Kuidas olla valmis elektroonilisteks tasemetöödeks?


Avaldaja:Laura Vetik11. Aprill 2016

Üldhariduskoolis elektroonilistele tasemetöödele ja eksamitele üleminek ühendab endas mitmeid väljakutseid. Arendamist vajavad hindamisvahendid ja elektrooniline hindamiskeskkond ning kaasajastamist arvutipark.

Enamasti mõistetakse õpitulemuste välishindamise all riiklikult korraldatud eksameid ja tasemetöid, mille eesmärk on koguda tagasisidet õpilaste õpitulemuste kohta. Sellest tulenevalt on nii eksami- kui tasemetöid käsitletud kui kokkuvõtva hindamise vahendeid, mille tulemusel on kooli või kooliastme lõpetamisel suur kaal. See eesmärk on olnud omas ajas igati asjakohane, aga nii nagu on muutunud arusaam õppimisest ja õpetamisest, peab muutuma ka arusaam välishindamisest.

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on eesmärgiks seatud rakendada koolides õpikäsitlust, mille raames toetatakse õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, tema õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust. Nende eesmärkide saavutamiseks peame üle vaatama arusaama õppimise ja õpetamise eesmärkidest ja meetoditest. Muudatused puudutavad ka hindamist –lõpptulemuse ehk kokkuvõtva hindamise kõrval peame samaväärselt tähtsustama kujundavat hindamist.

Elektrooniline tasemetöö kui õppimise ja õpetamise GPS

Tasemetööde eesmärk on anda nii õpilasele, tema vanemale, õpetajale, kooli kogukonnale kui ka riigile ausat, objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õpilase ja õpetaja koostöös saavutatud pädevuste kohta. Tasemetöö tulemused on õpetajale abi- ja töövahendiks, kuidas edaspidi koos õpilastega õppimist veelgi efektiivsemalt, st õpilaste vajadusi arvestavalt korraldada.

Õpilase tulemuse analüüsimisel ja vanemale edastamisel tuleb hinde (number, täht jmt) asemel keskenduda tasemetööga kontrollitud pädevustele. Selleks, et õpetaja saaks ja oskaks hinde taha vaadata, peavad tasemetööd aitama leida õpilaste pädevustes valdkondi, millega õpilasel on juba hästi, ja valdkondi, millega tuleb edaspidi veel tööd teha. Tasemetöö on arendustööde raames ja kujundava hindamise abil muutumas stopperist GPSiks. Lõpptulemuse kõrval on tähtis kaardistada käidud teekond, leida praegune asukoht ja valida edasine liikumise suund.

tasemetööd.jpg

Õpilase arengu efektiivne toetamine eeldab, et see oleks õigeaegne, järjepidev ja paindlik. Selle eelduse täitmiseks tuleb õpetajale appi elektrooniline hindamine Eksamite Infosüsteemis (EIS). Elektroonilised tasemetööd võimaldavad õpilasel ja õpetajal praktiliselt kohe saada tagasisidet tasemetöö tulemuste kohta. Lõpptulemuse kõrval lubab EIS kiiresti koondada ka erinevaid pädevusi kontrollinud ülesannete tulemused ja anda ülevaate tasemetöö alateemade või -oskuste kaupa. Lisaks võrdlemisvõimalustele klassi, kooli ja riigi tulemustega, võimaldab EISi andmebaas võrrelda õpilase tulemusi tema varasemate sooritustega. See omakorda lubab teha otsuseid näiteks selle kohta, milline on olnud kooli panus õpilaste edasijõudmisesse ja kas kooli roll on olnud eeldatud panusest suurem või väiksem. EIS võimaldab lisaks õpitulemustele koguda tagasisidet ka õpilaste ja õpetajate õpi- ja õpetamiskogemuste kohta. Nii on võimalik ühte analüüsimudelisse siduda õpilase tulemus ja tema õppimise keskkond – õpilase motivatsioon ja hoiakud ning õpetaja õpetamispraktikad ja uskumused. Õppimise toetamise seisukohalt on selline info väga väärtuslik. Selleks, et elektroonilise hindamise eeliseid täielikult ära kasutada, on elektrooniliste hindamisvahendite koostamise kõrval suurimaks väljakutseks just EISi tagasiside mooduli väljaarendamine ning tasemetöö tulemuste kasutamine kujundava hindamise eesmärgil.

Õpetajale annab tasemetööde tulemuste analüüs tõenduspõhise aluse õppimist toetava hindamise rakendamiseks. Koolil aitab info õppetöö tulemuslikkusest ja panusest õpilaste edasijõudmisse planeerida oma õppetöö arendamise suundi ja hinnata juba rakendatud uuenduste mõju. Riiklikul tasandil annavad tasemetöö tulemused aluse haridusotsuste tegemiseks – õppekava rakendumise jälgimiseks ja muutmiseks ning õpetajakoolituse ja õppekirjanduse planeerimiseks. Samuti võimaldavad tasemetöö tulemused nii riigil kui ka koolipidajatel jälgida koolide toimetulekut, märgata riskikoole ning korraldada vajadusel nõustamist.

Elektrooniliste tasemetööde ja eksamite arendamine ning rakendamine

2013/2014. õppeaastal alustasime järkjärgulist üleminekut elektroonilistele taseme- ja eksamitöödele. 2014/2015. õppeaastal toimusid 6. klassis elektroonilised ja paberil tehtavad tasemetööd paralleelselt ning koolid said valida, kas nad sooritavad paber- või elektroonilise tasemetöö. Kahe kevade kogemusel saame väita, et koolid ja õpilased on valmis tegema tasemetöid arvutil. Alates 2015/2016. õppeaastast toimuvad 6. klassi tasemetööd täies mahus elektroonsetena ning põhikooli viimasesse kooliastmesse ja gümnaasiumisse planeeritavad tasemetööd arendatakse välja vaid elektroonsetena.

Käesoleval ja 2016/2017. õppeaastatel alustame uute, kujundavat hindamist toetavate tasemetööde katsetamisega loodusõpetuses ja matemaatikas. Peale tasemetööde alustame põhikooli elektrooniliste eksamitööde katsetamist eesti keeles ja matemaatikas ning gümnaasiumis eesti keeles. Üleminekukiirus elektroonilistele eksamitele sõltub katsetamise tulemustest. Enne, kui need välishindamise süsteemi lülitame, peame uut tüüpi hindamisvahendeid mitu korda katsetama. Täielik üleminek elektroonilistele tasemetöödele ja eksamitele toimub 2020/2021. õppeaastaks.

Lisaks elektroonilise hindamiskeskkonna ja -vahendite arendamisele vajab uuendamist ka eksami- ja tasemetööde korraldus nii SA Innove kui ka koolide poolt. On paratamatu, et uuendus tähendab sisse töötatud korralduse või harjumispärase tegevuse muutmist. Eelmisel aastal oli elektroonilises tasemetöös osalenud koolide põhiline mure seotud sellega, et kooli administraatori ja testi administraatori rollid olid ähmased. Enne testi toimumist ei olnud testi administraatorit EISi märgitud. Kooli ja testi administraatori ülesannete erinevust võiks võrrelda õppealajuhataja ja õpetaja ülesannete erinevustega. Kooli administraator EISis on nagu õppealajuhataja koolis, kes haldab ruume ja testide tegemist ning testi administraator EISis on nagu õpetaja, kes jagab lastele töid laiali, jälgib, et kõik saaksid oma tööd rahulikult teha ja pärast testi korjab tööd kokku ning märgib puudujad.

SA Innove veebilehele (http://www.innove.ee/et/yldharidus/e-testid/2015-aasta-e-tasemetood) on koondatud olulisem info selleks, et saabuval kevadel sujuks elektrooniliste tasemetööde läbiviimine koolis tõrgeteta.

Enne tasemetöö toimumist:

  • SA Innove veebilehelt saavad koolid infot, missugustele nõuetele peavad vastama arvutid, millel e-testi sooritada saab. Keeleainete e-testide sooritamisel on lisaks vaja kõrvaklappe. Kui üldiselt saab e-testi sooritada ka terminallahendusega klassis, siis keeleainete e-teste terminalklassides teha ei saa.
  • Õpetajad saavad enne tasemetöö sooritamist suunata õpilastele lahendamiseks eelmiste aastate e-tasemetöid. Kõikide koolis kasutada antud testide loetelu leiab EISi testide menüü alt.
  • Lisaks sellele, et e-teste õpilastele tutvustada, tuleks neid lahendada selleks, et olla täiesti kindel, et arvuti sobib, kõrvaklapid töötavad ja õpilasel ei teki EISi kasutamisega probleeme.
  • Kõik tasemetööde riiklikusse valimisse kuuluvad õpilased registreerib SA Innove. Neli päeva enne e-testi toimumist kuvatakse valimisse kuuluvate õpilaste nimed koolidele ja koolid saavad ise testile registreerida lisaks ka neid õpilasi, kes riiklikusse valimisse ei kuulu, kui kool soovib, et nad teeksid e-tasemetööd.
  • Kõik kasutajad saavad EISi sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil.
    • Vajadusel saavad õpetajad õpilastele EISi sisselogimiseks teha paroolid.
    • Õpilastele võiks paroolid teha enne testi toimumise päeva. Kui parool on kord juba tehtud, pole järgmiseks e-testiks uut vaja. Uus on vaja teha siis, kui vana on unustatud või kaotatud.
    • Kui parooli on vaja õpetajale või kooli administraatorile, siis tuleb saata e-kiri EISi kasutajatoele.
  • Enne SA Innove korraldatavat e-testi toimumist on vaja, et kool märgiks igasse testi toimumise ruumi vähemalt ühe testi administraatori.
    • Testi administraator on tasemetöö toimumise päeval koolis ainus isik, kes saab tasemetööd tegevatele õpilastele anda loa e-testi alustamiseks. Testi administraator tuleb süsteemi märkida hiljemalt kaks päeva enne tasemetöö toimumist. SA Innove jälgib, kas kõik osalevad koolid on testi tegemiseks valmis ning umbes kaks päeva enne testi võetakse kooliga ühendust ja palutakse testi administraator EISis märkida.

Tasemetöö päeval:

  • Kui kõik loetletud ettevalmistused on koolis tehtud, ei jää testi administraatoril e-testi toimumise päeval teha vaid muud, kui:
    • avada oma arvutis test,
    • märkida õpilased, kes on klassis kohal ning
    • lubada õpilastel testi alustada.
  • Kui testi ajal juhtub, et mõni laps klõpsab kogemata testi lõpetamise nupule, saab testi administraator oma arvutist selle uuesti avada. Arvestada tuleb, et testi sooritamiseks lubatud aeg sellest ei pikene.
  • Kui õpilasele on testi lahendamiseks lisaaega vaja, saab testi administraator seda eraldi anda.
  • Kui juhtub midagi ettenägematut või on vaja lihtsalt nõu küsida, on EISi kasutajatugi valmis aitama nii telefoni kui ka e-kirja teel.
  • Pärast testi toimumist peab testi administraator märkima puudumised ja osalemised.

Pärast tasemetööd:

SA Innoves läheb kuni 5 päeva, et hinnata ja kontrollida kõik õpilaste antud vastused, pärast seda on tulemused avalikud koolidele ja õpilastele.

  • Koolid näevad oma õpilaste tulemusi ülesannete ja osaoskuste kaupa ning võrdluses Eesti keskmise ja oma maakonnaga. Nii saavad kõik osapooled testisoorituste eri tahkude kohta tagasisidet.

Soovime koolidele edu elektrooniliste tasemetööde sooritamisel!
 

Autorid:

Pille Kõiv, välishindamisosakond, Haridus- ja Teadusministeerium
Hele Lukki-Lukin, testide keskus, SA Innove

Haridus- ja Noorteamet