Tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid


Avaldaja:Madli Leikop20. Aprill 2017

Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsil „Tee tuleviku kooli“ tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid. Preemiafond 8100 eurot jagunes nelja kategooria vahel: parim doktoritöö, võõrkeelne artikkel, magistritöö ja õpik.

Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös juba 26. korda toimunud kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile laekus 34 tööd, neist 10 doktoritööd, 12 magistritööd, 7 ingliskeelset teadusartiklit ja 5 õpikut. Eestikeelsed teadusartiklid, õpikud, pedagoogiline aimekirjandus ja doktoritööd konkureerivad üle aasta.

Žürii arvamus

Žürii liige, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõud Katrin Poom-Valickis ütles, et esitatud doktoritööde puhul oli märgata valdavalt artiklitepõhist suunda ning palju oli kaasjuhendatud töid; kõige keerulisem oli hinnata teadusartikleid ning nende teemad olid seotud erinevate ainete õppimise temaatikaga, aga ka üliõpilaste koolipraktikaga. „Magistritööde puhul ei suutnud komisjon välja selgitada seda ühte magistritööd, mis oleks selgelt eristunud teistest. Otsustati välja anda kaks II preemiat. Teemad olid seotud õpilaste õppimisega, oli ka digivaldkond esindatud ja esmakordselt esitati võistlusele töö militaarvaldkonnast,“ ütles Poom-Valickis. „Õpikute kategoorias esitati konkursile viis tööd, kõik väga tugevad. Kaks neist on sellised, mida sihtgrupid on kaua oodanud ja väga vajanud ning komisjon otsustas välja anda kaks I preemiat.“

Et kasvatusteaduslikes töödes leiduv info jõuaks rohkemateni

Preemiad andis üle üle Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Ta tunnustas Eesti kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse head taset. „Tahaksin, et igal aastal valmivates arvukates kasvatusteaduslikes töödes peituv väärtuslik info jõuaks senisest suurema hulga inimesteni,“ rääkis Tea Varrak ja toonitas vajadust pöörata senisest rohkem tähelepanu teadustööde tulemuste levitamisele lihtsamas keeles.

Õpik, mida koolipsühholoogid ootasid

Parim didaktilis-rakenduslik töö või õpik:

I preemia (1100 eurot): Eve Kikas (Tallinna Ülikool), Mairi Männamaa (Tartu Ülikool), Piret Soodla (Tallinna Ülikool), Aaro Toomela (Tallinna Ülikool), Mari-Liis Kaldoja (Tallinna Ülikool), Anna-Liisa Jõgi (Tallinna Ülikool) ja Anu Palu (Tartu Ülikool) – käsiraamat  „Koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Manuaal.“

Manuaal võtab kokku normeeritud hindamisvahendid erivajaduste sõeluuringuteks, eristamiseks ja kirjeldamiseks kooli astumisest põhikooli lõpuni. Manuaali leiavad koolipsühholoogid INNOVE hindamiskeskkonnast.

Koolipsühholoogia professor Eve Kikas ütles käsiraamatut tutvustades, et 1990. aastatel muutus psühholoogia, sh koolipsühholoogia oluliselt rakenduslikumaks. Samast ajast on põhiline murekoht see, et psühholoogidel ei ole hindamisvahendit. „Kasutati juhuslikult kätte saadud asju ja ei tea kuidas. Ka ei mõistetud, miks on vaja hindamisvahendit, psühholoog ju lihtsalt räägib lapsega ja kuulab last,“ iseloomustas Eve Kikas toonast olukorda. Magistri- ja doktoritööde raames teste küll koostati, aga neist ei saanud psühholoogidele hindamisvahendit. 2014. aastal kirjutasid Tallinna Ülikooli, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu ja SA Innove esindajad projekti, et koostada esimene eestikeelne hindamisvahendite komplekt, mida koolipsühholoogid saaksid kasutada. Projekt sai rahastuse ning järgnes kaks töörohket aastat. „Korraga käis testide katsetamine, uute testide loomine, normide kogumine, psühholoogide koolitamine, lõpuks testide EISi keskkonda sisestamine ja järjekordne katsetamine. Ja siin on nüüd tulemus raamatuna näha,“ sõnas Eve Kikas.

Psühho.jpg

Eve Kikase sõnul on testid valitud testipaketti nii, et oleksid kaetud need psüühilised protsessid, mis on olulised koolis toimetulekul: taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, planeerimis-, järeldamis- ja arutlemisoskus. Esimese klassi test on nn paber-pliiats-test,  ülejäänud testid on arvutis täidetavad. Test kestab kokku ligi 90 minutit ja selle täitmise ajal on koos lapsega ruumis ka psühholoog. Lisaks on välja töötatud küsimustik õpilasele hindamaks tema motivatsiooni ja küsimustik õpetajale õpilase õpikäitumise hindamiseks.

Clipboard02.jpg

Õpik, mida logopeedid ootasid

Teine I preemia (1100 eurot): Marika Padrik (Tartu Ülikool), Merit Hallap (Tartu Ülikool), Signe Raudik, Aaro Nursi, Jaana Koplimäe, Riin Naestema, Birgit Kaasik, Anne Uriko, Helena Oselin, Maret Jahu, Ulvi Raidla ja Inga Brin – käsiraamat „Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia“.

Käsiraamatus ja kõrgkooliõpikus käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid kohalikus tõenduspõhises praktikas tänapäevase teooria taustal.

Marika Padrik sõnas käsiraamatut tutvustades, et logopeedide töödest-tegemistest teavad inimesed üldiselt vähe. „See käsiraamat on ajalooline sündmus Eesti logopeedia ajaloos, eelmine õpik on pärit aastast 1973. Õpiku suur maht –  500 lehekülge – räägibki sellest, mis on toimunud valdkonnas 40 aasta jooksul. Logopeedia eesmärk on kirjeldada, kuidas kommunikatsioonipuuded avalduvad, töötada välja meetodid nende kõrvaldamiseks või kergendamiseks,“ ütles Marika Padrik. „Rohkem oleme rääkinud kõnepuuetest, miks nüüd kommunikatsioonipuue? See on katustermin – et inimesed suudaksid suhelda ja kõik takistused suhtlemises oleksid kõrvaldatud. Logopeed hakkab tööle siis, kui probleem ei lähe ise mööda, kui see takistab inimese toimetulekut sotsiaalses keskkonnas. Probleem ei puuduta ainult lapsi, see võib tekkida kogu elukaare vältel.“

Õpikus käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid. „Õpik sisaldab uusimat infot selle valdkonna kohta ning võib öelda, et see loob uue kvaliteedi tulevaste logopeedide õppes,“ usub Padrik.

Clipboard01.jpg

Õpikus otsitakse vastuseid küsimustele, miks üks või teine kommunikatsioonipuue tekib, kuidas eristada kommunikatsioonipuuet ajutisest häirest, inimesele eripärasest kõnest; millised meetodid on teraapias efektiivsed, kuidas muudab puue inimese elu ja isiksust, kuidas saab perekond toetada kommunikatsioonipuudega lähedast.

Raamat on koostatud eelkõige eripedagoogika ja logopeedia tudengitele, aga kasulikku infot saavad sellest ka õpetajad, logopeediaga haakuvate meditsiinivaldkondade spetsialistid (nt neuroloogid, psühhiaatrid, otorinolarüngoloogid, stomatoloogid) ja lapsevanemad, kel mure lapse kõne pärast.

Veel preemiaid

Parim doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia):

I preemia (1400 eurot): Anna-Liisa Jõgi (Tallinna Ülikool); doktoritöö „Motivatsiooni roll algklassi õpilaste matemaatikateadmiste arengus“ (The role of motivation in learning math during primary school). Juhendajad prof Eve Kikas, TLÜ, ja Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskylä Ülikoolist

Uuring kinnitas, et teadmised seostuvad motiveerituse ja püsivusega. Kes oskab, sel püsib huvi ja ta ei keskendu ebaedu vältimisele. Kes ei oska ja on vähem võimekas, püüab vältida ebaõnnestumist ning nii tema kognitiivsed võimed, eneseregulatsioon kui õpimotivatsioon vajavad kujundamist.

II preemia (1000 eurot): Ülle Säälik (Tartu Ülikool); doktoritöö „Õpilaste lugemistulemuste selgitamine: metakognitiivsed õpistrateegiad on olulised, õpilase tulemused sõltuvad koolist“ (Reading literacy performance: Metacognitive learning strategies matter, schools have effect on student outcomes). Juhendajad emeriitprofessor Jaan Mikk (TÜ) ja Jouni Välijärvi Jyväskylä Ülikoolist.

Kuue Balti ja Põhjala riigi PISA 2009 tulemuste analüüsist selgus metakognitiivsete oskuste olulisus lugemisel; need oskused – teadmine iseenese kognitiivsest talitlusest, selle jälgimine ja tagasisidestamine – on arendatavad.

Parim võõrkeelne teadustöö/artikkel:

I preemia (1100 eurot) jaguneb võrdselt kolme autori vahel: Katrin Mägi (Tartu Ülikool), Mairi Männamaa (Tartu Ülikool) ja Eve Kikas (Tallinna Ülikool). Artikkel „Profiles of self-regulation in elementary grades: relations to math and reading skills“ („Eneseregulatsiooni profiilid algklassides: seosed arvutus- ja lugemisoskustega“) avaldati ajakirjas Learning and Individual Differences.

Üle 700 õpilase haaranud uurimus toob välja, et eneseregulatsiooni kõrgema kognitiivse aspektiga kaasneb enamasti, kuid mitte alati, eneseregulatsiooni kõrgem käitumuslik aspekt ning madalama kognitiivse aspektiga ka madalam käitumuslik aspekt. Seosed eneseregulatsiooni kognitiivse ja käitumusliku aspekti vahel võivad indiviiditi erineda ning ajas muutuda. Eneseregulatsiooni vajakajäämistel on selge negatiivne mõju. Praktikas tuleb mõnelegi eneseregulatsiooni kõrge kognitiivse aspektiga õpilasele eraldi õpetada käitumuslikke eneseregulatsioonioskusi.

II preemia (800 eurot): Inge Timoštšuk (Tallinna Ülikool), Eve Kikas (Tallinna Ülikool) ja Mai Normak (Tallinna Ülikool) artikkel „Student teachers’ emotional teaching experiences in relation to different teaching methods“(„Õpetajakoolituse tudengite emotsionaalsed õppekogemused seoses erinevate õppemeetoditega“) avaldati ajakirjas Educational Studies.

Artiklist selgus, et üliõpilased, kes kasutasid teistega võrreldes rohkem õpilasekeskseid meetodeid, tunnevad õpetades teistest positiivsemaid emotsioone. Positiivsete emotsioonide osakaalu tõstab varasem õpetamiskogemus. Eelnevast järeldub, et õpilasekesksete õpetamismeetodite kasutamine aitab praktikal paremini toime tulla ja meetodist lähtuv positiivsete emotsioonide osakaal suureneb koos õpetajameisterlikkusega.

Parim magistritöö (esimest preemiat välja ei antud):

II preemia (800 eurot): Allar Eesmaa (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) magistritöö „Automaatrelva baasõppe ainekava väljatöötamine ja selle rakendamise tulemuslikkuse hindamine Kuperjanovi JVP näitel“, juhendajad Svetlana Ganina ja Rene Lepik.

Automaatrelva baasõppe alane töö ühelt poolt juurutab armees õppekava-arendust, teisalt tagab Scoutspataljoni kapteni mitmeaastane katseküllane arendus ühtse heatasemelise laskerelvade-väljaõppe mitmele tuhandele ajateenijale ja kaitseliitlasele.

II preemia (800 eurot): Romil Rõbtšenkov (Tallinna Ülikool) magistritöö „Õpistsenaariumide kavandamise vahendi LePlanner disain ja arendus“, juhendajad Hans Põldoja ja Mart Laanpere.

LePlanneri abil trialoogilise lähenemise vahendusel osalusdisainitud õpistsenaariumite arendusvahendi prototüüp annab lootust, et õpetajad saavad oma arendustöö vilju omavahel veebis jagades säästa vaeva ja saada paremaid tulemusi.

Artiklis on kasutatud ETAGi pressiteate materjale. 

Samal teemal: