Digimeistrid Rakveres: toimus 20 praktilist töötuba


Avaldaja:Madli Leikop27. August 2017

HITSA korraldatud ja Rakvere Ametikoolis toimunud kutsehariduse praktiline seminar „Digimeister 2017: kätelkõnd“ oli osavõturohke – üle 250 osaleja said uusi teadmisi kooli digiplaani koostamisest kuni digitaalsete lahendusteni projekteerimises.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldatud teine kutsehariduse seminar („Digimeister 2016: köieltants“ toimus möödunud aastal augustis Tartu Kutsehariduskeskuses) oli läbinisti praktiline. Vaid üks ettekanne suures saalis (Tiina Saar-Veelmaa, „Tuleviku tööelu 4,0“), ja osalejad suundusidki töötubadesse. 

2F1A4675.jpg

Valik oli lai. Keda huvitas kitsamalt erialane digitehnoloogia, läks uurima digitaalseid lahendusi projekteerimises ja ehitusjärelvalves, digipädevusi reaalses köögitöös või digitehnoloogia rakendamist energeetika- ja automaatikaõppes. Keda huvitas lähemalt tuleviku töö ja tuleviku töötaja, võis minna töötuppa „Erinevad põlvkonnad – x, y ja z“. Marge Kusmini ja Merike Saare ettekanne oli kui jätk suures saalis kuuldule. (Vaata ka varasemat Koolielu artiklit "Tööturgu ja ettevõtlikkust mõjutavad Y-, X- ja Z-põlvkond").

2F1A5113.jpg

Palju valikuid oli õpetajatele, kes soovisid oma töiseid oskusi täiendada. Näiteks anti ülevaade erinevatest veebivahenditest (Wizer, Educplay, Tes Teach), milles saab luua ülesannete kollektsioone. Või siis autoriõigused, millega tuleb arvestada õppematerjale luues. Lõimitud õppekavade loomine, küsitluse ja testide koostamise keskkonnad, Samsung Digi Passi projekt, eTwinning kutsehariduses ja loomulikult hindamine ning tagasiside. 

2F1A4702.jpg

Töötuba „Muutunud õpikäsitus ja tagasisidestamine“ viisid läbi kristi Vinter ja Katrin Karu Tallinna Ülikoolist. 

Muutunud õpikäsitusest räägitakse nii palju, et hakkab juba veidi tüütuks muutuma see väljend, sõnas Kristi Vinter alustuseks. Ta tõi näiteks oma kolleegi Mati Heidmetsa tõlgenduse muutunud õpikäsitusest (siinkohal vabas sõnastuses – toim):  see on iga inimese võimete avamine ja toetamine viisil, mis lubab toime tulla järjest keerustuvas maailmas ning selle maailma enda mõistlikus tasakaalus hoidmist. Ehk õppimises ja õpetamises peab olema midagi uut ja peab säilima midagi vana. 

Tagasisidestamine on ilmselt nii uus kui vana meetod õppima innustamiseks ja uuenenud õpikäsituse tähtis osa. Numbriline hindamine on tuntuim tagasiside andmise viis, aga mitte kõige motiveerimam. „Tagasisidestamine on õppeprotsessis võimas komponent, inimene peab toime tulema ka tagasiside vastuvõtmisega,“ sõnas Vinter.

Ta juhtis kuulajate tähelepanu maailma ühe mõjukaima haridusteadlase John Hattie töödele. John Hattie on kõige ulatuslikuma haridusalase metauuringu autor, koondades pärast 1976. aastat  ilmunud ingliskeelseid riike puudutavad haridusalased uuringud. Uuringute põhjal on ta koostanud edetabeli võtetest, mis töötavad hariduses, mis motiveerivad õppima. (Vaata Einar Rulli koostatud artiklit John Hattie uuringust Innove kodulehelt õpetajate võrgustikutöö uudiskirjast.) Nendest esikohal on õppija ootused endale, õppija hinnang enda tulemustele. Ehk see, kuidas õppija iseenda õppimistulemusi hindab, kas motiveerib või ei motiveeri teda rohkem pingutama. Õpilaste ootused enda suhtes on tihti madalamad kui oleks mõistlik, sest püütakse kindla peale välja minna, ebaõnnestumist ära hoida. Õpetaja ülesanne on seda latti nihutama hakata. „Kui ütleme, et sa oled tubli, siis sellest ei piisa. Tuleb anda fakte, et õpilane näeks, et ta suudab rohkem,“ sõnas Kristi Vinter.  

Teine hea motivaator on kujundav hindamine, kolmas õpetaja tegevuse filmimine eesmärgiga koguda infot õpetaja enda jaoks. “Filmimise puhul on esimese taseme tagasiside see, et ma vaatan filmitut üksi, mis tagasisidet ma iseendale saan. Teine tase – vaatan koos kolleegiga ja saan teada, mida tema arvab. Kolmas tase, et vaatan filmitud tundi õppijatega koos, saan tagasisidet õppijatelt. Tunni filmimist on hea kasutada siis, kui õppeprotsessi lülitatakse uus element,“ selgitas Kristi Vinter. Motiveeriv tagasiside on ka õpilaselt õpilasele ja arvutilt saadu, näiteks arvutimängude (õppemängud) puhul saab mängija kohest tagasisidet tulemuste kohta, ta püüab kiiresti n-ö järgmisele tasemele jõuda. 

Esinejad rõhutasid, et tagasiside andmisel ja saamisel tuleb arvestada, et tagasiside on mina-sõnumi põhine, tagasiside on eesmärgistatud ja põhineb kokkulepetel, tagasiside andmine ja vastuvõtmine eeldab aega ja keskendumist, tagasisidestamisel on oluline kuulata (mitte valmistuda õigustamiseks), tagasiside mõjutab alati, tagasisidestamisel on oluline jätta õppijale ruumi ise vastutada, otsustada ja tegutseda. 

Töötoas osalejad panid ka ise kirja, mida peaks tagasiside andja meeles pidama: õiget sõnavalikut, tagasiside peab põhinema faktidel, positiivsust, tagasiside erinevaid vorme, objektiivsust (ei anna hinnanguid!), paku lahendusi jpm. 

Fotod: Terje Lepp. Seminari "Digimeister 2017: kätelkõnd" erinevad töötoad. 

Samal teemal:

 

 

 

Haridus- ja Noorteamet