Teise kursuse võistlusel sai Viktoria Dronik koos Kuressaare õpilase Katriin Sooniga 3. koha ning kolmanda kursuse võistlusel Kristjan Kuusik koos Cätlyn Priksiga Tallinna Teeninduskoolist 2. koha. Lisaks pälvis Darja Žerebtsova Tallinna tuntud restorani Olde Hansa koka eripreemia. Õpilasi juhendasid Svetlana Mitsõk, Natalja Tarassova, Mihkel Luus ja Taimo Tamm.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets tunnustas kooli õpilasi, kes kõrges konkurentsis kooli kokaeriala taas parimast küljest näitasid.

“Kokakunst on meeskonnatöö ja seda tõestasid Kristjan, Viktoria ja Darja väga edukalt, sest võistlustööd tuli valmistada koostöös täiesti uue kolleegiga,” rääkis Mets. “Mul on väga hea meel tõdeda, et lisaks suurepärastele erialaoskustele on meie kooli õpilased meeskonnamängijad ja see kajastub hästi ka argises õppetöös.“

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum lisas, et parimaid tulemusi saavutavad õpilased, kelle juhendajad on motiveeritud ja jagavad oma teadmisi ja oskusi pühendunult.

“Konkurents on tihe ja võita tahavad kõik osalejad, tunnustame meie õpilaste juhendajate tulemuslikku tööd uute meistrite õpetamisel,” lisas Veidenbaum.

Peakohtunik ja Eesti Peakokkade Ühenduse president Rudolf Visnapuu märkis, et kõrged kohad suutsid saavutada need, kes olid stabiilsed ja rahulikud.

Võistlusel loositi erinevate koolide õpilased kaheliikmelistesse võistkondadesse. Võistkonnad pidid valmistama põhiroa ja desserdi ning üllatustoidu. Eesti ametikoolide kõrval võtsid osa Läti ja Leedu kokaõpilased Riiast, Ogrest, Vilniusest ja Kaunasest. Kokku osalesid 15 ametikooli õpilased.

Kuressaare Ametikool korraldab kutsevõistlust “Kokakunst Kuressaares” alatest 2010. aastast. Järgmine võistlus korraldatakse 15.-16. märtsil 2018.

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab kolmes õppekohas avatud uste nädala
• Kokakunstivõistlustel osalevad esmakordselt Leedu õpilased

Minister Mailis Reps ütles, et Tea Varraku vaieldamatu tugevus on pikaajaline suurte avaliku sektori asutuste juhtimise kogemus. „Tea Varrakul on juhtimiskogemusi nii avalikus sektoris kui ka haridusvaldkonnas, viimati Tallinna Tehnikaülikooli prorektorina, kuid varem ka Mainori majanduskooli ja Audentes asutajana. Tema kogemustepagas on väga asjakohane ministeeriumi kui organisatsiooni ja selle vastutusvaldkondade arendamisel,“ sõnas minister Reps.

Tea Varraku sõnul on haridus- ja teadusvaldkond talle väga südamelähedased. „Usun, et senistele kogemustele toetudes saan aidata kaasa valdkondade arendamisele. Erilist tähelepanu soovin pöörata varsti kätte jõudvale ajale, kui Euroopa Liidu toetused vähenevad märkimisväärselt ja peame hakkama ise edukalt toime tulema – seda ka hariduses. Samuti tahan pöörata tähelepanu noortele, kes katkestavad varajases faasis oma kutse- ja kõrgharidusõpingud, mistõttu peame suutma teha õpetamise protsessi kaasaegseks ja huvitavaks. Meile kõigile on väljakutse ka täiskasvanuharidus elukestvas õppes,“ osutas Varrak. Ta lisas ka, et tänab TTÜ-d võimaluse eest ülikooli arengule kaasa aidata ning on veendunud, et ülikool liigub edasi õigel kursil.

Kantsleri ametiaeg kestab viis aastat.

Viimased kuus aastat töötas Tea Varrak Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory direktorina, millest neli aastat ka innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektorina. Aastatel 2006-2011 oli ta Rahandusministeeriumi kantsler ning 2005-2006 Rahandusministeeriumi abiminister. Aastatel 2002-2005 oli Varrak Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees ja AS Juura Õigusteabe nõukogu esimees. Ta on AS Audentese asutaja ja oli aastatel 1997-2002 juhatuse esimees. 1995-1997 oli Tea Varrak Fontese Koolituse AS juhatuse esimees ja 1992-1995 Mainori majanduskooli direktor, olles ka mõlema ettevõtte asutaja.

Tea Varrak on omandanud Tartu Ülikoolis ärijuhtimise magistrikraadi. Teda on autasustatud Presidendi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Koolinoorte meeskonnad esitasid rekordilised 52 ideed, mis on leidlikud, tähelepanelikud ümbritseva suhtes ja täis tahet nii endi kui ka teiste inimeste elu paremaks muuta.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektori Tea Varraku sõnul on selle hooaja ideedes näha oluliselt julgemat tehnoloogia rakendamist kui möödunud aastal. „Tänavu esitatud ideedes oli olulisel kohal infotehnoloogia ja materjaliteadus ning ideid jagub mobiilirakendustest masseerivate patjade ja madratsiteni ning isesoojeneva võinoani. Erakordne, kui leidlike lahenduste peale suudavad noored tulla ja mitmedki meeskonnad teevad tudengite ideedele ära.“

Sarnaselt eelmisele hooajale on palju ideid, mis keskenduvad ka kogukondlikele probleemidele. Näiteks on noored tulnud ideele avada Pärnu Vallikäärus puldiga juhitavate mudelpaatide laenutus, mis pakuks linnas tegevust nii noortele kui vanadele. Lahendusi leidub ka probleemidele – kuhu jätta puhkuse ajaks oma lemmikloom või kuidas muuta pargitoolid kuivaks pärast vihmasadu.

Swedbanki ettevõtete panganduse juhi ja Bright Mindsi žürii esimehe Tauno Vanaselja sõnul ootab ta põnevusega finaalüritust, et noori oma ideid ka esitlemas näha. „Juba esimene aasta pakkus rõõmu nii noorte ideede sisu kui ka ülesastumise julguse poolest. Sellel aastal finaali pürgivate osalejate hulk lubab aga veelgi tugevamat lõppvõistlust. Meil jääb mentorite-hindajatena üle vaid tulevast ettevõtjate järelkasvu tunnustada ja innustada kõiki oma ideid ka päriselt teostama. Iga katsetus on õppetund, iga õppetund on kogemus. Julgus katsetada viib järgmiste ettevõtmiste, uuenduslike lahenduste ja uute ettevõtete sünnile!“
Koolinoorte äriideede konkursi Bright Mindsi teine hooaeg algas eelmise aasta novembris, neli kuud kestis koolitusprogramm viies sihtmaakonnas: Hiiu, Pärnu, Jõgeva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondades.

Koolitustel olid noored ka teistest maakondadest. Programmis kokku osales ligi 400 koolinoort. Noori toetasid õpetajad ja mentorid, kelleks olid nii kohalikud ettevõtjad kui ka Swedbanki töötajad üle Eesti ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud.

31. aprillil kuulutatakse välja 20 finaali pääsenud meeskonda. Finaalüritusel 21. aprillil saavad meeskonnad oma ideid esitleda žüriile. Parimaid meeskondi ja õpetajaid tunnustatakse rahapreemiaga ja viiakse ühisele auhinnareisile Rootsi.

Konkurssi toetavad lisaks Swedbankile ka Euroopa Sotsiaalfond, Tallinna Ettevõtlusamet, Lux Express ja Veebimajutus.ee. Koolituspäevi aitavad teostada maakondlikud ettevõtlus- ja arenduskeskused.

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• TTÜ Mektory kutsub ettevõtlushuvilisi noori oma äri alustama
• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Medaliga tunnustatakse Katri Raiki missioonitundest kantud tegevust Eesti hariduse lõimimisel ja õpetajakoolituse arendamisel, rahvusülikooli positsiooni kindlustamisel Narvas ning Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumisel.
 
Katri Raik töötas Tartu ülikoolis aastatel 1991–2015 ja tema vaieldamatult suurimaks väljakutseks on olnud Tartu ülikooli Narva kolledži loomine ja ülesehitamine 17 aasta vältel. 1999. aastal alustas ta venekeelses ja toona üsna endasse sulgunud keskkonnas Tartu ülikooli struktuuriüksuse ülesehitamist. „Euroopa tasemel eestikeelse kõrghariduse kujundamine keskkonnas, kus oli vähe Euroopat, kõrgharidust ja veelgi vähem eesti keelt, on väga suur asi. Katri Raik tõestas, et Euroopa tasemel kõrgharidust on võimalik pakkuda ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Eesti suuruses riigis saab seda aga kvaliteetselt teha ainult tuginedes heale koostööle emaülikooliga ning partneritega,“ rõhutas TÜ rektor Volli Kalm praeguse Sisekaitseakadeemia rektori pühendumist, professionaalsust ja suurepärast koostööoskust regionaalse kolledži arendamisel.
 
Rektor Volli Kalm tõstab esile ka Katri Raiki panust Eesti õpetajate, eriti venekeelsete koolide õpetajate järelkasvu kindlustamisse. „Narva kolledž kujunes Katri Raiki juhtimisel peamiseks venekeelsete koolide õpetajate koolitamise keskuseks. Tänaseks on Narva kolledži lõpetanud enam kui 1140 pedagoogi haridusega noort inimest. Eraldi väärib tähelepanu ka iga-aastane venekeelsete koolide pedagoogide konverentsi korraldamise traditsioon Narvas, millest on tänaseks saanud Eesti haridusmaastiku väärtuslik osa,“ rääkis Kalm ja lisas, et tänu Raiki tööle on Narva eestlastele ja eestlased Narvale ja narvakatele kindlasti lähemale tulnud.
 
Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, kelle initsiatiivil asutati 1632. aastal Tartusse Academia Gustaviana. Skytte medal on Tartu ülikooli autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu ülikooli senati hinnangul viimastel aastatel aidanud kõige enam kaasa Tartu ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule.
 
Skytte medali on saanud Ene Ergma, Tõnis Lukas, Rein Taagepera, Dag Hartelius, Andres Lipstok, Jüri Raidla, Andrus Ansip, Lennart Meri, Katarina Brodin, Jacques Faure, Kai Lie, Svend Roed Nielsen, Mihkel Pärnoja, Marju Lauristin ja Mart Laar.
 
Skytte päeva tähistatakse 24. märtsil kell 16 Tartu ülikooli Narva kolledžis. Ettekannetega astuvad üles TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja, keskaja professor Anti Selart („Narva 1558 – kes reetis?“); TÜ majandusteaduskonna majanduspoliitika õppetooli juhataja,  teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski („Teadmuskolmnurga idee ja selle rakendamine tänases Eesti kõrghariduspoliitikas“) ja Katri Raik, kes räägib Johan Skyttest, Tartu ülikoolist, Sisekaitseakadeemiast ja Narvast.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Rein Taagepera sai võrdleva poliitika valdkonna kõrgeima preemia
• Tartu ülikooli Narva kolledž saab uue direktori kohusetäitja

Õppeasutust väisanud rahvusvaheline komisjon leidis, et EMTA on tugev akadeemia, mis täidab Eesti kultuurielu arengus keskset rolli. EMTAs toimub ekspertide hinnangul tulemuslik õppe-, loome- ja teadustöö muusika ja teatri valdkonnas. Muu positiivse hulgas tunnustas hindamiskomisjon kõrgkooli pühendumust rahvusvahelistumisele – soositakse nii õppejõudude kui üliõpilaste välismobiilsust ning osalemist rahvusvahelistes projektides, samuti kutsutakse välisõppejõude oma teadmisi ja kogemusi jagama. Kõrgelt hinnati ka kõrgkooli ja selle õppejõudude koostööd teiste Eesti kultuuriasutuste ja erialaorganisatsioonidega.

Tavapäraselt andsid hindamiseksperdid kõrgkoolile ka rea soovitusi, millele lisaks peeti vajalikuks esitada omapoolne pöördumine Eesti hariduspoliitika kujundajatele. Pöördumises kutsutakse viimaseid üles leidma võimalus loomealase uurimistegevuse süsteemsemaks rahastamiseks. Hindamiskomisjoni esimehe Mist Thorkesdottiri sõnul mängib teadus- ja uurimistegevus olulist rolli kunstide valdkonna akadeemiate teadmusbaasi tugevdamisel. “See võimaldab ehitada sildu loometegevuse ja akadeemilise teadustöö vahel, näiteks muusikateaduses ja kunstide ajaloos, või isegi toimida katalüsaatorina loomevaldkonna õpetajate praktikapõhiste teadmiste ja kogemuste ning kunstide pedagoogika uurijate teadmuse vahel.”

EMTA rektor Peep Lassmann on akrediteerimise tulemustega rahul. „Mul on hea meel, et väliseksperdid tunnustasid meie akadeemia tasakaalustatud arengut kõigis olulistes tegevusvaldkondades.”

Koos akrediteeringuga väljastati õppeasutusele ka kvaliteedimärk, mis tõendab, et kõrgkooli iseloomustab efektiivne juhtimine, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline õppe- ja teadustegevus ning järjepidev panustamine ühiskonna arengusse.

Hindamisnõukogu otsusega on võimalik tutvuda siin.

Institutsionaalse välishindamise eesmärgiks on toetada strateegilise juhtimise ja kvaliteedikultuuri arengut Eesti kõrgkoolides. Kõik Eesti kõrgkoolid peavad institutsionaalse akrediteerimise läbima kord seitsme aasta jooksul.

Allikas: Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur

Samal teemal:

• IT Kolledž läbis edukalt õppekavade kvaliteedi hindamise
• Eesti võitis Moldova õigusteaduse magistriõppekavade akrediteerimise hanke
• Sisekaitseakadeemia kõik õppekavad said kvaliteedikinnituse

"Vebinar on suunatud kõikidele, kes soovivad kaasa aidata oma kogukonna ja seal asuva kooli sidumisele ja edendamisele," sõnas algatuste Huvitav Kool eestvedaja Pille Liblik lisades, et kõikides koolides on tehtud head tööd. "Need on kogemused, millest on võimalus kasu lõigata ka teistel," ütles Liblik.

Vebinari esinejad osalesid möödunud aastal algatuse Huvitav Kool ja SA Innove korraldatud projektikonkursil ning said toetust erinevateks tegevusteks, mis aitasid neil koos kogukonnaga kooli õppekava arendada. Täna tutvustavad koolid oma tegevusi, nende planeerimisprotsessi ja tulemusi.

Vebinaril astuvad üles Haanja Kool, Häädemeeste Kool, Narva Keeltelütseum, Narva Paju Kool, Sinimäe Põhikool, Tamsalu Gümnaasium, Vastseliina Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium.

Vebinarist saab osa võtta Tartu Ülikooli televisiooni UTTV kaudu kõikjal üle Eesti. Sündmust võib jälgida nii reaalajas kui ka hiljem järele vaadata. Lisaks on võimalik esitada vebinari ajal läbi veebirakenduse esinejatele küsimusi.

Ajakava ja lisainfo

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õppimise ruum on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervik
• Koolid saavad koolikogukonna kaasamiseks toetust

Märkimisväärne osa inimeste igapäevastest tegevustest leiab paralleelselt aset digimaailmas – seal on nende tööülesanded, päevauudised, meelelahutus, rahaasjad ning suhtlemine pereliikmete ja sõpradega. Juba täna tehakse väga paljudes ametites (näiteks lennukipiloot, laevakapten, disainer, logistik, muusik, IT-juht ja infosüsteemide arhitekt) suurem osa tööst ära erinevaid (digi)seadmeid kasutades ning selliste ametite arv kasvab pidevalt.

Mõistmaks digioskuste tähtsust, näiteks konkurentsieelisena tööturul, tuleb koolides tutvustada mõistlike digioskuste arendamise vajalikkust ja üheks võimaluseks on kutsuda külalisõpetaja rääkima digioskuste tähtsusest oma erialal.

Digitemaatika on lai, alustades erinevatest seadmetest ja süsteemidest, isikuandmete kaitse, liigtarbimisest põhjustatud tervisehädade ennetamise ja digiseadmetes käitumise kultuurini. See annab võimaluse kaasata digiteemal rääkivaid külalisõpetajaid väga erinevatesse koolitundidesse.

Projektiga tahame juhtida tähelepanu, et digi ei ole midagi, mis saabub kunagi tulevikus. See on siin täna ja homme ning peame oskama näha selles võimalust, mille abil muuta oma elu lihtsamaks, mugavamaks, paremaks. Külalistundide kaudu aitavad erinevate ametite esindajad kujundada koolinoortes teadmist, milliseid oskusi millal ja kuidas parima tulemuse saavutamiseks kasutada. Juhendatud ja oskuslik digiseadmete kasutamine aitab noortel end hästi ja turvaliselt tunda.

Eesmärgiks on läbi viia digi-teemadel 100 külalistundi vähemalt 35 koolis üle Eesti.

Kui soovid nõuandeid tundide läbiviimiseks, siis nendega saab tutvuda Tagasi Kooli koduelehel.

Projekti eestvedajaks on Haridus- ja teadusministeerium, peamiseks partneriks algatus Tagasi Kooli.

Allikas: MTÜ Tagasi Kooli

Samal teemal:

• Programmeerimine vallutab nädalaks Eesti
• Algatuse "Nutitund igasse kooli" märtsikuu teema on nutiloovus

Ennekõike haridusasutuste õpetajatele, tugispetsialistidele, lastevanematele, aga ka teistele huvilistele suunatud konverentsil arutletakse, kuidas aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) probleemse käitumise valguses tuvastada ja kuidas ATH-ga lapsele pakkuda tuge koolis ja lasteaias kui ka kodus. Teemadest on kutsutud rääkima oma ala spetsialistid ning praktikud: Põhja-Eesti Regionaalhaigla laste- ja noorukite psühhiaater Piret Aavik, Tartu Herbert Masingu Kooli direktor Tiina Kallavus ja Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse psühholoog Natalja Zorina.

Probleemi aktuaalsusest annab tunnistust ka inimeste rekordiliselt suur huvi ja osavõtusoov. Kui esialgu oli prognoositavaks osalejate arvuks 150, siis reaalsuses saabub konverentsile ligi 220 huvilist. „Eelmisel aastal oli meie poolt korraldatud autismipäevade vastu väga suur huvi ja tagasiside põhjal sooviti selle aasta konverentsi teemaks ATH-d,“ selgitab Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse juht Maire Merioja ja leiab, et külaliste rohkus võibki olla põhjendatav inimeste soovile vastu tulemisega. Kuigi huvi on jätkuvalt suur, ei võimalda saalid lihtsalt puht füüsiliselt rohkem huvilisi mahutada ja registreerimine on selleks korraks lõpetatud.

Erinevatel andmetel on ATH-ga lapsi Eestis 4 kuni 8 protsenti ning häirele iseloomulikke sümptomeid esineb rohkem kui 10-%l lastest. „Seega igas lastekollektiivis, nt klassis, kus on keskmiselt 20 last, võib olla 1-2 ATH tunnustega last,“ selgitab Merioja ja lisab, et seetõttu on mõistetav jätkuvalt suur huvi ATH-teemaliste koolituste ja/või ürituste vastu.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Tänapäeva noored vajavad rohkem inimlikkust ja empaatiat
• HEV-õppevara on kättesaadav Innove e-poest
• Riik investeerib erivajadustega laste õppekeskkonda 16 miljonit eurot

Innove juhatuse liikme Katri Targama sõnul on nii paljudes linnades akadeemilise e-testi tegemine tudengikandidaatidele oluline samm: „ Teiste eesti piirkondade kandidaadid ei pea enam ülikooli sisseastumistestiks Tartusse sõitma. See säästab nii kandidaatide aega, kui ka raha," sõnas Targama.

Test viiakse läbi kokkulepitud eksamipunktides üle Eesti kell 10.00 ja 14.00. Kandidaat sai valida avalduse esitamisel endale sobiva sisseastumiseksami soorituskoha. Läbiviimiseks kasutatakse Innove ekspertide abi ja e-testimiskeskkonda, mis võimaldab elektroonseid teste koostada ja läbi viia. Igas toimumiskohas on kaks läbiviijat ja testi kestuseks on kolm tundi.

Katri Targama lisas, et Innovel on huvi ja valmisolek pakkuda testimise teenust ehk e-keskkonda ja korraldust ka teistele kõrg- ning kutsehariduskoolidele: „ Lisaks Tartu Ülikoolile oleme kaks aastat teinud koostööd ka Tallinna Ülikool e- sissesatumiseksami läbiviimisel, tänavu jätkub koostöö kolmandat aastat.“

Tartu Ülikooli akadeemilise testi lahendamine vähemalt 65-punktisele tulemusele võimaldab õppima asuda enamikele Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduseõppe õppekavadele. Akadeemilises testis on 150 valikvastustega küsimust. Testi saab sooritada eesti või vene keeles ning testi lahendamiseks on aega kuni kolm tundi.  Testi tulemused avalikustatakse hiljemalt 31. märtsil. Tulemus kehtib 2017. aastal ülikooli kandideerimisel.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Innove abil saab ülikooli sisseastumiseksami teha elektroonselt Tallinnas, Tartus ja Jõhvis
• Kuidas olla valmis elektroonilisteks tasemetöödeks?

Rektori kandidaadi valib Estonian Business Schooli pidaja poolt moodustatud Valimiskogu, kelle poolt  valitud kandidaat  peab läbima usaldushääletuse Estonian Business Schooli Senatis. Rektori nimetab ametisse Estonian Business Schooli pidaja üldkoosolek.

Rektor valitakse viieks aastaks ja rektoriga töölepingu sõlmib Estonian Business Schooli pidaja nõukogu esimees. Valitud rektori ametiaeg algab 1. septembril 2017.

Kandideerijatel tuleb esitada Valimiskogule järgmised dokumendid:

• Avaldus
• Curriculum vitae
• Teaduslikku kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid koos viitega ETISe kontole
• Juhtimise ja rahvusvahelise koostöö edukust tõendavad selgitused
• Kandidaadipoolne Estonian Business Schooli arenguvisioon ja olulisemad sammud selle realiseerimiseks 2017-2021

Dokumendid tuleb toimetada Estonian Business Schooli akadeemilise sekretäri Maarja Murumäe kätte hiljemalt 24. aprilliks aadressil Lauteri tn 3, ruum nr 108, 10114, Tallinn. Lisainfo kandidaatidele: Maarja Murumägi maarja.murumagi@ebs.ee

Allikas: Estonian Business School

Samal teemal:

• EBSi üliõpilased aitavad Volkswagenil Hiina turul äri arendada
• EBS on taas 300 maailma parima ärikooli hulgas