Lingvistikaolümpiaadil osales 38 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast. Noortel tuli välja selgitada Paapua Uus-Guineas kõneldava huli keele arvusüsteem, lahti murda Filipiinidel kõneldava hanunoo keele kirjasüsteem, analüüsida mandžukeelseid lauseid ja mõista, kuidas klassifitseerivad objekte Loode-Amazonases kõneldava murui keele esindajad. Kaugete keelte kõrval oli ülesanne ka liivi keelest, kus õpilased pidid aru saama, mida on sugulaskeeltes sarnast ja mida erinevat.

Esimese koha sai Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Hant Mikit Kolk, teise koha Vanalinna Hariduskolleegiumi 12. klassi õpilane Karl Gustav Gailit ja kolmanda koha samuti Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Loona Volke. Esikolmik ja neljanda koha saanud Martin Puškin Tallinna Inglise Kolledžist esindavad juulis Eestit rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Prahas.

"Käesoleva aasta võistlus läks hästi. Eriti hea meel oli kuulda, et osalejad pidasid ülesandeid põnevaks. Meie eesmärk ongi näidata, mida huvitavat on maailma keeltes, pakkuda äratundmis- ja avastamisrõõmu," selgitas olümpiaadi žürii esimees Miina Norvik. "Kuna koolis lingvistikat eraldi ainena ei ole, siis aitavadki selline võistlus, suvine treeninglaager ja auhindadena jagatud keeleraamatud laiendada õpilaste silmaringi maailma keelte osas."

Lingvistikaolümpiaadi tulemused on avalikustatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/lingvistikaolumpiaad.

Võistlust korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, maailma keelte ja kultuuride kolledž ning teaduskool. Toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:
Miina Norvik
Olümpiaadi žürii esimees
miina.norvik@ut.ee

Külla tuleb pärimusmuusik Annika Viljandist koos oma põnevate pillide ja lauludega.

Pärast saavad huvilised ka muuseumi teisel korrusel meisterdada.

Hind: sooduspilet 4 eurot, täispilet 5 eurot.

Kohtade arv on piiratud!

Registreerimine: laste@linnamuuseum.ee

Üritus toimub tänu Kultuurkapitalile.

Allikas: muuseumi info. 

Kõigist taotlejatest veidi rohkem kui pooled (55%) on saanud vajaduspõhist õppetoetust vähemalt ühel semestril. Kõigist Eesti üliõpilastest saab õppetoetust ligikaudu neljandik, paljudes sarnase õppetoetuste süsteemiga riikides on toetuse saajaid vaid kümnendik.

Minister Mailis Repsi sõnul kinnitab analüüs, et viis aastat tagasi loodud vajaduspõhise õppetoetuse süsteem töötab üldiselt hästi. „Õppetoetust saab üsna suur osa tudengitest ja eelkõige need, kes selle järele rohkem vajadust tunnevad,“ ütles minister. „Kitsaskoht on osade üliõpilaste poolt tajutav ebaõiglus. Samas osutab analüüs, et mistahes muudatusi kaaludes tuleb väga hoolikalt jälgida, et ebaõiglust vähendama minnes seda hoopis ei suurendaks.“

Analüüsiosakonna juhataja Aune Valk märkis, et tajutud rahaliste raskuste ja õppetoetuse saamise vahel on selge seos. „Nende hulgas, kel on enda hinnangul kõige enam rahalisi raskusi, on toetuse saajate osakaal suurem (33%) kui nende hulgas, kel raskusi pole (11%),“ ütles Valk. „Analüüs näitab, et vanemate sissetulekud on üliõpilaste toimetulekus olulised ning lisaks sissetulekute arvestamisele on tudengitel ka väga erinevad väljaminekud. Üheks võimaluseks neile, kelle majanduslik olukord on järsult halvenenud, on kooli poolt makstav vajaduspõhine eritoetus.“

Analüüs tugineb varasematele uuringutele, toetuse taotlemise ja Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetele. Erinevad uuringud näitavad, et üliõpilased peavad vajaduspõhist õppetoetust vajalikuks ja taotlemise protsessi lihtsaks, kuid süsteemi ebaõiglaseks, kuna üliõpilase sissetulek seotakse kuni 25. eluaastani tema pere omaga. Üliõpilased ei pea pereliikmete sissetuleku arvestamist õiglaseks, sest vaid kolmandik tudengitest elab koos vanemate või sugulastega ning ligikaudu pool üliõpilaste sissetulekust sõltub nende endi töötamisest ja umbes kolmandik pere või partneri toetusest.

Analüüs näitab, et kuni 24-aastaste üliõpilase sissetuleku mitte sidumine perekonna sissetulekuga ei vähendaks ebaõiglust. Toetuse saamisel oleks siis eelistatud need, kes tööl ei pea käima ja/või kelle sissetulek jääb alla taotlemisel lubatud maksimummäära (2018. aastal 429 eurot). See aga ei leevendaks nende olukorda, kelle kulutused näiteks eluasemele on suuremad, keda pere toetab vähem ja kes seetõttu peavad töötama ning kes toetust tegelikult enam vajavad. Üheks selliseks rühmaks on väljastpoolt Tallinna ja Tartut pärit bakalaureuseõppurid, kel puudub võimalus õppida kodulinnas ja elada koos perega.

Pere sissetulekuga mitte sidumisel oleks toetuse saajate osakaal umbes 2/3 kuni 24-aastastest üliõpilastest. Seda on ligi kolm korda enam kui praegu ning süsteemi sellises mahus muuta pole realistlik.

Vajaduspõhine õppetoetus rakendus kõrgharidusreformi ühe osana 2013. aasta septembrist. Toetus määratakse üliõpilase või tema perekonna sissetulekute põhjal: 2018. aastal on sissetulekupiir pereliikme kohta 429 eurot kuus. Toetuse suurus sõltub sissetulekust ja on 75-220 eurot kuus.

Lisaks vajaduspõhisele õppetoetusele on alates 2014/2015. õppeaasta kevadsemestrist võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust 135 eurot kuus. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile tudengitele, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid viimasel ajal on sissetulek märkimisväärselt vähenenud.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Skype toetab Eesti noorte magistriõpinguid 8000 euroga
• TTÜ Arengufond andis üle rohkem kui 72 000 euro väärtuses stipendiume

Pelgulinna Gümnaasium on valinud endale käesolevaks aastaks projektipartneriks Euneos-e, mis baseerub erinevate maade endiste koolijuhtide koostöökogukonnal. Ettevõte on registreeritud Soomes, kuid tegevused toimuvad üle Euroopa. 

Euneos pakub kursuseid tehnoloogia paremaks kasutamiseks, juhtimisplaanide loomiseks (digitaliseerimisest rahvusvahelisemaks muutumiseni), keeleõppeks, aga ka erinevatest metoodikatest nagu mänguline õpe ja e-hindamine.

Frank Schmitz, endine koolijuht Hollandist, toob välja, et näiteks rahvusvaheline koostöö on oluline eelkõige õpilastele, kes peavad tulevikus asuma tööle teistsuguses keskkonnas kui nende vanemad praegu. Noored peavad olema globaalsed maailmakodanikud, kes oskavad töötada inimestega Uruguaist Ameerikani. Mida varem me pakume õpilastele rahvusvahelisi võimalusi, seda kergem neil on.

Noorema generatsiooni koolitaja Spasija Makedooniast peab oluliseks, et kool vaataks asju Euroopa vaatest, nii saab pakkuda kõikidele parimat haridust ja karjäärivõimalusi üle maailma. Koolid peaksid õpetajaid toetaama ja valdama piisavalt ka rahvusvhaelise koostöö juriidilist poolt. 

Kursus „Make your school more international“ toimub igal aastal kolm korda ja toob kokku aastas üle 100 õpetaja ja koolijuhi (https://www.euneoscourses.eu/). 

Toetus on saadud SA Archimedese Erasmus+ õpilähetuse programmist K1  projektist "Pädevuste arendamine muutunud õpikäsituse elluviimiseks".

Loo ja foto saatis Koolielule Pelgulinna Gümnaasiumi arendusjuht Birgy Lorenz. 

Samal teemal:

• Õpetajakoolituse peamised väljakutsed Euroopa riikides
• Tea Varrak: koostöö Soomega toetab mõlema riigi hariduse arengut

Esitlusel saavad õpilased esitada reaalajas küsimusi Eesti 2.0 ja GrabCADi asutajale Hardi Meybaumile ja TransferWise’i asutajale Taavet Hinrikusele, kes mõlemad alustasid juba koolipõlves tööd tehnoloogiavallas ning omavad mitmekesist kogemust ettevõtete loomisel. 

“Aastaid tagasi GrabCADi tehes suutsime luua inseneridele ja disaineritele kogukonna, millel on  tänaseks üle nelja miljoni kasutaja,” ütles Hardi Meybaum. “Nüüd tahame Eesti 2.0 platvormil pakkuda Eesti kooliõpilastele keskkonda, kus neil oleks lihtne ja mugav teiste sarnaste huvidega noortega suhelda ning saada nõu ja abi ka asjatundjatelt väljastpoolt oma kooli.”

Platvormil https://www.eesti2.com võivad kõik huvilised vaadata klasside alt õpetlikke videoid, mis selgitavad toote ehitamise protsesse ning ülesannete jaotamise tähtsust meeskonnatöös. Õpilased saavad ka ise jagada koolitöös või muude projektide tarbeks tehtud videoid. Arutelude kategoorias saab esitada erinevatel tehnoloogiateemadel küsimusi ja neile vastavad oma eriala asjatundjatest mentorid. 

Lisaks videote jagamisele ja omavahel suhtlemisele saavad koolinoored uuel platvormil esitada avaldusi ka 23.-27. juulini Tallinnas Telliskivi kvartalis toimuvasse Eesti 2.0 suvekooli Hüppelaud, kus noored saavad tiimitöö vormis ehitada ideest valmis käegakatsutava toote. Neid juhendab lisaks Meybaumile ja Hinrikusele veel hulk rahvusvahelise kogemusega ettevõtjatest, disaineritest ja arendajatest mentoreid, kes aitavad õpilastel julgelt mõelda ning otsida probleemidele praktilisi ja samas loomingulisi lahendusi.

“Edaspidi soovimegi pakkuda toodete ehitamisest huvitatud noortele üle Eesti võimalust regulaarselt päriselt kokku saada ning ülejäänud aasta vältel jätkata oma projektide ehitamist või nendeks valmistumist, saades infot, nõu ja tuge online-platvormilt,” täpsustas Eesti 2.0 tegevjuht Ede Schank Tamkivi.

Reaalkooli direktor Ene Saar lisas, et sellised väljastpoolt tulevad võimalused on alati tervitatavad ja head lisad koolitöös kasutamiseks: “See aitab likvideerida lõhet, kus kool ei tea, mis ettevõtluses toimub ja ettevõtjad ei ole rahul, milliseid teadmisi koolis õpilastele antakse. Iga meetod, mis rikastab koolitööd, on kindlasti teretulnud."

Eesti 2.0 on mittetulundusühing, mille eesmärgiks on inspireerida Eesti koolinoori valima tehnoloogiapõhist tulevikku. Pilootprojektina jagas MTÜ 50 Eesti koolile 2015. aasta kevadel Makerbot Replicator 3D printerid. 2016. aastal jagati koolidele littleBits elektroonikakomplekte ja tutvustati bitcoini platvormil arendamist. 2017. suvel toimus esmakordselt suvekool Hüppelaud, kus 60 kooliõpilast vanuses 14-19 ehitasid tooteid sõrmejäljetuvastusega seljakotist parkimisrakenduseni. Sel suvel teist korda toimuva Hüppelaua korraldamist toetab TransferWise 25 000 euroga.

Allikas: MTÜ Eesti 2.0 pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Sebastian Pikand: Eesti vajab Tiigrihüpe 2.0-i
• Noorte leiutajate suvekool Hüppelaud paneb õpilased unistusi valmis ehitama

Õpetajaameti tähtsus ühiskonnas saab üha selgemaks. Missugused on nõudmised ja ootused õpetajatele, missugused on võimalused olla hea õpetaja ja areneda meistriks omal alal? Kuidas õpetajaks õpitakse ja milline toetus on riigiti saadaval pärast õpetajakvalifikatsiooni saamist? Millised on õpetaja karjäärivõimalused koolisüsteemis? 

Euroopa õpetajakoolituse riikliku poliitika võrdlev ülevaade hõlmab 43 Euroopa haridussüsteemi ning analüüsib õpetajakoolituse erinevaid aspekte. Peamised teemad on nõudlus ja pakkumine ehk kui palju on õpetajaid vaja ja kui paljud lähevad õpetajaks õppima; õpetajate elukutsesse sisenemine ja õpetajate liikuvus; kutsealase arengu ja toetuse jätkamine; karjääriarendus ja õpetajate hindamine. 

Uuringu andis välja Euroopa haridussüsteemide ja -poliitikate võrgustik Eurydice. Võrgustiku eesmärk on toetada ja lihtsustada Euroopas haridusvaldkonna koostööd. Eurydice'i võrgustikus on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning mõned Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid, kes osalevad programmis Erasmus+. Võrgustik pakub hariduspoliitika ja -tavade kohta kvaliteetset teavet: riikide haridussüsteemide kirjeldusi, võrdlusuuringuid, statistikat.

Uuringu lühikokkuvõttest võib lugeda, et kõrged ootused õpilaste tulemuste osas ja suur surve tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtuks haridussüsteemis mõjutab ka õpetajakoolitust. 

Uuringus tuuakse välja riikliku tasandi peamised väljakutsed õpetajakoolituse pakkumise ja nõudluse tasakaalus hoidmisel ning viisid, kuidas õpetajakoolitust planeeritakse; õpetajaks saamise, värbamise ja tööhõivega seotud tingimused; professionaalse arengu ja toetuse võimalused. Aruandes keskendutakse koolidele alg- ja üldkeskhariduses. See hõlmab kõiki Euroopa Liidu riike, lisaks Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Šveits, Island, Liechtenstein, Montenegro, Norra, Serbia ja Türgi.

Haridussüsteemid kipuvad olema sarnased ja tihtipeale on sarnased ka väljakutsed õpetajate ametikohtade täitmisel. Enamik riike teatavad õpetajate puudusest ja õpetajaskonna ealisest vananemisest. Muud väljakutsed hõlmavad ülepakkumist, puudujääke õpetajahariduses ja kutsealast lahkuvaid õpetajaid. Mõned probleemid tulenevad näiteks paiga geograafilisest eripärast, aga valdavalt on need seotud õpetajaameti madala atraktiivsusega. 

Õpetaja erialane ettevalmistus on praeguste väljakutsetega tegelemise peamine viis enamikus riikides. Kuid hoolimata asjaolust, et vähene huvi õpetajaameti vastu on suur probleem, ei kasutata erilisi meetmeid, stiimuleid vms, et noori meelitada õpetajaks õppima. 

Õpetajaks saadakse pärast õpetajakoolituse läbimist, nii on see pea pooltes uuringus osalenud riikides. 23 haridussüsteemis on vajalikud täiendavad sammud. Kuues riigis peavad õpetajad läbima konkursi  ja 17 haridussüsteemis peavad õpetajakoolituse läbinud tõestama oma suutlikkust õpetada: akrediteerimine, sertifitseerimine, registreerimine või riiklik ülevaatus. Üks kolmandik haridussüsteemidest pakub alternatiivi, kuidas õpetajaks saada. Need on tavaliselt kas lühikesed kutsealased koolitused või tööhõivepõhised programmid. Ligi kolmveerand haridussüsteemidest pooldab avatud värbamissüsteemi, kus koolid ja kohalikud omavalitsused on õpetajate ametisse nimetamisel iseseisvad. 

32 riigis on välja töötatud õpetajate pädevuste raamistik, aga erineva detailsusastmega. Seitse riiki on määratlenud üksnes valdkonnad, teised annavad üksikasjaliku kirjelduse oskustest, teadmistest ja hoiakutest. Neljas riigis on õpetajate pädevused seotud õpetaja karjääri ja õpetajakoolitusega, sh Eestis. 

Õpetajate pädevuse raamistiku kasutamine on samuti erinev. Paljude riikide jaoks on see peamine vahend määratlemaks, mida peab õpetaja pärast õpetajakoolituse läbimist oskama, teistel kasutatakse pädevusi karjäärietappide määratlemisel. 13 riiki kasutavad pädevuste raamistikku mõlemal juhul, seega kogu õpetajaameti vältel. 

Uuringutulemused täies mahus leiab siit. 

European Schoolneti uudiskirjad leiab siit. 

Samal teemal:

• European Schoolnet Academy: e-kursused lähiajal
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid

Meie kooli esindasid õpilased Mark Kruglov (8.a klass) ja Anita Kruglova (9.a klass), keda saatsid õpetajad Irina Belokurova ja Merle Pähn.

Kohtumise eesmärgiks oli süvendada õpilaste teadmisi pagulastega seotud probleemide kohta, panna neid kriitiliselt mõtlema, analüüsima ja järeldusi tegema, muutma nende stereotüüpe; arendada õpilastevahelist koostööoskust.

Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi rollimäng teemal “Pagulased (Passages and Junior Passages)”, mille käigus kogesid õpilased pagulaste läbielamisi alates kriisi tekkimisest, mis sunnib kodust lahkuma kuni probleemidega piiriületusel ja asüüli taotlemisel. Õpilased jaotusid loosi tahtel “peredesse”, kus igal perel oli oma legend. Seejärel algas sõjategevus ja nad pidid kinniseotud silmadega jooksma varjendisse. Legendi kohaselt sai põgenemisel üks pereliikmetest vigastada. Pärast põgenemist otsustasid pered riigist lahkuda ning kogunesid ajutisse kogunemispaika, kus olid ebainimlikud tingimused. Pärast varjupaigas veedetud ööd pidid nad kokku puutuma piiriületuse ja asüüli taotlemisega seotud probleemidega. Iga mooduli lõppedes kirjeldasid õpilased oma emotsioone ja tundeid. Mäng lõppes tagasisidestamisega.

Lisaks toimunud rollimängule kohtusid õpilased Egiptuse poliitpõgeniku Hatim Essamiga, kes rääkis oma põgenemisloost ja sellega kaasnenud läbielamistest. Kohtumise lõppedes esitasid õpilased talle palju küsimusi.

Hollandi pagulasprobleeme tutvustas õpilastele Spijkenisse linnapea.

Õpetajatel toimus töine arutelu projektitegevusega seotud teemadel. Jaotati ülesanded edasiseks tegevuseks (pagulasteemalise koomiksi ja filmi loomine ning raamatule “Kõva pähkel - Tough Nut” lõpu kirjutamine), lepiti kokku kuupäevad kohtumiseks Poolas ja Küprosel.

Vastvõttev riik oli kohtumise põhjalikult ette valmistanud. Lisaks töisele osale oli planeeritud ka huvitav kultuuriprogramm: õpilaste ja õpetajate ühistegevused kunstitunnis, Vermeeri muuseum Delftis ja Bljidorp Zoo Rotterdamis, Scheveningen Põhjalahe ääres, ekskursioon Spijkenisses.

Kohtumine oli töine ja huvitav.
Projekti rahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Loo autor on Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja Merle Pähn. 

Näitusel saavad kokku kirjanikud ja kunstnikud, näeme kümne kunstniku installatsioone, mis mõtestavad raamatu saatust. Kirjanike Peeter Helme ja Urmas Vadi valitud sada raamatut loovad näitusele ajatelje.

Raamatuookeanis tähenduse kinnipüüdmiseks on iga kunstnik loonud sümboolse raamaturiiuli. See on raamiks vaataja kõnetamisel ning dialoogi alustamiseks, et rääkida hinnatud ja hüljatud raamatutest. „Kes ei oleks kogenud, kuidas külla sattudes raamaturiiul magnetina enda poole tõmbab. Seisatus tundmatu raamaturiiuli ees võib osutuda üleminekuhetkeks teekonnal tundmatusse või tuttavasse maailma,“ selgitab kuraator Anne Rudanovski näituse ideed.

„Kas ühe riigi jaoks on sada aastat vähe või palju? Igatahes juhtub selle aja jooksul nii mõndagi: aurumasinast saab 3D-printer, postiljonist sõnum Facebookis, Zeppelinist Boeingud, rubladest margad, markadest kroonid, siis jälle rublad, siis jälle kroonid, siis eurod,“ arutleb Urmas Vadi.

„Aga mis toimub selle saja aasta jooksul inimesega? Sellele annavad ehk kõige paremini vastuse need sada raamatut,“ lisab Peeter Helme. „Nendes raamatutes peegeldub Eesti ajalugu, sündmused maailmas, kord selgemalt, kord aimatavamalt on näha, mis millega kokku kõlksub, mis tõmbab, mis tõukab.“

Osalevad kunstnikud Aili Vahtrapuu, Anne Rudanovski, Eero Ijavoinen, Evelyn Reemann, Kristiina-Maria Ulas, Maarja Undusk, Pille Kivihall, Tuuli Puhvel, Tõnis Paberit, Kirill Ivanov ja Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilased. Näituse kujundab Tea Tammelaan, graafiline disainer on Kristjan Kalde.

MTÜ Raamatusaatkond on eraviisiline ja vabatahtlik algatus, mis lähtub algatajate huvist raamatute ja raamatu eluringi vastu. Idee autor on Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu juhataja Edith Hermann. Kunstiprojekti kuraator on Tartu Kõrgema Kunstikooli professor ja Paberimuuseumi eestvedaja Anne Rudanovski.

Näitust toetavad Riigikantselei EV100 korraldustoimkond, Tartu linn, Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuriamet. Projekti koostööpartnerid on Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, kirjandusfestival Prima Vista, Trüki- ja Paberimuuseum, Vikerraadio, Eesti Rahva Muuseum ja Tallinna Keskraamatukogu.

Lähem info EV100 juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Näitus Rahvusraamatulogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis on avatud 26. maini. 

Allikas: RRi pressiteade. 

Samal teemal:

• „Maapäev 100“ annab ülevaate Eesti omariikluseni viinud sündmustest
• Algab kogu Eestit hõlmav veebilehtede arhiveerimine

HAVIKE on EENeti loodud virtuaalne serverikeskkond, mis pakub kasutajatele lihtsalt paigaldatavaid veebitarkvarasid. NW on kodulehe ja veebimajutusteenus nii haridus-, teadus- kui ka kultuuriasutustele. Teenuseid kasutab kokku ligi 600 asutust, sh 350 kooli. 

Veebimajutusteenused suletakse, sest senini kasutuses olnud platvormid on tehniliselt vananenud. „Ligi kümme aastat vanad keskkonnad on tehniliste võimaluste tõttu ajale jalgu jäämas. Seal ei saa serveriloogika tõttu kaasaegsemaid krüpto- või sertifikaatide tehnoloogiaid rakendada, mistõttu pole need teenused enam pikas perspektiivis jätkusuutlikud,“ selgitas EENeti kasutajatoe osakonna juhataja Ave Ploomipuu. 

Kõik asutused, kes on seni neid teenuseid kasutanud, peavad hiljemalt 1. juuliks 2018 oma veebilehtedele uue majutusteenuse pakkuja leidma. Veebikodusid ja nende peal olevaid rakendusi automaatselt ümber ei tõsteta, iga veebilehe administraator peab tehniliste toimingute eest ise hoolt kandma. 

„Juhime asutuste tähelepanu ka sellele, et veebide ümber tõstmine on küllaltki ajamahukas. Et vältida ootamatusi uue õppeaasta alguses, soovitame uue veebimajutusteenuse pakkuja leidmise ja veebide uude kohta üleviimisega teha algust juba enne selle õppeaasta lõppu,“ lisas Ploomipuu.  

Kõikide lisaküsimustega palume pöördud eenet@eenet.ee.

 HITSA pakub edaspidi haridusasutuste veebilehtede majutamiseks koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga koolidele mõeldud veebiplatvormi teenust, millest saab lähemalt lugeda HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/teenused/haridusasutuste-veebilehtede-platvorm. Lisaks on võimalik valida mitmete kodu- ja välismaiste veebimajutuse teenusepakkujate vahel. 

Foto: Unsplash, Domenico Loia. 

Samal teemal:

• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?
• Tudengite IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse ligi 800 000 euroga

Eestist osales seminaril neli õpetajat: Merlin Kirbits (Mooste Mõisakool), Klaarika Prii (Pärnu Vanalinna Põhikool), Margit Ojaots (Koonga Kool) ja Ly Torn (Rapla Vesiroosi Gümnaasium). Teel Portugali kohtusid eestlased Müncheni lennujaamas robot Josie’ga. Lisaks külastajate tervistamisele ja õige suuna juhatamisele, oskas Josie näiteks mängida rock muusikat ja rääkida nalju.  

Esimesel päeval räägiti lähemalt projektõppest ja tutvustati häid praktikaid robotite kasutamisel projektitöös. Ettekandega esines ka Eestit esindanud Merlin Kirbits, kes tutvustas mitmekesiseid Bee-Boti, Ozoboti, Lego Wedo 2.0, Dashi ja Sphero kasutamise võimalusi eTwinningu projektide tegemisel. Lisaks viidi esimese päeva õhtul läbi ühiseid tegevusi, et osalejad üksteisega paremini tuttavaks saaksid. Selgeks õpetati ka üks tore rahvatants, mida on võimalik näha siin. 

Teisel seminaripäeval tutvustati eTwinning Live ja TwinSpace kasutamist ning jagati Web 2.0 vahendite kasutamiskogemust. Mõningaid vahendeid oli võimalus ka ise katsetada, näiteks 15 minuti jooksul tuli Storyboard That keskkonda kasutades valmis teha lihtne koomiks. Uute vahenditena jäid veel silma video tegemise äpp Biteable ja veebikeskkond Edpuzzle ning tunnustusmärkide tegemise äpp OpenBadges ja veebikeskkond ClassBadges.  

Pärastlõunal toimusid paralleelselt kaks töötuba. Ühes töötoas tuli rühmatööna demonstreerida oma loovust - välja mõelda ning käepärastest vahenditest valmis ehitada mingisugust igapäevaelu probleemi lahendav robot. Osalejate päralt oli micro:bit miniarvuti, mootor ja rohkelt erinevaid käsitöövahendeid (topse, liimi, puidust pulkasid, paberit jmt). Selgus, et õpetajad on väga leidlikud ja nii leiutati muuhulgas robot, mis söödab usinale arvutikasutajale komme; robot, mis tervitab õpetajatetuppa saabujaid ajal, mil õpetaja ise tööga liiga hõivatud on; robot, mis tuletab õpilasele meelde, et tööle tuleb nimi lisada; robot, mis äratab üles, kui õpetaja on kogemata (vahe)tunnis tukkuma jäänud. Töötoas valminud robotitega on võimalik tutvuda siin. Teises töötoas tutvustati veebipõhiseid programmeerimiskeskkondi nagu näiteks CodeCombat, Kodu ja Appinverter. Lisaks sai katsetada micro:bit miniarvuti programmeerimist. 

Peale töötubasid ootas seminaril osalejaid ees linnaekskursioon. Tuk-tukidesse jaotatud seltskonnad said nautida sõitu läbi õhtuse Lissaboni ning kuulda sõidukijuhilt huvitavaid fakte linna ajaloost. Sõidu käigus tehti mitmeid peatusi, et imetleda vaateid imekaunile linnale. Ekskursioonile järgnes pidulik õhtusöök, kus esinesid mitmed tuntud lauljad ning pakuti Portugalile omaseid toite. 

Seminari kolmas ja ühtlasi ka viimane päev oli pühendatud uutele eTwinningu projektidele. Leiti partnereid, peeti läbirääkimisi, vormistati ideed eTwinningu portaalis ning tutvustati planeeritavaid projekte teistele osalejatele. Kõik osalejad leidsid endale partnerid ning on lootust, et seminaril alguse saanud ideed jõuavad ka eduka teostuseni. Ühtlasi jagati seminari lõpus välja tunnistused ning tänati seminari korraldajaid.  

Kokkuvõtvalt võib öelda, et eTwinningu kontaktseminar oli väga huvitav, andis juurde kasulikke teadmisi ning uusi vahendeid, mida oma tundides rakendada. Teiste osalejatega suhtlemine ja nende kogemuste kuulamine, innustas rohkem ja julgemalt katsetama ning mitte muretsema selle pärast, mis saab siis, kui projekt või planeeritud tund ei õnnestu. Esimene kord ei peagi õnnestuma, kuid tuleb jätkata katsetamist. Läbi vigade toimub ka õppimine. Sellised seminarid on väga vajalikud ning pakuvad algajale eTwinnijale toetavaid teadmisi ja kogemusi. 

Merlin Kirbits, Klaarika Prii, Margit Ojaots, Ly Torn 

Samal teemal:

• Osale koos õpilastega eTwinningu veebimängus!
• eTwinningu kontaktseminaril Austrias algatati 10 uut projekti