Erakooliseadus annab omavalitsustele õiguse kaasa rääkida koolivõrgu kujundamisel


Avaldaja:Madli Leikop07. Juuni 2016

Riigikogu võttis vastu erakooliseaduse muudatused, mis teeb omavalitsustele erakoolide taristu- ja muude tegevuskulude toetamise taas vabatahtlikuks nagu enne 2011. aastat ja taastab omavalitsuste õiguse rääkida kaasa koolivõrgu kujundamisel ning oma haridusraha kasutamisel.

Hariduslike erivajadustega laste erakoolide tegevuskulusid kaetakse aastani 2023 riigieelarvest täiel määral.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul lõpetab seadusemuudatus Riigikohtu 2014. aasta otsusest alates kestnud põhiseadusevastase olukorra. „Kogukonnale peab jääma otsustusõigus oma koolivõrgu ning haridusraha üle ja erakoolile vastutus omavalitsusega läbi rääkida. Ei ole avalikes huvides kohustada omavalitsusi toetama erakoole ja nende laienemist automaatselt ajal, mil riik ning omavalitsused oma koolivõrku kokku peavad tõmbama,“ märkis minister.

Riik annab erakoolidele nii praegu kui ka tulevikus iga lapse eest riiklikku haridustoetust võrdselt munitsipaalkoolidega – riikliku toetuse muutmine pole kunagi olnud teemaks. Lisaks saavad erakoolid kolm aastat, 2019. aasta lõpuni kestval üleminekuajal riigilt ka tegevuskulude lisatoetust, mida omavalitsused ja munitsipaalkoolid riigilt ei saa. Tegevuskulude lisatoetuse suurus on 75% erakooli asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.

„Ülemineku lisatoetus annab erakoolidele ja omavalitsustele piisava aja mõistlike otsuste kujundamiseks,“ lisas minister Jürgen Ligi. „Erakoolid saavad riigilt edasi haridustoetust õpetajate palkade ja muude kulude jaoks, mis moodustab reeglina suurima osa nende eelarvest. Samuti saavad erakoolid üleminekuajal riigilt raha ka tegevuskulude jaoks.“

Otsus võimaldab suunata riigi haridusraha taristu laienemise asemel õppetöösse ja õpetajatesse – eelkõige munitsipaal- ja erakoolide õpetajate palgatõusu.

Taust

Erakoolide tegevuskulude toetamine muutus omavalitsustele õigusest kohustuseks aastast 2011. Enne seda toetasid omavalitsused erakoolide tegevuskulusid vabatahtlikult. Erakoolide arv kasvas aastatel 2010-2015 poole võrra ehk 31 koolilt 47 koolile.

OECD tõi hiljuti avaldatud Eesti hariduse ressursikasutuse raportis välja, et haridusliku kihistumise vältimiseks on hädavajalik vaadata üle erakoolide kehtiv rahastamise süsteem.

Haridustoetus ja tegevuskulude toetamine

Riik maksab praegu ning tulevikus samalaadselt omavalitsuste ja tavakoolidega ka erakoolidele õppetööks haridustoetust, millega toetatakse õpetajate, direktorite töötasu, koolilõunat, õppekirjandust ja täienduskoolitust. See toetus jääb ning kasvab.

Haridustoetust said erakoolid sellel aastal 11,65 mln eurot, sellest valdava enamuse moodustab õpetajate palgatoetus.

Õpetajate palgatoetus erakoolidele kasvas 2016. aastal üle 8%.

Lisaks toetasid enne 2011. aastat omavalitsused vabatahtlikult erakoolide taristu ja muid tegevuskulusid. Aastal 2010 muutis seadusandja omavalitsustele erakoolide tegevuskulude toetamise kohustuslikuks.

2014. aastal otsustas Riigikohus, et riik ei saa omavalitsustele panna kohustust erakoole toetada või peab otsustama, et annab omavalitsustele selle jaoks eraldi raha.

Vastu võetud seadus muudab omavalitsustele erakoolide taristukulude toetamise taas vabatahtlikuks.

Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus jõustub 1. jaanuaril 2017. 2016. aasta lõpuni jääb kehtima senine kord.

Üleminekuajal toetab riik erakoolide tegevuskulusid 2019. aasta lõpuni 75% ulatuses erakooli asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.

Omavalitsused võivad ka üleminekuajal erakoole omalt poolt lisaks toetada.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.