Nutiseadmed mõjutavad meie produktiivsust


Avaldaja:Madli Leikop04. Detsember 2016

Nutiajastul on pea igaühe käsutuses seadmed ja keskkonnad, mis võimaldavad ülimugavalt töötada, suhelda ja sisu toota. Samas on needsamad maailma avardavad digivahendid märkamatult muutnud meie harjumusi ja kaaperdanud meie meeled.

Loo autor on Kristi Semidor, töötav lapsevanem, nutiseadmete kasutaja.

Mänguautomaadid meie taskutes sõltuvust tekitamas 

Ameerika IT ja disaini evangelist Tristan Harris on kirjutanud mitmeid artikleid sellest, kuidas nutitelefonides leiduvad äpid on disainitud meis sõltuvust tekitama. Need taskus kantavad  „mänguautomaadid“ kasutavad ära inimlikke nõrkusi, et kindlustada meie pidev tähelepanu. Keskmiselt vaatab üks nutiseadme omanik seda 150 korda päevas. Harris küsib, kas teeme ka tegelikult päevas 150 korda teadliku valiku ekraani vaatamiseks, ning toob välja peamise põhjuse, miks nutitelefonid ja mänguautomaadid sarnanevad – see on vahelduvalt muutuv autasu, mida me ihaldame. Tehnoloogia-disainerid on sidunud iga kasutaja tegevuse nn auhindadega. Milliseid teateid mulle veel on tulnud, milliseid pilte on sõbrad lisanud, kas minu lisatud pilti on juba „laigitud“, milline teade/uudis/pilt tuleb järgmisena? Nii liigume me aina edasi, kartes maha magada midagi tähtsat. 
Sõber „tagis“ ehk märkis mind pildil. See võiski nii olla, aga see võis olla ka Facebooki või Instagrami automaatne pakkumine – lisasid pildi, nüüd märgi ära näod, kes on pildil. Psühholoogiliselt on meile tähtis heakskiit („laikide hulk“). Ja meie mõtleme, et oleme oma valikutes vabad, nendib Harris. Kulutatud aeg, mille me veebikeskkondades veedame, on see, mille pärast võisteldakse. Üks üsna häiriv ja siduv uuendus on Facebooki sõnumisüsteemi funktsionaalsus, mis näitab kohe, kas keegi nägi mu postitust – kui nägi, ja ka vastas, on ta omakorda kohustatud vastama (ta ju nägi, et ma nägin, et ta nägi). Ja nii segatakse meid kogu aeg. 

Produktiivsus langeb segajate tõttu 

Christian Montag ja Peter Walla on uurinud digisõltuvust. Nutiseadmetel ja muudel digivahenditel on ülioluline roll nii tööl kui ka vabal ajal. Millal need digivahendite ja -keskkondade võimalused, mis meie produktiivsust suurendasid, hakkavad meie vastu töötama? Siis, kui hakkame oma igapäevaseid töid edasi lükkama selle nimel, et saaks veebis surfata ja sotsiaalmeedias teiste elu elada? 

Keskendumishäired tekivad pidevast segamisest, mida omakorda tekitab soov nutiseadmest uuendatud infot kontrollida, lisaks vilkuvad teated arvutikraanil, et sulle tuli meil vm. Montag ja Walla ütlevad, et süvenemise mõttes on suur vahe, kas veeta 60 minutit järjest nutiseadmes või vaadata 60 korda iga minuti järel teavitusi. Enamasti üsna mõttetuid teateid. Ja kui palju läheb aega, et mõne töö tegemiseks end taas kokku võtta ja keskenduda, tekitada positiivne töövoog (teiste loodud uudisvoo jälgimise asemel). 

Kuna enamasti on meie töö seotud arvuti või nutiseadmete kasutamisega, ei saa nendest täielikult loobuda. Aga me võime teha professionaalse ja sõltumatu valiku selles osas, mis meie ekraanile vilkuma pääseb. 

Mitmed erinevad tegevused asendumas ühega – ekraani vaatamisega 

Kuidas vaadati perega telekat veel nullindatel? Kes vaatas päriselt, kellel oli lisaks ajaleht käes, kes kudus või tegi muud näputööd. Nii et keskendumise segajaid jagus varasematelgi aegadel, aga kunagi pole olnud olukorda, kus nutiseadme ekraani jälgimine on muude harjumuste asemele tulnud, need asendanud. Kudumise asemel skrollib pereema ekraanil parimaid näputööde näiteid. Sõrmed on harjunud klaasipinnal libistamisega, nõel või varras võib peenmotoorika kasutamatuse tõttu näpu vahelt libiseda. 

Suhtlemise, mängimise asemel surfame uudisvoos. Muide, nutiseadmetes olevat keskmiselt 60-70 äppi, millest vaid kümmekonda kasutatakse. 

Kuidas keskendumisvõimet tagasi saada? 

Sakslased Montag ja Walla soovitavad alustada end ümbritseva keskkonna ülevaatamisest. Näiteks, kas magamistoas on äratuskell või kasutatakse nutiseadet, mis padja kõrval lebab? Kui juba aja kontrollimiseks nutiseadme kätte võtsin, siis võiks ka uudised üle vaadata... Aga kusagil peab saama online-maailmast puhata, näiteks magamistoas. 

Tehes mõnda süvenemist nõudvat tööd, soovitavad sakslased sulgeda meiliprogrammi ja keelata nutiseadmes teavitused. Ka erinevatel ajajuhtimise koolitustel õpetatakse, et meilidele tuleb vastata  aeg-ajalt, mitte katkestada pidevalt oma teisi tegemisi, kui nähakse vilkumas saabunud teadet (eks see oleneb ka tööst, võib-olla on meilidele kiire reageerimine kõige tähtsam).  

Suheldes sõpradega tuleb keskenduda sotsialiseerumisele päriselus. Räägitakse kvaliteetajast. 

Eestlased on hoolimata individualisti sildist siiski üsna kollektiivselt meelestatud, kui asi puudutab häirivaid kombeid. Ei ole ju viisakas õhtusöögilauas nutitelefoni sukelduda, kui vestlus käimas. Küllap hakkab muutuma normiks, et nutiseadet eelistavale kaaslasele tehakse märkus. 

Nutiseadmetest ja neis peituvast ei pea loobuma. Maailmas toimuvaga saad kursis olla ka nii, et ei loobu täielikult online-elust. Aga „ole kohal“, vali kanaleid ja juhi ise oma uudisvoogu. 

Allikmaterjalina kasutatud: 
Harris, T. Smartphone addiction – The Slot Machine in Your Pocket, Spiegel Online International, 2016 
Montag, C, Walla, P. Carpe diem instead of losing your Social mind: Beyond digital addiction and Why we all suffer from digital overuse, Applied Psychology 2016  

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet