Inspiratsiooniüritusel räägib Sander Õigus pürgimisest oma kutsumuse poole. Ta on lõpetanud Hugo Treffneri gümnaasiumi, õppinud neli aastat Eesti Maaülikooli maaehituse inseneriõppes ning leidis lõpuks tee Tartu Kutsehariduskeskusesse koka erialale. Rahva naerutamise raske ameti kõrval on tal ka päevatöö, millesse ta väga kirglikult suhtub. Nimelt on Sander kokk.

Rakvere Ametikooli ehitusviimistluse eriala lõpetanud Olav Leisson muljetab võistlemisest. Ta on kaks korda osalenud kutsemeistrivõistlusel Noor Meister, esindanud Eestit 2015. aastal Brasiilias toimunud WorldSkills`il ning omab head ülevaadet, mida võistlustel enese proovile panemine ühele ametit omandavale noorele annab.

Karjääri- ja arenguvõimalusi puidutööstussektoris tutvustab AS Aru Grupi juhatuse esimees Juhan Viise. Ettevõte on läbi aastate aidanud kaasa noorte koolitamisele ning on üheks keskkoolinoorte arvutijoonestamisvõistluse CADrina ellukutsujaks. 

Karjääriinfo spetsialist Triin Pajo ja karjäärinõustaja Tiina Halling Innove Rajaleidjast aitavad leida oma kutsumust läbi toreda mängu, üllatusega lõpetab päeva Rakvere Ametikool.

2017. aasta on kuulutatud  oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Inspiratsiooniürituse eesmärk on motiveerida noori edasiõppimisvalikul langetama otsust praktilise eriala kasuks.

Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib Sihtasutus Innove. Oskuste aasta elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfot oskuste aasta ja toimuvate sündmuste kohta leiab veebilehelt https://oskusteaasta.ee.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu seminar kutseõppeasutustele
• Avatud on registreerumine kutsehariduse seminarile "Digimeister 2017: kätelkõnd"
• Kakssada põhikooliõpilast tutvuvad oskuste päeval ametitega

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et Eesti pakub väga kvaliteetset haridust ning seda kogemust saame kindlasti jagada. “Nii meil kui ka teistes Euroopa riikides tuleb kaasajastada õpetamisviise ja õppekorraldust, arvestada enam õppijate soove ja vajadusi. Samuti on süvenemas lõhed oskustes, väärtustes ja käitumismallides põlvkondade ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Haridussüsteem peab andma endast parima, et neid lõhesid vähendada,” ütles Käosaar.

Koolidel tuleb õppetöö korraldamisel senisest enam arvestada nii õppijate vajaduste ja võimete kui ka uutest tehnoloogiatest ajendatud töömaailma muutustega. Muutuva hariduse teemal soovime vahetada riikidega kogemusi, et paremini mõista, mis vajab haridussüsteemis senisest enam tähelepanu ning uut lähenemist.

Tööturu ja hariduse seoste osas on plaanis keskenduda enam kõrghariduse kaasajastamisele ning sellele, kuidas saavad Euroopa kõrgkoolid paremini arvestada tööturu muutuvate vajadustega. Prognoositud on, et aastaks 2025 vajatakse pea pooltele vabadele töökohtadele kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi. Samal ajal usub 71% tudengitest ja värsketest vilistlastest ning 61% kõrgkoolide töötajatest, et õpe kõrgkoolis ei vasta tööturu praegustele vajadustele. Kõrgkoolide esindajatest arvas nii vaid 46%.

Eesti võtab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise Maltalt üle 1. juulil 2017 ning täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli aasta lõpuni. Haridus- ja Teadusministeeriumil on sel ajal korraldada 22 sündmust, sh teaduse valdkonna ministrite kohtumine Tallinnas ning neli rahvusvahelist konverentsi.

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade.  

Samal teemal:

• Eesti tutvustas noortevaldkonna peadirektoritele oma eesistumise prioriteete

„Karmen Pauli visioon uuest riigigümnaasiumist on terviklik ja realistlik, see põhineb tema senisel kogemusel ja väga heal kogukonnatunnetusel. Meie ootus on see, et Viimsi riigigümnaasiumist saab esimene valik Viimsi põhikoolide lõpetajatele,“ kommenteeris otsust konkursikomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.

Direktori esmasteks ülesanneteks on õppekontseptsiooni loomine, kooli meeskonna komplekteerimine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmiseks valmistumine, samuti osalemine koolihoone ehitus- ja sisutusprotsessis.

Koolijuhi Karmen Pauli sõnul tagab kooli eduka töölehakkamise ja edasise arengu hästi korraldatud kommunikatsioon, pidev võrgustikutöö ning partnerlus erinevate huvigruppidega. Uude riigigümnaasiumisse lubab ta kaasa võtta tänased Viimsi Keskkooli tugevused ja traditsioonid, ühildades need uuenduslike võimalustega.

Karmen Paul alustab tööd Viimsi riigigümnaasiumi direktorina 1. maist, septembrini töötab ta osalise tööajaga ja uuest kooliaastast alates täistööajaga. Viimsi riigigümnaasium alustab õppetööd 1. septembril 2018.

Karmen Paul on töötanud Viimsi Keskkoolis 12 aastat, millest seitse aastat arendusdirektorina ja viimased viis aastat koolijuhina. Enne seda töötas ta Püünsi Koolis õppealajuhatajana ja inglise keele õpetajana.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Rapla riigigümnaasiumi direktoriks valiti Sirje Kautsaar
• Täna avatakse Põlva Gümnaasiumi uus hoone

Tänavune teema on „Alice Imedemaal“, gümnaasiumiastmes lisaks ka vaba teema. 

Finaali pääses 13 tööd ja laval on moodi esitlemas 124 õpilast. Õhtu jooksul selguvad kolme vanuseastme võitjad ja välja kuulutatakse parim tüdruk- ja poissmodell. Lisaks jagab žürii eripreemiaid. 

Publik on oodatud alates kell 17.30, fuajees on avatud õpilastööde näitus. 

Lisainfot leiab www.kanuti.tln.edu.ee ning „Sedamoodi 2017“ Facebooki lehelt.
Sissepääs tasuta!

Allikas ja fotod: Tallinna Kanutiaia Huvikool.

Rääma nutiviktoriinist võisid osa võtta kõik huvilised, see tähendab, et nii kooliõpilased kui ka teised asjast huvitatud inimesed. 
 
I vanuseklassi (1.–3. klass) võitjad olid järgmised:

Valged inglid (Võru Kesklinna Kool)
Nutikad jänesed (Pärnu Rääma Põhikool)
Head (Tartu Erakool)

II vanuseklassi (4.–6. klass) võitjad olid järgmised:

Kartulid (Valjala Põhikool)
Fiksikud (Emmaste Põhikool)
Loner (Kurtna Kool)
 
III vanuseklassi (7. - 9. klass) võitjad olid järgmised:

Annamaria (Tartu Mart Reiniku Kool)
EKKE (Pärnu Kuninga Tänava Põhikool)
Jah (Pärnu Kuninga Tänava Põhikool)
 
IV vanuseklassi (10.–12. klass) võitjad olid järgmised:

Kapp (Saku Gümnaasium)
Fantastiline Nelik (Pärnu Ühisgümnaasium)
Pambusest laev (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium)

Võitjatega võetakse ühendust!
Kel huvi õigete vastuste osas, siis kirjutage: mart@raama.ee.
 
Täname kõiki osalejaid!
Rääma Nutiajud

Info saatis Koolielule Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad 2017"
• Nutiviktoriin "Nutt tuleb peale vol 2"
   

Emakeelepäeval käivitunud Miljon+ projektiga soovitakse eestikeelse Vikipeedia tekstimahtu suurendada miljoni artiklini. „Kuidas saavad eesmärgile kaasa aidata tõlkemasinad, et seejuures keeleline ja sisuline kvaliteet säiliks? Just sellele küsimusele häkatonil lahendusi otsitaksegi,“ rääkis konverentsi üks korraldajatest Kadri Vare. 

Häkatonil kasutatakse uusimaid närvivõrkudel põhinevaid masintõlkemudeleid, mis pakuvad ladusat eestikeelset tõlget just järeltoimetamise otstarbeks. Osalevad nii tõlkijad, kes annavad hinnanguid erinevatele tõlkimismeetoditele kui ka toimetajad, kes pimesi hindavad järeltoimetatud masintõlget ning inimtõlget. 

Üheks masintõlkevahendiks, mida kasutatakse, on TÜ arvutiteaduse instituudi masintõlkeprojekt KaMa (Kasutatav Eesti Masintõlge), mida arendab TÜ keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišel. Proovile pannakse ka eraturul masintõlget pakkuv Tilde Eesti OÜ tõlkeprogramm.

Samuti toimub Pythoni tarkvarateegi töötuba. Python pakub eestikeelsete tekstide töötlemiseks mitmeid funktsionaalsusi. Töötoa korraldab ka Eesti esimene keeletehnoloogia idufirma TEXTA, mis on töövahendite raamistik vabatekstiliste (suur)andmetega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks. Töötoa raames kasutatakse seda ühe Eesti ministeeriumi dokumendiregistri uurimiseks. „Näiteks, kes ja millistel teemadel kirjutab ministeeriumisse kõige rohkem kirju, mil määral ja milliseid isikuandmeid leidub avaldatud dokumentides või milliseid tüüpvastuseid ametlikus kirjavahetuses kasutatakse,“ rääkis Vare. 

19. aprillil on kavas ka lõppeva riikliku Eesti keeletehnoloogia programmi ülevaade ning uue programmi tutvustus. Samuti saab tutvuda keeletehnoloogilise tarkvara ja rakendustega. 20. aprillil on keeleressurssidega tegelevate projektide päev Eesti Keele Instituudis, mis toimub rööpselt traditsioonilise rakenduslingvistika kevadkonverentsiga. 

Oodatud on kõik huvilised! Konverents ja õpipajad on tasuta, vajalik on registreerumine aadressil www.keeletehnoloogia.ee. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Viime eestikeelse Vikipeedia miljoni artiklini!
• Vikipeedia kutsub taas tõlketalgutele

Võitjate väljakuulutamine ja autasustamine toimus Soome Eesti Instituudi Tartu filiaalis, kus võitjaid tervitasid Soome Suursaatkonna saadiku asendaja Marko Laine, Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Mihkel Kree ja Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik.

I koht – Andrea Proškina (Tallinna Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane, õpetaja Kristel Kotta)

II koht – Denis Melnitšuk (Tartu Tamme Gümnaasiumi 10. klassi õpilane, õpetaja Piibe Leiger)

III koht – Maksim Kolossov (Tallinna Pae Gümnaasiumi 10. klassi õpilane, õpetaja Viktoria Alekseeva)

Soome keele olümpiaad on saanud nime soome kirjakeele isa Mikael Agricola järgi. Agricola sünniaeg pole täpselt teada, seepärast peetakse soome keele päeva esimese soomekeelse aabitsa ja katekismuse autori surmapäeval, 9. aprillil. See päev on ühtlasi ka soomlaste rahvuseepose «Kalevala» koostaja Elias Lönnroti sünnipäev. Selle päeva paiku korraldatakse Eestis soome keele olümpiaadi juba 20. korda.

Olümpiaadi korraldab Tartu Ülikool koostöös Soome Eesti Instituudi ja Tallinna Ülikooliga. Osaleda võivad 10.-12. klasside õpilased, kelle emakeel ei ole soome keel, kes ei ole Soomes koolis käinud ja kes olümpiaadi toimumise aastal õpivad koolis soome keelt.

Eelvooru testi põhjal pääses lõppvooru ühtekokku 29 gümnasisti üle Eesti. Lõppvoor koosnes neljast osast: teksti ja kõne mõistmine, grammatika- ja sõnavaraharjutused, suuline ülesanne, kirjutamisülesanne.
Olümpiaadi žürii tegutses koosseisus: esimees Tuomas Huumo (TÜ soome keele ja kultuuri külalisprofessor), korraldava komisjoni esimees Margit Kuusk (TÜ soome keele ja kultuuri assistent), liikmed: Tiina Nahkola (TÜ soome keele külalislektor), Juha-Matti Aronen (TÜ soome keele ja kultuuri assistent), Annekatrin Kaivapalu (TLÜ soome keele (võõrkeelena) dotsent), Vesa Jarva (TLÜ soome keele ja kultuuri külalislektor), Tiiu Kruus (Tartu Mart Reiniku Kooli emakeele ja soome keele õpetaja).

Allikas ja foto: Soome Eesti Instituudi pressiteade. 

Samal teemal:

• Soome keele olümpiaadil Agricola osalevad gümnasistid üle Eesti
• Täna tähistatakse Eestis lõimitud aine- ja keeleõppe päeva
• Helsingis tähistatakse emakeelepäeva

Rajaleidja kodulehel avatud e-nõustaja on esimene omalaadne Eestis, olles nii noorele, lapsevanemale kui ka haridustöötajale professionaalseks abiks ja suunajaks näiteks info otsinguil, mure korral ja/või haridusteed ning karjääri puudutavates küsimustes. „Tänapäeval, mil nii noore kui ka täiskasvanu ajale on tohutu konkurents ning suur osa inimeste igapäevategemistest on kolinud internetti, võimaldab chat luua esimese kontakti nõustajaga, saamaks vastused näost näkku kohtumist mittenõudvatele küsimustele ja suunised, kuidas talitada edasi,“ selgitab Innove Rajaleidja karjääriteenuste keskuse juhataja Kristina Orion. 

E-nõustajatena vastavad maakondlike Rajaleidja keskuste spetsialistid ning chat on avatud tööpäevadel kell 9-17. Tööajavälistel kellaaegadel on siiski võimalik edastada oma päring, millele nõustajad vastavad esimesel võimalusel e-kirja teel. Innove haridustugiteenuste spetsialiste käis 2016. aasta sügisel koolitamas Taani Haridusministeeriumi e-nõustaja Ilse Jensen ning nüüd kasutatakse ka nõustamisel Taani 4K kommunikatsioonimudelit, mis on tulemuslik ja saanud positiivset tagasisidet.

2016. aastal sai iga kolmas põhikooli ja gümnaasiumi noor Rajaleidja karjääriteenuseid ning nõudlus karjäärinõu järele on aastatega kasvanud. Õppenõustamisega tegelevatest tugispetsialistidest on aga kõikjal puudust, SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Margus Tõnissaar sõnab, et Rajaleidja eesmärk ongi luua inimeste soovidest ja vajadustest lähtuvalt erinevad võimalused karjääri- ja õppenõustamise pakkumiseks - seda ka e-nõustaja näol. Nii jõuab teenus ka nendeni, kes elavad maakonna keskustest väljas või viibivad välismaal, ent soovivad nõustajaga emakeeles suhelda.

Üle-eestiline Innove Rajaleidja võrgustik pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26-aastastele noortele ning on igas maakonnas partneriks õpetajatele ja lapsevanematele.

Allikas: Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kakssada põhikooliõpilast tutvuvad oskuste päeval ametitega
• Lõuna-Eesti Rajaleidjad ühendavad haridusmessi juubeliaastaks jõud
• Noored näevad karjääriplaneerimist üha tarvilikumana

Sellest kirjutas ja saatis Koolielule fotod lasteaia Põngerjas õpetaja Svetlana Astahhova. 

29. märtsil oli tore päev. Oma rühmaga sõitsime külla lasteaeda Päikseke, mis asub Sillamäel.

Minu rühma lapsed esinesid väikese kontserdiga. Laulsime enda valmistatud pillide saatel ja tantsisime kaks tantsu. Lapsed Päikseke lasteaiast laulsid ka laule. Peale kontserti korraldasime koos meistriklassi, kus üheskoos meisterdasime puidust seibidest lõbusad numbrid.  Lapsed joonistasid ja värvisid väikestele ümmargustele seibidele numbrid ühest kümneni. Sõbraliku kohtumise lõpetasime ühistantsuga „Kui sul tuju hea“.

Täname Kellukese rühma lapsi ja pedagooge sooja, sõbraliku ja suurepärase vastuvõtu eest. Suur tänu ka meie bussijuhile.

Samal teemal:

• Lapsed õpivad headust looma
• Naerul näoga Nõlvakule
• Animatsioon on lasteaedades jätkuvalt populaarne

AHHAA välisrahastuse koordinaatori Helin Haga sõnul tutvustab näitus kokku kaheksat edulugu sellest, kuidas me saame vajaduse korral ise oma või oma lähedase haiguse ravimisse ja ennetamisse panustada.

„Näiteks Suurbritannias arendas üks pereema välja seadme, mis käib lapsevankri külge ja millega saab mõõta tänavate õhusaastatust. Andmed saadetakse veebikaardile ja see on kõikidele teistele huvilistele kättesaadav. Seeläbi on näiteks terve Londoni õhukvaliteet kaardistatud ja pered saavad otsustada, kas soovivad konkreetsel marsruudil jalutada,“ tutvustas Haga.

Näitus on postriformaadis ning koosneb seitsmest eduloost ja kolmest kunstiprojektist, mis on pärit erinevatest Euroopa riikidest. 

„Kunstiliste projektide poolt on rõhk eelkõige disainil. Näiteks on näitusel Hollandi leiutis: ükssarvikulaadne peavõru, mis on mõeldud kandmiseks aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastele. See sarv oli laste seas väga populaarne ja neile meeldis seda kanda. Sarve sees olid aga andurid, mis mõõtsid seda, millele lapsed keskendusid. Andmed koguti ja kasutati edasistel uuringutel,“ ütles Haga.

Ta lisas, et näituse laiem eesmärk on näidata inimestele, et nad saavad ise erinevate haiguste ravimisse panustada. Ehk lisaks diagnoosile või apteegist saadud ravimitele saavad tavakodanikud ise terviseteemalisi taustauuringuid teha ning õnnestumise korral koos teadlastega ja teaduslikku meetodit kasutades midagi välja töötada.

Lisaks näitusele tutvustati avamisel ka Eesti kosmeetikaettevõtte LUMI edulugu, kes oma tooted eeltoodud põhjustel välja arendas. Töötubades said keskusekülastajad valmistada huulevõiet ja kanepismuutit. Koos näitusega lisandub AHHAA töötubade kavasse ka vererõhuteemaline töötuba, kus lisaks tavapärasele vererõhu mõõtmisele räägitakse vererõhust ja selle taustast põhjalikumalt.

Näitus valmis 2016. aastal ja kokku reisib see näitus 29 riigis üle Euroopa. Eestisse saabus näitus tänu projektile „Sparks“, mille eesmärk on edendada ja tutvustada meditsiinialast harrastusteadust. Näitus jääb AHHAAsse kuni juuni keskpaigani. 

Lisaks Sparksi näitusele avab AHHAA keskus 6. mail maailmakuulsa inimorganite läbilõigetest rääkiva näituse „Ahhaa, inimkehad!“.

Allikas: Teaduskeskuse AHHAA pressiteade. Fotod: Mathis Bogens. 

Samal teemal:

• Tartus AHHAA Teaduskeskuses toimub FIRST LEGO League Eesti esimene eelvoor
• AHHAA uus näitus: 70 kaamerat ja viiemeetrine filmilinnak