2016. aastal sai iga kolmas põhikooli ja gümnaasiumi noor Rajaleidja karjääriteenuseid, mis on positiivne märk noorte teadlikkuse ning karjääriteenuste populaarsuse kasvust.
Võrreldes eelmise aastaga on Rajaleidja keskuste poolt koolides osutatavaid karjääriteenuseid ehk nõustamist ja/või karjääriinfot saanud lausa 61 protsenti rohkem noori kui seda oli aasta varem. Nii oli 2015. aastal individuaalseid karjääriteenuseid saanud noori 13 689, kuid möödunud aastal juba 22 007. Sellele arvule lisanduvad veel üle 2000 grupitegevuse nagu nt töötubade, infoloengute ja karjääripäevade raames kõnetatud ligemale 43 000 noort.
SA Innove alla kuuluvate Rajaleidja keskuste nõustamisel osalenud noortel palutakse anda tagasisidet saadud teenusele, tänu millele on tänaseks teada, et tervelt 80% noortest leiavad, et neil on edasisi valikuid peale nõustamist kergem teha. Innove kvaliteedijuht Nele Labi sõnab, et tagasisidest on näha, kuidas noored väärtustavad nõustajapoolset personaalselt neile pühendatud aega. „Tihti vajavad nad vaid võimalust rahulikus keskkonnas täiskasvanuga oma plaanid läbi arutada ja saada kinnitust, kas valik on talle sobiv.“
SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Margus Tõnissaar leiab, et mida enam teenuseid pakkuda, seda rohkem soovitakse neid ka saada. „Kui algul (Rajaleidja võrgustik loodi 2014) ei olnud õpetajatel, lastevanematel ja õpilastel veel piisavat ülevaadet meie teenustest ja nende sisust, siis nüüd ei jõua me kõiki soove sajaprotsendiliselt rahuldada. Eelkõige peame toetama III kooliastme ehk põhikooli õpilasi ja seetõttu suudame vähem pakkuda karjäärialaseid infotunde ja nõustamisi teiste vanusastme noortele,“ selgitab Tõnissaar.
Noorte jaoks on esimene oluline aeg karjäärivalikute tegemisel juba põhikooli lõpuastmes (7.-9. klass), sest siis seisavad ees esimesed kaalukamad valikud, kas jätkata üldhariduse suunal või õppida juba juurde eriala. 2016. aastal sai 37 protsenti (13 461) kõigist 7.-9. klassi õpilastest vähemalt korra individuaalset karjääriteenust, millele lisanduvad erinevad grupitegevused nagu näiteks loengud jms.
Üheks mainimisväärseimaks näiteks karjääriteenust saanud noorte arvust on Võrumaa, kus 586 noort ehk tublisti üle poole kõigist Võrumaa III kooliastme õpilastest said individuaalselt nõustamist või karjääriinfot. „Selle arvu kujunemisel oli suur roll sisseastumisvestluse simulatsioonidel, kus noored saavad päriselt läbi mängida, mis tunne on korraga mitmele täiskasvanule kõva häälega endast rääkida,“ selgitab Võrumaa Rajaleidja keskuse juht Mereli Mändmets ning kiidab läbiviidavate simulatsioonide kasulikkust.
Gümnaasiuminoortest sai 2016. aastal karjääriteenuseid 32 protsenti (6715) õpilastest, mõnevõrra pisema Hiiu maakonna lõikes aga lausa 65 protsenti kõikidest maakonna õpilastest. Kuna keskharidustasemele jõudnud noored on oma soovidest juba teadlikumad, on väike allajäämus teenuseid saanud põhikoolinoorte näitajale mõistetav. Gümnaasiumitaseme jaoks on oluline aeg karjäärinõustajaga kohtumiseks nii eksamite valiku tegemise eel kui ka enne ülikoolide sisseastumiskatseid.
Eesti kõigis maakondades asuvates Rajaleidja keskustes pakutakse karjääri- ja õppenõustamisteenuseid. Keskuste sihtgrupiks on kuni 26aastased lapsed ja noored, kellele on pakutav teenus tasuta. Rajaleidja eesmärgiks on, et nii põhikooli kui gümnaasiumi vältel saavad kõik õpilased vähemalt ühe korra karjääriteenust, et keskenduda nende edasistele läbimõeldud valikutele haridus- ja tööturul. Õppe- ja karjäärinõustamise alal ollakse ka esmaseks partneriks iga maakonna haridusasutustele.
Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade.
Samal teemal: