toomisel vaeva peaaegu kolm aastat ja omanikega kohtuti nii Euroopas kui Aasias.

„Meie juurde – ja ühtlasi esimest korda Euroopasse – tuleb näitus esimest korda. Tegemist on tõelise superstaar-näitusega, sest tehniliste nõuete loetelu, mis rendinäitusega kaasnes, pani näituse üles seadmise eeltingimused peensusteni paika. Muuhulgas oli seal kirjas, mitu pudelit limonaadi on vaja tuua tehnilisele personalile,“ rääkis Kolk.

„Meresauruste näitus on kogu maailma mõistes tipptasemel ja teist selletaolist ei leidu,“ lisas juhatuse liige. 

Oma olemuselt on näitus mõeldud kõikidele vanusegruppidele, sest meresaurused vaimustavad ühtemoodi nii väikeseid kui suuri külastajaid. Seega on see kohane kõigile, kellele elusloodus selle ajalugu vähegi huvi pakub.

Näituse “Ahhaa, meresaurused” lõid Argentiina paleontoloogid Sebastian Apesteguia ja Adrian Giacchino ning see jõuab Eestisse esmakordselt. Näituse omanik on Aurea Exhibitions. Näitus jääb teaduskeskuses AHHAA avatuks 4. novembrini.

Allikas: teaduskeskuse pressiteade. Fotod: Mathis Bogens. 

Samal teemal:

• AHHAA tutvustas muusikanädalal Euroopa teadusprojekte

Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadil osales 82 õpilast Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist ja neist 10 külalistena Saudi Araabiast. Noored lahendasid kahel päeval üheksa ülesannet, mis olid seotud ka igapäevaeluga. Näiteks tuli õpilastel aru saada kiiruskaamera tööpõhimõttest, ennustada ilmakaardi põhjal ilma ja välja selgitada elektroonikaskeem tundmatus karbis, mida ei saa avada.

Rahvusvahelisel võistlusel jagati auhindu kolmes kategoorias. Välja anti kolm kuldauhinda, üheksa hõbe- ja 18 pronksauhinda. Olümpiaadi üldvõidu sai eestlane Richard Luhtaru Hugo Treffneri Gümnaasiumist, teise koha soomlane Aleksi Kononen ja kolmanda koha Björn Magnusson. Hõbeauhinna said eestlastest Konstantin Dukatš, Kaarel Kivisalu, Robin Haljak, pronksauhinna Karl Paul Parmakson, Nikita Poljakov, Krister Kasemaa, Kaarel Paal ja Adrian Kirikal.

Tulemuste alusel valiti osalejad juulis Portugalis toimuvale rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile. Eestit esindavad Richard Luhtaru, Konstantin Dukatš, Kaarel Kivisalu, Robin Haljak ja Karl Paul Parmakson.

"Oli väga hea meel näha nii paljusid osalejaid ja suurt huvi olümpiaadi vastu. Võistlus oli tasavägine ja esimesed kolm kohta jagunesid kolme riigi vahel. Ülesanded olid keerulised ja on uhke tunne, et üldvõitjaks on eestlane," lausus üks olümpiaadi korraldajatest Moorits Mihkel Muru.

Olümpiaadi tulemused on kättesaadavad lehel https://www.ioc.ee/~kalda/ipho/es/.

Kuueteistkümnendat Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli teaduskool. Koostööpartnerid ja toetajad olid Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Swedbank Eesti peadirektor Robert Kitt, AS SEB Pank, Tallinna Teaduspark tehnopolis, SK 100, MAOL ry, Soome haridusamet, Jyväskylä Ülikool ja Läti Riiklik Hariduskeskus.

Lisainfo:
Moorits Mihkel Muru
Tel 5303 5647
moorits.mihkel.muru@ut.ee