Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu ning koostöövõrgustik „Ettevõtluse edendamiseks“ korraldasid Tallinnas ettevõtete ja koolide seminari „Õppetöö elusliseks ja põnevaks koostöös ettevõtjatega“, kus tunnustati ka tublimaid ettevõtlusõppe edendajaid.
29. novembril toimunud koostööseminari esimene pool oli töine, teine pool pidulik: Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursil kuulutati välja laureaadid viies kategoorias. Auhinnad andsid üle haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Seminari pidulikum pool
Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Võru Gümnaasium, mille direktor Karmo Kurvits ning huvi- ja projektijuht Andri Tallo on lisaks uue kooli edukale käivitamisele suutnud seal silmapaistvalt juurutada õpilasfirmade programmi. Nende tegevus on mõjutanud ettevõtlusõpet kogu Võrumaal – maakonnas on ühe elaniku kohta enim õpilasfirmasid. Kahe esimese õppeaastaga on tulemuslikult juhendatud 25 õpilasfirmat ja sel õppeaastal on loomisel juba 15 uut firmat, kaasa teeb üle poole 11. klassi õpilastest.
Aasta ettevõtluse õpetaja tiitli pälvis Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijuht Marje Vaan, kes on loonud koolis süsteemi õpilaste ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppe juurutamiseks. Ta teeb koostööd erinevate partneritega väljapool kooli ja nõustab kolleege ettevõtlusõppe lõimimisel ainetundidesse. Tema eestvedamisel on algatatud majandusõppe tunnid, toimuvad karjääriõpetuse tunnid, õpilaste minifirma huviring ja omavalmistatud toodete laadad.
Aasta ettevõtlusõppe mentor on Kuldar Leis, kes on juhtinud mitut firmat, praegu tegutseb ettevõtluskonsultandina ja on seotud erinevate ettevõtetega. Kuldar Leisi muljetavaldav kogemustepagas on teinud temast aktiivse asjaosalise ettevõtlusõppe tegevustes, näiteks on ta osalenud mitu aastat äriideede arendamise programmi STARTER raames nii tudengitiimide mentorina kui võistluse hindamiskomisjoni töös.
Aasta ettevõtlik õppur on Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilane Marten Soeson, keda kirjeldatakse kui märkimisväärselt head õpilast, noort ettevõtjat, edukat ja järjekindlat sportlast, ettevõtlikku abiturienti ja vastutustundlikku kodanikku. Talle pakuvad huvi ettevõtlusalased tegevused koolis ja linnas ning ta osaleb meeleldi erinevatel konkurssidel. TÜ teaduskooli kursused ettevõtlus- ja majandusõpetuse alal andsid talle head teadmised, kätt proovis ta alustuseks õpilasfirmas ja sealt edasi juba oma ettevõttes.
Foto: HTM
Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti Katrin Kivisild SA Innovest. Katrin juhib ettevõtlusõppe programmi tegevussuunda, mis tegeleb ettevõtlusõppe laiendamisega üldharidus- ja kutsekoolidesse. Ta on andnud tähelepanuväärse panuse sellesse, et 14 kutsekooli asusid sellel õppeaastal ettevõtlusõppe mooduleid piloteerima.
Seminari töisem pool
Marge Täks Tartu Ülikoolist ja Kristi Ploom Haridus- ja Teadusministeeriumist andsid päeva alustuseks ülevaate, mis on ja milliseid võimalusi pakub ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu.
Ettevõtlusõppe programmi algatas 2016. aastal Haridus- ja Teadusministeerium, programm kestab kaks aastat. Eesmärk on edendada ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel ning süvendada ettevõtlikku mõtteviisi. Ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks kaasatakse õppeprotsessi ettevõtjaid ning pakutakse nii praegustele kui tulevastele ettevõtjatele-mentoritele-õpetajatele täiendõpet. Tähelepanu keskmes on loomulikult noor, kes saab osaleda ettevõtlusalastes projektides-programmides ning leida eneseteostusvõimalusi ja kasulikke kontakte. Marge Täks ja Kristi Ploom rõhutasid programmi tegevuste süsteemsust ja üheskoos tegutsemist, mõeldud ei ole üksnes ettevõtlusõpetajatele. Ja mõeldud on kõigile vanuseastmetele, ettevõtlikkust tuleb õpetada algklassidest kuni tudengiteni välja, lihtsalt igale eale tuleb pakkuda sobivaid teemasid ja metoodikaid.
Huvitavad olid kuulata nelja ettevõtja kogemused koostööst kooliga ja õppetundide läbiviimisest ettevõttes.
Õppepäevad talus
Meremäe Kooli ja Rikka Ivvani talu koostöös sündinud „Taluõppe päevi“ tutvustas Meremäe Kooli õpetaja Sigre Andreson. Õpetajana oli ta tihti mõelnud, miks väike maakool pakub lastele nii vähe teistmoodi õppimise kogemust, kuigi võimalused – loodus, ettevõtlikud talud, kohalik kultuur ja ajalugu – on käe-jala juures. Nii sündiski mõte viia tunde läbi Rikka Ivvani talus, mille perenaine ta ise on ja kus nende pere elab-töötab-tegutseb. Meremäe Koolis õpib 33 last, nii et kogu kooliga korraga väljasõitu teha ei ole probleem, aga talus käisid esmaspäeviti algklassid ja neljapäeviti 5.-9. klassid koos aineõpetajatega. Matemaatika, eesti keele, ajaloo, bioloogia, kehalise kasvatuse – kõik-kõik õppeained saab siduda talueluga. Näiteks arvutada välja, kui palju toorainet on vaja kilo sõira valmistamiseks; uurida otseallikatest, kuidas talus vanasti elati; sööta lambatallesid või uurida, mis metsas kasvab.
Tunnid müügisaalis
Sõbralt Sõbrale kaupluse ja Rakvere Põhikooli koostöö lugu tutvustasid kuulajatele Evelin Rikma, Rakvere Põhikooli huvijuht, ja Meelis Kibuspuu, uuskasutusega tegeleva sotsiaalse ettevõtte Sõbralt Sõbrale juht.
Evelin Rikma sõnul oli see hea juhus, mis nende õpilased aasta tagasi Sõbralt Sõbrale Rakvere kauplusesse õppima viis. Kõigepealt tegid poes vabatahtlikena tööd õpetajad, ja sealt tekkiski mõte – miks mitte siin ka tunde teha? Kauplusepere tuli mõttega kaasa. 9. klassi ühiskonna- ja kunstiõpetuse lõimitud ainetund toimuski juba poes, teema: sotsiaalne ettevõtlus ja kauba väljapaneku kujundamine. Koolivaheaegadel toimuvad poesaalis pusle-võistlused, mida algusest lõpuni organiseerivad noored ise. Idee tuli sellest, et poes on väga palju pusle-komplekte, mis kohe kaubaks ei lähe, ja neid on hea teistmoodi kasutada.
Meelis Kibuspuu sõnas, et nad sellise koostööga väga rahul, ehkki kaupluse töötajatele tähendab see kord-paar kuus lisakoormust. Oluline on noortele teadvustada, mis on sotsiaalne ettevõtlus ja miks tuleks eelistada taaskasutust.
Oma kogemustest rääkisid veel ettevõtja, ettevõtluskonsultant, ettevõtlusmentor Kuldar Leis ning Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja ettevõtete koostöös sündinud puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse TSENTER esindaja Kaarel Kaarna. Kuldar Leisi esinemisest jäi kõlama, et isegi kui noore äriidee tundub õpetajale-mentorile nõrk, kesine või selle elluviimine suisa mõeldamatu, siis tuleb noort ikkagi innustada ja toetada. Noor õpib oma vigadest, aga kui idee kohe maha laita, siis pole lootustki ettevõtjaks kasvada.
Artikli koostamisel on kasutatud HTMi pressiteadet laureaatide tunnustamise kohta.
Samal teemal: