“Professor Maarja Kruusmaa on eeskujulik näide noorema põlvkonna tunnustatud teadlasest, kes oma kahtlemata suure hõivatuse juures võtab siiski ülimalt loomulikult ka robotiteaduse tutvustamist ja selle ühiskonnamõju üle arutlemist,” ütles auhinnažürii esimees Priit Ennet.

Kruusmaa juhtimisel on TTÜ biorobootika keskuses välja töötatud kalade ja kilpkonnade liikumist jäljendavaid allveeroboteid. Ta on olnud ka tehnoloogiafirma fits.me ja idufirma SafeToAct kaasasutaja.

„Tänan teadusajakirjanike seltsi pikaajalise huvitava suhtluse eest,“ ütles Kruusmaa. „Ajakirjanike ja avalikusega suhtlemine on teadlasele vajalik kogemus, mis aitab tal oma tulemuste tähendust ka enda jaoks selgemaks mõelda ning oma tööd laiemalt mõtestada.“

Auhinnakuju – keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli – annab teadusajakirjanike selts Kruusmaale üle 22. novembril Tallinnas Balti jaama paviljonis toimuval Eesti Teadusagentuuri korraldatud teadushuvihariduse konverentsil "Anname teadushuvile võimaluse II” kell 16.20.

Maarja Kruusmaale otsustas teadusajakirjanduse sõbra auhinna anda žürii koosseisus Andi Hektor, Kais Allkivi, Priit Ennet ja Ulvar Käärt.

Maarja Kruusmaa on varem pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2012) ja Eesti Vabariigi teaduspreemia (2016). Eesti Teaduste Akadeemia liige on ta aastast 2016.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsilt on seni Ökuli saanud näiteks seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014), füüsik Jaak Kikas (2015) ja rakubioloog Toivo Maimets (2016).

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Konverentsi korraldavad Viljandimaa Rajaleidja keskus ja Viljandi Noorte Tugila ning selle idee on luua õpilastele ühine aruteluruum, kus nii inspireerida kui ka inspireeruda – näiteks teineteisega oma karjääri kujundamise kogemusi või tekkinud küsimusi jagades.

Noortelt-noortele konverentsil kõnelevad Viljandi Gümnaasiumi abiturient Erko Sild, Tartu Ülikooli ajakirjandustudeng Maarja Evert, ettevõtja, pikaaegne noorsootöö ja noorte ettevõtluse toetaja Kait Lukka, 2016. aasta Eesti parim noorblogija Mariel Pähkel, endine õpetaja, näitlejast maailmarändur Siim Maaten ning Viljandimaalt pärit näitleja ja juuksur Lauri Pedaja.

Täpse päevakava leiab ürituse Facebooki lehelt või Viljandimaa Rajaleidja keskuse kodulehelt.

Viljandimaa Rajaleidja keskus kuulub SA Innove Rajaleidja võrgustikku, mis pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele noortele ning on partneriks lastevanematele ja haridustöötajatele.

Allikas: Rajaleidja pressiteade. 

Samal teemal:

• Täna toimub Ida-Virumaa noorte karjäärikonverents "Julgelt tulevikku"
• Tallinnas ja Harjumaal toimub esmakordselt põhikooli noortele mõeldud töövarjupäev

Loo ja fotode autor on Heino Laiapea, algatuse "100 teraviljapeenart" eestvedaja.

Kes registreerusid, said seemnepakid kaheksa Jõgeval aretatud odra-, kaera-, suvinisu-, herne- ja oasordiga.

Külvitöödest, peenardest ja valminud saagist sai kokku rändnäitus, mis avati 8. oktoobril Urvaste kirikus. Seitsmele stendile on mahtunud üle 50 foto seemnete jagamisest, külvist, viljade kasvamisest ja koristusest, lisatud on selgitavad tekstid ja kommentaarid. Näitusel on avaldatud osalejate nimekiri ja lugeda on viie teravilja ning kolme kaunviljasordi  põhjalikud iseloomustused.  Peenrarajajate hulgas on 13 lasteaeda, 13 kooli, 7 muuseumi ning paljud pered. 

Stendinäitust saab tellida koolidesse, lasteaedadesse, üritustele. Seda on ka tehtud. Sel nädalal saadab reklaami- ja digitrükibüroo  ADexpert OÜ  tellijatele neli stendinäitust "100 teraviljapeenart". Sama firma valmistab ka Eesti presidentide raamitud pilte.

Viljandi koolid ja lasteaiad said õppevahendi volikogu ja vallavalitsue toetusel

Viljandi valllavalitsus  tellis vallavanem Ene Saare eestvedamisel valla 8 koolile ja 13 lasteaiale õppevahendina algatuse "100 teraviljapeenart" kokkuvõtva näituse kaks komplekti.

Valllavanem tegi ettepaneku volikogu ja vallavalitsuse liikmetele toetada näituste ostmist igaühel 17 euroga ja kanda summa vallavalitsuse arvele.

"Teil on võimalus kaasa lüüa, et  oma valla koolidele ja lasteaedadele tellida õppevahendina rändnäitus "100 teraviljapeenart", mis sobib loodusainete, eesti keele, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundides kasutada nii Eesti juubeliaastal kui ka edaspidi," on kirjas vallavanema pöördumises. "Meie  panus näituse tellimisel oleks ühtlasi ilus  kingitus oma rahvale ja Eesti riigile."

Senises Viljandi vallas oli viis sellist  teraviljapeenart (Kristin Mari Looveer,  Kersti von Schwanenflügel, Ellu Roosioja, Kaupo Kase  ja Kati-Katri Koppel), Tarvastus kaks (Tarvastu LasteaedNaeruvõru ja Krista Kallas).

Oktoobris tellis näituse Helme vald. Nüüd jõuab see Tõrva valla koolidesse.

Maaeluministeerium ja Maaülikool esimeste seas

Haridusteemalise näituse saavad ka Maaeluministeerium ja Maaülikool. Maaülikooli näitus on vastavalt tellija soovile paksemast materjalist ning jääb püsinäitusena Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi ruumidesse. Esmaspäeval, 20. novembril näevad seda Maaülikooli aulas miniviljelusvõistluse kokkuvõtte tegijad ja 22. novembril Akadeemilise Põllumeeste Seltsi ajaloopäeval osalejad.

Urvaste Külade Seltsi tellimisel ja kunstnik Epp Margna kujundatud näitus avati 8. oktoobril Urvaste kirikus ning on käinud Ala Põhikoolis, Ritsu Lasteaias, Karksi valla kultuurikeskuses, Riigikogu konverentsisaalis, Vastemõisa rahvamajas, Türi kultuurikeskuses, Järvamaa Kutsehariduskeskuses Säreveres ja on 16.-17 novembril Türi Toimetulekukoolis.

Kui Viljandi valla eeskujul ka teised omavalitsused näituse tellivad, saab esmane näitus rahulikult külastada neid koole ja lasteaedu, kes algatuses 100 teraviljapeenart osalesid. See on neile preemiaks. 

Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretajad tõlgivad näitusestendide info vene ja inglise keelde. Europarlamendi saadik Ivari Padar on lubanud rändnäituse Eesti Vabariigi juubeliaastal viia  Brüsselisse. Venekeelse lisaga näitus on aga abiks keeleõppel vene koolides.

Samal teemal:

• Noorte ja laste kätetööd näeb 100 teraviljapeenra näitusel Urvastes
• Külvame 100 teraviljapeenart!

VEPA metoodika elemendid lihtsustavad õpetaja tööd ja parendavad õpilaste igapäevaelu. Programmi vahetu eesmärk on õpilaste enesekontrolli suurendamine ning positiivse ja toetava õpikeskkonna loomine. Metoodika sobib kasutamiseks igas vanuses õpilastega, kõige enam toetab see aga algklasside õpilasi, kuna aitab kooliga kohaneda ja õppida oma käitumist kontrollima. 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) projektijuhi Kai Kladorfi sõnul on metoodika vastu huvi suur ja tänaseks on VEPA programmiga liitunud enam kui 80 kooli ja 180 õpetajat. Metoodikat rakendavates klassides õpib enam kui 3500 õpilast. „Oleme seadnud eesmärgi, et 2021. aastaks jõuaksime eesti- ja venekeelse VEPA metoodikaga vähemalt 200 algklassini ja 4000 õpilaseni, see eesmärk on juba käeulatuses ja suure tõenäosusega ka ületatav,“ ütles Klandorf. 

Pea 90% VEPA metoodikat kasutanud õpetajatest soovitaksid seda ka teistele õpetajatele. „Ilmselt on see ka üks põhjus, miks metoodika on kiiresti levinud,“ nentis Klandorf. „Alanud õppeaastal liitus programmiga rekordarv õpetajad – üle 90, kes kõik on tänaseks välja koolitatud ja valmis metoodikat rakendama.“ 

Õpetajate baaskoolitus koosneb kahest koolituspäevast, mille vahel on ligi kuuajane paus, mil õpetaja saab juba esimesi metoodikaelemente katsetada. Uuesti kohtuvad õpetajad kolmandal koolituspäeval veebruaris, mil jagatakse seniseid rakenduskogemusi ja leitakse ühiselt lahendusi ettetulnud küsimustele. Seega ei jää VEPA õpetaja pärast baaskoolitust üksinda, vaid teda toetavad nii teised õpetajad kui ka päris oma mentor, kes teda regulaarselt külastab ja metoodika kasutuselevõtmisel toetab. 

VEPA metoodika mõju laste heaolule on põhjalikult uuritud ja hinnatud. Tulemused näitavad, et metoodika mõjul vähenevad õpilaste käitumisprobleemid, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäireid ning vägivaldne ja agressiivne käitumine; paranevad õpiedukus ja prosotsiaalne käitumine (hoolimine teiste inimeste tunnetest, oma asjade jagamine, abivalmidus, lahkus jms) ning sotsiaalsed oskused (koostööoskus, eneseregulatsioon). Nii tõuseb õpilaste kohanemisvõime ja nad oskavad erinevates olukordades paremini toime tulla. 

VEPA programmiga on oodatud liituma kõik koolid üle Eesti. Täpsem info liitumise kohta on programmi kodulehel www.terviseinfo.ee/vepa.

Eestis on VEPA metoodika kasutusel alates 2014. aastast. Metoodika on Eesti oludele kohandatud ja kättesaadav nii eesti kui vene keeles kõikides Eesti maakondades.  

Programmi viiakse ellu Siseministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.

Allikas: TAI pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kiusamisvaba haridustee kontseptsioonis esitatakse tervikvaade kiusamisennetusest
• VEPA "Käitumisoskuste mäng" võib õpetajad naeratama panna

Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid.   

Taotlusvooru eesmärk on anda rahalist tuge headele ideedele nii uuenduste sissetoomiseks IKT- kõrgharidusse kui ka teistes valdkondades erialaspetsiifilise IKT-õppe tugevdamiseks. Oodatud on projektid, millest saab alguse koostöö ettevõtetega või mõni muu innovaatiline lahendus, mis leiaks edaspidi koha igapäevases IKT-õppes.  

„Selle aasta arendusprojektide põhirõhk on tööturul vajalike IKT-kompetentside õpetamise edendamisel ja koostööl ettevõtetega,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen. „Eesti majanduskasvu kiirendamiseks on oluline suurendada Eesti ettevõtetes digitehnoloogiate rakendamist. Kõrgelt haritud noortel on siin oma roll kanda ning neile tuleb õpetada kõige innovaatilisemaid valdkonna arengut toetavaid IKT- oskusi.“

Arendusprojektid on mõeldud kahele erinevale sihtrühmale. Esimeses kategoorias antakse toetust kõrgkoolide IKT-õppekavade arenduseks. Teises kategoorias eraldatakse toetus erialaspetsiifiliste IKT-oskuste arenduseks kõikidel teistel õppekavadel. Eelistatud on koostööd väärtustavad ning suurema majanduskasvu ja ekspordivõimekusega valdkondade arendusse suunatud projektid. 

Arendusprojektide taotluste tähtaeg on 22. jaanuar 2018. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 75 000 eurot. 

Lisainfo HITSA kodulehelt http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/arendusprojektide-taotlusvoor/2018-aasta-taotlusvoor   

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Arendusprojektide toetusmeede on IT Akadeemia programmis alates 2015. aastast. IT Akadeemia programmi finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvelistest vahenditest.

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse poole miljoni euroga

Hans Johannes Kruus (1891-1976) oli Eesti ajaloolane ja poliitik. Kruus lõpetas 1911. aastal Tartu õpetajate seminari ja töötas alates 1913. aastast kooliõpetajana. Kui gümnaasiumi küpsuseksamid said tehtud, asus ta 1914. aastal tsaariaegses Tartu ülikoolis ajalugu õppima. Sõjaväeteenistus ja poliitikakarjäär tegid õpingutesse pausi, kuid pärast magistrikraadi saamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui ka organisaatorina. Ta oli Eesti ja põhjamaade ajaloo erakorraline, alates 1934. aastast korraline professor. 

1934. aastal valiti Kruus Tartu Ülikooli prorektoriks, kuid sellelt ametikohalt vabastati ta seoses uue ülikoolide seadusega 1937. aastal. 1940. aasta septembris määrati ta Tartu Riikliku Ülikooli  rektoriks ning ametis oli ta 1941. aasta suveni, kui saksa armee pealetungi surve all Tartust lahkus. Kruus oli 1944 taas lühikest aega ülikooli rektor, nimetati aga Eesti NSV välisministriks ning 1946 valiti ta Eesti NSV teaduste akadeemia esimeseks presidendiks. Tema karjäär katkes 1950. aastal, mil ta „kodanliku natsionalistina“ põlu alla sattus. Ajaloolasena jätkas ta tegevust ka hilisemas elus, olles TA kodu-uurimise komisjoni esimees.

„Hans Kruus oli väljapaistev ent keeruline isiksus, kelles ühinesid temale ainulaadsel moel andekas ja originaalne õpetlane, eesti rahvusliku ajalookirjutuse rajaja, pahempoolne poliitik ja ideoloog, ülikooli professor, rektor ja akadeemia president,“ sõnas oma subjekti tutvustuseks autor Jüri Kivimäe. 

Kirjastus Aasta Raamat on varem lugejatele toonud rahvusülikooli rektoreid tutvustavad raamatud «Rektor Henrik Koppel» (autor Ken Kalling) ja «Rektor Johan Kõpp» (Priit Rohtmets, mõlemad 2007) ning «Rektor Hugo Kaho» (Ken Kalling, 2009). Kõikide toimetaja on Mart Orav ja kujundaja Kalle Toompere.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Hans Kruusist räägib Jüri Kivimäe pikemalt ka 2011. aastal salvestatud saadetes sarjast "Eesti lugu", mida toimetab Vikerraadios Piret Kriivan. Kuula arhiivisaadet siit! Arhiivilintidelt kuuleb ka Hans Kruusi ennast rääkimas oma lapsepõlvest, poliitikutee algusest, huvist ajaloo vastu ja nn Varese valitsuse sünnist 1940. aastal. 
 

Kohtumisel arutatati ülemaailmse haridusministrite, innovaatorite ja erasektori esindajate tippkohtumise Global Education Industry Summiti (GEIS) küsimusi, mille korraldajaks on 2018. aastal Eesti. Tippkohtumisel diskuteerivad ettevõtted, riigiasutused ja ülikoolid hariduse arendamise ja sellega seotud strateegiate üle, et leida ühiseid lahendusi hariduse kvaliteedi parendamiseks.

Järgmise aasta septembris Tallinnas toimuv tippkohtumine keskendub andmete kasutamisele hariduses: avatud andmed ja andmete vaba liikumine õpetamiseks ja õppimiseks ja hariduspoliitika kujundamiseks; õpianalüütika; andmete jagamine tööstusega innovatsiooni suurendamiseks; andmepõhises keskkonnas toimetulekuks vajalike oskuste arendamine jpm.

GEIS on OECD poolt ellu kutsutud ja Euroopa Komisjoni toetusel ja kaaskorraldusel toimiv koostööplatvorm hariduse ja ettevõtluse partnerlusest sündiva innovatsiooni olulisuse rõhutamiseks.

Lisaks tutvustas asekantsler Mart Laidmets kohtumisel Eesti eesistumise prioriteete ning Euroopa Komisjon andis ülevaate olulisematest tegevustest hariduse ja koolituse valdkonnas, sh äsja avaldatud haridusstatistika kogumikust “Education and Training 2017”, mille esitlus toimus ka esmakordselt Eestis. Kohtumisel arutleti ka Euroopa Komisjoni  prioriteetide ja rahastusvõimaluste üle, et liikmesriigid saaksid osaleda OECD projektides.

Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni ning OECD hariduskomitee Euroopa Liidu riikide esindajad.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Sabri Tuzcu, Unsplash.

Samal teemal:

• EL-i kutsehariduse juhid arutavad Tallinnas tuleviku töö ning kutsehariduse tuleviku üle
• Eesistumise noortevaldkonna avaüritus paneb ametnikud koos noortega programmeerima

Eesmärk on kaasata nii eesti kui vene õppekeelega koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 4-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic ja Swedbank.

NUTIVIKTORIINI täitmiseks VAJUTA SIIA või külasta meie nutiveebi http://nutiraama.weebly.com/. 

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli kooli haridustehnoloogile järgmisel aadressil: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud 

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Nutikabega sügisesse
• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale vol 2" tulemused
• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale vol 1" kokkuvõte

Tehnikaülikooli insenerid tutvustavad nutika tootmise uut taset 21. novembril kell 12-13, kui avatakse paindtootmise ja robootika demolabor, samuti suurte metallist objektide 3D-printimise 3D-labor ProtoLab. Laborid on osa ülikooli digialgatusest TalTechDigital. 

Demolaboris on ühendatud robootika, kõrgtehnoloogiline töötlemine, automaatladustamine ja virtuaal-liitreaalsus.

Protolaboris on Eestis ainulaadne 3D-metalliprinter, millega saab printida erinevatest metallidest, näiteks roostevabast terasest, titaanist ja alumiiniumist suuri prototüüpe ja objekte. 

Printer on väga mitmekülgne, selle abil saab analüüsida digitaalset tootmist ja modelleerida ülikergeid konstruktsioone, aga ka töötada välja uusi komposiitstruktuure ja teha andmemudelite võrdlevat analüüsi. 

Tehnikaülikooli 3D-metalliprinter on ühtses süsteemis Eesti Maaülikoolis asuva 3D-kompuutertomograafiga. Selle abil saab metallidest ja muudest materjalidest valmistatud tooteid mittepurustavalt mõõta ja kihthaaval punktiparvena kuvada.

TTÜ professor Tauno Otto kinnitab, et on plaanis panna seadmed tööle selliselt, et mõlema ülikooli teadlased saavad neid ka distantsilt ning liitreaalsuse vahendeid kasutades ristkasutada. „Digitaalsete kaksikute kontseptsioon võimaldab tulevikus vähendada kulutusi teadus- ja tootmistaristutele, ja seadmete vaba ressurssi jagada partneritega. Kui seadmed panustavad esmajärjekorras ülikoolide teadustöö kvaliteedi parandamisse digitaalses tootmises, siis väiksemas mahus saab nendega ka ettevõtteid aidata,“ rõhutab professor Otto.

AVAMISE KAVA
Kell 12.00–13.00 paindtootmise ja robootika labori ning Protolabi avamine.
Ringkäigud laborites ning robotite, paindtootmise, virtuaal-liitreaalsuse seadmete, 3D-metalliprintimise demod. Avamisel osaleb ka inseneriteaduskonna isejuhtiva auto projekti väikeprototüüp.

Protolabi sisustamist rahastatakse Archimedes projektist „Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Centre (SmartIC))“). Meede: riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel.

Demokeskuse sisustamist rahastatakse ASTRA meetmest, inseneriteaduskonna vahenditest, mehaanika ja tööstustehnika instituudi projektidest ning partnerettevõtete poolt.

Avamisele järgneb kell 13.00 nutika tootmise seminar. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Avatakse maaülikooli ja tehnikaülikooli koostöös valminud nutika tootmise tuumiktaristu labor Tartus
• TTÜ 99: ülikool kavandas digitaalse kiirtee TTÜ 100. aastapäevani

Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva tähistava üritustesarja „Avame Jaani koodi“ avakogunemine toimub neljapäeval, 16. novembril kell 17-19 Tallinnas Kadriorus Jaan Poska majas (J. Poska tn 8). Päevakava ja täpsema info leiab sellest failist. 

Osalemisest andke palun teada siin: http://bit.ly/2m8TU4A

https://tonissoniselts.wordpress.com/

Allikas: Jaan Tõnissoni Seltsi info.