Kõrgkoolis toimub õdede vastuvõtt kahel korral aastas - lisaks suvele ka talvel. See võimaldab kõrgkoolil koolitada veelgi rohkem kõrgharidusega õdesid, kes on tööturule väga oodatud. Õe õppekaval alustas õpinguid 78 üliõpilast, õppetöö toimub ühenädalaste perioodidena kahel korral kuus. Õe rakenduskõrghariduse diplomi saamiseks tuleb neil sarnaselt tavaõppes õeks õppijatele 3,5 aasta jooksul koguda 210 EAP-d.

Samuti võttis kõrgkool vastu 8 massööri õppekava õpilast. Veel alustavad õpinguid 13 hooldustöötaja õppekava õpilast, kelle õpe toimub Võrus koostöös Lõuna-Eesti Haiglaga. „Õppe läbiviimine kodukoha lähedal on näide väga heast koostööst meie tööandjatega ja loomulikult on see väljakutse koolile ning kõikidele õppekavaga seotud õppejõududele, kuid me teeme seda tulenevalt vajadusest ning meie missioonist - võimaldada kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust,“ rõhutas rektor Ulla Preeden.

Tartu Tervishoiu kõrgkool on varasemaltki koolitanud hooldustöötajaid väljaspool Tartut: kaheaastane kutseõpe on hetkel käimas Jõgeval ning alles eelmisel nädalal lõpetasid oma õppetöö Põlvamaal õppinud hooldustöötajad.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Näitused kannavad pealkirja „Poola–Eesti suhted 1918–1939: kajastusi Eesti arhiivivaramust“ ning „Marssal Józef Piłsudski Zdzisław Czermański 13 pildil August Pulsti kunstimapist“.

Ühisel juubeliaastal 2018, mil möödub 100 aastat nii Poola Vabariigi taasiseseisvumisest kui ka Eesti Vabariigi sünnist, on need näitused Poola Suursaatkonna jaoks üks olulisemaid ettevõtmisi. Saatkond koos oma partneritega – Eesti muuseumide, kultuurikeskuste, arhiivide ja raamatukogudega – esitleb neid Eesti eri paikades, et tuua eestlastele lähemale pilti Poola–Eesti suhetest aastatel 1918–1939 Eesti arhiivivaramute valguses, Poola ja Euroopa ajaloo murdehetki ning nende võtmeisiku – marssal Józef Piłsudski lugu. Esitletakse ka Eestis avastatud imekombel säilinud kunstiteoseid. 

Esimene näitus heidab tagasipilgu sõdadevahelisel ajal kaht riiki ühendanud lähedastele diplomaatilistele, sõjaväelistele ja kultuurisuhetele, aga ka inimestevahelistele sidemetele. Kavas on Poola-Eesti suhteid kajastav spetsiaalselt digiteeritud filmiprogramm.

Allikas ja foto: Eesti Filmimuuseum. 

Samal teemal:

• Eesti Filmimuuseum kogub infot/infomaterjali põnevate filmimeenete kohta

Karjääripäev on suunatud kõigile TÜ tudengitele, kellele mess pakub võimaluse leida enda erialaga seonduv ettevõte ning tutvuda pakutavate praktikavõimalustega. Teiselt poolt on karjääripäev oluline ka firmadele, kes vajavad paremat ülevaadet tuleviku tööjõuturust ning leiavad väärtuslikke kontakte aktiivsete potentsiaalsete töötajatega. Sündmusel osalevad nimekad rahvusvahelised ja Eesti ettevõtted Playtechist Eesti Meediani. Esindatud on organisatsioonid erinevatest valdkondadest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadusi õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuht, tudeng Julia Gerda Sokk rõhutas, et ka tudengite jaoks on varajane otsekontaktide loomine suurepäraseks võimaluseks. „Üritusel saab ettevõtte käest küsida väärtuslikke ja praktilisi nõuandeid, mida koolipingist sageli ei saa. Tänavune mess lähtub eesmärgist, et praktikakogemus on hea töökoha saamise alus,“ rõhutas Sokk. Karjääripäeva korraldusmeeskonna liige, üliõpilane Gert Jürjo tõi välja, et aktiivsed tudengid, kes saavad palju praktikat ja panustavad ka kooliväliselt, saavutavad tõenäolisemalt suurema edu oma tulevases töökohas. „Sellest on ka inspireeritud tänavune põhimõte – võta vedu, saavutad edu,“ lausus Jürjo.

Oma praktika edulugudest räägivad karjääripäeva konverentsiosas Tartu Ülikooli endine üliõpilasesinduse esimees Martin Noorkõiv, magistrant Leslie Carol Gibson ja Estiko-Plastar ASi tootearendusspetsialist ning TÜ doktorant Tõnis Paara. Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles, kus käsitletakse teemasid tööturul ellu jäämisest kuni isikliku brändi kujundamiseni.

Karjääripäev on üliõpilaste jaoks tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Täpsemat infot, samuti registreerimisvormi, leiab TÜ kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Äsja valminud StartIT veebileht selgitab, et kõik ongi IT!
• KredEx saadab noored maapiirkondade karjäärivõimalustega tutvuma

Kokku 28 gümnaasiumiõpilast – igast liikmesriigist üks – kutsutakse 10. aprillil Brüsselisse, kus eelarve ja personali eest vastutav volinik Günther H. Oettinger neile auhinnad üle annab. 

„Õnnitlen teid selle saavutuse puhul! Kiidan teid osalemisjulguse ja talendi ülesnäitamise eest kõigis Euroopa Liidu 24 keeles. Keelte õppimine on teie karjääri ja isikliku arengu seisukohast ülivajalik oskus. On muljetavaldav näha nii palju andekaid noori. Mitmekeelsus teeb meid eurooplasteks," ütles volinik Günther H. Oettinger.

Tõlkevõistlust iseloomustab jätkuvalt suur toetus ja pühendunud osalejaskond. Sel aastal tõlkis üle 3300 õpilase tekste, mis käsitlesid Euroopa Liidu 60. aastapäeva.

Eesti võitja Laura Emily Rilanto õpib Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 11. klassis ning võistlusteksti tõlkis ta soome keelest eesti keelde. Laura Emily on pärit kakskeelsest perekonnast ja ta lõpetas põhikooli Tallinna Soome Koolis. Talle on alati meeldinud keeli õppida ning lisaks eesti ja soome keelele räägib ta inglise ning veidi rootsi ja vene keelt. Vabal ajal tegeleb Laura Emily meelsasti spordiga. 

Hea eesti keele oskuse eest tänab Laura Emily oma 10. klassi eesti keele õpetajat Ulve Mägit ja põhikooli eesti keele õpetajat Virge Sommerit. Žüriile avaldas muljet Laura Emily väga ladus sõnakasutus. Kuna algtekst oli dialoog, siis eestikeelsed tõlkevasted kõlasid väga loomuliku kahekõnena. Teksti oli hea ja lihtne lugeda.

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased osalesid tõlkevõistlusel esimest korda ning esimest korda võistluse 11-aastases ajaloos võitis Eesti õpilaste seas tõlge soome keelest eesti keelde. Lisaks Jaan Poska Gümnaasiumile võtsid eelmise aasta novembris toimunud võistlusest osa Kose Gümnaasium, Saue Gümnaasium, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on alates 2007. aastast korraldanud igal aastal tõlkevõistlust „Juvenes Translatores“ (ladina keeles „noored tõlkijad“). Selle eesmärk on edendada keeleõpet koolides ja anda noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17-aastased gümnaasiumiastme õpilased ja see toimub kõikides osalema valitud koolides kogu ELis ühel ajal. Tõlketöid hindavad Euroopa Komisjoni tõlkijad.

Tõlkimine on olnud algusest saati ELi lahutamatu osa ning keeli käsitles ka 1958. aastal vastu võetud kõige esimene määrus.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse

Selle aasta esimeses numbris on luubi alla võetud mitme eluala teemad üheksas põnevas õpilasuurimuses. Terviseteadlikkus on tänapäeval üha olulisem ning seda on silmas pidanud ka Karel-Sander Kljuzin, kes on oma töös mõõtnud C-vitamiini kontsentratsiooni apelisnimahlas: kas pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus langeb kokku tiitrimisel katseliselt määratuga. Või kas olete otsustanud teinekord mahla ostmise asemel hoopis värskelt pressitud mahla kasuks? Nüüd saate teada, kas see on tervislikum valik ja kas saate tänu sellele C-vitamiini poolest rikkama joogi. Maria Rüütli uurimus on samuti meditsiiniga seotud, aidates meil märgata aladiagnoositud haiguse – uneapnoe – sümptomeid ja tutvustades selle ravivõimalusi. Tervena püsimises on oma roll ka viiruste levikul ja teistesse haigustekitajaisse nakatumise vältimisel. Põhikooli õpilaste Aleksandra Unukovskaja ja Elizabeth Korsunova uurimistööst saate teada, millistel kontaktpindadel nende koolimajas on kõige rohkem baktereid. Proove võeti Annelinna Gümnaasiumi õppelaudadelt, klasside ukselinkidelt, treppide käsipuudelt ja WC-kraanidelt ning uuriti, kui tõhusad on koolis kasutatavad puhastusvahendid.

Seekordses numbris on mitu keskkonnateemalist uurimust. Piia Tominga põhjalik töö, mida tunnustustati nii keskkonnaalaste uurimistööde konkursil kui ka õpilaste teadusfestivalil, vaatleb roheka õõskeele arvukuse muutusi Keemu rannaniidul ja analüüsib muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele. Kas teadsite, et tegemist on Eesti ühe kõige kiiremini kaduva käpalisega? Veel eelmisel sajandil oli Eestis selle taime 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud ainult kaks. Kolme noore uurija – Kevin Posti, Mihkel Annusveri, Hendriico Merila – koostööna valmis uurimus Pärnu jõe ökoloogilisest seisundist. Töö käigus võeti 11 proovi jõe erinevatest kohtadest. Saate teada, milliseid suurselgrootuid leiti ja milline on Pärnu jõe seisund nende pisiloomade olemasolu põhjal võrreldes mõne teise Eesti jõega. Lendoravate levikut uuris põhikooli õpilane Romi Viskar, kes viis läbi küsitluse eakaaslaste seas üle Eesti. Lugege ja saage teada, kui palju teavad lendoravast õpilased, kes elavad nende elupaigale lähemal, ja palju need, kes elavad kaugemal.

Haldusreformi valguses on eriti aktuaalne omavalitsustes asustustiheduse küsimus. Inimesed liiguvad maalt maale, linnast linna, linnast maale ja maalt tagasi linna. Liikumist mõjutavad erinevad tegurid ning inimeste ümberasumine järgib perioodilisi trende. Ilmar Lembit Berestovski uuris Tallinna linna ümbritsevate valdade asustustiheduse muutusi aastail 2001-2016. Vaatluse alla võeti Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald. Kas teate, millises vallas on asustustihedus tõusnud kõige rohkem? Inimeste harjumuste ja käitumise uurimisega on seotud veel üks käesoleva numbri uurimus. Nutiseadmed on muutunud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust. On räägitud nende nii positiivsest kui ka negatiivsest mõjust laste arengule. Tuuli Tamm analüüsis Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte nutiseadmete kasutamise harjumusi ja teadlikkust riskidest. Kas oled kursis, kui paljudel algklassiõpilastel on mõni nutiseade? Mitu tundi päevas kasutavad nutiseadmeid eri vanuses noored?

Kirjandushuvilistele on põnevaks lugemiseks Teisi-Liis Vaigu põhjalik töö, kus ta on uurinud Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelastele omast stiili ja sõnakasutust. Lugeda saab huumorist kui nähtusest, huumoriteooriatest. Autor annab ülevaate Andrus Kivirähast kui kirjanikust, romaani tegelaste individuaalsest keelekasutusest ja tegelaskõne tunnuste võrdluse tulemustest vene lingvisti Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga.

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Loo autor on Külli Park

www.akadeemiake.ee

NIP-i esimene semester kestab neli kuud, selles osalemine on tasuta ning programmi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. 

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemteaduri ja NIPi ühe programmijuhi Raivo Selli sõnul on TTÜ-s sellest aastast uued kaasajastatud õppekavad, kus pööratakse suurt rõhku just praktilisele õppele, toetudes ettevõtete tänastele vajadustele nii teadmiste kui oskuste osas. „Nende õppeprogrammide vilistlased on tööturul väga nõutud, tulevaste töökohtade pakkumisi on tunduvalt enam, kui edukaid lõpetajaid,“ selgitab Sell. 

TTÜ inseneriteaduskonnaga koostöös algatatud projekti on oodatud osalema koolinoored, keda huvitavad elekter, magnetism, vesi ja ventilatsioon ning kütuste omadused, nende tootmine ja kasutamine. Põhjalik sissevaade tehakse tootearendusse ja robootikamaailma ning ehitusse, teede projekteerimisse ja liikluse modelleerimisse. Lisaks teoreetilisele õppele ja praktilisele tegevusele TTÜ ja Mektory laborites korraldatakse ka väljasõite ettevõtetesse, et tutvuda inseneride igapäevatööga.

NIP kestab kolm aastat kuue erineva tsüklina ning selle aja jooksul loodetakse anda ettevalmistus 300 tulevasele inseneeriatudengile. Kuna programm põhineb gümnaasiumi füüsika ja matemaatika ainekavadel sidustatult TTÜ inseneriteaduskonna õppekavadega, siis on see Raivo Selli sõnul unikaalne võimalus saada ülevaade, mida need erinevad valdkonnad ülikoolis endast kujutavad ning teha oma tulevase eriala osas teadlik valik. „Noore inseneri programmis osalemine annab ülikooli astudes suure eelise – noorel on olemas laiapõhjaline insenerierialade ülevaade ja lisaks ka väike praktiline kogemus,“ kinnitab Sell.

Programm, mis on jagatud 12 õppepäevaks aastas, koosneb kevad- ja sügissemestrist, milles mõlemas on kuus moodulit ehk õppepäeva. Ühe õppepäeva pikkus on kuus tundi. Õppepäevad on laupäeviti, et osaleda saaksid ka õpilased, kes elavad väljaspool Harjumaad.

Noore inseneri programmi ajakava:
 03.02.3018 – vesi
 10.02.2018 – tootearendus
 17.02.2018 – elektromehaanika
 10.03.2018 – teede projekteerimine ja liikluse modelleerimine
 17.03.2018 – ehitus
 24.03.2018 – elukeskkonna materjalid
 07.04.2018 – kütuse tootmine, omadused ja kasutamine
 14.04.2018 – ventilatsioon
 21.04.2018 – taastuvenergia
 05.05.2018 – robootika 
 12.05.2018 – geodeesia ja geoinformaatika
 19.05.2018 – virtuaalreaalsus 

Lisainfo ja registreerimine 
 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Nicolas Thomas. 

Samal teemal:

• Noored leiutajad muudavad maailma julgete mõtete abil
• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds toob ettevõtluse noortele lähemale
• Nädalavahetusel tehnikaülikoolis: asjatundjad ehitavad valmis kümneid prototüüpe

2017. aastal lõpus viisid HITSA ja Eesti Haridustehnoloogide Liit läbi uuringu "Parimad programmid ja töövahendid 2017", kus kõik haridustöötajad said hääletada oma lemmiktöövahendite poolt. Vastajaid oli 210, neist kõige rohkem õpetajaid, siis haridustehnoloogid, aga oli ka teisi töövahendite huvilisi. Veebiseminaril tegi Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tulemustest kokkuvõte ning võrdles, millised on erinevused 2016. aastaga, mil tehti samasugune küsitlus. Kokkuvõttes selgus, et meie õpetajate lemmikud on GoogleDrive, Kahoot!, GoogleForm, Youtube ja Padlet. 

Ingrid Maadvere peatus lühidalt kõigil küsitluses olnud töövahendite kategooriatel, analüüsis nõrku ja tugevaid külgi. Tubli lisa kasutatavate töövahendite nimekirja tuli juba samas veebiseminari käigus: osalejad olid varmad kommenteerima ja soovitama. 

Ajateljed ei leia õppetöös just massilist kasutamist, aga lemmik siiski leidub: esimene on Timetoast, teine MyHistro ja kolmas Dipity. „Vahepeal oli ajatelje keskkondi palju, aga pisemad katsetajad loobuvad arendusest,“ tõi Ingrid Maadvere välja ühe probleemi. Teine murekoht, mis seostub paljude keskkondadega, on see, et natuke aega on töövahendi kasutamine tasuta ja siis muutub tasuliseks. Reeglina tähendab see õpetaja jaoks uue võimaluse otsimist. 

Animatsioon on õpilaste ja õpetajate seas väga populaarne. Tänavune esikolmik: MovieMaker (99 vastajat), Powtoon ja GoAnimate. 2016 olid populaarseimad GoAnimate, MonkeyJam ja ABCya!Animate.

Helifailide tegemist ja jagamist tuleb koolitöös vähe ette, rohkem on seda kasutatud vast filmide helindamisega seoses. Aga populaarseim on jätkuvalt Audacity – lihtne kasutada, ikka tasuta ja piisavalt hea kvaliteediga. „Salvestuste puhul kasutatakse palju nutirakendusi, mida on väga lihtne teha. Näiteks loevad õpilased võõrkeelseid sõnu sisse, et hiljem hääldust kontrollida,“ sõnas Ingrid Maadvere. 

Esitlused on õppetöö lahutamatu osa. Esitlusi teevad nii õpetajad kui õpilased. Veidi sõltub ka koolist, kas on mingi kindel esitlusprogramm kasutusele võetud, sest tasuliste puhul on võimalused alati suuremad. Küsitluse põhjal on populaarseimad GoogleDrive, MS PowerPoint ja Prezi. Osalejad leidsid, et kolme levinuima kõrval võiks õpilastele teisigi esitluste tegemise keskkondi tutvustada, et oleks valikuvõimalust. 

Joonistamise keskkonnana meeldib õpetajatele endiselt kasutada kõige lihtsamat ja teada-tuntumat: MS Painti. Ingrid Maadvere sõnul paneb haridustehnoloogi see küll veidi imestama, aga kui seal saab vajaliku tehtud, siis nii ongi. Rohkem kasutatakse ka Gimpi ja PaintNETTi. 

Kodulehtede tegemiseks kasutavad õpetajad enim Weebly keskkonda. „Weebly on meie õpetajate jätkuv lemmik, kõige lihtsam ja intuitiivsem. WordPress ka populaarne,“ sõnas Ingrid Maadvere. 

Et populaarseim kontoritarkvara on GoogleDrive (154 vastajat), see üllatusena ei tulnud. Kasutusel on rohkem ka MS Office ja Office 365. 

Küsitluste ja testide tegemise võimalused huvitavad õpetajaid ka koolitustel väga. On ju veebiküsitlus lihtne ja kiire viis saada tagasisidet, kuidas õpilased on teadmised omandanud. Esikolmiku moodustasid GoogleForm (142 vastajat), Doodle ja Mentimeter. 

Mängude puhul sõnas Ingrid Maadvere, et küsitluses ei püütudki väga selget vahet teha, kas on mäng või on küsitlus. Ülipopulaarne Kahoot! (152 vastajat) on ju mõlemat. „6. klass ainult Kahootis elakski,“ märkis üks veebiseminaril osalenud õpetaja. Populaarsed on ka LearningApps ja Quizizz. Ingrid Maadvere soovitas Quizizzit proovida kui rahulikumat vahendit, mis jätab aega ka mõtlemiseks. Kahhooti puhul on võistlusmoment nii tugev, et hasart kipub muu varjutama. „Mängude suhtes on eelistused samad mis 2016. aastal, ka siis oli esikolmik sama,“ sõnas Maadvere. 

Pilditöötlustarkavara puhul selgus, et jätkuvalt on populaarseim Picasa, ehkki seda programmina enam alla laadida ei saa. Aga õpetajatel on see arvutites olemas, ja kui üks asi on ikka lemmik, siis nii ongi. Videode puhul on lemmikkeskkond Youtube. 

Eesti Haridustehnoloogide Liidu kodulehel on üleval üksikasjalik tabel 2016. ja 2017. aasta lemmik-töövahenditest. Samas on ka järelvaadatavad kaks jaanuaris toimunud veebiseminari: „Uuenenud Moodle“ ja „Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017“. 

Samal teemal:

• Veebiseminar "Koolielu uued töövahendid jaanuaris ja veebruaris"
• Aga mida Henry siis teeb igapäevaelus ja internetis?
• Kirjatehnika: kirgede torm

Tegelikult on asi muidugi märksa keerulisem ning teadmised järgmises õppeastmes õppimiseks peavad olemas olema ka diplomita inimesel. Loe artiklit täismahus ja vaata videolugu ERRi portaalis Novaator!

Samal teemal:

• Tartu Ülikool alustab kevadist vastuvõttu
• Kõrgharidusseadustiku uuendamisel seatakse esikohale õppija õigused ja kohustused
• Tehnikaülikooli avatud õppes saab õpinguid alustada juba kevadel

Selline ettevõtmine, toimugu see või ühel päeval, loob noortele koostöös koolide ja lapsevanematega paremaid ja mitmekülgsemaid võimalusi tööeluga tutvumiseks. 

Algatuse eestvedajad on õppepäeva paremaks korraldamiseks ette valmistanud ka soovituslikud juhendid nii ettevõtetele kui koolidele, mis on leitavad kodulehel www.ettevotlikkus.ee/toolekaasa. Samal lehel saab ka osalejaks registreeruda.

Algatust korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Algatuse elluviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. 

Loe lähemalt koostöövõrgustiku "Ettevõtlikkuse edendamiseks" kodulehelt!

Samal teemal:

• Algas õppurite ettevõtlikkuskonkurss Edu ja Tegu
• Tunnustati ettevõtlusõppe edendajaid

Sel korral on konkursile oodatud erinevad digitaalsed meediumid: foto, arvutigraafika, animatsioon või video. Töid hindab muuseumi töötajatest ja kunstnikest koosnev žürii, mida juhib Tartu linnakirjanik Mika Keränen. Iga vanusegrupi parimad tööd eksponeeritakse veebinäitusel.

 Alanud Eesti Vabariigi juubeliaastal mõtleb kindlasti nii mõnigi eestimaalane sagedamini kui tavaliselt sellele, milline on see Eestimaa, mida tema teab või tunneb. Kas Eesti on tema kodu? Milline see kodu tema jaoks on?

Kodu võib olla seotud kindla füüsilise ruumiga, olgu selleks siis tuba, korter või maja, milles elatakse. Koduselt ja mugavalt võib end tunda oma hoovis ja tuttaval tänaval, kodukülas ja -linnas, kodulähedastes parkides, seenemetsades, viljapõldudel, jõe kaldal ja mere ääres. See ruum võib olla palju suurem ja avaram, hõlmates üht riiki, geograafilist piirkonda või koguni tervet planeeti. Samas võib kodutunne olla seotud hoopis meid ümbritsevate oluliste esemetega, mida võib võõrasse ruumi liikudes endaga kaasa võtta ja luua sinna oma kodu. Kindlasti leidub neidki, kes leiavad, et kodu on seotud eelkõige inimestega, kes neile olulised. Kuna kodu tähendus on igaühe jaoks nii erinev, siis võib kodu mõista ka kui vaimset ruumi või emotsiooni.

Konkursil osalemise tingimused:
 1. Osaleda võivad kõik lapsed, vanusegrupid 7–10aastased, 11–15aastased, 16–18aastased.
 2. Tehnikad: foto, fotomanipulatsioon, arvutigraafika, animatsioon, digitaalne kollaaž või video pikkusega kuni       30 sekundit. 
 3. Tööd või neile viitavad lingid saata e-posti aadressile kunstikonkurss@gmail.com. Kirjale lisada kindlasti           töö pealkiri, lapse nimi, vanus, kool, juhendaja, kontaktandmed.
 4. Viimane postitamise kuupäev on 9. aprill 2018.
 5. Žürii koosneb muuseumi töötajatest ja kunstnikest. Auhinnatakse kõigi vanusegruppide parimaid. Võitjad         kuulutatakse välja muuseumi kodulehel ja Facebook’i lehel.
 6. Paremad tööd eksponeeritakse virtuaalsel näitusel alates 23.04.2018.

Allikas: Tartu Kunstimuuseumi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kumu kutsub kunsti juurde – muuseumitunnid uutel näitustel!
• Tartmusis toimub töötuba ja perepäev