Makeblock MakerSpace laborilahendus on terviklik mehhatroonika-robootika platvorm. See sobib integreerituse ja komponentide poolest nii gümnaasiumitele, kutsekoolidele, ülikoolidele kui ka teaduslaboritele. 

Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogi Meeri Silla sõnul oli tema peamine ülesanne kirjutada projekt. „Koolile tehti ettepanek, kas soovime Makeblock MakerSpace labori asutada. Selle probleemi, kust leida ruumid, me lahendasime, ja otsustasime, et teeme kompleksi, mis on mõeldud kogu koolile – teeme  nutilabori ja toome kõik robootikaasjad, mis seni olid klassides laiali, ühte kohta kokku.“ Makeblock MakerSpace´i kohta ütles ta, et see on robootikakomplekt, mis eeldab kasutajalt rohkem loovust. „Robootikakomplektis on tavaliselt ühes kastis kõik vajalik koos, siin on erinevad kastid: ühes mootorid, teises ehitusdetailid, kolmandas rattad jne. Kui ehitama hakkad, tuleb igast kastist valida õige asi, kokku panna, programmeerida ja käivitada.“

Projekti #EduInnoLab käigus luuakse innovatsioonilaborid kaheksasse pealinna haridusasutusse. Laboritesse koondatakse teadmised ja oskused, kuidas uuenduslikke seadmeid ja meetodeid õppetöös rakendada. Kõik see aitab kaasa STEAM-ainte õppimisele ja õpetamisele, et tehnilised alad noori ikka huvitaksid ning tehnoloogia toetaks loovuse arengut. (STEAM: S – Science/ teadus; T – Technology/tehnoloogia; E – Engineering/inseneeria; A – Art/kunst; M – Mathematics/matemaatika.) Projektis osalevad Tallinna Kullatera Lasteaed, Tallinna Liikuri Lasteaed, Tallinna 21. Kool, Tallinna 53. Keskkool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium ning Tallinna Südalinna Kool. 

Lilleküla kooli nutilabori sisutas Makeblocki robootikavahenditega firma Inspaly, labori kujundasid ja disainisid kolm 11. klassi tüdrukut uurimistöö raames prkatilise tööna. Elis Savisaar tegeles sisekujundusega, Hanna Pentsa graafilise disaini ja Lisanna Soots värvilahenduste ja värvimisega. Uurimistöö juhendajad olid õpetajad Annika Linnas ja Kai Pertel. Töid tegid tüdrukud põhiliselt peale koolitunde, aga ka vahetundidel. Kui tööd alustati, ei olnud olemas muud kui kaks tühja (akendeta) ruumi ja robootikakomplektid kooli peal laiali. 

Hanna Pentsa: Jaanuaris pakuti kõigile 11. klassi õpilastele võimalust uurimistöö sellel teemal praktiliselt ära teha, meid kolme huvitas see kõige rohkem. Graafiline disain tähendab, et kujundasin viited klassi seintel ja väljaspool klassi nutilabori seinal, vaheuksed, klassiukse. Kujundasin ka mõttenurga: pirn sümboliseerib mõtet, idee sündi. Saad kohe sinna ka kirjutada, sest pirn on tahvlivärviga tehtud. Jooned seintel innustavad õpilast: mõtle kaugemale, mõtle kastist välja. Hammasratta kujund seinal on peamine tahvel selles ruumis, mõeldud õpetajale. Kasutasin tahvlivärvi ja magnetvärvi. Teises ruumis on kolm laudkonda, igal oma tahvel, kiibikujuline, samuti tahvli- ja magnetvärviga tehtud. 

Lisanna Soots: See oli päris mahukas töö, paari kuuga kõik välja mõelda ja teostada. Sain Hannalt mustvalged kujutised, tegin nendele nendele värvilahendused ja värvisin seintele. Lisaks mööbli värvilahendus ja mööbli värvimine. Et ruumid on suhteliselt madalad ja akendeta, otsustasin seinad valgeks värvida ja põranda äärde lisasin värvitriibu, et mulje jääks avaram. Kasutasin erksamaid värve, võtsin  eeskujuks Makeblocki logo värvid, Kott-toolid olid enne kasutuses, sealt võtsin rohelise ja oranži. 

Elis Savisaar: Mööblidetailid anti ette, pidin need ära kasutama ja mõtlema, millist mööblit ja mis mõõdus tuleb juurde tellida. Kui kõrge peaks olema tool, kui kõrge laud, kuhu paigutada 3D-printer, kuhu tulevad mõttenurgad jne. Alguses intervjueerisin õpetajaid, kes ütlesidki, kas nende õpilased eelistavad töötada püsti seistes või istudes, mis meeldib väiksematele, mis suurematele. Väikesed tegelevad rohkem legodega, selleks on vajalik madalam laud ja tool. Kõrgema laua ümber peab mahtuma 12-14 õpilast. Kõrgemale lauale saab panna ka suure matt-aluse. Arvutasingi välja kõik vajalikud mõõdud ja kogused. 

Nutilabor on juba aktiivselt kasutuses, aga õpetaja Meeri Sild loodab, et ajapikku hakkavad siin tunde andma kõik aineõpetajad. Robootikat saab ju aineõpetusega hästi siduda. Küsimusele, miks üldse robootikat õppida, vastavad tüdrukud, et tehnika ju areneb. Kes teab, võib olla tulevad just siit nutiklassist tulevased kuulsad insenerid. Robootika arendab loogilist mõtlemist ja robotid teevad elu lihtsamaks. Ja nad oleksid ise ka nõus nooremaid õpilasi juhendama. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoor
• Lasteaiad astuvad järgmise sammu STEAM-oskuste õpetamises
• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline