Samuti olla kasuks inimestele ja ettevõtetele, kes plaanivad oma praegustes või tulevastes tegemistes kasutada mängustamis-turunduse võtteid.

Mängustamis-turundus (gamification) kujutab endast mängupõhimõtete ja mängudisaini elementide rakendamist mittemängulises kontekstis.

EBSi korralise dotsendi ja mooduli juhi Ülle Pihlaku sõnul on mängutööstus on üks kiiremini arenevaid valdkondi maailmas. “Tegu on 100 miljardi dollari suuruse turuga, mille kasvuks prognoositakse keskmiselt 8% aastas,” ütles Pihlak. “Seoses mängude tootmise järjepideva tehnilise lihtsustumisega paisatakse iga päevaga turule üle 500 uue mängu. Paraku on neid, kes mängude pealt raha teenivad, vähe.”

Nt Facbooki kasutajate seas populaarne Candy Crush toob sisse 1 miljon dollarit päevas ja Pokemon Go koguni 4 miljonit dollarit päevas. Samas 50% arendajatest teenib alla 1000 euro kuus, 17% ei teeni midagi.

Praegu valitseb turul keerukas olukord, kus mängijate tähelepanu on järjest raskem võita. Samaaegselt muutuvad ka viimaste ootused aina nõudlikumaks ja see nõuab nii tootearendus- kui turundustegevuselt üha suuremaid investeeringuid. 

“Selle jaoks, et mäng hakkaks raha sisse tooma, peavad arendajad tundma nii mängija psühholoogiat kui ka matemaatikat. Tähtis roll on ka sellel, kuidas suudab juht oma meeskonda inspireerida, panna nad ideid genereerima ja neid analüüsima,” lisas Pihlak. “Juhi õlul on alati ka kõige raskemad otsused – vahel peab ta olema valmis loobuma suure vaevaga valminud tootest. Selge on see, et mängustuudiod vajavad traditsiooniliste ettevõtetega võrreldes teistsuguste oskustega juhte.”

EBSi uue õppemooduli sihiks on pakkuda tudengitele võimalust uutmoodi oskusteabe väljaarendamiseks. Mängujuhtimise moodulis omandab üliõpilane head oskused tarbijate kaasamise, organisatsioonilise produktiivsuse ning personali täiendamise ja hindamise vallas. Õpinguid aitab tõhustada ka EBSis äsja kasutusele võetud e-õppe platvorm Canvas, mille värske lähenemisviis aitab efektiivsemalt kasutada nii üliõpilaste kui ka õppejõudude aega.

Mängujuhtimise õppemoodulit loetakse EBSi avatud ülikooli raames ja see koosneb neljast 3 EAP mahulisest õppeainest ning õppetöö toimub inglise keeles. Õppeained on Game Design, Managing Creative Teams, Going to Market in the Game Industry ja Monetizing Freemium Apps.

Lisainfot leiab mooduli kodulehelt.

Allikas: EBSi pressiteade. 

Samal teemal:

• EBS võttis kasutusele maailmas tunnustatud e-õppe platvormi Canvas
• EBS alustas koostööd Eesti küberturbe ettevõtetega

Digihariduse konkursi  500-eurosed peapreemiad Swedbankilt võitsid Laura Kruusmann ja Kelli Kukk. Ergutusauhinnad majandusalaste vikiartiklite loomise eest pälvisid Kristiina Mähar ja Hardi Heinvere. Artiklikonkursi käigus loodi juurde ja täiendati olulisi majandusalaseid vikiartikleid. Parimate väljavalimisel hinnati nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust.

Digihariduse konkurss on osa eestikeelse Vikipeedia arendamise projektist Miljon+, mille eesmärgiks on jõuda miljoni artikliga Vikipeediate hulka. Konkursi korraldajate eesmärk on kasvatada majandusvaldkonna artiklite hulka ja kvaliteeti ning muuta seeläbi majanduskeele mõistevara hõlpsamini kättesaadavaks. Iga uus artikkel on oluline panus eesti keele tulevikku – Vikipeediasse talletatud oskussõnavara ja üldinfo on hästi leitav kõigi infootsijate jaoks.

"Finantskirjaoskuse arendamine on üks Swedbanki prioriteete, samuti peame oluliseks majandus- ja finantsvaldkonna oskusteabe jagamist – digihariduse konkurss on hea näide, kuidas ühendada finantshariduse omandamine, erialase teabe jagamine ning eestikeelse majandussõnavara arendamine,“ sõnas Swedbanki Lõuna regiooni direktor Merike Sirendi.

Hindamiskomisjoni kuulusid Tartu Ülikooli ja Swedbanki esindajad: Helje Kaldaru, emeriitdotsent (TÜ majandusteaduskond); Riina Reinsalu, keeletoimetamise õppejõud (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut); Ivo Kruusamägi, vikipedist (TÜ); Kaur Orgusaar, karjäärikoordinaator (Swedbank); Tõnu Mertsina, peaökonomist (Swedbank); Art Lestberg, Head of Corporate Sales Business Area (Swedbank).

Hindamiskomisjoni esimees Ivo Kruusamägi tõi välja, et digihariduse konkurss on esimene etapp laiemast kampaaniast katta kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega. Kruusamägi sõnul on lihtsam koostada artikleid väga spetsiifiliste teemade kohta ja nii jäävad koondartiklid ja põhimõistetest rääkivad tekstid sageli piisava tähelepanuta. „Nõnda aitavad sellised konkursid tagada Vikipeedia tasakaalustatud arengut, sest suunavad tähelepanu võtmeartiklite juurde," sõnas ta.

Swedbanki preemiaid on taas oodata 2017. aasta detsembris. Teine artiklivõistlus toimub Vikipeedia keskkonnas 1. septembrist kuni 1. detsembrini 2017. Osaleda saavad kõik, kes kirjutavad Vikipeediasse uusi eestikeelseid majandusalaseid artikleid.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti Advokatuur toetab rahvusülikoolis algatatud projekti Miljon+
• Viime eestikeelse Vikipeedia miljoni artiklini!

Tallinna reaalkooli õpilane Taavet Kalda võitis kuldmedali. Kaarel Kivisalu Tallinna reaalkoolist ning Konstantin Dukatš Narva keeltelütseumist tõid koju pronksised autasud. Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Eva-Maria Tõnson teenis välja aukirja. Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil tulevad nädalaks kokku maailma parimad õpilastest ainetundjad – igast riigist kuni viis õpilast. Ülesandeid lahendatakse kahel päeval: ühel on eksperimendi- ja teisel teooriavoor.

Teooriavoorus uurisid õpilased võõrustajariigile kohaselt maavärinate, vulkaanide ja tsunamide temaatikat. Lisaks tegeleti kaasaegse füüsika küsimustega: näiteks uuriti, kuidas saab galaktikate vaatlusandmete põhjal järeldada tumeaine olemasolu Universumis, analüüsiti Universumi paisumist ja seda selgitavaid kaasaegseid inflatsioonimudeleid. Eksperimentaalülesandes uuriti laserkiire murdumise abil soolalahuse difusiooni ning magnetlõksus leviteeriva grafiiditüki võnkumise abil vaadeldi nii aine omadusi kui ka seadme kasutamist näiteks seismomeetrina. Kõigil huvilistel on võimalik tutvuda ülesannete eestikeelsete tõlgetega: teooria ja eksperiment.

Võistlusest võttis osa kokku 394 õpilast 86 riigist. Eesti võistkonda kuulusid:

Taavet Kalda, Tallinna reaalkool, 12. klass
Kaarel Kivisalu, Tallinna reaalkool, 9. klass
Eva-Maria Tõnson, Hugo Treffneri gümnaasium, 12. klass
Konstantin Dukatš, Narva keeltelütseum, 9. klass
Roman Oleinik, Narva Pähklimäe gümnaasium, 11. klass

Võistkonna mentori Mihkel Kree sõnul suutsid Eesti võistlejad end võimetekohasel realiseerida: "Võib öelda, et Taavetilt kuldmedalit isegi salamisi ootasime, see on ilus täiendus tema varasematele kuldmedalitele 2015. aasta rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt ja tänavuselt Euroopa füüsikaolümpiaadilt. Soovin aga eriti esile tõsta alles 9. klassi lõpetanud Kaarli ja Konstantini tulemusi. Selle taga on kahtlemata õpilaste hea koostöö oma õpetajatega, ent kahtlustan, et meie õpilaste headel eksperimendioskustel võib olla seos eksperimentaalsetelt Euroopa loodusteaduste ja rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadidelt saadud kogemustega," sõnab Kree.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad kultuuriprogrammi, mille raames külastati näiteks maailma suurimat buda, Borobuduri, templit, vaadati ringi Yogyakarta linna tänavatel ning prooviti, jalgupidi vees, riisi istutamist.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli Teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eestlased võitsid Euroopa füüsikaolümpiaadil neli medalit
• Rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi hõbemedal tuli Eestisse

Samuti on see abiks ka teistele sidusvaldkondadele lõimitud noortepoliitika kontekstis saamaks aru, milliste noorte eest seisvate väljakutsetega peaks tegelema ja kuidas rakendada oma töös noorsootöö põhimõtteid, mis on Eestis ühtlasi ka noortepoliitika põhimõtted.

E-versioon selgitab lühidalt, mil moel on võimalik kohalikul tasandil noorsootööd korraldada ning tegevusi ellu viia, et nad toetaksid arengukava eesmärke. Kuna noorele kõige lähemal olev noorsootööd korraldav haldustasand on kohalik omavalitsus, siis on just neile pühendatud mitmed näited ja ka eraldi peatükk.

Tutvu e-versiooniga siin.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus

Samal teemal:

TOSCA? Tosca ei ole seekord kõigile magusasõpradele teada-tuntud-armastatud kook. Ega ka Puccini ooper kolmes vaatuses, mida asjatundjad kõrgelt hindavad. Tosca on seekord Erasmus+ koostööprojekt "Transferability of Skills, Competition and Assesment Standards for better recognition of skills within EU (TOSCA)". Väga vabas tõlkes „Oskuse, võistlusalade ja hindamise alaste standardite ülekanne”.

Projektil on neli partnerit: Läti, Eesti ja Hollandi kutsemeistrivõistlusi vedavad organisatsioonid ning WorldSkills Europe katusorganisatsioon. Eestit esindab projektis kutsemeistrivõistluste poolelt Sihtasutus Innovtäpsemalt selle hariduse agentuur. TOSCA on kutsemeistrivõistluste korraldamise (nt Noor Meister suursündmus iga-aastaselt) kõrval meie panus valdkonna sisulisse edendamisse. SA-le Innove on see projekt kutsemeistrivõistluste kvaliteedist ja jätkusuutlikkusest tulevikus.

Loe edasi SA Archimedese kodulehelt.

Allikas: SA Archimedes

Samal teemal:

• Suviseid kutseõppevõimalusi enam kui 200 õppekaval ilmestavad kutsekoolide virtuaaltuurid
• KRATT ka gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse

Richardile järgnesid Joonas Jürgen Kisel, Kaarel Hänni, Toomas Tennisberg ja Nikita Leo, kelle kõigi saavutusi märgiti ära diplomiga.

Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil lahendati kahe päeva jooksul kokku kuus ülesannet, mille lahendamise peamine raskus seisnes matemaatikatõdede nutikas kombineerimises. Seega ei piisanud edukaks soorituseks lihtsalt faktide ära õppimisest. Selleaastane olümpiaad sisaldas palju keskmisest keerulisemaid pähkleid, millest kõige raskemale ülesandele esitas täislahenduse vaid kaks õpilast.

Võistlejaid olid tänavu 111 riigist ning Eesti võistkond jäi mitteametlikus riikide arvestuses võistkonna liikmete punktide summa kohaselt 71. kohale. Eesti võistkonda kuulusid:

- Joonas Jürgen Kisel, Vanalinna Hariduskolleegium, 12. klass

- Kaarel Hänni, Tallinna Reaalkool, 12. klass

- Nikita Leo, Gustav Adolfi Gümnaasium, 11. klass

- Richard Luhtaru, Hugo Treffneri Gümnaasium, 10. klass

- Toomas Tennisberg, Hugo Treffneri Gümnaasium, 10. klass

- Hendrik Vija, Miina Härma Gümnaasium, 9. klass

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Urve Kangro, TÜ dotsent, ja Sandra Schumann, Harvardi ülikooli vilistlane. Võistkonna juhendaja Sandra Schumanni sõnul võib Eesti võistkonna tulemusi sel aastal pidada sellel vanimal ja suurimal olümpiaadil suurepäraseks.

Sandra Schumanni sõnul oli Eesti võistkond tugev ja seda peegeldasid ka tulemused. Eelmine hõbemedal toodi matemaatikaolümpiaadilt koju 15 aastat tagasi ja kokku on Eesti sellelt võistluselt teeninud vaid viis hõbemedalit, mis lisab alles 10. klassi lõpetanud Richard Luhtaru saavutusele veelgi sära. Ka teiste võistlejate tulemused olid tugevad. Märkimist väärib seegi, et tervelt neljal võistkonna liikmel on võimalus ka järgmisel aastal võistkonda kandideerida loodetavasti Eestile veelgi rohkem säravaid medaleid tuua.

Tänavu läks olümpiaadi võit Amirmojtaba Sabourile Iraanist, Yuta Takayale Jaapanist ja Hữu Quốc Huy Hoàngile Vietnamist.

Lisaks võistlemisele pakkus olümpiaadi korraldaja Instituto de Matemática Pura e Aplicada (IMPA, Puhta ja Rakendusliku Matemaatika Instituut) osalejatele rikkalikku kultuuri- ja meelelahutusprogrammi. Vaadati maailma suurimat ühe inimese poolt tehtud grafitit, külastati Maracanã staadionit ja imetleti Rodrigo de Freitase laguuni. Samuti veetis Eesti tiim aega karaoket lauldes, rannamõnusid nautides ja kohalikku suurimat vaatamisväärsust, Lunastaja Kristuse kuju külastades.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi võistlejad tulevad laborist rahva ette
• Eesti noored naasid rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt

„Me kõik mõistame, et teaduspartnerlused on olulised. Samas on praegune partnerluste süsteem on nii keeruline ja killustatud, et ilma professionaalsete konsultantide abita on väga raske selles orienteeruda, “ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Me peame teaduse rahastusmaastikku korrastama ja näitama, et investeeringud on läinud õigesse kohta ning sel on oluline mõju ühiskonnale ja majandusele.“

Tänase kohtumise pärastlõunases osas rääkis Kesk-Euroopa Teadustaristu Konsortsiumi (CERIC-ERIC) juht Jana Kolar teaduspartnerluste süsteemi eelistest ja puudustest, tuginedes oma kogemustele ühise kavandamise algatustega Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudis.

Maastrichti Ülikooli professor Luc Soete selgitas praegust olukorda ja arutles süsteemi parandamisvõimaluste üle. Ta ütles, et Euroopa teadus- ja innovatsioonialase koostöö kasuks räägivad head majanduslikud argumendid, kuid süsteemi edukus sõltub selle rakendamisest. „Praegune Euroopa teaduse ja innovatsiooni partnerluste süsteem suurendab teadusuuringute läbiviimise kulusid Euroopas: riikide ja huvirühmade killustatus on asendunud erinevate rahastusinstrumentide killustatusega,“ märkis professor Soete.

Ettekannetele järgnes arutelu, milles diskuteeriti teadus- ja innovatsioonialaste partnerluste rolli ja lisandväärtuse ning süsteemi koordineerimise üle. Ministrid nentisid, et partnerlustele tuleb läheneda strateegilisemalt, ressursid ja tegevused peavad lähtuma ühistest konkreetsetest eesmärkidest ning erinevate algatuste arvu tuleb vähendada.

Tänase arutelu tulemused on sisendiks nõukogu järeldustele Horisont 2020 vahehindamise ja järgmise raamprogrammi kohta, mis on kavas vastu võtta Eesti eesistumisperioodi lõpuks.

Ametlikud pressiavalduste ja pressikonverentsi videod leiab eesistumise videote lehelt. Fotod kohtumiselt leiab eesistumise Flickri lehelt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Aron Urb (EU2017EE).

Samal teemal:

• Mailis Reps Brüsselis: Euroopa teaduskoostöö vajab suuremat rahastust ja lihtsamat süsteemi
• Eesti tahab eesistujana lihtsustada Euroopa Liidu teaduse rahastamise süsteemi

Laste Vabariigi ainulaadsel autolaval etendub Kätlin Vainola näidend “Kõige parem kingitus”, labürint-mängualal saab Eestit mängulisel moel eri nurkade alt tundma õppida. Laste Vabariigi töötubades innustavad lapsi tegutsema Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Jääaja Keskus jt.

“Laste ja noorte kultuuriaastal soovime Eestile oluliste tähtpäevade tähistamist lastele eriliselt meeldejäävaks teha. Laste Vabariik jutustab valdkondi põimides lugusid Eestist ning tutvustab läbi mängu siin tegutsevaid asutusi, kel on just lastele mõeldud harivaid programme,” rääkis laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask.

Eesti Ajaloomuusem avab 2018. aastal Maarjamäe lossis mängulise keskkonna, mis kannab samuti nime Laste Vabariik. Seal saavad lapsed luua oma riigi. Nii on Laste Vabariigi jõudmine Ajaloomuuseumi õuele ka selles mõttes tähenduslik. Koostöö muuseumitega on Laste Vabariigi väga tähtis osa nii selle loomisel kui läbiviimisel.

„Vaba riigi perepäeva“ kava: 

- Elamustuuri LASTE VABARIIK mänguala ja töötoad toimuvad kell 11-16

- Kell 11.00 ringkäik nõukogude monumentide välinäituse alal

- Kell 12.00 LASTE VABARIIGI etendus „Kõige parem kingitus” (40 min)

- Kell 13.00 Soome suursaadiku Kirsti Narineni poolt juhitud eestikeelne ringkäik näitusel „100 Soome asja“

- Kell 14.00 Soome suursaadiku Kirsti Narineni poolt juhitud venekeelne ringkäik näitusel „100 Soome asja“

- Nälja ja janu kustutab pop-up kohvik CARMEN CAFE

Sissepääs Maarjamäe õuealale ja Laste Vabariigi tegevused TASUTA. Tallihoonesse näitusele „100 Soome asja“ ja ekskursioonidel sissepääs muuseumipiletiga.

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustab lapsi ja noori nii looja kui publikuna. Teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ja selle läbiviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus. 

Allikas ja foto: Eesti Ajaloomuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Elamustuur Laste Vabariik alustas oma teekonda Põltsamaal
• Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi

Kõige arvukam on aga vaieldamatult juba kümme aastat tegutsenud prantsuse koor, mis kõigil kooli kontsertidel 50-pealisena üles astub.

4.-6. klassi õpilastele mõeldud prantsuse kooris osalemine on täiesti vabatahtlik ja isegi viisi pidamine ei ole koori pääsemiseks määrav. „Laulame rõõmu pärast! Et kõik oleks õnnelikud,“ rääkis prantsuse keele õpetaja ja koori eestvedaja Lilia Miilaste.

„Ma armastan muusikat ja kõigile lastele esinemisvõimaluse andmine teeb mulle endale nii palju rõõmu,“ sõnas ta ja lisas, et õpilastele on tunnis laulmine vahelduseks ja samas mõjub hääldamisele hästi.

Kooriproovid toimuvad vahetundidel, et lastele mitte lisakohustust tekitada. Ka laulude õppimisele lähenetakse loominguliselt. „Näiteks õppisime Champs-Élysées'd, siis jagasin salmid õpilaste vahel ära, et osad õppisid ühe ja teised teise, et liiga palju pinget ei oleks,“ selgitas Miilaste.

Ideed õpitavateks lauludeks jõuavad Miilasteni erinevaid teid pidi. Peale seda, kui ta eelmisel suvel Nizzas koos lastega terrorirünnaku keskmesse sattus, õpetas ta koorile laulu „La paix sur terre“ („Rahu maa peal“). Kui tunnis õpiti Prantsuse revolutsiooni, siis lauldi muusikali „Hüljatud“ laule ja Eurovisiooni ajal prantsuse eurolaule.

Lisaks kooli traditsioonilistele pere-, jõulu- ja aastapäevakontsertidele on koor käinud esinemas ka näiteks vaimse tervise hooldekeskuses ja Prantsuse Instituudi korraldatud frankofooniapäeval.

Loo saatis Koolielule Descartes'i kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Samal teemal:

• Descartes'i Kooli suvepäevad ühendavad keeleõppe ja puhkuse
• Tartu Descartes'i Kool luges kokku Tartu kooliõpetajate sammud

Koostöö eesmärgiks on arendada masinõppe meetodeid, et luua intelligentset tarkvara meditsiini- ja eluteadustes kasutatavate rakkude mikroskoopia piltide analüüsiks.

Arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo selgitas, et et seni on mikroskoobi all tehtud piltide analüüsi jaoks tarkvara arendatud spetsiifiliste algoritmide loomisega, kasutades matemaatilisi mudeleid ning inimeste kirjutatud programme. „Meie koostöö raames uurime, kuidas kasutada masinõppe meetodeid PerkinElmeri Opera PhenixTM – High Content Screeningu instrumentide abil saadud andmete analüüsimisel. Uusim tehisintellekti tehnoloogia, mis treenib tehisnärvivõrku näidete abil, vähendab märkimisväärselt uute algoritmide kirjutamise vaeva,” ütles Vilo.

High Content Screeningu süsteemid on automaatsed fluorestseerumist kasutavad mikroskoobid, mis suudavad päevas teha kümneid tuhandeid pilte, millest igal on omakorda tuhanded rakud. Selliste rakkude piltidelt saab inimene lugeda näiteks vähirakkude olemasolu või seda, millist mõju avaldab võetud ravim, ent miljoneid rakke ei saa eraldi mitu korda üle vaadata. Vanemteaduri Leopold Partsi sõnul annab juurdepääs PerkinElmeri hea kvaliteediga andmetele ning Tartu Ülikooli arvutiteadlaste pikaaegne kogemus ja pädevus ainulaadse kombinatsiooni. „Tehisnärvivõrgu meetodite rakendamine bio-, tervise ja neuroteaduses tagab parima viisi, et pildiandmeid kiiremini ja täpsemalt mõista,” ütles Parts.

Projekti juhivad bioinformaatika vanemteadur Leopold Parts ja andmeteaduse professor Raul Vicente, koordineerimisega on seotud ka bioinformaatika professor Jaak Vilo. Koostöökokkuleppe oluliseks osaks on doktori- ja kraadiõppe üliõpilaste kaasamine uurimistöösse.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Mailis Reps Brüsselis: Euroopa teaduskoostöö vajab suuremat rahastust ja lihtsamat süsteemi
• Eesti teadlasi saadab edu maailma suurimas teadusprogrammis Horisont 2020
• Tartu ülikool tõuseb maailma ülikoolide edetabelis järjest kõrgemale