„Uus erakoolide rahastamiskava annab kõigile paremad võimalused kättesaadava, kvaliteetse ja mitmekesise üldhariduse omandamiseks,” sõnas minister Mailis Reps. „Tähtis on see, et avarduvad ka madalama sissetulekuga perede laste valikuvõimalused.“

Seadusemuudatus näeb ette, et juhul kui erakooli pidaja soovib saada tegevustoetust 100% ulatuses omavalitsuse koolide tegevuskulu suurusest, siis tuleb pidajal rakendada õppemaksule lage, mis on tänavu 35% , järgmisel aastal 30% ja alates 2020. aastast 25% alampalgast. Lisaks madalale õppemaksule tuleb erakoolil tegevuskulu toetuse saamiseks pakkuda kvaliteetset õpet ja tagada erakooli hariduskulude läbipaistvus. Kogu teenitud kasum tuleb investeerida erakooli tegevusse. Tegevuskulutoetuse saamiseks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse nõusolek.

Need erakoolid, mis seaduses toodud tingimustele ei vasta, saavad riigieelarvest tegevuskulude toetust 75 protsendi ulatuses asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust. Erakoole tegutseb sel õppeaastal 54 ja eraüldhariduskoolides õpib ligi 7800 last.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Omavalitsuste haridustoetus kasvas 253,7 miljoni euroni
• Erakooliseadus annab omavalitsustele õiguse kaasa rääkida koolivõrgu kujundamisel

Kursuse projektijuht Tiina Mikk väljendas heameelt, et kursus on osutunud nii populaarseks ja et osalejate tagasiside on olnud positiivne. “Väga suureks tunnustuseks oli loomulikult ka see, et saime ära märgitud Selge sõnumi konkursil,” lisab Mikk.

Õiguse aluste e-kursus pälvis 2017. aastal selge sõnumi auhinna ning aitab osalejatel õigust tervikuna paremini mõista ja õigusteemadel kaasa rääkida. Gümnaasiumõpilastel aitab kursus teha erialavalikut ning otsustada, kas õigusteadus võiks olla nende eriala. Teistele huviliste pakub kursus võimaluse saada teadlikuks oma õigustest ning seeläbi ka nende eest paremini seista.

Kursusele saab registreeruda kursuse kodulehel kuni 26. jaanuarini. Gümnaasiumiõpilastele on osalemine endiselt tasuta, kuid teistele on osalemistasu 48€.

Kursusel avatakse õiguse põhitõed lühidalt, kuid terviklikult; keerulistest küsimustest räägitakse mitte-juristile arusaadavalt, rohkete õppematerjalide ja videoklippide abil. Õppematerjalid ja videoloengud on ette valmistanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppejõud ning õigusameteid tutvustavad näiteks riigisekretär Heiki Loot, õiguskantsler Ülle Madise, patendivolinik Almar Sehver, notar Tarvo Puri, advokaat Hannes Vallikivi, riigi peaprokurör Lavly Perling, riigikohtunik Priit Pikamäe ja õigusteadlane Lauri Mälksoo.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Raamat "Õigus igaühele" selgitab lugejale õiguse ja õigusteaduse põhitõdesid
• Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale tehti 10 000-eurone annetus

"See, et kaotada katsed esimesse klassi, oli kooli enda soov. Me ei pea õigeks lasteaiaealiste laste testimist esimesse klassi astumiseks ning sellega ühtlasi üksikute kesklinnakoolide ühiselt kunstlikult tekitatud koolikohta defitsiidi tekitamist," ütles ERR-i uudisteportaalile kooli direktor Hendrik Agur.

Loe edasi siit.

Allikas: ERR

Samal teemal:

• Hendrik Agur: vähem kadedust
• Epp Rebane: laste väntsutamine mööda koolikatseid ei ole inimlik

Selle hooaja FIRST LEGO League teemaks on „Hüdrodünaamika“. Lisaks robotimängule peavad õpilased esitama uurimusprojekti, kus on tõstatatud ühiskonnas leiduv veega seonduv probleem, mida noored on uurinud ning leidnud ka erinevaid lahendusvõimalusi.

Võistluspäevade ajakava:

Võistluspäevad algavad kell 9.30 suure avamistseremooniaga. Peale seda hakkavad meeskonnad kindla ajakava alusel oma projekti ja põhiväärtusi kohtunike ees kaitsma.

Kaasaelajatele põnevaim ja kaasahaaravaim osa on robotivõistlused, mis algavad 12.15 ja kestavad ca 15.40-ni. Õpilaste poolt ehitatud robotid peavad robotivõistlustel 2,5 minuti jooksul lahendama erineva raskusastmega ülesandeid kindlal mänguväljakul. Kokku on mänguväljakul 18 missiooni, mille lahendamisega on meeskondadel võimalik saada 535 punkti.
Täpne päevaajakava on leitav siin.
 
Pealtvaatajatel on võimalus tutvuda täpsemalt koolirobootikas toimuvaga, uurida meeskondadelt nende projekti ja lahenduste kohta ja elada kaasa robotivõistlustele. Tegemisi ja uudistamist jagub noorematele ja vanematele.

Lapsevanema Diana Pouldeli sõnul on FIRST LEGO League näol tegemist väga unikaalse ettevõtmisega, kus õpilased saavad harjutada palju erinevaid oskusi, mida hiljem elus vaja läheb – probleemide analüüsimine ja lahenduste leidmine, meeskonnatöö, oma ideede esitlemise oskus, programmeerimine jpm. Veel lisas ta, et tema lapsed on nüüd kolmandat hooaega võistlemas ja emana on ta näinud lastel muljetavaldavat arengut.

Suur finaal toimub 10.-11. märtsil, kus osaleb kokku 42 parimat FIRST LEGO League Estonia meeskonda, kes on saanud edasipääsu eelvoorudest. Kokku on finaalis ca 350 noorrobootikut.
 
FIRST LEGO League Eesti võistluseid korraldab MTÜ Robootika koostöös Tartu Ülikooliga.
Rohkem infot võistluse kohta leiate siit.

Sissepääs tasuta ja kõik huvilised on oodatud uudistama!

FIRST LEGO League on maailma suurim robootika ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16. Võistluse eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, loovus ja enesekindlus.

Allikas: First Lego League

Samal teemal:

• Lauri Vilibert: kuni naudin oma tööd, jään õpetajaks
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis

“Eesti e-lugu ja e-riik on väga tuntud väljaspool Eestit, seda hinnatakse, sellesse panustatakse ja meie kogemusi soovitakse kuulata. Kui me vaatame Eesti e-lahenduste edulugu, siis minu arvates põhineb see kolmel väga lihtsal asjal,” kõneles Ratas, tuues esmajoones välja usalduse. “Kas me usaldame e-teenuseid või mitte. Eesti rahvas on erinevaid e-teenuseid väga tugevalt usaldanud. Teine on avatus, sest me räägime erinevatest võimalustest ausalt, kiirelt ja otse. Loomulikult räägime rasketel hetkedel ka probleemidest, kuidas need ületada ja teha e-teenused veel paremaks, kindlamaks ja turvalisemaks. Kolmas e-riigi alus on lihtsus, milles peitub ehk selle kõige suurem võlu.”

Ühtlasi nentis Ratas, et mugavad e-teenused said Eesti ühiskonnas tugeva alguse just erasektoris ja eelkõige pangangussektoris. “Täna me vaatame võib-olla üsna naljakalt otsa neile, kes pangakontoris oma arveid tasuvad, sest reeglina teeme seda arvuti kaudu ja e-lahenduste kaudu. Me anname oma allkirju ID-kaardi või mobiil-ID abil ning kasutame e-teenuseid nüüd juba ka Smart-ID abil,” lisas peaminister.

Ühtlasi paljastas peaminister oma ettekandes, milliseid e-võimalusi ta ise kõige sagedamini kasutab – need on e-kool ja allkirjade andmine mobiil-ID abil. “Minu ametikaaslased ütlevad, et kui liita kokku kõik Eesti erinevad e-teenused ja säästetud paber, siis saaks sellest igas kuus laduda umbes 300 meetrit kõrguse torni. See on sama kõrge kui Prantsusmaal Pariisis Eiffeli torn. See tähendab, et Eesti e-lahendused on ka väga keskkonnasõbralikud,” jätkas Ratas, ning soovtas Tagasi Kooli tunni kuulajatel lõpetuseks jälgida neile esitatavaid tunde avatult ja küsida võimalikult palju küsimusi.

E-külalistunnid on Tagasi Kooli ja partnerite kingitus Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks ning selle toimumisele aitavad kaasa EV100, Swedbank, Overall ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. E-külalistund on Youtube´i otseülekandena toimuv 45-minutine koolitund, millest esimesed 15-20 minutit avab teemat külalisõpetaja ja 25-30 minutit toimub tund oma õpetaja juhendamisel. Külalisõpetaja ja üksteisega saavad nad live’i ajal Youtube’i jutuaknas ka vestelda ja küsimusi küsida.

Tänase seisuga on jaanuarikuu Tagasi Kooli tundidesse registreerinud end 650 klassi ehk umbes 13 000 õpilast. Nende seas ka koduõppel olevaid õpilasi, kutsekoolidest, tavakoolidest, igast Eesti maakonnast, suurtest ja väikestest koolidest. Jüri Ratase otseülekannet kuulas üle 1100 õpilase.

Sel nädalal annavad e-külalistunni ka näiteks Marten Kaevats, Kristjan Korjus, Henrik Roonemaa ja Jana Pavlenkova. E-külalistundide programmiga saab tutvuda siin: https://tagasikooli.ee/100e-tundi/e-kulalistunnid.

Allikas: Tagasi Kooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tagasi Kooli e-külalistunnid võimaldavad korraga tundi anda kõikidele Eesti õpilastele

Ain Iro on haridusvaldkonnas tegutsenud 20 aastat, millest suurema osa on töötanud matemaatikaõpetajana Jõhvi, Haapsalu ja Viljandi gümnaasiumides. Ta on olnud ka Haapsalu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, Jõhvi gümnaasiumi õppealajuhataja ja direktori kohusetäitja.

Ain Iro väärtustab kõrgelt oma praegust tööd Viljandis, sest on sealt saanud hindamatu kogemuse riigigümnaasiumi õpetajana, olles osaline uue õppeasutuse koolikultuuri kujundamises.

Konkursikomisjoni kuulunud Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul paistis Ain silma tugevalt õpilaskeskse lähenemisega. „Kõik komisjoni liikmed olid otsuse suhtes üksmeelsed,“ ütles Trummal.

Komisjoni kuulusid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatele ka Haapsalu aselinnapea, Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilasesinduse liige ja Võru Gümnaasiumi direktor.

Ain Iro näeb koolielu otsuste tegemisel suurt rolli õpilasesindusel ja peab oluliseks, et õpilased saavad kaasa rääkida nii õpikeskkonna kui ka õppekava teemadel. „Õpetada tuleb nii, et õpitakse ning õpetaja peab leidma selleks sobiva viisi, varieerides erinevaid meetodeid ja vahendeid. Tahan anda kõik endast oleneva, et õpilaste soov õppida säiliks kogu kooliaja jooksul. Selleks, et õpetaja märkaks igaühe arengut, peab ta hästi tundma ka õpilase lähtepositsiooni,“ ütles Ain Iro.

Ain Iro asub tööle kuu jooksul. Praegune direktor Leidi Schmidt, kes on juhtinud Läänemaa Ühisgümnaasiumi selle asutamisest alates, läheb pensionile 1. veebruaril.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Arvamusfestival sünnib üle saja partneri koostöös, erinevate inimeste ja organisatsioonide esitatud mõtetest. Festival toimub tänavu  11.–12. augustil 2018 Paides. 

„Oleme avatud kõigile teemadele, mis on tähendusrikkad Eesti inimestele ja ühiskonnale. Inspiratsiooni võib otsida ka sellest, et tänavu tähistavad oma sajandat juubelit kõik Balti riigid või et vahetult peale Arvamusfestivali algab aktiivne Riigikogu valimiste kampaania,“ selgitas Arvamusfestivali 2018 juht Maiu Lauring. Tema sõnul on Arvamusfestival aastaid olnud edukas ühiskondlike murekohtade ülesleidmisel. „Nüüd on paras aeg tulla kokku selge sihiga luua või testida ka lahendusi,“ loodab Maiu Lauring kuuendalt Arvamusfestivalilt rohkem lahendusi loovaid arutelusid.

Rohkem infot leiab aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje ja Eesti inimeste ja organisatsioonide ideid ootame 4. veebruarini. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka vene-, inglise- ja mitmekeelsed mõttevahetused.

„Arvamusfestivali raames on viiel aastal toimunud üle 900 arutelu, andes sadadele inimestele ja organisatsioonidele võimaluse tõstatada ja uues valguses käsitleda Eesti elu edasiviivaid teemasid. Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal soovime ühiselt tähistada, et demokraatlikus riigis on meil selline võimalus olemas,” sõnas Lauring.

Kõik ideede esitajad peaks olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste ideede esitajatega. Arvamusfestivali korraldustiim juhendab ja nõustab ideede esitajaid nii arutelude sisu kui ka tehnilise ettevalmistuse vallas. Arvamusfestival töötab kõik pakutud teemad läbi ning võtab programmi pääsenud ideede esitajatega ühendust märtsi alguses. 

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. 

Samal teemal:

• Kohustuslik õpetajateenistus? Pigem väärtustame olemasolevaid õpetajaid rohkem!
• Mida uut toob viies Arvamusfestival?

Iga õpilane võib vajada õpingute jooksul erinevatel põhjustel lisatuge. Oluline on, et õpilase elukohajärgses koolis arvestatakse tema individuaalsete võimete ja vajadustega ning pakutakse vajalikke tugisüsteeme.

Kavandatavate muudatuste eesmärk ongi tagada koolidele ja koolide pidajatele suurem otsustusõigus ja paindlikumad võimalused õppe korraldamiseks. Muudatused võimaldavad sõltumata kooli tüübist ja omandivormist pakkuda kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele operatiivselt sobivat tuge.

Esmast toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kool tagab õpilasele täiendava pedagoogilise juhendamise, tugispetsialistide toe ning vajadusel õpiabi korraldamise individuaalselt või rühmas. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid.

Eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luuakse paindlikumad võimalused: oluline on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte jäigad normid. Tuge vajavad õpilased võivad olla kaasatud tavaklassi, neile võib olla korraldatud osaajaline individuaalne õpe või tagatud võimalus õppida eriklassis või erikoolis.

Lapse vajadusest lähtuv õppekorraldus ning tugiteenuste kättesaadavuse tagamine otsustatakse lapsevanema, kohaliku omavalitsuse ja kooli koostöös. Spetsiifilist õppekorraldust ja mahukamaid tugiteenuseid vajavate õpilaste vajadusi nõustamismeeskonnad, kuhu kuuluvad erinevate valdkondade spetsialistid.

Erikoolid jäävad

Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on muuta ka põhikoolivõrk ühtseks ja võimaldada kohalikel omavalitsustel terviklikult oma koolivõrku juhtida. Riik ei sulge ühtegi tuge vajavate õpilaste kooli, kuid on valmis andma koolid ja taristu kokkuleppel üle kohalikele omavalitsustele. See aitab tagada, et õpilane saab oma võimetele ja vajadustele vastavat haridust võimalikult elukoha lähedal. Koolide pidamise üleandmisega kohalikele omavalitsustele ei kao nõuded riiklikele standarditele – need peavad olema tagatud sõltumata pidajast.

Spetsiifiliste erivajaduste puhul jätkab riik koolide pidamist. Ka edaspidi tagatakse õppekohad neile lastele, kelle hariduslike erivajaduste iseloom ei ole kohaliku omavalitsuse koolis lapsele sobiv.

Riik suurendab rahalist panust tuge vajavate õpilaste õpetamisse

Selleks, et last paremini toetada, suurendatakse kohalike omavalitsuste ja eraüldhariduskoolide pidajate rahalist toetust. Omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide pidajatele antakse juurde enam kui 23 miljonit, sh 6 miljonit eurot tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse tagamiseks. Õppevara ja õpikeskkonna parendamist toetab riik lähiaastatel veel täiendavalt ligi 25 miljoniga.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu koostamisse olid kaasatud kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid ning kavandatavaid muudatusi arutati tugispetsialistide, puuetega inimeste ja haridusvaldkonna ühenduste esindajatega.

Lisainfo: https://www.hm.ee/et/hariduslike-erivajadusega-opilaste-toetamine.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ahtmes avati pidulikult uuendatud õppekompleks erivajadustega lastele
• Hariduslike erivajadustega lapsi tuleb märgata võimalikult vara

Samuti saavad tugispetsialistid alates käesolevast aastast taotleda lähtetoetust.
  
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kuulub Eesti haridus maailma parimate hulka ja haridustöötajad väärivad suuremat tunnustamist. „Me teame, et uuringu kohaselt peetakse õpetaja ametit väärtuslikuks, kuid tunnustamisele peaks enam rõhku pöörama. Sama on ka tugispetsialistide ja õppejõududega. Usun, et õpetajate ja ka teiste haridustöötajate tunnustamine riigi kõrgeimal tasemel aitab kaasa nende ameti suuremale väärtustamisele ja avaldab mõju ka kooliõpilastele, et nad oleks rõõmsamad ja edukamad,“ ütles Reps.

Seadusemuudatustega loodi õpetajate, õppejõudude ja tugispetsialistide ameti väärtustamiseks riiklikud preemiad. Iga-aastaselt antakse välja üks elutööpreemia, kaks aastapreemiat õpetajatele, üks aastapreemia õppejõule ning üks aastapreemia tugispetsialistile. Elutööpreemia kandidaadiks võib esitada lisaks õpetajatele, õppejõududele, tugispetsialistidele ka teisi haridusvaldkonna töötajaid. Preemiad antakse esmakordselt välja tänavu oktoobris riiklikul tunnustusüritusel „Aasta õpetaja gala“.

Lisaks on õpetajatel nüüdsest võimalik taotleda stipendiumit. Iga-aastaselt antakse välja kuni viis stipendiumit hariduspoliitika seisukohalt oluliste arendustegevuste toetamiseks. See võimaldab õpetajal kasutada näiteks vaba semestrit koostööks ülikooliga, minna enesetäiendamisele välisriiki, osaleda hariduspoliitika kujundamises.

Täiendavalt laiendati seadusemuudatusega lähtetoetuse saajate ring. Lähtetoetust on olnud võimalik taotleda õpetajatel alates 2008. aastast. Nüüd on lisaks esimest korda kooli tööle asuvatele õpetajatele lähtetoetust taotleda ka eripedagoogidel, logopeedidel, psühholoogidel ja sotsiaalpedagoogidel. Seadusemuudatusega sätestatakse ka õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise üksikasjalik kord. Lähtetoetuse suurus on tänavu 12 783 eurot.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Aaron Burden, Unsplash.

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Lauri Vilibert: kuni naudin oma tööd, jään õpetajaks

Lühilugude seeria „Minevikuminutid“ avas läinud kolmapäeval ilmunud video 1920. aastate rahareformist, mil ühiskonnas toimus tuline arutelu selle üle, kuidas peaks Eestis käibele tulevat uut raha nimetama. Järgnevad lood räägivad näiteks erilisematest spordisaavutustest, suurtest rahvuskujudest ja kurioossematest sündmustest Eesti ajaloos.

Videote loomisel panid käed külge ülikooli 22 ajalootudengit ja vilistlast, lisaks toetasid neid oma teadmistega õppejõud.

„Minevikuminutite“ projektijuhi Marie Kõiveri sõnul said entusiastlikud noored sellega hea kogemuse nii arhiiviallikate otsimiseks, allikakriitiliseks mõtlemiseks kui ka populaarteadusliku lühiteksti koostamiseks. „Just kõige nooremate tudengite puhul on hea meel näha, kuidas nad on selle poole aasta jooksul erialaselt arenenud ning saanud juurde enesekindlust, et jätkata teiste projektide ja õppekavaväliste erialaste tegevustega,“ sõnas Kõiver.

„Arvestades, et nii ERR kui ka tudengid tegelesid selle projektiga kõigi teiste tegemiste kõrvalt, on esimese loo tähtajaks valmimine suurepärane tulemus ja midagi rohkemat oleks raske tahta,“ kiitis tudengeid ka Tartu Ülikooli ajalooringi esimees Toivo Kikkas.

Kuna videosari on valminud sünnipäevakingiks, on kõigi lugude läbivaks jooneks positiivsus ja inspiratsioon. „Mõni lugu on nii tobe, et lihtsalt ajab naerma, mõni aga teeb uhkeks, et meil selline ajalugu on,“ rääkis Kõiver.

Igal kolmapäeval ilmub ERRi kodulehel üks uus video 52 loost koosnevast sarjast, moodustades lõpuks väärtusliku kogu, mis pakub haaravat vaatamist igale eestlasele. Juba on videote kohta huvi tundnud ka üldhariduskoolid, et kasutada neid õppematerjalina.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.