Kutsehariduskeskuse kolme õppekoha (Jõhvi, Sillamäe ja Narva) peale oli kokku 269 lõpetajat, neist 13 astuvad meistriellu kiitusega. 

Kooli direktori Hannes Metsa sõnul on iga lõpuaktus eriline, kuid asjaolu, et esimest korda toimusid need kooli kolmes õppekohas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse nime all, lisas sündmustele täiendavat kaalu.

“Sel ja möödunud nädalal toimunud aktused lähevad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ajalukku – Jõhvis, Narvas ja Sillamäel said õpilased ühe kooli lõputunnistuse,” ütles Mets. “Lähetasime enne Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tööturule 269 haritud ja heade kutseoskustega meistrit, kellest enamik omandasid esimese, kuid suur osa ka uue eriala või täiendasid olemasolevat jätkuõppes. Kutsehariduskeskus on elukestva õppe vahetu tõestus ja mul on väga hea meel, meil õppisid nii säravad ja edasipüüdlikud isiksused. Tunneme uhkust, et väga paljud lõpetajad sooritasid edukalt erialaliidu kutsekvalifikatsioonieksami.“

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas oli 67 lõpetajat viiel erialal: juuksur (14, eesti õppekeel), keemiaprotsesside operaator (5), mäetööline (10), automaatik (9), kokk (21) ja kokk (8, eesti õppekeel). 

Narva õppekohas sai lõputunnistuse 126 lõpetajat üheksal erialal: autotehnik (16), mehhatroonik põhihariduse baasil (13), kokk (26), mehhatroonik keskhariduse baasil (8), müürsepp (10), kondiiter (14), veokorraldaja (20), sõidukite pindade hooldaja/rehvitehnik (7), rõivaõmblemine (osaoskus soojendusvoodriga toodete õmblemine) (12).

Sillamäe õppekohas oli 76 lõpetajat neljal erialal: kokk (24), laotöötaja (18), keemiaprotsesside operaator kutseõpe põhihariduse baasil (22), keemiaprotsesside operaator kutseõpe keskhariduse baasil (12).

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks ligi 2800 erinevas vanuses õppija. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2016. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner.

Rohkem informatsiooni õppimisvõimalustest Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses leiab kooli koduleheküljelt www.ivkhk.ee

Allikas ja fotod: kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele. 

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund".

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: TÜ. 

Samal teemal:

• Rekordarv IT-ettevõtteid tutvustab end Tartus üliõpilastele
• Tartu Ülikool kutsub akadeemilist e-testi harjutama
• Valimiskomisjon registreeris Tartu Ülikooli rektorikandidaadid

TLÜ Rakvere kolledži akadeemiliste kevadpäevade traditsioon sai alguse 2002. aastal. Akadeemiliste kevadpäevade raames on kavas erinevaid sündmusi kõigile huvilistele, et mõtestada enda jaoks mõistet „akadeemiline", väärtustada eestikeelset haridust ja miks mitte ka teha plaane edasi õppimiseks. Loe lähemalt ja vaata kava kolledži kodulehelt!

Samal teemal:

• Birgy Lorenz: doktoritööd ei tehta ajaviiteks
• Doktoritöö pakub ideid õppetöö mängustamiseks kõrgkoolis
• Ühe minuti loeng: kas lapse kooli peaks valima perekond?
• Avatud õpe ootab avalduste tulva

Ark of Inquiry ehk Uuringulaeka eesmärk on arendada 1.-12. klassi õpilaste uurimistööde tegemise oskusi ning koolitada õpetajaid uurimusliku õppe juhendamises. Selleks arendati 12 riigi koostöös välja vastav uurimisõppe keskkond, kus praegu on üle 450 uurimistegevuse ja ülesande eri keeltes ja ainevaldkondades ning mis on avatud liitumiseks kõikidele õpilastele, õpetajatele ja teistele huvilistele. Portaalis on rohkem kui 800 registreeritud kasutajat enam kui 20 riigist. Mõeldud on see ennekõike loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas (LTT-ained) kasutamiseks ning keskkond on nüüd kasutatav ka eestikeelsena. 

Ülesanded õpilastele, abivahendid hindamiseks õpetajatele

20. jaanuari Õpetajate Lehes kirjutas Marianne Lind TÜ haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskusest, et Uuringulaekas olevate tegevuste eesmärk on muuta noored teadlikumaks vastutustundlikust teadusest ja innovatsioonist, õpetades neile teadusliku uurimuse usaldusväärsuse ja tagajärgede hindamiseks vajalikke uurimisoskusi ning pakkudes võimalusi suhelda teaduses ja innovatsiooniprotsessis osalejatega. Lisaks ülesannetele ja tegevustele on Uuringulaekas uurimisoskuste hindamise tööriistakast, kust leiab abimaterjali, mis toetab õpetajaid õpilaste uurimisoskuste kujundaval hindamisel.

Uuringulaeka ja laiemalt uurimisõppe võimaluste tundmaõppimiseks pakub TÜ haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskus koolitusi, üks algab just märtsis. Koolituste eesmärk on õppida praktiliste ülesannete kaudu uurimisõpet ja selleks rahvusvahelisel tasemel loodud õpikeskkondi oma töös targalt kasutama. Samuti tutvutakse vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni mõiste ning Uuringulaeka portaaliga. Koolitusel osalejad külastavad ka AHHAA teaduskeskust ja koostavad vähemalt ühe uurimisülesande. 

Jõgevamaa Gümnaasiumi kogemus - Uuringulaegas valikkursusena

Uuringulaeka võimalusi on oskuslikult kasutatud Jõgevamaa Gümnaasiumis. Füüsikaõpetaja Vello Mägi: „Kuna Jõgevamaa Gümnaasiumis on ainult gümnaasiumiklassid, siis Uuringulaegast kasutame 10. klasside õpilaste hulgas. Me kuulutame välja seda kui valikkursust, kus õpilased saavad harjutada uurimuslikku, teaduslikku lähenemist loodusainete probleemide lahendamisele. Soovijad registreerivad ennast ja siis valivad välja teemad, teevad läbi vastavad protseduurid, kokkuvõte ja järeldused oma töödest.“

Arvestades veebipõhiste materjalide rohkust, siis miks just Uuringulaegas, miks soovitaksite seda teistele õpetajatele? 

Uuringulaeka plussiks on just väljatöötatud vorm, mis annab hea aluse uurimusliku õppe meetodi olemuse mõistmiseks ja on ka hea metoodika, kuidas probleemidele teaduslikult läheneda. Uuringulaegas võimaldab teha väga erineval tasemel ja vanuserühmades töid.

Kuidas on õpilased Uuringulaeka vastu võtnud? Mida see nende õppimises muudab, teistsuguseks teeb?

Õpilased, kes on valmis midagi uut proovima ja katsetama, saavad hea võimaluse end proovile panna. Samas on võimalus leida palju uut ja õpikust erinevat materjali, juhendamist ja grupitöö kogemust. Kes on osalenud, on jäänud rahule.

Kui keeruline ja aeganõudev on õpetaja jaoks Uuringulaeka keskkonnas toimetamine? 

Uuringulaeka keskkonnas toimetamine vajab koolitust, et leida vastavad võimalused. On võimalik muidugi ka ise avastada, aga õige suuna ja kasutamisoskuste saavutamiseks oleks vaja alguses veidi juhendamist.

TÜ koordineerib tegevust

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskus koordineerib Uuringulaeka tegevusi 12 riigis (Kreeka, Küpros, Soome, Holland, Itaalia, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Türgi, Ungari, Belgia, Eesti). Marianne Lind: „TÜ on projekti koordinaator, st vastutab projekti kui terviku edu eest, kavandab ja jälgib projekti tegevust läbi kaheksa tööpaketi, toetab parterite omavahelist koostööd ja on partnerite suhtluskanaliks Euroopa Komisjoniga ning projekti nõuandva koguga.“

Kuidas läheb Uuringulaekal partnerriikides, kus ollakse aktiivsemad?

Uuringulaeka õpetajakoolitused on käimas igas partnerriigis. Koolitatud õpetajate arvud erinevad küll riigiti mõnevõrra, kuid aktiivselt on kaasatud kõikide partnerriikide õpetajad. Samas, mis puudutab Uuringulaeka platvormi (arkportal.eu), siis on näha, et just nimelt Türgi, Itaalia ja Küprose õpetajad on platvormi eriti kiiresti omaks võtnud ja kasutavad seda lisaks iseseisvalt uurimusliku õppe tegevustega tutvumisele ka klassiruumis koos õpilastega. Meie jaoks üllatuslikult on kuuldused projektist jõudnud ka Indiasse, kus projekti otseselt tutvustatud pole, kuid platvormi kasutajaandmed näitavad, et ka seal on üks klassitäis õpilasi, kes koos oma õpetajaga aktiivselt uurimusliku õppega tegelevad.

Kuidas läheb Uuringulaekal Eestis, kui aktiivsed on õpetajad seda kasutama?

Uuringulaekal läheb Eestis hästi. Hetkel on platvormis registreerunud rohkem kui 60 õpetajat üle Eesti. Platvormi kasutatakse nii üksikute uurimuslike ülesannete leidmiseks kui ka koos terve klassi või väiksema grupi õpilastega. Loodud on valikkursusi ja huviringe, et tegeleda uurimusliku õppe ja Uuringulaeka platvormiga.

Projekti koduleht

Projekt FB-s

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuringulaegas kutsub liituma
• Projekt "Uuringulaegas" annab loodusainete tunnile uue näo

Leidub ka hulk toredaid seoseid – “Eesti on väike, mina olen väike. Eesti on lahke, mina olen lahke. Eesti on töökas, mina olen töökas."
  
Kõige erilisemaks peavad lapsed eesti keelt, kodu ja peret, Eestimaa ilu ja metsarohkust. Eestis elavad toredad, sõbralikud, naljakad, erinevad ja erilised inimesed, meil on neli aastaaega ja ei ole looduskatastroofe. Erilised inimesed on laste arvates Arvo Pärt ja Kelly Sildaru. “Eesti on ainulaadne riik, sest me kasvatasime endale ise süüa ja ehitasime maju” ja “Eestis on öö siis, kui teisel pool maakera on päev”. Laste konkurentsitu lemmikkoht Eestis on  kodu oma voodi, kolme padja ja paksu tekiga.
  
Enamiku laste meelest Eestis midagi väga imelikku ei ole, kuid palju nimetatakse imelikuna meie kliimat, Eesti väiksust ja naispresidenti. Muret tuntakse inimeste kiirustamise, imelike vanasõnade ja Eestist lahkumise üle, puudust aga kõrgetest mägedest ja kaelkirjakutest loomaaias. “Imelik on see, et kui Eesti rahval on mingi probleem, siis ei tegeleta sellega kohe, vaid jäetakse see kõrvale ja alles siis, kui probleem on lahendatud, küsivad kõik, kes sellega tegelema pidid, miks te meie abi ei küsinud." 
  
Eestlane on laste meelest tore, heatahtlik, sõbralik ja tark, ka töökas, ilus ja viisakas ning sööb kõike ja sülti ning on Eesti ilmadega harjunud. “Eestlased on tagasihoidlikud, kuid see ei käi kõigi kohta. On väga palju julgeid ja aktiivseid inimesi, kes võtavad sõna. Eestlased on töörahvas ja paljudele meeldib maal elada.” “Kui neid kiidetakse, siis nad häbenevad oh-mis-te-nüüd...”
 
7-12-aastaste laste ülemaailmses küsitluses „Mina ka!“ osales üle 4000 lapse Eestist Tonga saareni. Tähelepanu all olid nende mõtted Eesti, koolielu, vaba aja ja kultuuriliste eelistuste kohta. Küsitluse tulemused aitavad luua tänapäeva Eesti laste portreesid ning on inspireerivaks materjaliks uue Eesti lastest kõneleva trükise koostamisel. Vabariigi aastapäeva eel tehtud väljanopped küsitluste tulemustest annavad aimu, mida laps Eesti puhul oluliseks ja eriliseks peab.
  
Küsitlusele vastajate vahel loositakse auhinnad 1. märtsil. Auhinnad on välja pannud Eesti Rahva Muuseum, Eesti Meremuuseum, Tervishoiumuuseum, Pillezoo,  kino Sõprus, ajakiri Täheke ning Haridus- ja Teadusministeerium.
  
Laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!” eesmärk on väärtustada last ja noort kui kultuuriloojat ja publikut. Teema-aasta on ellu kutsunud kultuuriministeerium ning seda viib läbi Eesti Lastekirjanduse Keskus. Teema-aastast inspireeritud trükise annab välja Eesti Instituut.

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus. 

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• MTÜ Lastekaitse Liit: lapsel on õigus olla ära kuulatud!
• VII väikeste kodu-uurijate võistlus kutsub osalema

Kallid eestimaalased, austatud hariduse andjad ja igas vanuses õppijad!

Meie Eestimaa iseseisvuse ja tema rahva isemõtlemise üks kõige olulisem vundament on Eesti kool ning haridus.

Seetõttu kiikasime aastapäeva puhul ministeeriumi riiulitele, kuhu on ajaga kogunenud väga häid mõtteid meie koolilastelt. Tahangi haridus- ja teadusministrina soovida meile kõigile õnne just nende suu läbi, kelle heaks me iga päev töötame.

Üheksa aastat tagasi korraldasime visioonikonkursi ja küsisime tollastelt õpilastelt, milline võiks olla Eesti oma sajanda sünnipäeva eel. Seda on kohane meenutada meie viimasel kahekohalisel hällipäeval.

Keskmist vanuserühma esindanud ja tollal Tartu Mart Reiniku Koolis õppinud Kaur kirjutas, et aastate pärast tunnevad kõik meie inimesed uhkust oma maa, keele ja kultuuri üle. Ta uskus, et haridus voolib meist intelligentsed ja korralikud inimesed. „Igaüks saab öelda, et Eestimaa on maailma ilusaim maa,“ leidis Kaur.
Nooremas vanuserühmas osalenud Viiratsi Algkooli tüdruk Liis kirjutas siira luuletuse: „Eestimaa on kaunis väike riik, siin jaanipäeval liigub kiik, siin valitseb rahu, sest kaklejaid siia ei mahu!“

Seda kõike ma meie riigi sünnipäevaks soovingi. Kaurilt laenan mõtte, et tunneksime uhkust oma hariduse ja ilusa Eestimaa üle, Liisi sooviga ühinen samuti – liikugu kiik ja valitsegu rahu meie kõigi südames.

Soovin meile kõigile kaunist pidupäeva! Elagu Eestimaa!

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Tartu ülikool tähistab täna Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusega
• EV99 Tehnikaülikoolis: aastapäevakõne Maarja Kruusmaalt ning uute dekaanide ametissepühitsemine

Selle nädala kolmapäeval, 22. veebruaril allkirjastasid TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak ning MEDEFi president Pierre Gattaz ning digitaalasjade saadik Olivier Midière koostöömemorandumi, mis avab tehnikaülikoolile uksed koostööks ja teadus-arendustegevuseks üle 750 000 Prantsusmaa ettevõttega.

Sõlmitud lepingu tulemusel süvendatakse riikidevahelist koostööd rahvusvahelise teadusarendustegevuste, digitaliseerimise ning uusettevõtluse suunal. “Tööstuse digitaliseerimisest ehk Industry 4.0  teemadel räägitakse üha enam ning Eesti jaoks eeskujudeks on just Lääne-Euroopa riigid. Fakt on aga see, et uus põlvkond kasvab nutikatena, mistõttu on iga riigi kohus ette valmistada nutika tööstusharu edasi arendajaid ning tõsta sealjuures huvi ettevõtluse, sh start-up ettevõtluse, vastu laiemalt,” rääkis prorektor Varrak.         

„Eesti ja Prantsusmaa majanduskoostöö täna ei vasta veel mõlema riigi võimalustele ja sellised koostöölepped, nagu TTÜ ja MEDEF-i vahel, aitavad Eestit Prantsusmaal paremini tutvustada,“ kommenteeris koostöölepingu olulisust Eesti suursaadik Prantsusmaal hr. Alar Streimann. „Kui täna on Eesti Prantsusmaal eelkõige tuntud oma kaasaegsete digilahenduste ja avaliku sektori e-teenuste poolest, siis loodan, et TTÜ ja MEDEF-i abil tekib koostöövõimalusi ka teistes sektorites ja teadusarenduse valdkonnas,“ lisas Streimann.

Koostöömemorandum allkirjastati Eestit tutvustava konverentsi raames, kus MEDEFi, TTÜ ja saatkonna töötajad tutvustasid ettevõtjatele, ülikoolide ja riiklike asutuste esindajatele ettevõtlusvaldkonna koostöövõimalusi Eestis. Osalejatele jättis sügava mulje TTÜ Mektory innovatsioonikeskkond, millest saavad osa kõik – lastest professorite ja ettevõtteni. Enne koostöömemorandumi allkirjastamist toimus paneeldiskussioon innovatsiooni ja digitaalse ökosüsteemi arengu teemal Eestis.

TTÜ delegatsioon, kuhu kuulusid lisaks Tea Varrakule ka TTÜ professorid Gunnar Klaus Prause ja Raivo Vilu, ettevõtluskoostöö spetsialist Allan Lahi ja TTÜ Mektory start-up programmijuht Anu Oks, külastas Pariisi 21.-23. veebruaril. Visiidil kohtuti mitmete  ettevõtete ühenduste ja klastritega, sh Medicen Paris Region, CAP Digital, Systematic ning ülikoolidede esindajatega. Kohtumistel arutati tuleviku koostöövõimalusi tööstuse digiteerimise, teadusarenduse, biotehnoloogia ja e-tervise valdkondades ja lepiti kokku edaspidised konkreetsed koostöösammud.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• EV99 Tehnikaülikoolis: aastapäevakõne Maarja Kruusmaalt ning uute dekaanide ametissepühitsemine
• TTÜ Mektory kutsub ettevõtlushuvilisi noori oma äri alustama

Linnalaager toimub 20.-24. märtsil kell 9.00-17.00 Vivendi koolituskeskuse puidu- ja paberistuudios (Sõpruse pst 211 a, Tallinn).

Osaleda saab nädala kaupa, vajalik on eelregistreerimine. Kui põhirühm koos ja vabu kohti on, saab osaleda ka päeva kaupa.

Osalustasu (sisaldab nii sooja sööki, materjale kui ka külastuskohtade piletiraha)

• 1 nädal (5 päeva)  75 €
• 1 päev 17 € (kehtib üksikute osaluspäevade korral)

Täpsem informatsioon ja registreerimine kodulehel: http://www.vivendi.ee/LINNALAAGER

Kohtumiseni linnalaagris!

Oma vanuserühmas kuulutati võitjateks Suure-Jaani Kooli õpilane Ralf Grünberg, Kambja Põhikooli õpilane Gendra-Marleen Aasmaa ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Markus Haug.
Kirjutiste konkurss toimus rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös teist korda ning selle eesmärk oli suunata õpilasi mõtlema heategudele enda ümber.
Parimatele kirjutajatele andsid auhinnad üle minister Mailis Reps ja rahvusvaheliste Lions klubide organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner Raivo Kokser.
Minister Mailis Reps tänas õpilasi, kes oma mõtisklused kirja panid ja konkursile esitasid. „Need õpilased otsisid ja leidsid headust nii enda seest kui enda ümber,“ ütles Reps. „Juba tehtud heateod, aga ka head mõtted ja soovid aitavad muuta maailma paremaks paigaks, sest sõnadest ja mõtetest saavad sageli teod.“
Konkursi tulemused
Noorem vanuserühm:

• Ralf Grünberg, Suure-Jaani Kooli õpilane - I koht
• Sten Mark Kuus, Tartu Hansa Kooli õpilane - II koht
• Oskar Domberg, Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane - III koht

Keskmine vanuserühm:

• Gendra-Marleen Aasmaa, Kambja Põhikooli õpilane – I koht
• Miia Eliise Sarapuu, Kose Gümnaasiumi õpilane – II koht
• Siim Leedmaa, Kose Gümnaasiumi õpilane – III koht

Vanem vanuserühm:

• Markus Haug, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane – I koht
• Reio Opromei, Kadrina Keskkooli õpilane – II koht
• Mirjam Nutter, Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane – III koht

Lisaks anti välja 15 eriauhinda:

• Fabian Laido – Kodutud kassid kiidavad!
• Liisa Jusupov – Vanaema tubli abiline
• Liisa Alliksoo – Minionide väärtustamise eest
• Kätliin Goos – Märka loodust enda ümber!
• Annabel Agasild – Eriauhind luuletiibade rakendamise eest
• Valeria Sultanova – Elule tagasi aitamise eest
• Karl Rasmus Tiislär – Suhtlemise väärtustamise eest
• Simona Saavik – Aita kõige nõrgemat!
• Siim Kaukver – Heategude maailmavaateline arusaama eest
• Greete Kelli Aava – Hingesoojuse tagasi kutsumise eest
• Kretel Kopra – Väikeste rõõmsate muutuste auhind
• Birgit Tull – Headuse külvamise eest
• Laura Kallari – Ühe päeva paremaks muutmise eest
• Anna-Liisa Sootalu – Eriauhind stiilikatsetuse eest
• Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1. b klass – Grupitöö eriauhind

Kokku esitati konkursile 267 tööd, millest 59 nooremas, 123 keskmises ja 85 vanemas vanuserühmas.
Žürii esimees Arne Sõna märkis, et võrreldes 2011. aastal toimunud eelmise konkursiga saadeti seekord võistlustulle rohkem luuletusi ning loomadega seotud lugusid. „Eelmisel korral paistis silma muinasjuttude rohkus ning tööd tundusid emotsionaalsemad,“ ütles Sõna. „Kuid mõlemad konkursid kinnitasid õpilaste arusaama, et mõne heateo tegemine peaks olema osa iga inimese elust.“

Iga vanuserühma kolme parema töö autorid saavad Piletilevi kinkekaardid (vääruses 100, 75 ja 50 eurot), tänukirja ning eelmise konkursi töid koondava raamatu „Heategu läbi minu silmade“. Tänukirja ja kingituse saavad ka eriauhindade võitjad.

Kõik lõppvooru pääsenud tööd koondatakse ka seekord raamatuks, mida esitletakse 29. aprillil.

TAUST

• Võistlustöid hinnati kolmes vanuserühmas: 6-10, 11-14 ja 15-19 aastat. Hindamisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest: ideede originaalsus, nauditav sõnakasutus, mõtteselgus, üldistamisoskust.
• Žüriisse kuulusid LIONS Eesti Lionspiirkonna D 120 Lions 100 juubelitoimkonna esimees Vello Tamm, LC Tallinn Kristiine liige ja ettevõtja Arne Sõna, LC Tartu Tamme liige ja ettevõtja Hannes Tamme, lastekirjanik Juhani Püttsepp, Haridus- ja teadusministeeriumi keeleoskaonna juhataja Piret Kärtner, Eesti Lionspiirkonna üle-eelmine kuberner ja ettevõtja Mare Kolsar, eelmise kirjutistekonkursi võitja ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajalehe toimetaja Kristi Sarap, Gustav Adolfi Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Katre Pelisaar, Kuku Raadio ajakirjanik Madis Ligi.
• Eelmine konkurss „Heategu läbi minu silmade“ toimus 2011. aastal, siis laekus 593 tööd. Paremaid töid saab kuulata veebis https://arhiiv.err.ee/vaata/laste-lood-laste-lood-heategu-labi-minu-silmade-1.
• Lionsliikumine tähistab sel aastal 100. aastapäeva ning tänavune kirjutiste konkurss on sellega seotud. Lionseid on üle maailma ligi 1,4 miljonit ning neid ühendab moto “We Serve” ehk “Meie abistame”. Eestisse jõudis lionsliikumine 1989. aastal, tänaseks on Eestis liikmeid ligi 1300. Vaata lähemalt www.lions.ee ja www.lionsclubs.org.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• ProgeTiigri võistlus „Mängumaraton“ õpetab noori programmeerima
• Üle-eestilise informaatikavõistluse tulemused

Aastapäevale pühendatud kontsertaktuse avab kõnega Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm. Ettekande teemal „Kellele võiks olla eeskujuks Eesti haridussüsteem?“ peab Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaan, haridustehnoloogia professor Margus Pedaste.

Tervitustega esinevad aktusel Tartu linnapea Urmas Klaas ning humanitaarteaduste valdkonna religiooniuuringute eriala magistriõppe 2. aasta üliõpilane Karl Käsnapuu.

Aktusel antakse üle Tartu ülikooli sihtasutuse 15 000 euro suurune Ernst Jaaksoni mälestusstipendium, mille pälvib meditsiiniteaduste valdkonna sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kergejõustiku didaktika lektor Martin Mooses.

Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel antakse 23-le ülikooli töötajale üle Tartu ülikooli aumärk, millega tunnustatakse ülikooli töötajaid eriti heade töösaavutuste eest.

Aumärgi kui tunnustuse suurepäraste töösaavutuste eest saavad järgmised Tartu ülikooli töötajad:

• Mati Laur - ajaloo ja arheoloogia instituudi üldajaloo osakonna juhataja, uusaja professor
• Liina Lindström - eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele dotsent ja vanemteadur
• Kersti Lepajõe - maailma keelte ja kultuuride kolledži direktor, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele dotsent
• Klaarika Marton - humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaadi juhataja
• Vello Andres Pettai - Johan Skytte poliitikauuringute instituudi demokraatia ja valitsemine magistriõppekava programmijuht, võrdleva poliitika professor
• Piret Luik - haridusteaduste instituudi kutseõpetaja programmijuht, haridustehnoloogia dotsent
• Veronika Kalmus - ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia doktoriõppekava programmijuht, sotsioloogia õppetooli juhataja, sotsioloogia professor
• Matti Raudjärv - Pärnu kolledži ettevõtlusosakonna rahvamajanduse dotsent
• Pilvi Ilves - kliinilise meditsiini instituudi radioloogiakliiniku juhataja, radioloogia dotsent
• Jana Kuremägi - kliinilise meditsiini instituudi radioloogiakliiniku sekretär
• Kalle Kisand - bio- ja siirdemeditsiini instituudi immunoloogia vanemteadur
• Maret Pihu - sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi peaspetsialist, kehalise kasvatuse didaktika lektor
• Oive Tinn - ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia vanemteadur
• Tiina Tamm - molekulaar- ja rakubioloogia instituudi molekulaarbioloogia vanemteadur
• Anne Luik-Ristikivi - füüsika instituudi jurist
• Rainis Haller - matemaatika ja statistika instituudi funktsionaalanalüüsi vanemteadur
• Redik Eschbaum - Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja, ihtüoloogia ja kalanduse teadur
• Natali Belinska - arvutiteaduse instituudi asjaajamiskorralduse spetsialist
• Krista Fischer - Eesti geenivaramu biostatistika vanemteadur
• Tiina Vint - ülikooli muuseumi peavarahoidja
• Inga Varamäe-Tamm - teadus- ja arendusosakonna teadus- ja arendustöö projektide peaspetsialist
• Erme Reino - infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arenduse peaspetsialist
• Liilia Kärp - kinnisvaraosakonna sisevalvetalituse administraator

Aktusel astuvad üles Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor Triin Kochi dirigeerimisel ning aktuse kontsertosas esineb vokaalansambel Estonian Voices.

Vaata otseülekannet UTTV-st (www.uttv.ee).

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• 24. veebruar on Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev. Jänku Jussi multikas
• EV99 Tehnikaülikoolis: aastapäevakõne Maarja Kruusmaalt ning uute dekaanide ametissepühitsemine