„Õnnitlen 10. tõlkevõistluse võitjaid! Teie vanemad ja õpetajad võivad teie saavutuse üle väga uhked olla. Kiidan teid osalemisjulguse ja paljulubava talendi ülesnäitamise eest. Keeled avardavad silmapiiri ja kaotavad tõkkeid. Nad aitavad meil mõista teisi inimesi ja kultuure," sõnas Euroopa Komisjoni volinik Günther Oettinger.

2007. aastal esimest ja tänavu juba kümnendat korda toimunud võistlusel osales üle 3000 õpilase kogu Euroopa Liidust. Seekord tõlgiti tekste, mille teemaks olid keeled ja tõlkimine.

Eesti võitja Laura Schifrin õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassis ning võistlusteksti tõlkis ta inglise keelest eesti keelde. Koolis õpib Laura veel ka vene ja rootsi keelt. Tõlkimise juures peab ta aga eriti tähtsaks just oma emakeele oskust. Tal on olnud mitu head eesti keele õpetajat ning see on üks tema lemmikainetest. Ka žüriile jäi mulje, et võitja on teinud head tööd nii eesti kui ka inglise keele tundides.  Hindajate sõnul oli Laura tõlge keeleliselt veatu ja lennuka stiiliga. Noor tõlkija ei olnud takerdunud lähtekeele konstruktsioonidesse, vaid andis teksti sisu edasi ilusas eesti keeles. Problemaatilised ja mitmemõttelised kohad olid tõlgitud nutikalt ja loogiliselt. Tõlkest paistis välja huvi maailmas toimuva vastu ning lai silmaring.

Hea inglise keele oskuse eest tänab Laura oma õpetajaid Janne Oengot ja Henrik Salumit.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased on tõlkevõistlusel varemgi edukalt esinenud: 2009., 2012. ja 2014. aasta võitja tulid samuti sellest koolist.

Lisaks Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilastele võtsid eelmise aasta novembris toimunud võistlusest osa Avinurme Gümnaasiumi, Jõhvi Gümnaasiumi, Kunda Ühisgümnaasiumi, Kuressaare Gümnaasiumi ja Viimsi Keskkooli õpilased.

Juba kümnendat korda toimunud võistluse eesmärk on edendada keeleõpet koolides ja anda noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17-aastased gümnaasiumiastme õpilased ja see toimub samaaegselt kõikides loosi teel osalema valitud koolides kogu ELis. Võistlus on inspireerinud ja julgustanud noori minema ülikooli keeli õppima ja hiljem kutseliseks tõlkijaks saama.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Tartu Tervishoiu  Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar nentis, et erakordselt hea meel on seekordsete lõpetajate heatasemeliste lõputööde üle, milles keskendutakse patsiendiohutuse teemale, mis on ka kõrgkooli loodava kompetentsikeskuse oluline valdkond. Näiteks on lõputöödes kirjeldatud erakorralise meditsiini osakonna ülekoormuse põhjuseid ja selle mõju patsiendi ohutusele, eelkooliealiste laste koduste vigastuste ennetamisvõimalusi, steroidide mõju harrastussportlaste tervisele, ravimitega seotud vigade tekkimist, eakate enesehooldamatuse riskitegureid. Kaitsmiskomisjonid hindasid 15 lõputööd tunnustuskirja vääriliseks kutsealale olulise valdkonna suurepärase käsitluse eest.

Kokku kaitses edukalt lõputöö 148 lõpetajat, neist 101 õe õppekaval. Seekordsest lennust lõpetab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üheksa cum laude.

Aktusel esinevad muuhulgas sõnavõttudega ka Eesti Ämmaemandate Ühingu asepresident Marge Mahla, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus ja Eesti Bioanalüütikute Ühingu esindaja Pille Mee.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpuaktus toimub täna, 3. veebruaril kell 12 kõrgkooli õppehoones (Nooruse 5). Ülekannet aktusest saab jälgida aadressil: www.nooruse.ee/aktus.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool tähistab 205. aastapäeva
• Eesti vanim rakenduskõrgkool inaugureerib uue rektori

Kavas on 910 tasuta kursust 32 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis. Kursused on suunatud täiskasvanutele, kelle konkurentsivõimet ja tööalast toimetulekut õpe kasvatada aitab.

Kõige enam pakutakse kursusi arvutikasutuse, ehituse, majutamise ja toitlustamise alal. Viiendik kursustest on mõeldud vene keelt kõnelevale elanikkonnale ja valdav osa neist toimub Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Kursuste eesmärk on pakkuda õppimisvõimalusi inimestele, kes seni on elukestvast õppest kõrvale jäänud või ei ole saanud end piisavalt täiendada. Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus. 20 – 160 tundi kestvad lühiajalised kursused on väga sobilikud ka töötavatele täiskasvanutele, kelle oskused vajavad kaasajastamist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on kursuste ettevalmistamisel arvestatud valminud OSKA raportiteid, kus on analüüsitud Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust metsanduse, majandusarvestuse ja IKT valdkonnas.

Esmakordselt koostati koolitustellimus kalendriaastaks. Selle väljatöötamisse kaasas ministeerium konkursi kaudu ligi poolsada eksperti erinevatest õppevaldkondadest.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine“ raames.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta leiate koolide veebilehtedelt või ministeeriumi veebist.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Kevadsemestril jõuavad tasuta tööalased koolitused 1500 inimeseni
• Ametikoolis algavad uued tasuta täienduskoolitused

Märt-Matis Lill, Eesti Heliloojate Liidu esimees: "Rahvusraamatukogu on eriti sobilik koht Veljo Tormise mälestusraamatu jaoks, kuivõrd seal paiknev Tormise kogu on justkui helilooja maailmapildi ehe väljendus ning avab tema unikaalse ja ülimalt isikupärase mõttemaailma laiemaid tagamaid."

Rahvusraamatukogu seob Veljo Tormisega ka tema unikaalne ligi 500 nimetusest koosnev rahvamuusikaalane heliplaadi-, raamatu- ja noodikogu, mida saab kasutada meie muusikasaalis. Tormise kogus võime lugeda raamatuid põhjala šamanismist või «Kalevala» võrdlusest teiste maailma eepostega, kuulata indiaani, jaapani, heebrea või india muusikat, uurida aafrika ja araabia rütme, püüdes leida ühiseid jooni maailma rahvaste ürgsetes viisides. Samas seisavad reas Jakob Hurda, Oskar Looritsa, Juhan Zeigeri, Herbert Tampere, Ingrid Rüütli jt ulatuslikud kogumikud ning uurimused alates rahvapillidest kuni muistse rauasulatamiseni, rääkimata Veljo Tormise enda heliloomingust heliplaatidel ning noodiväljaannetes.

Rahvusraamatukogu ja Veljo Tormis on tihedalt seotud juba pikki aastaid. Raamatukogu naiskoor alustas esinemisi 1991. a Tormise seatud rahvalauluga „Laula, kuni elad”, millest on kujunenud koori moto. Koori repertuaaris on ligemale 30 Veljo Tormise teost. Helilooja modernse helikeele kauni kõla saavutamiseks on naiskoor veetnud tunde lauluproovis, kuulanud laulikuid, süvenenud sõnumisse, et tajuda eelkäijate meelekogemust. Tormise lauluväge on kogetud mitmelgi välisreisil: millise lustiga laulsid itaallased ja prantslased üheskoos Karksist pärit rahvalaulu „Ühtelaulmine”.

1995. aasta jaanuaris oli kooril suur au kohtuda maestroga lauluproovis, kui ta pühendas neile „Viis eesti rahvatantsu naiskoorile”. Oma eheda loomuliku moega ja vaid põgusa kohalolekuga õpetas ta koori rahvalaulu tunnetama, karaktereid eristama ja otsima endas seda lihtsust ning vabadust rahvalaulu esitamiseks.

2008. aasta detsembris sai Rahvusraamatukogu oma regilaulu, mille viisi Koeru kihelkonnast valis ja seadis Veljo Tormis ning sõnad kirjutas Ülo Tedre. Kooril on olnud suur rõõm laulda seda igal aastal emakeelepäeva tähistamisel.

Veljo Tormise mälestusraamat on Rahvusraamatukogu muusikasaalis 28. veebruarini.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu säilitab kultuuri digitaalselt
• DIGARi kaudu on kultuuripärand kogu Eestile kättesaadav ühest kohast

Suurem osa sellest – 211,7 miljonit on õpetajate palgatoetus, mis lubab tõsta aasta lõpuks õpetajate miinimumpalga 1050 euroni ja keskmise vähemalt 1260 euroni.

Valdade ja linnade riiklik haridustoetus kasvas võrreldes eelmise aastaga 237,4 miljonilt eurolt 253,7 miljoni euroni. See sisaldab õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetust ning toetust täienduskoolitusteks, õppekirjanduse soetamiseks ja koolilõuna pakkumiseks. Õpetajate palgatoetuse osa kasvas võrreldes eelneva aastaga 15,8 miljonit eurot ehk 211,7 miljoni euroni.

Minister Mailis Reps ütles, et omavalitsustele jagatava toetuse kasv lubab tõsta õpetajate palku sellel aastal kahel korral. „Heast ja motiveeritud õpetajast sõltub kümnete tuhandete laste tulevik ning kõigile osapooltele on selge, et tugeva hariduse kestlikkuse tagamiseks peab õpetajate palk suurenema kiiremini riigi keskmisest,“ sõnas minister Reps.

Jaanuarist on õpetajate miinimumpalk ehk minimaalse töötasu riiklik garantii 1000 eurot ning septembrist 1050 eurot. Aasta esimesel poolel kasvab õpetajate keskmine palk vähemalt 1200 euroni ning sügisel vähemalt 1260 euroni.

Erakoolide riiklik toetus kasvas käesoleval aastal 18,2 miljoni euroni. Sellest 13,3 miljonit moodustab haridustoetus, mis on 16,2% rohkem kui eelmisel aastal. Lisaks saavad erakoolid riigilt ka tegevuskulude toetust kokku 4,9 miljoni eurot.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Õpetajate miinimumpalk tõuseb 1050 euroni ja keskmine vähemalt 1260 euroni
• Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal kahel korral

Esimeste hulgas võtavad Smart-ID kasutusele eKool, Starman ja Tallinna Kaubamaja Grupp.

SK ID Solutionsi (SK) loodud innovaatilise lahenduse Smart-ID mugavaks kasutamiseks on Androidi ja iOSi platvormidel töötav rakendus, mis ei vaja SIM-kaarti ega kaardilugejat. Smart-ID saab alla laadida App Store’ist ja Google Play poest ning selle kasutamiseks on vaja vaid internetiühendust. Smart-ID ei sõltu riigipiiridest ja on lahendusena kergesti kasutusele võetav kõikjal maailmas. See Eesti innovatsioon avab palju uusi võimalusi nii e-teenuste osutajatele kui ka kasutajatele.

„Oleme loonud kaasaegse elektroonilise identiteedi ehk eID lahenduse, mis ei sõltu SIM-kaardist ega nutiseadme operatsioonisüsteemist ning on samas väga turvaline. Mul on hea meel, et Smart-ID võtavad esimeste hulgas kasutusele Starman, Tallinna Kaubamaja Grupp ja eKool,“ ütles SK ID Solutionsi juht Kalev Pihl.

Koolitööde AS juht Tanel Keres ütles, et eKool on kasutanud pikka aega SK ID Solutionsi pakutavaid võimalusi isikutuvastuseks ja on nendega väga rahul. Smart-ID uudne lahendus, mis ei sõltu SIM-kaardist, võimaldab turvalist eKooli kasutamist ka teistes nutiseadmetes kui ainult telefonis. Lisaks avab see täiesti uued võimalused isikutuvastuseks olukordades, kus on juurdepääs internetile, kuid puudub mobiiltelefoni levi või kui näiteks välismaal ei taheta mobiilioperaatorit kasutada.

Lisaks mainitud kolmele e-teenusele saab veebruari teises pooles Smart-ID toe ka uuenduskuuri läbinud digiallkirjastamise portaal DigiDoc. 

Uue autentimisvahendi võtavad lähiajal kasutusele ka Swedbank, SEB Pank ja Telia Eesti.

Innovaatiline Smart-ID toimib lihtsal põhimõttel: kasutaja laadib Google Playst või App Store’ist nutiseadmesse Smart-ID rakenduse ning tuvastab oma isiku Mobiil-ID või ID-kaardi abil. Nii nagu ID-kaardi ja Mobiil-ID jaoks, on ka Smart-ID kasutamiseks vaja PIN1 ja PIN2-koode, mille kasutaja loob samas rakenduses. Smart-ID kasutamine on tasuta. Rohkem infot: www.smart-id.com. 

SK ID Solutions on spetsialiseerunud rahvusvaheliste e-identiteedi lahendustele. Ta on Eesti riigi partner sertifikaatide väljastamisel isikut tõendavatele dokumentidele, võimaldab erinevate riikide kodanikel e-teenustesse sisse logida ning digitaalallkirju anda. SK ID Solutions teenindab enam kui 600 organisatsiooni, mille hulgas on nii finants-, tervishoiu- kui ka muud era- ja riigisektori e-teenused. Teenustel on Eestis üle 600 000 lõppkasutaja.

Allikas: SK ID Solutions pressiteade.

Samal teemal:

• Nutiseadmed mõjutavad meie produktiivsust
• Nutivahendi kasutamise reeglid tagavad hea tunni

Konkursi eesmärk on täiendada majandusvaldkonna artiklite hulka ja muuta majanduskeele mõistevara kättesaadavaks eestikeelses Vikipeedias. Iga uus artikkel on oluline panus eesti keele tulevikku – Vikipeediasse talletatud oskussõnavara ja üldinfo on hästi leitavad nii tavakasutajate kui ka keeletehnoloogiliste vahendite jaoks. Kvaliteetne eestikeelne Vikipeedia on vajalik meid ümbritsevas e-keskkonnas ja seda kasutatakse üha enam olulise informatsiooniallikana. 

„Eriti oluline on Vikipeedia noorte hinnangute kujundamisel – kui internetiotsingule ei leita eestikeelset vastet, siis võib see mõjutada noorte seisukohti emakeele tähtsuse osas,” põhjendas Vikipeedia arendamise vajadust TÜ õppeprorektor Mart Noorma. 

Digihariduse konkursist saavad osa võtta kõik soovijad. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida sobiv teema või artikkel ning asuda kirjutama. Konkursi lehel on välja toodud soovituslik artikliloend.

Hindamiskomisjoni liikmed on järgmised Tartu ülikooli ja Swedbanki esindajad: Helje Kaldaru, emeriitdotsent (TÜ majandusteaduskond); Riina Reinsalu, keeletoimetamise õppejõud (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut); Ivo Kruusamägi, vikipedist (TÜ); Kaur Orgusaar, karjäärikoordinaator (Swedbank); Tõnu Mertsina, peaökonomist (Swedbank); Art Lestberg, Head of Corporate Sales Business Area (Swedbank).

Hindamiskomisjon selgitab välja parimad artiklikirjutajad, keda premeeritakse auhinnaga. Arvesse võetakse nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust. Rahalised preemiad paneb välja Swedbank.

„Digihariduse konkurss on esimene etapp laiemast kampaaniast katta kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega,“ sõnas komisjoni liige Ivo Kruusamägi. „Eriliselt hea meel on tõsta esile Swedbanki tuge eesti keele ja kultuuri väärtustamisel,“ kommenteeris konkursi ideed Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Täpsem info konkursil osalemise kohta on leitav siit .  

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ süvendab koostööd Swedbankiga

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas ja tänas kolmapäeval, 1. veebruaril Balti jaama paviljonis toimunud tseremoonial noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid. „Nad on aidanud väga paljudel noortel inimestel arendada oma teadmisi ja oskusi, suunanud noori vaba aega sisukalt veetma ja olnud toeks tegelemisel erinevate huvialadega,“ ütles minister Reps. „Suur tänu kõigile neile inimestele, kes on pühendunud noortele ja teevad oma tööd südamega.“

Aasta noorsootöötaja Hele Riit on olnud Tartu Lille Maja noortekeskuse direktor juba 12 aastat ning teda iseloomustatakse avatud ja lahendusi otsiva inimesena. Ta on tuntud kui noorsootöötajate toetaja ja juhendaja, uute meetodite rakendaja, innovaatiliste projektide algataja ja hoolivuse etalon.

 Aasta noortevaldkonna sõber Chris Holtby tegutses aastatel 2012-2016 Briti suursaadikuna Eestis. Aastast 2013 on ta Eesti Skautide Ühingu patroon ja mullusest selle auliige. Ta on panustanud mitmete noorteorganisatsioonide tegevusse ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldanud kaks noortevaldkonna ümarlauda. Chris Holtby oli oma ametiaja jooksul Eestis aktiivne noorsootöö propageerija ja teadvustaja.

Aasta noorteühenduseks valiti Karksi-Nuias asuva August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilasesindus, mis on eeskujuks ja mentoriks ka teistele Viljandimaa õpilasesindustele ning esindab aktiivselt õpilasi koolielus ja aitab probleemide korral. Õpilasesinduse aktivistid osalesid möödunud kevadel ka Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlamendi noorteüritusel.

 Aasta sündmus noorsootöös üleriigilisel tasandil on Noortepäev 2016. Selle korraldas Järvamaa Noortekogu Arvamusfestivali noortealal koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Paide Avatud Noortekeskuse, Järva maavalitsuse, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Noorsootöö Keskuse jt partneritega. Noortepäeva suurim panus noortevaldkonna arengusse oli noorte tõhus kaasamine kõigisse tegevustesse.

Kohalikul tasandil on aasta sündmus rahvusvaheline noorte ettevõtlus- ja meediaprojekt RIBS ehk Rolling Images in Business Startups. MTÜ Kinobussi, Saaremaa arenduskeskuse ning Kuressaare linnavalitsuse eestvedamisel toimuva rahvusvahelise projekti abil saavad gümnaasiuminoored teadmisi nii meediast kui ettevõtlusest ja osaleda väliskoolitustel.

 Aasta huvikooliks võib end edaspidi tituleerida Põlva muusikakool, mis möödunud aasta jooksul panustas märkimisväärselt muusikahariduse arendamisse, tuues koolimajja arvukalt kontserte. Koolis tegutseb hinnatud keelpilliorkester ja selle õpilased esinevad edukalt nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.

Aasta kohalikuks omavalitsuseks valiti Saue linn, mis on noortevaldkonda pidanud oma prioriteediks juba aastaid. Saue linnas tegutseb Eesti üks vanemaid noortekeskusi ja seal on korraldatud 19 aastat töömalevat. Saue linn tunnustab oma noorsootöö tegijaid iga-aastaselt rahalise preemiaga ja on toetanud noortevaldkonda kaks aastakümmet.

Aasta noortelaagriks valitud Remniku lastelaager tegutseb Lastekaitse Liidu osakonnana ning asub Ida-Virumaal. Remniku laager on sihikindlalt ja pikaajaliselt toetanud Tallinna ning teiste omavalitsuste riskikäitumisega noorte arengut ja korraldanud edukalt laagriprogramme. Laagril on pikaajaline kogemus erivajadustega noortega töötamise alal ning palju on kaasatud ka vähemate võimalustega noori.

Aasta noortemaleva tiitli pälvinud Rae õpilasmalev tegutseb juba aastast 2001. Mullu andis malev töökogemuse 140 noorele. Maleva oluliseks väärtuseks on noortele suunatud tasuta koolitused ja hea koostöö kohalike ettevõtetega.

 Aasta noortekeskuseks valitud Paide avatud noortekeskuselt on mõndagi õppida. Näiteks võtavad nad vastu Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu välisvabatahtlikke, et noortel oleks keskuses põnevam. Nad aitasid korraldada 2016. aastal rahvusvahelist noortepäeva, viivad läbi rahvusvahelisi noortevahetusi, kirjutavad projekte koostöös linna koolidega, algatavad koos noortega erinevaid projekte, osalevad üle-eestilistes tegevustes nagu Noorte Tugila ja fond Nopi Üles.

Aasta osaluskogul – Lääne-Virumaa noortekogul on kümne aasta jagu kogemust. Noortekogu korraldab maakonnas mitmeid suuri noortesündmusi ja lööb kaasa kogukonnatöös, millega on pälvinud nii noorte kui täiskasvanute poolehoiu.

Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda pälvisid tunnustuse kolm noortevaldkonna tegijat. Ülly Enn on Eesti Euroopa Liidu eesistumise eel ja ajal noorteküsimuste nõunik Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures. Ta on tegutsenud noortevaldkonnas juba ligi 20 aastat, fookuseks on läbi aastate olnud noorsootöö hariduslike väärtuste laiem teadvustamine Eestis. Kadi Bruus on Viimsi vallavalitsuse noorsootöö koordinaator ning MTÜ Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige. Tema töö on pannud aluse rahvusvahelisele noorsootööle Eestis ja kvaliteetsele ning jätkusuutlikule noorsootööle Viimsi vallas. Haabersti noortekeskuse juhataja Kaidi Liive on suunanud noorsootööd atraktiivsele ja noori köitvale arenguteele. Ta on algatanud, ellu viinud või koordineerinud mitmeid projekte ja mitmest on saanud iga-aastane traditsioon.

Taust

Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest. 
Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada 11 kategoorias. 
Kokku esitati 183 kandidaati, keda hindas valdkonna esindajatest ja noortest koosnev komisjon. 
Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustussündmus oli juba üheteistkümnes. 

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade, Silver Gutmann.

Samal teemal:

• Mõttetalgutel "Noorsootöö kvaliteet 2,0" jõuti mitme olulise seisukohani
• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati rekordarv kandidaate

„Selleaastane Negavatt võtab koos oma toetajatega fookusesse laiemalt vee- ja toiduga seotud teemad,“ tutvustab konkurssi KIKi juhatuse liige Veiko Kaufmann. „Näiteks kohvi, mida ülikoolides laialdaselt tarbitakse. Aga loomulikult on oodatud ideed ükskõik millisest valdkonnast. Lõppude lõpuks on head ideed kõik need, mis mõtetest kaugemale jõuavad ja just Negavatt pakub võimaluse turvalises keskkonnas neid mõtteid läbi proovida ning muuta need käega katsutavaks.“

Negavati peasponsori Pauligi Coffee Estonia Baltikumi turundusjuhi Berit Branti sõnul pakub kohv ressursisäästuks mitmeid ideid – kohvipuru, kohvipaks, kohvimasinad, kohvitopsid, -kaaned, segamispulgad, uudne kohvivalmistusviis või järjekorrad kohvikutes – võimalusi on  mitmeid.  „Soovimegi kaasa aidata noorte teadlikkuse tõstmisele ning anda neile võimalus muutuste elluviimiseks,“ põhjendab Brant Negevatiga kaasalöömise mõtet.  

Konkursil võivad osaleda ka kõrgkoolide ülesed koostööprojektid ehk tudengid saavad oma meeskonda vabalt kaasata ka sõpru, kes õpivad teistes ülikoolides. Ideid võivad esitada ka kutsekoolide noored.
Pärast ideede esitamise tähtaega, 3. märtsil valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Negavati auhinnafond on 45 000 eurot. Negavati võitjad selguvad 24. mai finaalüritusel.

Eelmise hooaja Negavati projektid on tänaseks oma ideede elluviimisega lõpusirgel. Näiteks on TTÜ Tartu Kolledži klassiruumis nutikas ruumipõhine sensorite abil juhitav ventilatsioonisüsteem. Lahenduse lõi projektimeeskond Smartvent, kes on pärast Negavatti veel edukalt osalenud konkurssidel Climate-KIC ja Prototron ning planeerivad nüüd oma leiutatud lahendust ka laiemale ringkonnale pakkuda.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt www.negavatt.ee ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuht Kadi Miti poole: kadi.mitt@kik.ee või 524 2602.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Samal teemal:

• Negavatt tõmbab pühadetarbimisele pidurit
• Parim Negavati meeskond ketrab Tartu Ülikoolis karpe

Esseekonkursi eesmärk on suunata noori vahetult enne Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva mõtisklema Eesti loo, loota oleku ning lootuse peale. Ürituse patroon on Tõnis Mägi.

Esseekonkurss on suunatud 16-19aastastele noortele nii kodu- kui välismaal. Oodatud on lennukad väge täis esseed, milles on teretulnud nii vaimurikas huumor kui ka edasiviiv kriitika! Hindamine on anonüümne ning žürii esimeheks on Priit Hõbemägi.

Kirjutamise tähtaeg on 19. märts 2017.

Põhjalikum info:

• www.eestiloost.ee
• https://www.facebook.com/eestiloost/
• https://www.youtube.com/watch?v=fXHEjAhpmgw

Samal teemal:

• Kirjuta ennast Ghanasse - esseekonkurss gümnaasiumiõpilastele
• Kodanikupäeva esseekonkurss „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“