Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tutvustas kõnes Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teaduse ja innovatsiooni valdkonna peamisi teemasid ja eesmärke ning vastas parlamendiliikmete küsimustele. Läbiv teema teadusvaldkonnas on Euroopa Liidu teaduse rahastamise aluseks olev programm Horisont 2020 – Eesti juhtimisel arutatakse Horisondi vahehindamise tulemusi ning ettepanekuid järgmiseks programmiks.

Mailis Repsi sõnul keskendutakse värskete argumentide leidmisele, miks tuleb investeerida teadusesse ja innovatsiooni. Kuigi liikmesriigid on ühiselt seadnud eesmärgiks saavutada teadusinvesteeringute tase 3% SKPst, ei ole seda saavutatud. Euroopa Liidu kui terviku teaduse ja innovatsiooni rahastamine moodustab 2,03% SKPst ning Horisont 2020 programmi on mitmel korral kärbitud. „Teadusesse panustamine ei ole kulu, vaid investeering majanduskasvu ja ühiskonna arengusse. See on sõnum, mille eest peame jõulisemalt seisma eelarveläbirääkimistel kui ka ühiskonnas laiemalt,“ ütles minister.

Samuti on Eesti eesmärgiks muuta Horisondi programm lihtsamaks ja läbipaistvamaks, et sellest saaks osa rohkem teadlasi, teadusasutusi ja ettevõtteid. „Euroopa Liidu teaduse rahastusmaastik on praegu liiga keeruline. Erinevaid meetmeid on väga palju ja nendes orienteerumine nõuab eraldi administratiivset ressurssi, aga ka kontaktide võrgustikku, mille puudumine on takistuseks just väiksematele tegijatele ja uutele tulijatele,“ selgitas Mailis Reps.

Euroopa Liidu liikmesriikide teadusministrid arutavad nimetatud küsimusi 24.-25. juulil Tallinnas toimuval mitteametlikul kohtumisel. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Mailis Reps Brüsselis: Euroopa teaduskoostöö vajab suuremat rahastust ja lihtsamat süsteemi
• Eesti teadlasi saadab edu maailma suurimas teadusprogrammis Horisont 2020

Kolmapäeval, 12. juulil allkirjastasid Huawei, ASi Datel ja HITSA esindajad vastastikuse mõistmise memorandum, mis tähistab uue koostöö algust kolme ettevõtte vahel. AS Datel ja Huawei esitasid ühispakkumuse HITSA hankele, mille võidule järgnes uue memorandumi allkirjastamine. Hanke raames soetab HITSA kohtvõrgu seadmed ning vajalikud teenused – WiFi tugijaamad, kommutaatorid, tulemüürid ning juhtsüsteemid koos tugiteenustega – kuni 170 Eesti üldhariduskooli jaoks. Projekti eesmärk on kaasajastada koolide digitaristut üle kogu Eesti. Hanke kogumaksumus on 1,2 miljonit eurot. Üldhariduskoolide internetivõrkude renoveerimist ja rajamist toetatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ELi sotsiaalfondist rahastatava programmi raames.

„Lapsed on meie tulevik ning meie Huaweis soovime kindlustada, et seda tulevikku toetavad parimad võimalused. Seega on see projekt meie jaoks otse loomulikult väga oluline ning on tõeline au aidata tagada, et Eesti lastel oleks ligipääs informatsioonile tänu korralikele võrguühendustele. Oleme kindlad, et meie panus sellesse projekti aitab kujundada maailma tulevikku, kuna koolidele ning õpilastele hakatakse pakkuma just sellist korralikku ligipääsu infole ja andmetele,“ ütles Huawei Baltikumi tegevjuht Jack Zhu.
 
"Mul on hea meel, et oleme koolide digitaristu kaasajastamisega jõudnud kohtvõrgu seadmete esimese tellimuseni, millega üks Harjumaa ja neli Pärnumaa kooli saavad lõplikult välja ehitatud uue kohtvõrgu kasutusele võtta veel enne uue õppeaasta algust. Tegu on esimese tellimusega kümnetest, mis sellel aastal esitatakse," ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan.

"AS Datel on kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga viimase 25 aasta jooksul varustanud pea kõiki Eesti koole ja ülikoole. Sellele vaatamata on see üliraskes konkurentsis võidetud projekt meie jaoks tähtis ja huvitav väljakutse, kuna teame, kui oluline on Eesti haridusele uue, ühtse kommunikatsioonikeskkonna loomine üle kogu riigi," ütles ASi Datel tegevjuht Urmas Kõlli.

Huawei tooted ja teenused on saadaval rohkem kui 170 riigis ja neid kasutab kolmandik maailma rahvastikust. 2015. aastal saavutas Huawei nutitelefonide üleilmne tarne maailmas kolmanda koha. Huaweil on teadus- ja arenduskeskused USAs, Saksamaal, Rootsis, Venemaal, Indias ja Hiinas. Huawei laiatarbeseadmete grupp on üks Huawei kolmest ärigrupist, mis pakub tarbijatele mobiiltelefone, mobiilse lairibaühenduse seadmeid ja kodulahendusi. Huaweil on rohkem kui 20 aastat rikkalikke kogemusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning ettevõte töötab pühendunult, et tuua tarbijateni üle maailma uusim tehnoloogia.

Samal teemal:

• Koolide kohtvõrke kaasajastatakse 1,5 miljoni euro eest
• Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid
• Algab üldhariduskoolide kohtvõrkude uuendamine

Filmimuuseumi esimene püsinäitus  „Duubel ÜKS“ võtab filmitegemise protsessi pulkadeks lahti ja jagab filmitegemise ning filmitegijate saladusi.

                                                                                                                                                                          Filmitegemise viimaseks etapiks on teadupärast järelproduktsioon, turundus ja kõik see, mis aitab filmikunsti lõpuks erinevate sihtgruppideni viia. Eesti filmide puhul on filmidega seotud meened pigem erand ning aktuaalseks muutunud viimasel kümnendil tänu Eesti ühele tuntuimale joonisfilmitegelasele Lottele. 

Igale Eesti lapsevanemale on ilmselt tuttav olukord, kus laps tirib jälle poes Lotte kohukest, limonaadi või kaisulooma ostma. Ja ehk keegi mäletab ka seda, kuidas 90ndatel sai telefoniautomaati susatud Hannes Kaljujärve kehastatud Rummu Jüri pildiga telefonikaart? Kuid lisaks eestimaistele filmidele on mitmete inimeste mällu sööbinud Hollywoodi kassahittidega seotud meened, mida ihaldas ka Nõukogude Eesti kinopublik (Star Warsi mõõgad, Batmani kellad jpm).

Eesti Filmimuuseum palub kõigi eestlaste abi nii kohalike kui maailmas tuntud filmimeenete leidmisel. Oodatud on fotomaterjal meenete kohta (vajadusel tuleb muuseum pildistamisel abiks). Fotod lahedaimatest meenetest eksponeeritakse filmimuuseumi uuel näitusel  „Duubel ÜKS“.

Fotod filmimeenetest palume saata meiliaadressile filmimuuseum@ajaloomuuseum.ee või postitada filmimuuseumi Facebooki lehele.

Kõigi saatjate vahel loositakse välja tasuta perepileteid Eesti Filmimuuseumisse.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Pimedate Ööde Filmifestival näitab esmakordselt teadusfilmide eriprogrammi
• Kuidas tunnis filmi vaadata ning seda katkestamata õpilastele selgitusi jagada?

Viie raamatu asemel võib vaadata ka filmi, kuulata muusikaalbumit või mängida arvutimängu.

Väljakutse teemad on:

Raamat, mille loeb läbi ühe päevaga
Raamat, mis on ilmunud aastal 2017
Raamat, kus peategelane võitleb/elab haigusega
Raamat, mille järgi on tehtud film
Raamat, mis on tuntud kui pisarakiskuja
Raamat, mille valisid kaane järgi
Raamat, mille tegevus leiab aset minevikus või tulevikus
Raamat, mille pealkiri on ühesõnaline
Raamat, mida soovitab raamatukoguhoidja
Raamat, mis on Tallinna Keskraamatukogu enim laenutatud raamatute TOP10 hulgas
Raamat, mis on olnud mõnes keelatud raamatute nimekirjas
Raamat, mis on ümberjutustus või inspireeritud muinasjutust, müüdist või mõnest klassikalisest loost
Raamat, mis asub sinu nime (ees- või perekonnanimi) esitähe all riiulis
Raamat mõnest võimsast/mässajast peategelasest
Raamat legendaarsest armastusest

Kuna kogu väljakutse on veebipõhine, on lihtne programmist osa võtta ka neil, kel pole võimalik raamatukogu sageli külastada. Osalemiseks peab siiski olema registreeritud Tallinna Keskraamatukogu lugejaks. E-raamatuid ja audioraamatuid on võimalik laenutada e-raamatukogudest ELLU ja OverDrive.

Loe lähemalt Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt!

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu koduleht. 

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kutsub lapsi osalema suvises lugemisprogrammis „Suvi raamatuga“
• Tallinna Keskraamatukogu avas inglis- ja venekeelseid audio- ning e‑raamatuid sisaldava e-raamatukogu

Mõttevahetuses esitasid oma arvamusi Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Pomm ning skaudid Kerli Unt Tartust, Peeter Aleksander Paju ja Andrei Bandurevski Tallinnast. Samuti osalesid arutelus suurlaagrisse kogunenud noored ja skaudijuhid. Vestlust modereeris vabatahtlik Lauri Läänemets.

Rääkides noorteühenduste rollist kogukondliku elu edendajana tõi president Kersti Kaljulaid välja, et on oluline, et iga KOV tunneks vastutust, andes oma piirkonna noortele võimaluse soovi korral omi mõtteid ellu viia. Sealjuures on noorteühingud ja skautlus kindlasti üks hea näide sellise keskkonna loomisest.

Skautlus on noore võimalus arvamust avaldada

Debatis osalenud Tallinna skaut Andrei Bandurevski tõi välja, et skautluses on võimalik luua justkui miniühiskond, rajada midagi, mida enne ei olnud ning panna see toimima. Sedasi saabki skautlusest justkui katselabor, kus noored saavad turvalises keskkonnas ise proovida ja ise tegutseda, lisas peaskaut Kristjan Pomm.  Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi lisas, et noorteühingute ja ka skautluse roll on anda võimalus noortele oma arvamust avaldada ning selle avaldamist harjutada. Eraldi teemana tõstatus ka nn nutika noorsootöö kontseptioon ehk kuidas leida ja luua selliseid IT-lahendusi, mis aitaks noori tuua noorsootöö juurde. President toetas mõtet, et kasutada nutilahendusi tegevuses noortega. Peaskaudi sõnul on skautidel olemas oma „skaudiäpi“ idee, mis oleks tööriist nii skautidele, skaujuhtidele kui skautlusest või skaudioskustest huvitatule.

Noorteühingud liidavad noori
                                                                                                               
Lõpetuseks räägiti ka eestlusest, kodanikuks olemisest ja eestlaseks olemise hoidmisest Ameerika või Kanada eestlaste kogukondade näitel, milles eestikeelsel skautlikul tegevusel on olnud oluline Noorteühingutel on siin ainulaadne võimalus, et liita erinevat päritolu ja maailmavaatega noori ühtseks Eesti kogukonnaks.

„Skautide üks heategu päevas muudab maailma“ - sellise sissekande jättis president Kersti Kaljulaid skautide külalisteraamatusse ja kindlasti annab see palju mõtteainet igale skaudile.

"Eelmisel laupäeval alanud skautide suurlaagri peamine eesmärk on tuua noored looduse keskele ja julgustada noori tegema koostööd. Esmaspäev oli suurlaagris arvamusfestivali päev, kus lisaks kärajatele toimusid väitluskoolitused, mõtlemismängud ja avalik koosolek, et toetada noorte julgust avaldada arvamust neid puudutavates küsimustes," lisas skautide suurlaagri juht Valdik Kask.

Suurlaager iga nelja aasta tagant

Suurlaagri näol on tegu iga nelja aasta tagant Eestis toimuva suurima rahvusvahelise skaudiüritusega, kuhu seekord on kokku tulnud pea 500 osalejat. Lisaks Eesti skautidele on osalemas ka skaute Iisraelist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Valgevenest, Tšehhist, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Seekordse laagri nimeks on "Seiklusratas", rõhutades skaudiprogrammi lahutamatut osa - noore enda huvidest ja valikutest lähtuvat seikluslikku õppimist.

Laagri külalistepäev toimub heateo teemapäeval, 12.juulil, ning siis on oodatud laagrisse kõik huvilised, et ise uudistada, mis on suurlaagris toimumas.

Suurlaagri suurimad toetajad on Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Ameerika Fond.

Eesti Skautide Ühing on osa enam kui 40 miljonit skauti üle kogu maailma liitvast noorteliikumisest, mille eesmärgiks on läbi põneva tegevuse anda noortele võimalus enesearenguks ja toetada noorte sirgumist aktiivseteks kogukonna liikmeteks.

Allikas: Kristajn Pomm, Eesti Skautide Ühing. HTMi koduleht. Foto: Lauri Lindoja. 

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse osakonna juhataja Ele Hanseni sõnul olid vastuvõtutulemused ootuspärased, kuigi võrreldes aasta varasemaga esitati seekordsel vastuvõtul ligi 300 sisseastumisavaldust rohkem.

 Kõrgeim konkurss kutseõppes on erakorralise meditsiini tehniku õppekaval, kus ühele õppekohale kandideerib 3,7 inimest. Rakenduskõrghariduse õppekavadest on suurimad konkursid  füsioterapeudi õppekaval, kuhu on esitatud 14,4 avaldust ühele õppekohale, radioloogiatehniku õppekaval, kus kandideerib 8,3 inimest ühele kohale, ning ämmaemanda õppekaval, kuhu on laekunud 7 avaldust ühele kohale.

30. juulini jääb konkurss avatuks lapsehoidja ja tegevusjuhendaja töökohapõhises õppes ning õdede erialakoolituses. Lisainformatsioon vastuvõtu kohta www.nooruse.ee/vastuvott.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Esimene tervishoiukõrgkooli magistriõppekava sai heakskiidu
• Algas vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli
• Lõputunnistuse saab rekordarv tervishoiutöötajaid

Väga tihe on sõel – rohkem kui kaheksa avaldust õppekohale – ka õigusteaduse, reklaami ja imagoloogia ning alushariduse pedagoogi õppekavadel. Avalduste arv näitab väga suurt huvi ka informaatika vastu.    
Magistriõppesse soovitakse avalduste arvu arvestades enim astuda organisatsioonikäitumine, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse, nüüdismeedia ning eripedagoog-nõustaja õppekavadele.

Kokku esitati Tallinna Ülikooli rohkem kui 7300 avaldust, lisaks on välismaised kandidaate praeguseks hetkeks 814. Vastuvõtt Soomes ja Lätis keskhariduse omandanuile mitmetel bakalaureuse õppekavadel veel kestab.
Uusi üliõpilasi võetakse vastu 45 bakalaureuse-, 52 magistri- ja 14 doktoriõppe kavale. Õppima asumise soovist tuleb teada anda kolme päeva jooksul pärast vastuvõtmise teate saamist.

Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse bakalaureuseastmes 14. juulil. Magistri- ja doktoriõppe nimekirjad avalikustatakse jooksvalt pärast vastuvõtueksami tulemuste selgumist, kuid hiljemalt 14. juulil.

Rohkem infot http://www.tlu.ee/et/sisseastuja.

Allikas: TLÜ koduleht. 

Samal teemal:

• Õpilasakadeemia ja SA Õpilasmalev korraldavad videokonkursi
• Tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid

Kursusest kirjutab lähemalt Saare maakonna päevalehe Meie Maa veebiväljaanne. Päris mitmel juhul on just Saaremaa ühisgümnaasiumi (SÜG) bioloogiaõpetaja Inge Vahter „süüdi“, et noored sellesse traditsioone järgivasse ja erinevaid oskusi ning teadmisi täis maailma on end pühendanud.

Esimesel päeval räägiti liblikatest. Neid püüti ja hiljem määrati ning pandi sirutuslauale. Lõkkeõhtul toimus maastikumäng, kus tuli näiteks määrata loomanahku või juhendada kinniseotud silmadega võistkonnakaaslast pusle kokku panemisel.

Loe artiklit täismahus Meie Maast!

Samal teemal:

• Loodusfestival inspireerib linnas loodust väärtustama
• Looduspäev Taevaskojas ja Kiidjärve sipelgariigis
• Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub õpilasi osalema linnuviktoriinil
   

Mõttevahetuses on oma arvamusi esitamas nii Vabariigi President Kersti Kaljulaid kui ka Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Pomm ning skaudid Kerli Unt Tartus, Peeter Aleksander Paju ja Andrei Bandurevski Tallinnast. Samuti osalevad arutelus suurlaagrisse kogunenud noored ja skaudijuhid, vahendab Järvamaa Teataja. 

Suurlaagri näol on tegu iga 4 aasta tagant Eestis toimuva suurima rahvusvahelise skaudiüritusega, kuhu seekord on kokku tulnud pea 500 osalejat. Lisaks Eesti skautidele on osalemas ka skaute Iisraelist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Valgevenest, Tšehhist, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Seekordse laagri nimeks on "Seiklusratas", rõhutades skaudiprogrammi lahutamatut osa - noore enda huvidest ja valikutest lähtuvat seikluslikku õppimist.

Loe artiklit täismahus siit!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Skaudid teevad sünnipäeval heateo keskkonnale
• Nädalavahetusel algab skautide suurlaager

Juba kolmandat aastat toimuv suvekool toob Eestisse küberjulgeoleku, IT-õiguse, arvutiteaduse ning psühholoogia valdkonna eksperdid ja praktikud, kokku on osalejaid 16 riigist üle kogu maailma.  

Sotsiaalne manipulatsioon (ingl.k social engineering) ehk inimeste mõjutamine konfidentsiaalse informatsiooni kättesaamiseks on küberkaitse valdkonna üks suuri murekohti. „Sotsiaalse manipulatsiooni puhul peetakse nõrgimaks lüliks inimest, sest alati leidub keegi, kes klikib ebaturvalisel lingil, jagab privaatset infot liiga avalikult jne. Kahjuks on teadlikkus vastavas valdkonnas madal ja seetõttu on ka küberkriminaalid nii edukad. Me peame seda olukorda muutma ning järgmise põlvkonna küberekspertide koolitamisel sellega arvestama,“ selgitab suvekooli korraldaja, TTÜ tarkvarateaduse instituudi professor Olaf Maennel. 

Praegused küberohud on muutumas aina tõsisemaks, ründajad oskavad end ja oma tegevuse jälgi üha paremini kaitsta ja tihtipeale aitame me sellele ise kaasa oma suurenenud digitaalse jalajäljega, ütleb suvekooli üks peaesinejaid, endine CERT-EU juht Freddy Dezeure. Dezeure räägib suvekoolis peamistest küberohtudest, mis infoühiskonda ähvardavad, ning toob ka välja, mida praeguste trendide põhjal tulevikus oodata on. Lisaks Dezeurele aitavad tänavuses suvekoolis sotsiaalse manipulatsiooni teemat avada Temple’i Ülikooli dotsent Aunshul Rege, Ravensburg-Weingarten’i Ülikooli professor Tobias Eggendorfen, Eesti Rakenduspsühholoogia Keskuse psühholoog Kätlin Konstabel, küberkaitse ekspert Ralph Echemendia Ameerika Ühendriikidest jpt.

„Antud valdkonnas ei ole kuigi palju uurimusi tehtud, sest tegemist on eetiliselt tundliku teemaga. Kuna Eesti on küberkaitse valdkonnas mitmes aspektis maailmas esirinnas, siis ei tohi sotsiaalse manipulatsiooni teemat ja teavitust sellega seonduvatest ohtudest tähelepanuta jätta. Küberkaitse suvekool annab seega väikese, kuid olulise panuse sellesse, et tulevikus oleks internet kõikide jaoks turvalisem,“ lisab Maennel.

Suvekooli korraldavad Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli IT-õiguse programm, Austraalia Adelaide Ülikool ja Ravensburg-Weingarteni Ülikool. Selle toimumist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus ja Balti-Ameerika Vabaduse Fond. 

Küberkaitse suvekool on ellu kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt eesmärgiga kasvatada Eesti küberkaitse hariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendada Eesti e-riigi nähtavust, aidata kaasa rahvusvahelise koostöövõrgustiku arenemisele ning kasvatada tugevate välisõppejõudude ja –tudengite arvu küberkaitse õppekavadel IT-õppes Eestis.

Lähemalt küberkaitse suvekoolist: http://www.studyitin.ee/c3s2017. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Küberkaitsevõistlusel tuli kehastuda kräkkeriks
• Aasta haridustegu on küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis
• Milleks gümnasistile küberkaitse?
• Suvekool toob Eestisse küberjulgeoleku ja IT-õiguse tipud