Eestimaa Ajutisele Maanõukogule ehk maapäevale pühendatud näitus annab ülevaate Eesti omariikluseni viinud sündmustest. Eelkõige on tähelepanu pööratud eestlaste valitud esimese esinduskogu tegevusele. Tutvustavat teksti illustreerivad fotod, dokumendid ja ajaleheartiklid.

28. novembril täitub 100 aastat päevast, mil Eesti Maanõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See sündmus avas tee Eesti Vabariigi sünnile ja oli suur samm omariikluse suunas. Maapäev oli Eesti alal esimene parlamendilaadne rahvaesindus.

Maapäeval kui esimesel eestlaste esinduskogul on määrav tähtsus Eesti iseseisvuse saavutamisel: eestlaste kätte võeti kohalik haldusvõim, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus ja organiseeriti iseseisvuse kaitset Vabadussõjas. Samuti võttis maapäev asjaajamiskeelena kasutusele eesti keele ning seadustas eesti keele koolides õppekeelena.

Maapäevale pühendatud ülevaatlikule näitusele andsid sisu Marge Allandi ja Lii Suurpalu Rahvusraamatukogust, kujundas Tuuli Aule ja disainisid Ruumilabori kujundajad Janno Roos ja Andres Labi. Ruumikujunduse autor on Viktor Gurov. Näitus toimub koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näituse avavad Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, Riigikogu esimees Eiki Nestor ja ajaloolane Toomas Hiio. Näitus jääb avatuks 19. maini ning tähistab Eesti Vabariigi ja Rahvusraamatukogu 100. sünnipäeva. Õigussaalis on avatud väljapanek „100 õigusraamatut“, mis jääb avatuks 31. oktoobrini. Väljapanekutega „Iseseisvusmanifest ja Eesti Ajutine Valitsus“ humanitaarsaalis ja „Isamaalised laulud“ muusikasaalis saab tutvuda 30. juunini.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Algab kogu Eestit hõlmav veebilehtede arhiveerimine
• Rahvusraamatukogus avatakse suurnäitus "100 aastat kirjandust"