Noorte inspiratsioonilabor toimub Tallinna ettevõtlusnädala raames. 
 
Inspiratsioonilaboris on loodud reaalsusele sarnane keskkond erinevate valdkondade töö ja töös kasutatavate tehniliste vahendite tutvustamiseks. Esindatud on järgmised valdkonnad: infotehnoloogia, mehaanika, disain, kaubandus, maksundus ja toll, kinnisvarahooldus, ettevõtlus ning meelelahutus.  

Infotehnoloogia ala tegevusi koordineerib Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioonil Liit.
 
ITL-i uuendatud veebileht StartIT tutvustab noortele IT-ameteid ja IT-erialasid.  

Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut tutvustab tehnilisi ja tarkvaralisi lahendusi, mis on üliõpilaste loodud või mida kasutatakse uute tehnoloogiliste võimaluste välja töötamisel. Robootika ning asjade interneti valdkondades on võimalik tutvuda üliõpilaste loodud linnaristmikuga ning targa maja lahendusega. Ennast saab panna proovile eesti keeles  kirjutamisel – rõhk on kiirusel. Saab proovida pilgujälgimisprille ning testida oma tähelepanuvõimet nii inspiratsioonilaboris ringi liikudes kui ka mõnda mängu mängides.

Tartu Ülikool esitleb inspiratsioonilaboril IT-alal menukaid Google Glass nutiprille. 

Mängusõprade jaoks on Microsoft väljas oma ägedate Xbox One ja Xbox Kinect mängukonsoolidega. Teadupärast ei valmi ükski konsool ega mäng ilma programmeerimiseta. 

TTÜ IT teaduskonna ja TTÜ IT Kolledži tudengid ootavad end proovile panema programmeerimises ja arvuti parandamises! Lisaks tutvustatakse õppimisvõimalusi IT-erialadel. Uuri ka, kes on Lapikud.  

TTÜ VR-labor tutvustab virtuaalreaalsuse maailma – seikle virtuaalkosmoses või modelleeri endale virtuaallinn. Tutvu nende tegevustega ja ole kindlasti kohal. Kõik on IT! 
 
Üritusele on oodatud eelkõige noored ise, aga samuti ka kõik noortega tegelevad inimesed (klassijuhatajad, huvijuhid, noorsootöötajad, lapsevanemad jt), kes juhendavad noori karjäärivalikutes. 

Täpsem info ürituse kohta. 
 
Inspiratsioonilabori üritus Facebookis.

Allikas: ITLi pressiteade. 

Samal teemal:

• Sügiskonverents "Tehnoloogiarikas kool"
• Digimeistrid Rakveres: toimus 20 praktilist töötuba
• Küberolümpial selgitati välja parim arvutisüsteemide kaitsja Eestis

Ehkki jutt käib nädalast, kestab Code Week 7.–22. oktoobrini. HITSA eestvedamisel korraldavad õpetajad ja haridusasutused selle aja jooksul 120 õpituba üle Eesti, et tutvustada lastele ja noortele, kuidas tehnoloogiat enda kasuks tööle panna. Tasuta õpitubades saavad osaleda lapsed ja noored vanuses 5 kuni 20 eluaastat. Õpitubades programmeeritakse animatsioone ja mänge, ehitatakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga, õpitakse targa internetikasutuse põhimõtteid jpm. Õpitube viiakse läbi ProgeTiigri programmi ja projekti "Targalt internetis" toel.  

Igaüks saab valida meelepärase töötoa oma kodukohale võimalikult lähedal. Kus ja mis toimub, saab täpselt vaadata HITSA kodulehelt ja samas ka töötubadesse registreeruda. Ja mis väga oluline – osalema on oodatud ka need lapsed ja noored, kes pole varasemalt programmeerimisega kokku puutunud. 

Code Week lasteaias

Töötube viivad läbi nii need, kel juba varasem Code Weekil osalemise kogemus kui on ka esmakordseid tegijaid. Merlin Kirbits, Mooste Mõisakooli infojuht-haridustehnoloog, ProgeTiigri maakondlik nõustaja Põlvamaal osaleb Code Weekil esimest korda. Töötoas „Robotid seenemetsas“ seiklevad koos lastega väikesed Ozoboti ja Bee-Boti robotid. Oodatud on  5- ja 6-aastased lapsed. Töötoad toimuvad Põlvamaal Pihlapuu, Mesimummi ja Muumioru lasteaias. Viimasesse võivad minna ka 3- ja 4-aastased lapsed. 

Miks peate oluliseks juba nii väikeste laste osalemist programmeerimisnädalal? Arvatavasti tuleb töötuppa neidki väikeseid, kes elus esimest korda näevad robotit ja ei saa arugi, et see on robot?

Väikesed lapsed on alati olnud kõigele uuele väga vastuvõtlikud. Nad on oma loomult õpihimulised ja pean oluliseks selle õpihimu toetamist nii lasteaias kui koolis. Praegu valmistatakse ette uut informaatika ainekava, mille raames jõuab programmeerimine ja robootika peagi kõikidesse haridusastmetesse. Samas leidub mitmeid väga vahvaid haridusroboteid, mis on eakohased palju väiksematele lastele. Programmeerimisnädala õpitubade korraldamine lasteaias annabki suurepärase võimaluse näidata õpetajatele, lapsevanematele ja eelkõige lastele endile, et programmeerimist ja robootikat ei tasu karta, vaid kõik, olenemata vanusest, saavad sellega hakkama. Ma ei leia, et lähenemine väikeste laste puhul on oluliselt teistsugune kui õpilastega või täiskasvanutega, kõige tähtsam on valida eakohased vahendid ja tegevused ning korralikult ennast juhendajana ette valmistada. Nendes lasteaedades, kellega mina programmeerimisnädalal koostööd teen, on robotid tänu kevadel korraldatud HITSA toetusmeetmele olemas ja lapsed on saanud esimese programmeerimiskogemuse kätte. Tagasiside õpetajatelt robotite kasutamise kohta on olnud positiivne ja selle võrra on kindlasti ka minul kergem õpitubades toimetada. Loodan, et  programmeerimisnädalal kogetu/nähtu innustab õpetajaid ja ka lapsi seadmeid edaspidi kapist sagedamini välja võtma ning uusi ja põnevaid haridusroboteid juurde soetama. 

Ühte töötuppa on lapsed oodatud koos vanematega. Millele peaksid lapsevanemad töötoas tähelepanu pöörama?
 
Tilsis toimuvale perepäevale on lapsed oodatud koos vanematega või nii väikeste laste puhul tuleb pigem öelda, et vanemad koos lastega. Vanematelt ootan uudishimu ja aktiivsust. Ootan seda, et nad ei jääks lihtsalt kõrvaltvaatajateks, vaid prooviksid kõike ise koos lapsega järele. Siis on kindel, et kui laps tuleb järgmine kord lasteaiast koju ja räägib midagi kollasest mesimummist (Bee-Bot) või väikesest vilkuvast mänguasjast (Ozobot), saab ka lapsevanem aru, millest jutt käib ning oskab oma lapse õpihimu paremini suunata ja toetada.
 
Mida teile endale selline natuke teistsugune situatsioon ja õpetamine annab, mis väljakutse esitab? 

Osalen programmeerimisnädalal esmakordselt. Varem ma ei teadnudki, et selline vahva ettevõtmine olemas on. Nüüdseks olen aga juba pool aastat töötanud ProgeTiigri maakondliku nõustajana Põlvamaal ning kuidas ma ikka teisi nõustan, kui ise kõike järgi ei proovi. Enda jaoks pean suurimaks väljakutseks õpitoa läbiviimiseks vajalike seadmete ja vahendite hankimist/laenutamist. Kahjuks hetkel  Lõuna-Eestis puudub selline koht, kus saaks suuremas koguses haridusroboteid laenutada ning lasteaedade ja koolide vahendite hulgad on üsna tagasihoidlikud. Õnneks osalesime Tilsi lasteaiaga kevadel HITSA, Tallinna Haridusameti, Rekato (uue nimega Insplay), Tallinna Kullatera Lasteaia ja TTS Groupi koostöös välja kuulutatud Bee-Boti ja Ozoboti videolugude väljakutses ja nüüd kuluvad II koha võiduga kaasnenud auhinnad marjaks ära. Samuti oli Tilsi lasteaia direktor valmis Bee-Boti läbipaistvate taskutega matte kiiremas korras juurde soetama, sest vastasel juhul poleks perepäeva korraldamine, kuhu on oodatud ligikaudu 40 last koos vanematega, lihtsalt mõeldav. Samuti olen rõõmus, et suutsin lühikese ajaga leida toredad koostööpartnerid Tartust ( Ramon Rantsus ja Anneli Mõtsmees), kes on valmis koos oma seadmetega tulema Põlvamaale õpitubasid läbi viima. Seda, mida töötubade lävibiimine ja teistsugune õpetamiskogemus mulle juurde annavad, oskan täpsemalt öelda siis, kui õpitoad juba toimunud on. 

Code Week kutseõppeasutuses

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Sillamäe ja Jõhvi õppekohas on töötoad põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Töötoad on vene keeles: „Scratch. Arvutimängu loomine“ (8. ja 9. klassid, juhendab Natalja Redean;  „Visual Basic. Mängu programmi loomine“ (10.-12. klass, juhendab Andrei Gontsarov); „Filmimine drooniga“ (9. klass, juhendab Andrei Gontsarov); „Appinventor. Android programmeerimine“ (6. - 12. Klassid, juhendab Inna Dokutsajeva). 

Miks peab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus oluliseks osaleda programmeerimisnädalal, mida see annab koolile, õppuritele, õpetajatele?  Kutsehariduskeskuse tarkvara ja andmebaaside aluste eriala õpetaja Natalja Redean: 

Peamine eesmärk on pöörata tähelepanu programmeerimisele ja digitaalsele kirjaoskusele ning neid oskusi lõbusal viisil lastele tutvustada. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad tutvustavad oma kooli, õppimisvõimalusi ja -tingimusi õpilastele. Õpetajad demonstreerivad programmeerimisoskusi võib-olla keskuse tulevastele õpilastele. Töötubade organiseerijana pole kool varem osalenud, aga  HITSA üritustel osaleme võimalikult tihti.

Minu töötoa teema  („Scratch. Arvutimängu loomine“) on seotud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpetatava erialaga. Praegu on meil noorem tarkvaraarendaja eriala, kus õpetatakse programmeerimist. 

Töötoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi programmeerimisest. Ühe mängu näitel õpilased saavad tutvuda arenemisprotsessiga Microsoft Visual Stuudio programmis või Scratchis.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Code Week paneb Eesti programmeerima
• Loomisel on esimesed informaatika digiõpikud
• ProgeTiigri „Mängumaratonil“ selguvad Eesti parimad noored mänguloojad

Annetaja isa Otto Peeter Pärn (Otto Peeter Birkenthal) sündis 22. märtsil 1911 Tarvastu vallas Viljandimaal Davidi ja Alma Birkenthali (neiuna Adson) perekonnas. 

Pärast Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist astus ta 1928. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1933. aastal. Otto Peeter Pärn oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Aastail 1933–1940 täitis Otto Peeter Pärn Tartu ringkonnakohtu kohtuameti-kandidaadi ametikohuseid. 6. veebruaril 1940 nimetas Vabariigi President ta Võru 2. jaoskonnakohtuniku kohale. 1942–1944 töötas Otto Peeter Pärn jaoskonnakohtunikuna Haapsalus. Hiljem põgenes pere Rootsi – elati Borasis, Gingris ja Uppsalas. Poeg Kaarel Pärn sündis 1947. aastal. Kanadasse siirduti 1954. aastal. 

Otto Peeter Pärn töötas Torontos advokaadifirmas. Ta suri 27. juunil 1970.

Kaarel Pärna annetus jõudis õigusteaduskonda advokaadibüroo LMP vahendusel. Kokkuleppel annetajaga otsustab annetuse kasutamise õigusteaduskonna hüvanguks õigusteaduskonna nõukogu. Seni on kõlanud ideed kasutada annetust õigusteaduskonna vilistlaskogu ellukutsumiseks, pidades silmas eelseisvat Tartu ülikooli õigusteaduskonna emakeelse õpetuse 100. aasta juubelit, samuti arendada õigusharidust rahvusvaheliste harjutuskohtute võistluste toetamisega jt.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Raamat "Õigus igaühele" selgitab lugejale õiguse ja õigusteaduse põhitõdesid
• Põhiseaduse uue kommenteeritud väljaande esmaesitlus

24 minutit kestnud finaaldebati võitis Yana Bits (Ukraina), veendes žüriid oma suurepärastest oskustes. Tasavägisel väitlusel jäi teisele kohale Läti väitleja Natālija Šreibere, kolmanda koha sai Dóra Dömötör-Nagy (Ungari) ning neljandaks jäi Terezie Hovorková (Tšehhi).

Debati teema oli „Kas riik peaks internetti täielikult reguleerima?“. Osalejatele jagati kohapeal kaitstav seisukoht – pro või contra – ning seejärel andis žürii neile kokku 24 minutit, mille jooksul argumenteeriti interneti täieliku reguleerimise poolt ja vastu. Finaalüritusele pani punkti žürii põhjalikult kaalutletud otsus ning autasustamine: selleaastase rahvusvahelise üldvõidu viis koju Ukraina õpilane Yana Bits.

Rahvusvaheline finaal on kogu võistlusaasta kõrgpunktiks. 20 parimat saksakeelset väitlejat Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Sloveeniast, Slovakkiast, Tšehhist, Ukrainast ja Ungarist veetsid terve nädala Tallinnas, et üheskoos poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel mõtteid vahetada ning seda nii väitlustel kui ka argielu olukordades. Eesti selle aasta parimad väitlejad Elvi Tuisk (Kadrioru Saksa Gümnaasium) ja Junianna Zatsarnaja (Kadrioru Saksa Gümnaasium) tugevas konkurentsis esimesest voorust kaugemale ei jõudnud ning said finaalis teistele osalejatele publikust kaasa elada.

„Jugend debattiert international“ – Kesk- ja Ida-Euroopas toimuv riikidevaheline konkurss on Goethe Instituudi, fondi „Erinnerung, Verantwortung und Zukunft“, mittetulundusliku Hertie Fondi ja Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse projekt. XI rahvusvahelise finaali patrooniks oli Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Lisateavet ning pildigalerii väitluskonkursi «Jugend debattiert international» ja XI rahvusvahelise finaali ning osalevate väitlejate kohta saab leida aadressilt www.jugend-debattiert.eu. ​

Allikas: Goethe Instituudi pressiteade. Fotod: Diana Unt. 

Samal teemal:

• Tallinn muutub järgmisel nädalal Euroopa väitluspealinnaks

Eesti puhul äratab nii Jaapanis kui teistes riikides huvi, et me alustame digioskuste õpetamisega väga varajases eas – programmeerimise ja teiste digioskuste õpetamisega tehakse algust juba põhikoolis ja mõnel pool isegi lasteaedades. Sellega kaasneb ka vajadus pöörata tähelepanu küberturvalisusele ja küberhügieenile.

“Oleme Eestis pidanud küberkaitse alast koolitust prioriteetseks ja meie ambitsioon on anda piirkonnas parimat küberkaitse alast haridust,” ütles minister foorumi eel ja lisas: “Küberturvalisusele esitatavad väljakutsed on väga laiad - need hõlmavad ühiskonna liikmeid tavatarbijast seadmete arendajateni ning samas ka õigusruumist ning poliitikast äristrateegiateni ja info kajastamiseni meedias. Seetõttu vajame asjade interneti toimivuseks, et ühiskonna liikmetel oleksid teadmised küberturvalisusest ning samuti, et  tootearendusprotsessis osaleksid küberkaitse spetsialistid. Me soovime, et „asjad“ ise tagaksid võimalikult suure turvalisuse.”

Foorumi Science and Technology in Society avas Jaapani peaminister Shinzo Abe ning siin kohtusid riigi, ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ja mõttekodade esindajad üle kogu maailma. Kõrgetasemelisel foorumil arutleti säästva arengu, teaduse, tehnoloogia ja hariduse üle digiühiskonnas, samuti räägiti teadusest ja tehnoloogiast ettevõtluses ning ülikoolide rollist. Temaatilised arutelud toimusid enam kui kolmekümnes teadusvaldkonnas. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Muuseumitund väljapanekul „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“ (22.09.2017–14.01.2018) annab alg- ja põhikooli õpilastele võimaluse analüüsida värvusõpetuse põhitõdesid ning seda, kuidas kunstnikud kujutasid oma tundeid ja arusaama muutuvast maailmast. 20. sajandi alguse saksa ja eesti kuulsate kunstnike loomingu ning kunstiuuendustega tutvudes uuritakse ka, mida suutsid loomeinimesed oma rühmituste ja teostega korda saata.

Näitusel „Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis“ (25.08.2017–28.01.2018) kutsuvad muuseumitunni õpetajad põhikooli kõikide astmete õpilasi ja gümnasiste teekonnale mööda eri riike ja kultuure. Reisi- ja migratsiooniteemalisi kunstiteoseid analüüsides ja nähtu üle arutledes püütakse jõuda selgusele, miks inimesed rändavad ning mis sellega kaasneb. Alates 9. klassist on noored oodatud 4K-meetodil (Kumu kaasaegse kunsti kaardid) põhinevasse arutelutundi. 

Koostöös kirjandusõpetajatega valminud muuseumitund näitusel „Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst“ (09.09.2017–25.02.2018) on suunatud keskkooliõpilastele ning lõimib näitusesaalis kunsti ja kirjandust. Saksa ekspressionistliku ja eesti dekadentliku kunsti näitel analüüsitakse sarnaseid ilminguid maailma ja eesti kirjanduses. Selgub, millised teemad tekitasid 20. sajandi algul inimestes probleeme, mis oli selle ajastu tume pool ehk „kurja lilled“ ja kas selle ajastu valukohad ühtivad praeguse ajastu omadega.

Kumu kunstimuuseum pakub muuseumitunde ka püsinäitustel.
Ootame õpetajaid tundidesse registreerima!
Rohkem infot muuseumitundide kohta leiab Kumu kodulehelt: https://kumu.ekm.ee/mida-kumus-teha/muuseumitunnid/.

Allikas ja fotod: KUMU pressiteade. 

Samal teemal:

• Ilmus Rael Arteli ja Viktor Gurovi „See on kunsti- ja värviraamat lastele!”
• In situ ja virtuaalselt: Niguliste peaaltar erinevate õppeainete keskmes

Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets märkis, et alanud ettevõtlusnädalal saab igaüks anda oma panuse, et parimad ettevõtlusõppe edendajad pälviksid tähelepanu ja tunnustuse. „Soovime tõsta esile ja tunnustada aktiivseid ja ettevõtlikke õppureid, õpetajaid, õppejõude, juhendajaid, mentoreid ja teisi ettevõtlusõppe edendajaid, kes inspireerivad oma tegudega paljusid ja on eeskujuks kogu ühiskonnale ettevõtlikuks saamisel, ettevõtlik olemisel ja ettevõtlusõppe arendamisel,“ ütles Laidmets.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu esmakordselt.

Tiitliga aasta ettevõtlik õppur tunnustatakse õpilas- ja/või üliõpilasfirmat ja/või ettevõtlusõppes moodustatud meeskonda, kes on ettevõtlusõppes saavutanud silmapaistvaid tulemusi. 

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe edendaja tunnustatakse meeskonda, organisatsiooni või asutust, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlusõppe arendamisse ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist. 

Tiitliga aasta ettevõtluse õpetaja tunnustatakse ettevõtluse või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi. 

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe mentor tunnustatakse ettevõtjat või ettevõtlikku töötajat, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi. 

Tiitliga ettevõtlusõppe programmi aasta tegija tunnustatakse isikut, kes on silmapaistvalt panustanud ettevõtlusõppe programmi tegevustesse ja arendamisse  ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist. 

Laureaadid valib programmi esindajatest koosnev komisjon, võitjad kuulutatakse välja aasta lõpus.

Tunnustuskonkursi statuut ja kandidaadi esitamine http://ettevotlusope.edu.ee/tunnustus/.

Lisainfo ettevõtlusõppe programmi kohta: http://ettevotlusope.edu.ee/programmist/ ja www.hm.ee/ettevõtlusõpe.

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta õpetaja gala 2017
• Vikipeedia aasta sõber 2017 on Mart Noorma
• Parima praktikandi konkurss

Info saatis Koolielule "Nutitund igasse kooli!" algatuse eestvedaja Birgy Lorenz. 

Projekti septembri statistika näitab, et nutitunnid on meie haridusmaastikul ikka sama au sees kui eelmisel aastal. Kogusime septembris ühiselt kokku 107 nuti-ideed, osales 45 astusust ja meiega liitus lausa 10 uut tegijat! Kokku on projektis nüüdsest osalemas 229 asutust ning tehtud on 1927 postitust. 

Nutilaineharja eesotsas surfisid sellel kuul ja tegid postitusi Põlva Gümnaasium (13 postitust) Tallinna Kristiine Gümnaasium (7), Väike-Maarja Gümnaasium (7), Tallinna Liikuri Lasteaed (6). Hoidke lippu kõrgel, meile meeldib see, mida teete ja meiega jagate!

Auhinnaloosis oli seekord edukas Kristi Põdra Väike-Maarja Gümnaasiumist, kes toob oma koolile Telia Eesti kingituse  - uhke uue projektori AIRXEL AX400, millega veel enam uurivaid ja ajaloolisi tegevusi koolis ette võtta ning loomulikult meiega jagada!

Oktoober on nutitunni projektis väga põnev kuu

Esimese asjana kuulutame välja õpetajate lugude kogumise konkursi. Kirjutage meile oma kooli ägedatest õpetajatest lugusid ja jagae seda meiega! Ka nutitunni projekt on suvel asjalikult õpetajate lugusid kogunud, seega iga päev avalikustame midagi huvitavat Eesti nutiloojatest. Soovime persooniloos teada õpetaja nime, ametit, tööstaaži; kuidas algas tema nutiteekond; kuidas digi on tema maailma muutnud ning kuidas tema meelest digi parimalt kollektiivis nakkab. Persoonilugude auhinna loosikotis on kolm akupanka Haridus- ja Teadusministeeriumilt.   

Nutitunni järgmine suurem teema on digitaalne ohutus ja küberkiusamise vastu võitlemine. Loodan, et kõik on kursis Telia Eesti kampaaniaga "Suurim julgus" (www.suurimjulgus.ee), kus kutsutakse inimesi sõna võtma ja teada andma, et kiusamine ei ole normaalne ja see peab lõppema. Samuti kutsutakse üles hädasolijalt märkama ja teda aitama. Programmi raames jagati igale koolile välja kaardi/lauamäng (suunatud II ja III kooliastmele), aga selgus, et paljud tahavad ikkagi saada endale oma isiklikku komplekti. Nüüd ongi võimalus olemas! Tee oktoobris midagi digitaalse ohutuse teemal, aita küberkiusamist ja kiusamist vähendada ning anna sellest meile teada. Loosi läheb kampaania T-särk, kleepsud ning kaardi/lauamäng! 

Lisaks loositakse välja Telia Eesti poolt ka 32 tolline LG LED-teler! Birgy Lorenz: "Ise IT-juhina olen näinud, et tänases koolis on lisaks projektoritele väga vaja ka televiisorit. Esiteks saab sellega teha väiksemat grupitööd suurel ekraanil, teiseks saab sellest luua infotabloo, millega näidata nii pilte, videoid kui esitlusi. Aga võibolla on televiisor väärtuslik lisand hoopis õpetajate tuppa, kus õpetajad saaksid olla kursis maailma asjadega, et seda uut ja toredat, mis uudistes või dokumentaalides pajatatakse, kohe ka õpilastega tunnis jagada."

Ülejäänud nutikate lugude vahel läheb loosi Calliope, mis on nii uus vidine, et ei osanud seda netist väljagi esimesel korral otsidat. Tegemist on mikroskeemiga, mis lööb hetkel laineid Saksamaa koolides: http://calliope.cc/en. Auhinnapaneb välja HTM. 

Üks teadaanne on suunatud Tartu koolidele ja lasteaedadele. Tartu linnavalitsuse haridusosakond kutsub koole ja lasteaedu osalema projektis "Nutitund igasse kooli!" ning ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 15. detsembrini tehtud postitused FB-kanalil https://www.facebook.com/groups/nutitund osalevad Tartu linnavalitsuse haridusosakonna lisaloosis, milles jagame välja põnevaid digipädevuste õpetamist toetavaid auhindu. Iga postitus annab ühe loosipileti - mida enam postitusi, seda enam pileteid. Auhindade kätteandmine toimub jaanuaris 2018. Auhinnafondi väärtus on 5000 eurot. 

Nautige digi ja nutiõpetajaks olemist, jagage seda meiega ja püüdke auhindu!

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Kõik projektis osalevad koolid leiate siit kaardilt. 

Projekti üldülevaate: https://sites.google.com/view/nutitund/avaleht.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uut kooliaastat alustab ka projekt "Nutitund igasse kooli!"

Elina Kallas, PhD
Raamatu „Loovustehnikad. 99 viisi ideede leidmiseks“ autor, Edu ja Tegu ettevõtlusõppe programmi loovuse koolitaja 

Loovustehnikad on abivahendite kogum, mida saab kasutada igas eluolukorras. Näiteks, kui ei tea, kuidas õpilastele tundi põnevamaks muuta, võib saata nad „väljasõidule", mille käigus nad koguvad ise fotomaterjali õpitava teema kohta. Kui puuduvad ideed, mis teemal lõputöö kirjutada, võib olla abiks pisikese märkmiku pidamine, mida saab mugavalt taskust välja võtta iga kord, kui tekib põnev mõte. Kui on vaja leida mooduseid firma kulude kokkuhoiuks, siis kutsudes  kokku töötajad ja paludes neil oma ettepanekud sedelitele kirja panna, võib viie minutiga koguda koguni sada ideed!

Loovustehnikaid saab rakendada sisuliselt igal pool – õppimisel, õpetamisel, koolitamisel, ettevõtluses, teaduses, erinevates ametites ja ka kodustes olukordades. Loovustehnikate tundmine annab võimsa kogumi oskusi, mis aitavad toime tulla olukorras, kus mõte jääb toppama ja tuleb leida väljapääs.  

Loovust saab arendada läbi õppimise ja õpetamise   

„Mul pole ideid, ma ei tea, mida teha.” –„ Ma ei ole loov inimene. ” – „Ma ei leia sellele olukorrale lahendust.”  Tuleb tuttav ette? Kindlasti. Kuid hea sõnum on see, et tegelikult oleme kõik loovad. Loovus on omaduste ja oskuste kogum, mis võimaldab luua algupäraseid ja originaalseid lahendusi, leida varem märkamata seoseid ning avastada midagi täiesti uut. Vaatamata sellele, et võime olla loov on inimestel erinev, on loovaks mõtlemiseks võimeline igaüks. Tegelikult ongi üheks loovust takistavaks teguriks just arvamus, et ei suudeta olla loov. Loovust saab arendada igaüks just seetõttu, et seda on võimalik õppida, rakendades mitmesuguseid loovustehnikaid. Loovuse oskuste pool on seega arendatav käitumise muutmise kaudu. Seetõttu ei ole loovus üksnes väheste privileeg, vaid oskuste omandamise, kättevõtmise ja julguse asi. Õigete tehnikate abil saab panna lapsed iseseisvalt ja mänguliselt midagi välja mõtlema, võtta vastu perekondlikke otsuseid või leida koos kolleegidega lahendusi tööülesannetele. 

Loovustehnikad on protseduurid, mis samm-sammult kirjeldavad ära, kuidas loovmõtlemist ergutada ja saavutada originaalset lahendust. Vaatamata sõna „loovus” kasutamisele sisaldavad loovustehnikad kindlat reeglipärast lähenemist – nii kummaline, kui see ka ei ole, aga selleks, et olla loov, tuleb enamasti järgida kindlaid reegleid. Näiteks ajurünnaku puhul tuleb rangelt hoida lahus ideede genereerimist ja hindamist, ideed tuleb nähtavale kirjutada, kõikidele tuleb anda võimalus oma arvamust avaldada, oluline on ideede hulk, mitte nende kvaliteet ja protsess ei peaks kestma üle paarikümne minuti. Loovustehnikate valdamine annab võimaluse igast tupikolukorrast tulla välja nii, et kaasamõtlejate entusiasm ei kao ja tulemuslikkus säilib. 

Täpselt püstitatud probleem on pool võitu 

Loovustehnikaid võib laias laastus jagada nelja kategooriasse: „jäälõhkujad” loovmõtlemise ergutamiseks, probleemi defineerimise, ideede genereerimise ja ideede hindamise tehnikad. Esimesse kategooriasse kuuluvad ajaliselt lühikesed harjutused või mängud, mis aitavad ennast loovale lainele häälestada – jah, ka ajul on vaja treeningu eelsoojendust saada. Näiteks võib paluda lõpetada pooleliolev joonistus, mängida sõnadega või lahendada mõni mõistatus. Need on sageli lõbusad lühiharjutused, mis aitavad luua sõbraliku ja avatud atmosfääri ning naeratus on „jäälõhkujate” rakendamise puhul kindel kaasnev tulemus. On ju ammu teada fakt, et positiivsed emotsioonid ergutavad loovust. 

Probleemide määratlemise tehnikad leiavad vähem kasutust ning seda põhjendamatult. Tihtipeale asutakse ideede genereerimise kallale liiga tormakalt, kuid esmalt tuleb veenduda, et probleem, millele lahendusi otsitakse, on õigesti määratletud. Just üheselt mõistetavalt ja täpselt defineeritud probleem on loovuse rakendamise aluseks. Näiteks kuuluvad probleemide määratlemise tehnikate alla edasi-tagasi planeerimine, mille käigus analüüsitakse, kuidas konkreetse probleemi lahendus aitab lahendada iga järgneva kõrgema järgu probleemi, miks-küsimuse esitamine kuni juurpõhjuse väljaselgitamiseni ja ettekujutus olukorrast, kus jäetaksegi probleem lahendamata. Tehnikaid on teisigi. 

Ideede genereerimisel on oluline ideede hulk, mitte nende kvaliteet

Suurim osa loovustehnikatest on siiski suunatud ideede genereerimisele, sest just ideede rohkus on see, mida soovitakse saavutada. Ideede genereerimise tehnikate rakendamine hõlmab divergentset ehk loovmõtlemist, kus eesmärgiks on saavutada ideede suur hulk. Oluline on hoiduda ideede hindamisest nende genereerimise käigus, sest seda võib kirjeldada kui autosõitu, käsipidur peal – sõidab küll, aga vaevaliselt. Seega tuleb hoida ideede genereerimist ja hindamist eraldi protsessidena. 

Ideede loomiseks on palju viise – seda võib teha ajurünnakut rakendades kas suuliselt või kirjalikult, rollide vahetamisega, end superkangelastena või tulevikku kujutledes. Näiteks multifilmi loo koostamine aitab ajalootunnis õppida, kuidas sündmused etappide kaupa reastuvad; mõtete kirjutamise 6-3-5-tehnika aitab näiteks keemia tunnis panna õpilased mõtlema keemiliste ühendite kasutusvõimaluste peale; mosaiigitehnikat rakendades saab lühikese ajaga läbi arutada mitu loodusõpetuse teemat. Mõned ideede genereerimise tehnikad on lausa süsteemsed raamistikud, mis aitavad uusi seoseid leida. Näiteks Disney loovuse strateegia, kus esmalt unistatakse ehk luuakse illusoorne pilt soovitud olukorrast, seejärel luuakse reaalne plaan ning hinnatakse takistusi. Süsteemsemad probleemide lahendamise tehnikad sisaldavad endas ka ideede hindamise etappi, mis viibki viimase loovustehnikate kategooria juurde. 

Ideede hindamise tehnikad aitavad valida rakendamiseks kõige sobilikuma idee. Nende tehnikate puhul kasutatakse ratsionaalset mõtlemist. Siin toimub ideedele kaalude andmine, hinnangu omistamine, summeerimine ja võitja valik. Ideede hindamise tehnikaid on samuti erinevaid. Aga ka ideede hindamise käigus võib tekkida uusi ideid ja need võib lisada uute ideede nimistusse või siis arendada edasi. 

Loovad noored – ettevõtlikud ja kohanemisvõimelised töötajad tulevikus 

Loovust peetakse üheks ettevõtliku käitumise tunnuseks. Arendades noorte loovust, valmistame me ette tulevasi ettevõtjaid ning ettevõtlikke ja kohenemisvõimelisi töötajaid. Väga heaks loovuse arendamise mooduseks on loovustehnikate õpetamine nende rakendamise kaudu. Noored veedavad suure osa oma ajast koolis ja just seal saavad nad teadmisi erinevate ideede loomise viiside kohta ning turvalises keskkonnas neid ka harjutada. Loovustehnikad on universaalsed vahendid, mille abil saavad noored ennast erinevates ainetundides loovülesannetes proovile panna. 

Avatus, hinnangutevaba keskkond ja julgustav suhtumine – see kõik on eelduseks noorte loovpotentsiaali avamisele. Õpetajad on just need, kelle võimuses on luua loovust soodustav keskkond ning olla õpilastele eeskujuks, et kooliuksest astuksid välja ettevõtlikud ja kohanemisvõimelised noored inimesed. 

Elina Kallase ülimalt kasulikule ja praktilisele loovuse arendamise koolitusele on veel viimased vabad kohad! Registreerumisega tasub kiirustada, tähtaeg on 5. oktoober. Vaata ka teisi huvipakkuvaid koolitusi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koolituskalendris 
http://ettevõtlusõpe.ee/koolitused/

Ettevõtlusõppe programmi koolitused on õpetajatele tasuta! Programmi viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium ja toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ainekuud: Kunst muudab oma väljendusvorme, kuid loovus jääb!
• AINEKUU: Mitmekesine käsitöötund annab praktilised oskused ja ergutab loovust

Valimiskogu koosnes 229 liikmest, kellest valimistele tuli kohale 169 liiget. Valituks osutumiseks oli vajalik vähemalt 115 poolthääle olemasolu.  

Sissejuhatavas kõnes ütles Mait Klaassen, et lisaks teaduse ja õppetöö arendamisele peab ta oluliseks ka kultuuri ja keele hoidmist. „Pean ülioluliseks, et säiliksid just eestikeelne õpe ja teadus. Tahame olla juhtiv jõud biomajanduse valdkonnas, iga õppetool võiks olla oma valdkonna arvamusliider nii vabariigis sees kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Klaassen.

Rektori uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2018. aastal ja kestab viis aastat.​ Inauguratsioon toimub jaanuaris 2018.

Allikas: Maaülikooli pressiteade. Foto: Andri Küüts. 

Samal teemal:

• Reedel valitakse Eesti Maaülikoolile rektorit
• Maaülikoolis algas konkurss vabadele kohtadele magistriõppes