Õpetajaameti tähtsus ühiskonnas saab üha selgemaks. Missugused on nõudmised ja ootused õpetajatele, missugused on võimalused olla hea õpetaja ja areneda meistriks omal alal? Kuidas õpetajaks õpitakse ja milline toetus on riigiti saadaval pärast õpetajakvalifikatsiooni saamist? Millised on õpetaja karjäärivõimalused koolisüsteemis? 

Euroopa õpetajakoolituse riikliku poliitika võrdlev ülevaade hõlmab 43 Euroopa haridussüsteemi ning analüüsib õpetajakoolituse erinevaid aspekte. Peamised teemad on nõudlus ja pakkumine ehk kui palju on õpetajaid vaja ja kui paljud lähevad õpetajaks õppima; õpetajate elukutsesse sisenemine ja õpetajate liikuvus; kutsealase arengu ja toetuse jätkamine; karjääriarendus ja õpetajate hindamine. 

Uuringu andis välja Euroopa haridussüsteemide ja -poliitikate võrgustik Eurydice. Võrgustiku eesmärk on toetada ja lihtsustada Euroopas haridusvaldkonna koostööd. Eurydice'i võrgustikus on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning mõned Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid, kes osalevad programmis Erasmus+. Võrgustik pakub hariduspoliitika ja -tavade kohta kvaliteetset teavet: riikide haridussüsteemide kirjeldusi, võrdlusuuringuid, statistikat.

Uuringu lühikokkuvõttest võib lugeda, et kõrged ootused õpilaste tulemuste osas ja suur surve tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtuks haridussüsteemis mõjutab ka õpetajakoolitust. 

Uuringus tuuakse välja riikliku tasandi peamised väljakutsed õpetajakoolituse pakkumise ja nõudluse tasakaalus hoidmisel ning viisid, kuidas õpetajakoolitust planeeritakse; õpetajaks saamise, värbamise ja tööhõivega seotud tingimused; professionaalse arengu ja toetuse võimalused. Aruandes keskendutakse koolidele alg- ja üldkeskhariduses. See hõlmab kõiki Euroopa Liidu riike, lisaks Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Šveits, Island, Liechtenstein, Montenegro, Norra, Serbia ja Türgi.

Haridussüsteemid kipuvad olema sarnased ja tihtipeale on sarnased ka väljakutsed õpetajate ametikohtade täitmisel. Enamik riike teatavad õpetajate puudusest ja õpetajaskonna ealisest vananemisest. Muud väljakutsed hõlmavad ülepakkumist, puudujääke õpetajahariduses ja kutsealast lahkuvaid õpetajaid. Mõned probleemid tulenevad näiteks paiga geograafilisest eripärast, aga valdavalt on need seotud õpetajaameti madala atraktiivsusega. 

Õpetaja erialane ettevalmistus on praeguste väljakutsetega tegelemise peamine viis enamikus riikides. Kuid hoolimata asjaolust, et vähene huvi õpetajaameti vastu on suur probleem, ei kasutata erilisi meetmeid, stiimuleid vms, et noori meelitada õpetajaks õppima. 

Õpetajaks saadakse pärast õpetajakoolituse läbimist, nii on see pea pooltes uuringus osalenud riikides. 23 haridussüsteemis on vajalikud täiendavad sammud. Kuues riigis peavad õpetajad läbima konkursi  ja 17 haridussüsteemis peavad õpetajakoolituse läbinud tõestama oma suutlikkust õpetada: akrediteerimine, sertifitseerimine, registreerimine või riiklik ülevaatus. Üks kolmandik haridussüsteemidest pakub alternatiivi, kuidas õpetajaks saada. Need on tavaliselt kas lühikesed kutsealased koolitused või tööhõivepõhised programmid. Ligi kolmveerand haridussüsteemidest pooldab avatud värbamissüsteemi, kus koolid ja kohalikud omavalitsused on õpetajate ametisse nimetamisel iseseisvad. 

32 riigis on välja töötatud õpetajate pädevuste raamistik, aga erineva detailsusastmega. Seitse riiki on määratlenud üksnes valdkonnad, teised annavad üksikasjaliku kirjelduse oskustest, teadmistest ja hoiakutest. Neljas riigis on õpetajate pädevused seotud õpetaja karjääri ja õpetajakoolitusega, sh Eestis. 

Õpetajate pädevuse raamistiku kasutamine on samuti erinev. Paljude riikide jaoks on see peamine vahend määratlemaks, mida peab õpetaja pärast õpetajakoolituse läbimist oskama, teistel kasutatakse pädevusi karjäärietappide määratlemisel. 13 riiki kasutavad pädevuste raamistikku mõlemal juhul, seega kogu õpetajaameti vältel. 

Uuringutulemused täies mahus leiab siit. 

European Schoolneti uudiskirjad leiab siit. 

Samal teemal:

• European Schoolnet Academy: e-kursused lähiajal
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid