Rahvusvaheline kognitiivse keeleteaduse konverents toimub iga kahe aasta tagant alates 1989. aastast, olles olulisim kognitiivsete keeleteadlaste kohtumine maailmas. Ürituse peakorraldajad Ilona Tragel ja Jane Klavan märgivad, et Eesti võitis ICLC konverentsi korraldamisõigused tihedas konkurentsis 2013. aastal. „Nii märkimisväärse keeleteaduse-alase sündmuse Tartusse toomine arendab väga kõrgel tasemel rahvusvahelist teaduskoostööd ja tõstab Eesti keeleteaduse nähtavust maailmas,” rääkis TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan prof Margit Sutrop.

Konverentsi sekretär Mariann Proos märgib, et konverentsi päevakava on äärmiselt tihe. „11 teemasessiooni, üle 300 ettekande kaheksas paralleelsessioonis ning kuus plenaarettekannet maailma juhtivatelt keeleteadlastelt. Konverentsi üks pärastlõuna on viidud Eesti Rahva Muuseumi, kus välisdelegaatidele tutvustatakse Eesti ajalugu ja rahvakultuuri, toimuvad Eesti käsitöö- ja rahvamuusikateemalised õpitoad. Tavapärasest teaduskonverentsist erinevalt on konverentsil osalejatel võimalik õppida ka eesti keelt ja seda nii teadlase kui ka tavakasutaja vaatepunktist,“ rääkis Proos.

Üheks oluliseks osaks konverentsist on doktorantidele suunatud üritused, kus neil on võimalus oma uurimistöö tulemusi jagada oma valdkonna tippudega ja luua rahvusvahelisi kontakte. Konverentsi korraldustoimkonda kuulub vabatahtlikena hulk Tartu ülikooli üliõpilasi, kellele on see oluline kogemus nii suure rahvusvahelise ürituse korraldamisest.

Kognitiivne keeleteadus on 1970.-80. aastatel tekkinud keeleteaduse haru, mille jaoks on oluline uurida keelt, arvestades inimesega, kes seda keelt kõneleb - st keelt selle kasutuskontekstis koos andmetega inimese teadmiste ja mõtlemise kohta. Konverentsi ettekanded puudutavad kõiki keeleteaduse uurimisalasid (hääldus, lauseehitus, tähendused, suhtlus jne), neid ühendab ühine arusaam keeleteadusest kui empiirilisest teadusest ja keelest kui ühest inimesele omasest võimest ja igapäevasest tööriistast.  

Sarja eelmine konverents toimus Suurbritannias Newcastle’is ja järgmine tuleb 2019. aastal Jaapanis. 

Rohkem infot konverentsi kohta leiab konverentsi kodulehelt.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu ülikooli 13 eriala kuuluvad maailma tippu
• IV eesti teaduskeele konverents Tallinna Ülikoolis 2.–3. detsembril

„Sellel näitusel esitatud väikestel vaipadel on mulle tähtis värvi ja kujundi abil loodusmeeleolu vahendamine. See on „aastaring“ oma igaveses muutumises. Minu nahkvaibad on mõeldud kaunistavaks ja positiivset sõnumit kandvaks ruumielemendiks. Olen neil kasutanud palju erisuguseid märke: ruune, astroloogilisi sümboleid, rahvakalendri peremärke,“ kirjeldab Mall Mets.

Nahakunstnik Mall Mets on kujundanud ja teostanud arvukalt mitmesuguseid nahast tarbe- ja dekoratiivvorme. Ta on loonud lõike-, vooli-, tempel- ja aplikatsioonitehnikas karpe, köiteid ja vaipu. Talle on iseloomulikud julged värvi- ja vormilahendused ning rahvusliku ornamendi vaimukas tõlgendus.

Varasemas loomingus on ta kasutanud palju punast ja musta ning loonud linnu- ja kalamotiividega kunstiobjekte. Mall Mets kuulub Eesti Nahakunstnike Liitu ja Eesti Akvarellistide Ühendusse.

Näitus on pühendatud Eesti nahakunsti 100. aastapäevale.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Eesti Rahvusraamatukogus on pikem laenutusperiood
• Rahvusraamatukogus avatakse Neeme Järvi loometeed tähistav näitus

Kõige kõvem rebimine vabade kohtade nimel käis sel aastal Tallinna ja Tartu ülikoolis. Doktoriõppes esitati kõige rohkem avaldusi politoloogia ning riigi- ja poliitikateaduste erialale. Magistriõppes olid populaarsemate seas rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute eriala. Bakalaureuseõppes olid eriti populaarsed haldus- ja ärikorraldus ning koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Allikas: ERR Novaator

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Maaülikoolis on tõusnud huvi insenerierialade vastu
• Tartu Ülikooli laekus tänavusel vastuvõtuperioodil mullusest rohkem avaldusi

Enim soovijaid on loodusturismi õppekavale (6,75 avaldust kohale), järgnevad toiduainete tehnoloogia (6,56) ja veterinaarmeditsiin (6,16). Pingereas järgnevad keskkonnakaitse ning maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine.
Magistriõppekavadest on populaarseim majandusarvestus ja finantsjuhtimine, kus ühele kohale kandideerib enam kui 3 soovijat ning sellele järgnevad ökonoomika ja ettevõtluse ning aianduse õppekavad. Doktoriõppesse saab avaldusi esitada veel kuni 15. augustini.

Eesti Maaülikooli õppeprorektor Paavo Kaimre sõnul oli sisseastumisavalduste hulk ning populaarseimate õppekavade pingerida ootuspärane – samad erialad on edetabeli tipus figureerinud ka varasematel aastatel.  „Eesti Maaülikoolis oleme tuleviku tippude harimisel pannud tugevalt rõhku praktilisele õppele ning ettevõtlikkuse arendamisele. Magistriõppesse laekunud avalduste arv näitab, et enim ongi hinnas erialad, kus kaugõppe vormi kasutades saab ühildada õpingud karjääriga“, sõnas Kaimre.

Vastuvõtukatsed valitud erialadele kestavad veel kuni 12. juulini, vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 14. juulil, õppimatulek tuleb kinnitada 2 päeva jooksul.

Eesti Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse, olles 51.-100. kohal. Taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas kuulub Eesti Maaülikool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka.

Allikas: Eesti Maaülikool

Samal teemal:

• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise
• Uuel õppeaastal saab taotleda õppelaenu 1920 eurot

Ühiselt arutatakse, kuidas nutika noorsootöö abil noori veelgi enam kaasata ja proovitakse nutikate lahenduste loomist ka praktikas.

EL Nõukogu noorte töörühma juht Ülly Enn: „Eesti eesistumise ajal tahame edendada Euroopas nutikat noorsootööd, et jõuda noorteni seal, kus nad nagunii igapäevaselt on – digimaailmas. Tänane ühise programmeerimise pärastlõuna kannab lisaks olulist sõnumit, et parimate lahendusteni noorte nutikaks kaasamiseks saame jõuda ainult noortega koos.“

Oma kogemusi tüdrukute kaasamisest IT-lahenduste väljatöötamisse jagavad osalejatele Eesti vabaühenduse Tech Sisters eestvedajad. Üritusel osaleb ka Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi kabinetiülem Juhan Lepassaar.

Lisaks nutikale noorsootööle on alanud poolaastal noortevaldkonnas arutlusel küsimus, millisena näevad noored Euroopa tulevikku. Jätkub Euroopa Liidu järgmise noortestrateegia koostamine, millega lepitakse kokku üldised suunad noorsootöös ja noortepoliitikas alates 2019. aastast. Samuti käivituvad Eesti juhtimisel liikmesriikide arutelud Euroopa Solidaarsuskorpuse algatuse üle, mille eesmärgiks on avardada noorte võimalusi anda oma panus ühiskondlike probleemide lahendamisel.

Rahvusvaheline noorte programmeerimise suvekool toimub 3-7. juulini Brüsselis.

Täpsem info Eesti eesistumise prioriteetide kohta noorte, hariduse ja teaduse valdkonnas

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Mailis Reps Brüsselis: Euroopa teaduskoostöö vajab suuremat rahastust ja lihtsamat süsteemi
• Tallinnas arutatakse Euroopa hariduskoostöö tulevikku

Minister Mailis Repsi sõnul on eesmärk see, et meie põhikoolid oleksid veelgi kodusemad, hubasemad ja soojemad, meie õpilased saaksid õppida kodulähedastes koolimajades, mida on uuendatud uutele ootustele ja väljakutsetele vastavalt.

„Hea meel on tõdeda, et möödunud aastal esitasid omavalitsused nii palju häid projekte, et kõigi elluviimiseks suurendasime taotlusvooru mahtu. See näitab, et koolipidajad peavad kohaliku koolivõrgu arendamist esmatähtsaks ja meil on rõõm neid selles toetada,“ lisas minister.

Toetus aitab omavalitsustel vähendada hariduskuludes kinnisvara osakaalu ja tõsta panust palkadesse ning õppevahenditesse. Taotlusvooru oodatakse investeerimisettepanekuid omavalitsustelt, kes liidavad põhikoole, sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme, on otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme või leppinud riigiga kokku riigigümnaasiumi asutamises. Toetust saavad omavalitsused taotleda põhikooli õppehoone rekonstrueerimiseks või uue ehitamiseks,  sisustamiseks või ka koolivõrgu korrastamisel vabaneva endise hoone täielikuks või osaliseks lammutamiseks.

Eelmisel aastal toimunud esimeses voorus esitati Innovesse 34 investeerimisettepanekut ning valitsuse otsusega sai toetust 22 omavalitsust kokku 55,3 miljonit euro ulatuses. Põhikoolivõrgu korrastamise meetme maht koos omafinantseeringuga on kokku enam kui 100 miljonit eurot.

Taotlemine

Toetust saab taotleda SA Innove kaudu kuni 2. oktoobrini.

Taotlusvooru minimaalne toetussumma on 200 tuhat ja maksimaalne 5 miljonit eurot projekti kohta. Õppehoonete lammutamiseks on minimaalne toetus 30 tuhat ja maksimaalne 200 tuhat eurot. Üks omavalitsus võib toetust saada kuni kahele projektile maksimaalselt kaheksa miljonit eurot.

Kokku on investeeringute maht koos omaosalusega ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Lisainfo taotlemise kohta SA Innove kodulehel.

Koolivõrgu korrastamine

Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.

Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Kohalikele omavalitsustele tutvustatakse, kuidas põhikoolide korrastamiseks taotlusi esitada
• 22 omavalitsust saavad põhikoolitaristu korrastamiseks 55,3 miljonit eurot

„Käesoleval suvel on valmimas virtuaaltuurid 31 kutseõppeasutusest, mis annavad interaktiivse ülevaate Eesti kutsekoolide kaasaegsest infrastruktuurist, hoonetest, masinapargist, erialadest ja olemusest,“ kirjeldas projekti SA Innove kutsehariduse maine valdkonnajuht Kristel Mõistus.

„Kui erialavaliku ees seisvatel noortel on soov eelnevalt tutvuda Eesti kutsekoolide mitmekesiste võimalustega, siis virtuaaltuurid pakuvad selleks suurepärast ülevaadet. Tänaseks on valminud 27 kutsekooli virtuaaltuurid, millega saab tutvuda nii kutsekoolide kodulehtede kui ka kutseharidus.ee portaali vahendusel," lisas Mõistus.

Tänavuse põhivastuvõtu mitmekülgse erialavaliku seas on ametid, nagu CNC-töötlemiskeskuse ning puidupingi operaator, keevitaja, tegevusjuhendaja, palkmajaehitaja, kondiiter, pehme mööbli valmistaja, IT-süsteemide spetsialist, logistik, kujundaja, projektijuhi assistent, juuksur, massöör jpt.

Erineva pikkusega õppekavad ja paindlikud õppevormid võimaldavad kutseõppesse õppima asuda nii põhi- kui ka keskkooli lõpetanud noortel ning täiskasvanuil, kel soov ümber- või täiendõppeks.

Lisaks koolipõhisele õppele on mitmes kutseõppeasutuses võimalik astuda ka töökohapõhisesse ehk õpipoisiõppesse, kus 1/3 õppetööst toimub koolis ning 2/3 töökohal. Suveperioodil on vastuvõtt töökohapõhisesse õppesse avatud enam kui 35 õppekaval.

Õppima asumiseks saab avaldusi esitada kas paberkandjal või elektroonselt. Lisaks on mitmed koolid liitunud Sisseastumise Infosüsteemiga (www.sais.ee), kus on avalduse esitamiseks tarvilik kehtiv ID-kaart.

Virtuaaltuuride ülevaate leiab kutsehariduse infoportaalist kutseharidus.ee: www.kutseharidus.ee/oppimisvoimalused/koolide-virtuaaltuurid.  

Vastuvõtuperioodide koondtabeliga saab tutvuda siin: www.kutseharidus.ee/kutseoppeasutuste-avatud-uste-paevad-ja-vastuvott-201718. Lisainfot erialade ja tingimuste kohta leiab koolide kodulehekülgedelt.

Aastat 2017 tähistatakse oskuste aastana. Mitmeid üritusi ja tegevusi koondava teema-aasta eesmärgiks on tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja väärtustada Eesti ühiskonnas oskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib Sihtasutus Innove. Loe lisaks: http://www.innove.ee/et/uudised/686/2017-on-eestis-oskuste-aasta/    

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Mida õppida, et tulevikuks jaguks ka tööd?
• Üleeuroopaline fotokonkurss kutseõppuritele

Ruumieksperiment muudab Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks inimestele. Üheks kuuks võetakse ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde ja väljakule tuuakse linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petanque’i väljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ning rohkelt taimi. 

Arvamusfestivali ja Paide linnavalitsuse koostöös ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel muutub praegune ringristmik mitmekesiste võimalustega linnaväljakuks, kus saab aega veeta erinevates elutubades, sporti harrastades või välikontoris tööd tehes. Kohalike elanike osalusel saab väljak ka rohelisemaks, sest kõigil on võimalik oma toalill suveks taimehotelli tuua või oma aiast suvelilli ühistesse kastidesse istutada.

Paide linnapea Siret Pihelgase sõnul on Paide linn juba pikemat aega kaalunud keskväljaku tulevast funktsiooni - kas jätta see nii nagu on, liiklussõlmeks või suurendada autovaba ala, kus linlased saavad aega veeta. “Seda teemat arutasime ka mullu Arvamusfestivalil koos linnarahva ja ekspertidega. Nüüd astume sammu edasi ning proovime järele, kuidas autovaba ala töötab. Kutsun kõiki inimesi uutmoodi keskväljakut nautima, et välja selgitada, kas sellist linnaruumi on Paidesse vaja,” ütles Pihelgas. 

Keskväljaku ruumieksperiment algub 15. juulil ühes Eesti rannavolle karikasarjaga. See toob kaheks päevaks rannavõrkpalli mängud otse keskväljakule ning tänu sellele saab rannaliival palli mängida kogu ruumieksperimendi lõpuni 12. augustil.

Ruumieksperimendi taga on soov testida Paides 21. sajandi linnaplaneerimist, st tõsta esikohale jalakäijad. „Autosid välja ei tõrjuta, tänavaruum jagatakse proportsionaalselt masinate ja inimeste vahel, sest linn on ikkagi inimestele ja ruumi paneb elama aktiivne ruumi kasutus,“ ütles Arvamusfestivali väliruumi kujundaja Elo Kiivet.

Kiiveti hinnangul toob meeldivam elukeskkond linnasüdames kasu nii kohalikele elanikele, ettevõtetele kui ka külalistele. „Ühtlasi soovis viiendat korda toimuv Arvamusfestival tuua seekord suurema tähelepanu alla linnaruumi ning pakkuda Paidele midagi pikemaks ajaks kui tavapärane kahepäevane festivalimelu.“ Kiivet lisas, et üks kuu on piisav periood, et näha, mida saaks paremini teha ja mida avalikus ruumis ka hiljem kasutada saaks.

Kuni 12. augustini on väljakul ka eriline programm, kust leiab tantsu, muusikat, filmi, sööki, sporti. Ühtlasi on oodatud kõik lisaideed. Küsimusi ja ettepanekuid oodatakse aadressil ylle.myller(ät)paidekultuurikeskus.ee.

Täpsema programmi leiab siit: http://tinyurl.com/yczbwvnx

Paide keskväljak on ka selleaastase Linnalabori korraldatud koolinoorte arhitektuurikonkursi "Minu unistuste linnaväljak" teemaks. Siin saavad noored pakkuda ideid ja lahendusi, kuidas kujundada veelgi parem avalik ruum. Rohkem infot http://nooredarhitektid.ee.

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. 

Samal teemal:

• Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi
• Arvamusfestivali teemadering varieerub laste tervisest haldusreformini

Õppekavagrupid on: arhitektuur ja ehitus, ärindus ja haldus, veterinaaria, põllumajandus, metsandus ja kalandus, keskkonnahoid, bio- ja keskkonnateadused ning tehnika, tootmine ja tehnoloogia.

„Õppekavagruppide kvaliteeti hindavad Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) poolt moodustatud hindamiskomisjonid, kuhu kuuluvad eksperdid välismaalt ja Eestist. Õpe Eesti Maaülikoolis vastab heale rahvusvahelisele tasemele ning ülikool sai ekspertidelt palju häid nõuandeid, kuidas õppeprotsessi veelgi rohkem kaasajastada,“ ütles õppeosakonna juhataja Ina Järve.

EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu on kinnitanud hindamiskomisjonide aruanded, toonud välja õppekavagruppide ja õppekavade tugevused, parendusvaldkonnad ja soovitused õppekavade ning õppe kvaliteedi parendamiseks.    

Hindamine toimub vähemalt kord seitsme aasta jooksul ning selle eesmärgiks on kõrgkooli sisehindamise ja enesearenduse toetamine.​

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool valib septembris uue rektori
• Eesti Maaülikool võtab vastu enam kui 1100 tudengit

Fotogalerii leiab siit. 

Samal teemal:

• Andekate arenguks on vaja toetavat keskkonda
• Selle aasta riigieksamite esmased tulemused näitavad stabiilsust
• Täna algava riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam