Lisaks jõudsid kümne parima ülikooli hulka veel kolm Eesti kõrgkooli: Tallinna Ülikool, Estonian Business School (EBS) ja Tallinna Tehnikakõrgkool.

„Kõik on õpitav. Kui 10 aastat tagasi oli Eestist vähe neid, kes kuulusid parimate hulka, siis täna on kümne parima seas juba kaheksa eestlast. Müük on õpitav oskus - töö ja suure tahtega on kõik võimalik,“ rääkis Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Tõnis Erissaar, kes käis ka ise Nashville’is auhinnagalal kohal.

2016. aasta suvel võttis Southwestern Advantage’i suveprogrammist osa 1424 noort, kellest seitse edukamat olid Eestist: Tambet Tallo, Grete Ruberg, Teele Tuuling, Iskander Ahmet, Rivo Toomsalu, Kinne Tõnnison ja Ülari Teder, lisaks mahtus kümne parima hulka ka üheksanda koha saavutanud Gerda Rand. Southwestern Advantage’i edetabelid pannakse kokku erinevate ülikoolide tudengite poolt suve jooksul müüdud raamatute koguste põhjal.

Esimest korda osalesid Eesti tudengid Southwestern Advantage’i suvetöös aastal 2001. Nüüdseks on sellest programmist välja kasvanud Baltimaade üks edukamaid tudengiorganisatsioone, mille tegevusest on rahvusvahelise elu- ja töökogemuse saanud üle 2000 siinse tudengi. Programmi raames saavad tudengid põhjaliku ettevõtlus- ja müügikoolituse ning seejärel veedavad suve Ameerikas reisides, ukselt-uksele hariduslikke raamatuid müües ning õpinguteks raha kogudes.

Fotod on Southwestern Advantage’i auhinnagalalt Nashville’ist, erakogu. 

Allikas: Southwestern Advantage Eesti pressiteade.

Samal teemal:

• Innove kutsub õpetajaid ettevõtlusõppe koolitustele
• Ettevõtlusõpe saab koostöös teiste riikidega üha suurema hoo

Õpetajad valmistasid oma õpilastele ette digitaalsed õppematerjalid ja õpilased lahendava ülesandeid oma kodus erinevates veebikeskkondades. 

Samal ajal toimuvad õpetajatele Pärnu linna koolides digitöötoad, mis on jagatud valdkonnapõhisteks gruppideks. Igas grupis toimub päeva jooksul neli 45-minutilist õpituba. 

Ülelinnalise eÕppe päeva korraldamise peamisteks eesmärkideks on anda õpetajatele teadmus kaasaegsete võimaluste paremaks rakendamiseks õppeprotsessides ja õpilastele oskus kasutada õppetöö eesmärgil iseseisvalt e-kanaleid ja digitaalseid materjale ning seeläbi kujundada õpilastes vastutus- ja kohusetunnet. 

eÕppe päev annab koolidele hea võimaluse õppeainete lõimimiseks ning erinevate aineõpetajate koostöö süvendamiseks.

Osalevad üheksa kooli

eÕppe päevast võtab osa kümme kooli: Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Raeküla Kool, Pärnu Rääma Kool, Pärnu Tammsaare Kool, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu Vabakool, Pärnu Vanalinna Põhikool, Pärnu Ülejõe Põhikool, Pärnu Ühisgümnaasium. Maakonnakoolidest lööb kaasa Pärnu-Jaagupi Põhikool.

Pärnu Toimetulekukooli ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilased õpivad sel päeval küll koolimajas, kuid kasutavad tundides aktiivselt digiõppe võimalusi. 

Õpetajate digitöötubasid korraldavad koolimeeskonnad eesotsas haridustehnoloogi või informaatikaõpetajaga. Kokku on üheksa õpigruppi erinevates asukohtades.  

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetajad ja haridustehnoloog Tiiu Leibur panustavad koostöösse loodusainete õpetajatele õpitubade läbiviimisega. Klassiõpetajate koolitamisega tegelevad Pärnu Ülejõe Põhikoolis Taimi Dreier ja  Mai koolis õpetaja Tiiu Vendel. 

Rääma kooli direktor Elmo Joa on kokku pannud kava, et pakkuda mitmekesist tegevust loovainete õpetajatele,  Raeküla koolist Aeliita Kask koordineerib sotsiaalainete õpetajaid. Matemaatikute töötubasid korraldavad koostöös Kairi Osula Kuninga koolist ja Väino Tuisk Sütevakast. 

Kõige suurem ainegrupp, keeleõpetajad, kogunevad Kaia Metsaalti eestvedamisel õppima Pärnu Ühisgümnaasiumisse. 

Hariduslike erivajadustega õpilaste õpetajatega tegelevad Tammsaare koolis Svetlana Solomonova ja Toimetulekukooli õpetajad ning õppejuht Enela Kase-Tonna. 

Eraldi õpituba on koolide direktoritele ja õppealajuhatajatele, kelle tegevused on planeerinud Vanalinna kooli õppejuht Kaire Teemägi.  

Koolitajad on Pärnust ja kaugemaltki

Koolitajatena on tegevustesse kaasatud 32 õpetajat nii Pärnu linna koolidest kui kaugemaltki. Näiteks tuleb tehnoloogiaõpetajaid koolitama Aron Lips Aruküla koolist, sotsiaalainete õpetajaid koolitab Anne Kalmus Paikuse Põhikoolist ja STEM töötuba loodusainete õpetajatele viib läbi Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist. 

Kokku on 23. jaanuaril Pärnus eÕppes 175 klassikomplekti õpilasi ehk ligi 4000 õpilast ning töötubades osaleb veidi üle 60% Pärnu linna õpetajatest. 

eÕppe päeva toetab Pärnu Linnavalitsus. 

Diana Veskimägi, eÕppe päeva projektijuht, Pärnu linna haridustehnoloogide aineühenduse juht, Pärnu Vanalinna Põhikooli haridustehnoloog

Virve Laube, projekti koordinaator

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eksperdid leppisid kokku, millised peavad olema õpilaste digioskused
• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis
• Pärnu linna digipööre @2015: õigel ajal õigel rajal

Avatud õppes saab täiendada oma teadmisi erinevates valdkondades – inseneeria,  infotehnoloogia, loodusteadused ning majandus. Avatud õpe on  paindlik ja annab võimaluse valida kõikidest TTÜ õppekavadest just endale sobivaid õppeaineid. Samuti saab omandada uue eriala või viia lõpuni poolelijäänud õpingud ülikoolis.

„Avatud õpe on viimaste aastate jooksul muutunud väga populaarseks just töötavate inimeste hulgas, kes hindavad paindlikku õppekoormust ning võimalust õppida akadeemilises keskkonnas,“ kommenteeris TTÜ avatud ülikooli juhataja Mati Lukas. 

Avatud õppe vastuvõtt on ilma konkursita. Õpe on tasuline, hind kujuneb vastavalt sellele, millise teaduskonna õppe ja millises mahus valida.

Lepingute sõlmimine toimub TTÜ avatud ülikoolis, Ehitajate tee 5, Tallinn (U06 õppehoone, ruum 310). Kaasa tuleb võtta haridust ja isikut tõendav dokument. Õppurid, kes on varem avatud õppes õppinud, saavad lepingut pikendada digitaalselt.

Õppida saab ka Tartu Kolledžis, Virumaa Kolledžis, TTÜ Eesti Mereakadeemias ning TTÜ Eesti Mereakadeemia Kuressaare keskuses. Vastuvõtt toimub kohapeal.

Allikas: TTÜ pressiteade.

Samal teemal:

• 1. jaanuaril jõustus TTÜ struktuurireform
• TTÜ Mektory Startup Konkursi parimate ideede seas on küberrünnakuid ennetav platvorm ja nutikas radiaator

Palju osalejaid, palju fänne ja nii palju huvitavaid lahendusi selle hooaja teemale „Inimeste ja loomade liit“ – nii võiks eelvoore lühidalt iseloomustada. 

FIRST LEGO League (FLL) Eesti võistlustele on vanusegrupis 9 kuni 16 eluaastat seekord registreerinud üle 800 võistleja, mis on kõigi aegade rekord. Hooaja teema „Inimeste ja loomade liit“ käsitleb inimeste ja loomade vahelist koostööd, et muuta mõlema elukeskkonda paremaks ja turvalisemaks. Meeskonnad peavad uurima erinevaid suhtlusvõimalusi loomade ja inimeste vahel, leidma ühiseid jooni ning kokkupuutekohti. Oluline on märgata ka murekohti, mille parandamiseks peavad õpilased välja pakkuma uusi ning innovaatilisi lahendusi. 

Laagri Koolis 22. jaanuaril. Põhja-Eesti II eelvoor. Valmistumine robotimänguks

Robotimäng on FLL-i üks osa. Robotimängu mängitakse vastaval väljakul, iga meeskond ise pakub välja, mitu ülesannet (missiooni) robot ette antud aja jooksul täidab. Mida rohkem edukalt sooritatud ülesandeid, seda rohkem punkte. Ülesannete lahendamiseks on robotil aega 2,5 minutit ja kõige rohkem punkte kogunud robot võidab robotimängu.

Valmistumine robotimänguks

FLL-i teine suur osa on projekt. Projekt tähendab, et noored uurivad üht kindlat tõsielulist probleemi – seekord siis inimeste ja loomade vahelist suhtlemist – millele püüavad leida innovaatilise lahenduse, ja tutvustavad seda võistlusel hindajatele.

Üks paljudest robotitest on mänguväljakule valmis seatud

FLLi meeskonnad, mis koosnevad kuni kümnest lapsest ja vähemalt ühest juhendajast, võivad olla koolimeeskonnad, seotud mõne klubilise tegevuse või organisatsiooniga, kuid tegu võib olla ka lihtsalt sõpradega, kes soovivad midagi lahedat teha. Samas ei ole FLL üksnes võistlus, vaid 9-16-aastastele õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on teaduse ja tehnoloogia populariseerimine ning lastele vajalike teadmiste ja oskuste andmine. Kogu maailmas ühendab see programm enam kui 290 000 last. FLLi mõte ongi ennekõike õppida uusi asju ning jagada seda teistega. 

Võsistluseks valmistuti seal, kus ruumi jagus ja vähegi rahulikum koht leiti

FIRST LEGO League Eesti programmijuhi Heilo Altini sõnul on Eestis sel aastal märgatavat huvi üles näidanud hulk uusi juhendajaid, kes tulevad esmakordselt oma meeskonnaga võistlema. „Samuti tulevad paljud kogenenud FIRST LEGO League juhendajad meeskondadega, kes on kasvanud välja algkooli robootika põlvkonnast,“ räägib Altin.

Täitsa nunnu robot

Sel nädalavahetusel toimus laagri Koolis Põhja-Eesti I ja II eelvoor. Kaks vooru sellepärast, et kõik huvilised ikka ära mahuksid: laupäeval, 21. jaanuaril 24 ja pühapäeval, 22. jaanuaril 27 meeskonda. Lõuna-Eesti eelvoorus osales 34 ja Kirde-Eesti eelvooru oodatakse 22 meeskonda. 

FLLi finaal toimub 12.-13. märtsil. 

FIRST LEGO League programmi ja võistlust viib Eestis läbi MTÜ Robootika koostöös Tartu Ülikooliga. 

See on üks projekt, et inimesed ja loomad saaksid paremini kõrvuti elada: kuidas teha metsloomad teel autojuhtidele nähtavaks 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• FIRST LEGO League Eesti võistlus lööb osalejate rekordi
• FIRST LEGO League ootab õpilasi osalema ja õpetajaid koolituma
• Eesti koolirobootika meeskonnad võistlesid Soomes

Uuringulaeka portaal (http://arkportal.ut.ee) on Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskuse juhtimisel ja 12 riigi koostöös loodud uurimisõppe keskkond, kirjutab Marianne Lind Õpetajate Lehes. Praegu sisaldab see üle 450 uurimistegevuse ja ülesande eri keeltes ja ainevaldkondades ning on nüüd avatud liitumiseks kõikidele õpilastele, õpetajatele ja teistele huvilistele.

Rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisõppe mudelile tuginev Uuringulaegas avanes 2014. aasta märtsis ning on avatud neli aastat. Selle aja jooksul soovitakse jõuda 23 000 õpilaseni ja koolitada 1100 õpetajat üle Euroopa. Portaalis on rohkem kui 800 registreeritud kasutajat enam kui 20 riigist.

Uuringulaekast võib leida uurimisülesandeid ja tegevust, mis kuuluvad loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) valdkonda ning arvestavad õpilaste ealiste ja sooliste eripäradega.

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest. 

Samal teemal:

• Projekt "Uuringulaegas" annab loodusainete tunnile uue näo

Rekordiline oli 2014, kui viimasel päeval laekus üle saja avalduse. Huvi üks põhjusi on kindlasti suurem paindlikkus kui tasemeõppe puhul.  

Programm Aasta Ülikoolis on mõeldud täiskasvanutele, kes on huvitatud enesetäiendamisest, aga ka noortele, kes alles otsivad õiget eriala. Alustada saab nii septembris kui ka jaanuaris. Sel õppeaastal on võimalik valida 24 õppekava vahel, mille maht on 15 - 24 ainepunkti (täiskoormusega õppiv tudeng peab õppima 60 ainepunkti õppeaastas).

Muidugi oleneb palju õppijast endast, aga üks ainepunkt eeldab keskmiselt 26 tundi õppimist. Kohal käimist ehk nn kontaktõpet on selle raames 8 – 12 tundi. Paar kursust on välja pakutud ka täielikult veebipõhise õppena.

Neile, kes soovivad paindlikku õppimiskoormust ning võimalust valida õppeaineid oma huvist ja vajadusest lähtuvalt, sobib õppevorm tasemeõppeaine täiendusõppena. Valida saab aineid bakalaureuse-, magistri- või doktoritaseme õppekavadest, õpitakse koos üliõpilastega. Kuna aineid on nii hommiku- kui ka õhtupoolikuti, on tööl käijatel lihtsam sobilikku õppimisaega leida. 

Eksternõpe on neile, kes soovivad jätkata pooleli jäänud õpingutega ja eesmärk on omandada kõrgharidus ning saada ülikooli diplom. Eksternina on õigus täita õppekava, olemata küll üliõpilane, sooritada eksameid, arvestusi või kaitsta lõputööd.

Kirjeldatud õppimisvõimalused on tasulised.

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kõrgkoolide uuenduslikud ideed leiavad toetust
• IV eesti teaduskeele konverents Tallinna Ülikoolis 2.–3. detsembril
• Loomehäki võitis kunstiteoste seletaja

Äriideede konkursil saab osaleda nii üksi kui ka kuni 5-liikmelise meeskonnana. Ideed aitavad arendada ja esitluseks valmis seada Bright Mindsi mentorid.

Kõik finalistid kustutakse Tallinnasse finaalüritusele, kus saab oma ideed esitada žüriile ja seejärel selgitatakse välja parimad meeskonnad. Auhinnafond on üle 9000 euro.

Ettevõtlikud noored esitavad oma ideed hiljemalt 19. märtsiks! Selleks tuleb saata idee tutvustus (pikkus 1 lehekülg A4 formaadis) ja minutiline videoklipp aadressile brightminds@ttu.ee.

Rohkem infot leiab kodulehelt ttu.ee/brightminds.

Allikas: TTÜ Mektory info. 

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds
• TTÜ Mektorys algab äriideede konkurss Bright Minds
• TTÜ Mektory Tehnoloogiakoolis algas uus õppeaasta

Kõrgkoolid said taotleda toetust arendusprojektide elluviimiseks, et tõsta IKT kõrghariduse kvaliteeti ning arendada erialaspetsiifilisi IKT-oskusi teistel erialadel. Ka sellel aastal saabus kõige suuremas mahus projekte Tallinna Tehnikaülikoolist (10 taotlust). Talle järgnesid Tartu Ülikool üheksa ja Tallinna Ülikool viie taotlusega. Esmakordselt esitasid projektitaotlusi seekord Tallinna Tehnikakõrgkool ja Sisekaitseakadeemia.

Projektide vaheline konkurss on ka sellel aastal suur. Toetust taotleti kogumahus ligi 1,5 miljonit eurot, kusjuures IKT õppekavade kvaliteedi tõstmiseks taotleti toetust üle 529 000 euro ning kõrgemate IKT-oskuste arendamisele kõrghariduses ligi 944 000 euro suuruses summas. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta võib olla 75 000 eurot. Keskmiselt taotleti IT Akadeemia programmist projektide elluviimiseks 46 000 eurot projekti kohta. Loe lähemat HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Küberkaitsevõistlusel tuli kehastuda kräkkeriks
• Kõrgkoolide uuenduslikud ideedd leiavad toetust
• Kõrgkoolide IKT arendusprojekte on kavas toetada poole miljoni euroga

Stipendiumile kandideerimiseks oli vajalik eelnevalt esitada dokumendid Chalmersi magistriõppesse 2017/2018. õppeaastal õppimiseks. Chalmersi Tehnikaülikool pakub rohkem kui 40 ingliskeelset magistriõppe programmi, mille õppeaeg on kaks aastat. Alfred Otsa stipendiumile kandideerimise tähtaeg on 20. jaanuar 2017. Chalmersisse sisseastumisavalduse andmise tähtaeg oli 16. jaanuar 2017.

Alfred Otsa fond on praeguseks toetanud ligi 100 üliõpilast ligi miljoni euro ulatuses. Fond on üks suuremaid väliseestlaste fonde, mis toetab Eesti tudengite õpinguid välismaal. Fond on andnud stipendiume Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli ja IT Kolledži tudengitele. Erialadest on kõige populaarseimad olnud tootmisjuhtimise, logistika, telekommunikatsiooni, bioinformaatika ja keskkonnakaitse programmid. 

Fondi asutas 1995. aastal Alfred Otsa pärandusest tema sõber, kaasmaalane ja ülikoolikaaslane professor Sven Olving, kes oli toona Chalmersi Tehnikaülikooli rektor. Esimesed stipendiumid anti üle 1998. aasta sügisel.

Saaremaal sündinud Alfred Ots põgenes 1944. aastal Eestist Rootsi, kus lõpetas Chalmersi Tehnikaülikooli elektrotehnika erialal. 1957. aastal USAsse siirdudes sai temast hinnatud elektromehaanika spetsialist kosmose- ja teletööstuses. Aastani 1992 töötas ta USA kosmoseagentuuris NASA. 

Chalmersi Tehnikaülikool (http://www.chalmers.se/en/) teeb teadust ning pakub haridust tehnoloogia, täppisteaduste, laevanduse ja arhitektuuri valdkonnas. Chalmersi Tehnikaülikool on laialt tuntud innovatsiooniks sobiliku keskkonna ning rahvusvahelise tähtsusega kaheksa võtmevaldkonna poolest. Nendeks on tehiskeskkond, energeetika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, bioteadus, materjaliteadus, nanotehnoloogia, tootmine ning transport. 

Lisainfo www.ttu.ee/tudengile/finantsinfo/oppetoetused/alfred-otsa-stipendium/.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ Arengufond andis üle rohkem kui 72 000 euro väärtuses stipendiume
• HITSA ja LHV Pank premeerivad parimaid IT tudengite lõputöid
• Üliõpilaste nutika spetsialiseerumise erialastipendiumiteks eraldatakse 25 miljonit eurot

Tartu Ülikooli avatud uste päev algab kell 12.30 TÜ aulas (Ülikooli 18) õppeprorektor Mart Noorma avaloenguga „Kuidas teha õigeid valikuid?“. Loengu järel on õpilastel võimalik suunduda töötubadesse, mis tänavu toimuvad kolmes sessioonis. Töötoad algavad kell 13.00, 14.00 ja 15.00 ning kestavad 45 minutit. Seega on igal õpilasel võimalik soovi korral osaleda kuni kolmes erinevas teda huvitavas töötoas. Registreerimine töötubadesse kestab 23. jaanuarini http://www.teaduskool.ut.ee/et/lahtiste-uste-paev-9-klassidele-26012017 või kuni töötubades kohti jätkub. „Kuna varasem kogemus näitab, et mõned töötoad täituvad väga kiiresti, tasub aegsasti otsustada,“ ütleb avatud uste päeva korraldaja, TÜ teaduskooli peakoordinaator Terje Kapp

9. klasside avatud uste päev toimub neljandat korda ning on õpilaste nõudluse tõttu suurem kui varem. „Tänavusele lahtiste uste päevale oleme valmis vastu võtma 1000 õpilast üle Eesti,“ ütleb Terje Kapp, lisades: „Suur õpilaste huvi on tingitud sellest, et 9. klassis tuleb noortel teha mitmeid tulevikku puudutavaid olulisi valikuid.“ Tänavusel avatud uste päeval on suuremat tähelepanu pööratud ka venekeelsele sihtrühmale, kellele pakutakse venekeelseid loengud ja töötubasid.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto. Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub kooliõpilasi programmeerimises kätt harjutama
• Emakeelne ülikool tähistab 97. aastapäeva