Valdavalt osalesid 5.-6. jaanuaril toimunud koolitusel Rapla maakonna õpetajad, kelle jaoks koolitus justkui koju kätte toodi. Seda rõhutas avasõnades ka Rapla Maakonna hariduse- ja sotsiaalosakonna juhataja Tiiu Raav. Ta sõnas, et koolituse teema on väga aktuaalne, tahavad ju õpetajad ikka, et õppija oleks tunnis aktiivne. 

Koolituse „Muutunud õpikäsitus“ viis läbi Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži emakeele metoodika lektor ja emakeele õpikute autor Ene Hiiepuu. Koos käidi nii teoorias kui praktikas läbi järgmised teemad: tänapäevane õppeprotsess, selle ettevalmistus, läbiviimine ja analüüsimine; õpihuvi tekitamine ja hoidmine, soodsa õpikeskkonna loomine; üldpädevuste kujundamine: õppima õppimine ja õppima õpetamine; õppijat aktiviseerivad õppemeetodid üldpädevuste kujundamise ja õppimist toetava hindamise teenistuses; õpetaja roll ja ülesanded arengut toetava õppeprotsessi juhina. Ene Hiiepuu särav ja kaasakiskuv esinemine ei lasknud kuulajate tähelepanul hajuda ja praktilised rühmatööd tõid koolituspäeva omakorda põnevust.

Ene Hiiepuu alustas tõdemusest, et õpetaja on loovisiksus, õpetaja kätes on metoodika, millega ta loob. „Õpetaja lähtub oma isiksusest, oma eripärast, oma tugevustest,“ sõnas Ene Hiiepuu. Ja õpetaja väärtustab õppijat. 

Alustuseks tuligi igal osalejal mõelda, millal ja kuidas meeldib talle kõige rohkem õppida ja millal ning miks üldse õppimine ei meeldi. Tuli välja, et õppimise teeb huvitavaks näiteks särav õpetaja ja info uudsus, huvitav teema ja koosõppimine, raskeks aga motivatsiooni puudumine või rohked võõrsõnad tekstis, väsimus ja valikute puudus. 

„Kõige raskem on see, et tänapäeva õpilase infotulv on tohutu. Tundub, et nende tähelepanu saamine on võimatu. Kas mina õpetajana õpin kohanema pidevalt muutuvas ühiskonnas?“ küsis koolitaja.

Ene Hiiepuu sõnas, et liiga palju pööratakse tunnis tähelepanu sellele, mida tulevikutöökohad noortelt üldse ei oota, ja tahaplaanile jäävad meeskonnatööoskused, eneseusaldus, kohanemisvõime, sotsiaalne vastutus. „Mitte muutunud õpikäsitus, vaid miks see ikka veel muutub, mis takistab muutusel toimumast,“ ütles Ene Hiiepuu. „Inimesed tajuvad muutuseid erinevalt: ühe jaoks on kool ikka veel 19. sajandis, teise jaoks on muutuseid liiga palju.“

Lähemalt analüüsiti sisendipõhist õpet ja väljundipõhist õpet. „Mis on õpilast aktiveeriv õpe, on väga erinev, aga kõik arvavad, et nad kasutavad seda. Probleem on selles, et õpetaja jagab tunnis küll ülesandeid, aga ta ei õpeta õppima. Ma näen meie koolis tundides peamiselt õppimise osa, vähem häälestust õppimisele, peaaegu üldse mitte tagasisidet ehk refleksiooni,“ rääkis Ene Hiiepuu. 

Rühmatöödena vaadeldi, mis on sisendipõhise ja väljundipõhise õppe erisused, miks väljundipõhine õpilast aktiviseerib, kuidas on ühel või teisel juhul tund üles ehitatud. 

Kaks aktiivset koolituspäeva said osalejatelt positiivse tagasiside. Koolituse toimumist toetas SA Innove ESFi projektitoetuste „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu" raames. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Rapla maakonna õpetajad alustasid uut õppeaastat esinemisoskuse lihvimisega
• Laps on laps. Ka siis, kui tuleb välismaalt
• Koolid saavad taotleda toetust meeskonnatööks ja uuenevaks õpikäsituseks
• Kristi Vinter: kool ja õpikäsitus peavad muutuma

Kvaliteedimärgi väljaandmise peamine eesmärk on ühtlustada e-kursuste taset ning tunnustada autoreid suurepärase töö eest. Kvaliteedimärgi taotlemiseks tuleb esitada HITSA konkursiveebis oma kursuse eneseanalüüs, avaldus ning organisatsiooni retsensioon. 

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena antakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele välja kvaliteedimärk. Seekordse juubelivooru eel on alates 2008. aastast kvaliteedimärki taotlenud 379 kursust, märgi on pälvinud neist 229.

Kvaliteedimärgi taotlusvoorus selguvad „Aasta e-kursuse“ nominendid. Tiitliga "Aasta e-kursus" tunnustatakse taotlusvoorus kõige enam silma paistnud e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluva kõrgkooli e-kursuse autorit. Auhinnafond on 2000 eurot.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise kohta leiab lisainfot HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• E-kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ lõpetas seekord 1 134 osalejat
• Uus e-kursus aitab mõista e-riigi ja e-teenuste olemust

„Seitsme maa ja mere taga" on Tallinna Huvikeskuse „Kullo“ kunsti ja meisterdamise ringi ja 
Oru küla „Loel“ kunstistuudio ühine näitus. Avatud kuni 28.01.2017  Kullo Lastegaleriis (I korrus). Juhendaja Jekaterina Kaljukivi

“Olen loomade poolt!" on MTÜ Loomuse plakatinäitus. Karusloomafarmide keelustamist toetav rändnäitus on erandkorras 28. jaanuarini üleval Kullo Lastegalerii II korruse näitusesaalis. MTÜ Loomuse menukat plakatinäitust on pooleteise aasta jooksul esitletud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Narvas, Viljandis, Kuressaares, Keilas, Järvakandis ja Kärdlas.

 
Näitus koosneb 20 fotost, millel astuvad üles tuntud Eesti inimesed. Fotodel poseerivad lemmikloomadega Ardo Kivi, Elina Born, Hasso Krull, Ivo Uukkivi, Jaan Kaplinski, Jim Ashilevi, Kadi Toom, Kaido Põldma, Kalle Kurg, Kallervo Karu, Karolin Kuusik, Kristjan Sarv, Lenna Kuurmaa, Loore Martma, Madis Nestor, Margit Keerdo, Maria Avdjusko, Nero Urke, Tõnu Trubetsky ja Veiko Õunpuu. Fotode autor on Krõõt Tarkmeel, kujundajad Allan Appelberg ja Gert Gutmann.

Allikas ja fotod: Kullo Lastegalerii. 

Samal teemal:

• Pelgulinna Gümnaasiumi 9. ja 12. klassi lõputööde näitus Kullo Lastegaleriis
• Kunstiringide aastanäitus "Kullo 75"

Kolme päeva jooksul tutvusid noored leiutamise abc-ga alates probleemi leidmisest, sihtgrupi määratlemisest ja lahendusideede väljamõtlemisest kuni valmis toote ja turundamiseni. Praktiliste ülesannete käigus kogeti, kui oluline on toote sünni juures meeskonnatöö oskus ning missugune on selles protsessis disaineri, inseneri ja turundaja roll. Talvekooli lõpuks valmis igal meeskonnal ka oma toote ideest mudel.

Selle aasta laagri läbivaks teemaks oli toiduga seotud teadus ja tehnoloogia. Talvekoolis osalejad otsisid ajakirjandusest selle valdkonnaga seotud probleeme ning leiutasid neile lahendusi. Teise laagripäeva lõpuks valmisid mudelid, mis lahendavad näiteks puuviljade saastumise probleemi, vähendavad liigse suhkrusisaldusega toodetes suhkru kogust ning aitavad vajadusega toitu kiirelt ja mugavalt hapendada jne.

Rakenduspõhiseid taustateadmisi käisid noored esimesel laagriõhtul kogumas Eesti Maaülikooli mikromeiereis, kus valmistati jäätist ja prooviti toidu vaakumisse pakendamist ning tutvuti meiereis tehtavaga laiemalt. Traditsiooniline külaskäik toimus ka öisesse Ahhaasse. Teise päeva õhtukülaline oli Tallinna Tehnikaülikooli toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadlane Kristel Vene, kes andis ülevaate toiduainete tehnoloogiast laiemalt ning juhendas lõhnade töötuba.

Talvekooli jooksul meeskonnatöödena valminud ideede mudeleid tutvustasid noored leiutajad reedel, 6. detsembril kell 12 Tartu Kunstikooli ruumides. Esitlusele olid oodatud osalejate pereliikmed ja kõik teised huvilised. Õpilasi juhendasid talvekoolis noored insenerid, tootedisainerid ja turundusspetsialistid.

Seekordne noorte leiutajate talvekool toimus üheksandat korda, seda korraldab Eesti Teadusagentuur ja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati 902 ideed
• Tartu Mini Maker Faire ootab leiutajaid ja meisterdajaid

Uuring näitab, et üle kogu Eesti on noortele kõige kättesaadavamad huvialad kaunid kunstid ehk muusika, tants ja kunst, samuti sport. Vähem tegelevad noored matemaatika ja tehnikaga. 

Kõige enam pakutakse muusika, tantsu ja kunsti alast huvitegevust üldhariduskoolides toimuvates ringides. Üldhariduskoolides pakutavad tegevused on noortele kõige paremini kättesaadavad – huviringid tegutsevad pea kõigis koolides.

Kohalike omavalituste andmetel on huvitegevusse ja -haridusse kaasatud ligikaudu 40% kõigist 7-26-aastasest noorest ehk umbes 106 000 noort üle Eesti.

Huvitegevust pakub noortele ligikaudu 3500 asutust, huviharidust 711 asutust. Parema finantsvõimekusega omavalitsustes on rohkem huvihariduse ja -tegevuse asutusi saja noore kohta.

Noorsootöö valdkonnas töötab kokku ligikaudu 5000 inimest. Küsitlusest selgub, et umbes 80% neist on naised ja peaaegu kolmveerandil on kõrgharidus. Vanuse järgi jagunevad noorsootöötajad üsna võrdselt kolme vanusegrupi vahel: 27-36-aastased, 37-46-aastased ja 47-56-aastased, vähem on alla 27-aastaseid ja üle 57-aastaseid.

Uuringu „Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning noorsootöötajad kohalikes omavalitsustes“ viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus 2016. aastal.

Uuringu käigus korraldati kaks veebiküsitlust: üks küsimustik saadeti kõigile 213 kohalikule omavalitsusele, noorsootöötajaid puudutav küsimustik edastati üldhariduskoolidele, huvikoolidele, noortekeskustele ja teistele noorsootöö asutustele. Lisaks kasutati uuringus väljavõtteid Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS), rahvakultuuri valdkondlikust andmekogust, Eesti Laulu- ja Tantsupeo registrist, spordiregistrist, äriregistrist ning Eesti Teadusagentuuri poolt 2015. aastal üldhariduskoolidest kogutud huvitegevuse andmeid.

Uuringu lõpparuanne

Lühikokkuvõte

TAUST

Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides, näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures. 
Riigikogu menetluses on praegu noorsootöö seaduse muudatused, millega luuakse alus noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks riigipoolseks toetamiseks. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja –tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. 

Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta alguses Eestis kokku 283 207 noort vanuses 7-26 aastat. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Kingitud seadmetega saavad tudengid arendada asjade interneti (internet of things) valdkonda ning kasutada neid oma uurimistöödes. 

920 seadme hulgas on nii erinevaid sensoreid – valgus, liikumine, temperatuur, voolutarve – kui ka keerulisemaid seadmeid nagu IP kaamerad, keskseadmed ehk nn targa kodu ajud, nutipistikud jms.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis avati Telia toel asjade interneti labor 2016. aasta kevadel. Laborit kasutavad teadlased ja tudengid, et arendada süsteemseid nutikaid kodu- ja kontorikeskkondi. Lisaks osaleb ülikool koos Teliaga projektis SmartEnCity, mille eesmärgiks on ehitada Tartus vanadest hruštšovkadest n-ö kaasaegsed A-energiaklassiga smartovkad. 

Telia asjade interneti valdkonna juht Toomas Kärner kiidab koostööd Tartu Ülikooliga: „Meie senised ühised projektid on hästi õnnestunud ning soovime koostööd kasvatada. Selleks, et laieneda laborist välja, suurendasime oluliselt seadmete hulka. Teatud uurimisteemasid on võimalik ette võtta vaid väga suure koguse erinevate seadmetega, et saada tervikpilt. Mida rohkem seadmeid kasutuses on, seda suurem on kogutava info hulk ja võimalus leida midagi täiesti uut. See on natuke nagu teleskoobi resolutsiooni suurendamine - hakkad nägema tähti, mis varem jäid nägemata.“

Telia kingitud seadmed paigutatakse esialgu arvutiteaduse instituudi erinevatesse kontoriruumidesse, mille jaoks asjade interneti labori teadlased peavad välja mõtlema erinevad automaatika mudelid. Muuhulgas kogutakse ka andmeid kontorite kasutamise kohta – liikumismustrid, elektritarbimine jms. TÜ asjade interneti laborit juhtiv hajussüsteemide dotsent Satish Srirama rääkis, et labori töötajate jaoks on suurim väljakutse see, kuidas ühe kodu kesksetena mõeldud seadmeid saaks rakendada suuremaks süsteemiks. „See on klassikaline asjade interneti uurimisprobleem – kuidas ümber käia suure hulga seadmetega, mis moodustaksid näiteks terve kontorihoone ülese ühtse süsteemi,“ kommenteeris Srirama. Teadlased kaasavad oma töösse ka tudengid, kes hakkavad seadmetega töötama kursuste ja lõputööde raames.

Praeguseks hetkeks on labori teadlaste juhendamisel kaitstud juba mitu erinevat asjade interneti teemalist lõputööd. Samuti on laborit külastanud arvukalt erinevaid külalisi, sh kooliõpilased, partnerülikoolide esindajad ning suursaadikud ja diplomaadid. 2016. aasta sügisel allkirjastas ülikool ka Teliaga koostöömemorandumi, et jätkata innovaatiliste koostööprojektidega ka tulevikus.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu targaks: ülikool lõi linna ja Teliaga käed
• Digiõppe päeval saab kuulda asjade interneti võimalustest ja ohtudest

„Olen kindel, et põnevate ruumi- ja tehnoloogiliste lahendustega hoone annab õppimiseks ja õpetamiseks rohkesti inspiratsiooni ning moodne vorm toetab kooli põhitegevust,“ ütles minister Mailis Reps ja lisas, et sellises gümnaasiumis tahavad kindlasti kõik lapsed õppida.

„Tänapäevane gümnaasium on nagu korralik nutitelefon: ligitõmbav, lihtsasti kasutatav, valikuterohke ja nutikas sisu on ühendatud esteetiliselt kauni ja kasutajasõbraliku vormiga,“ sõnas gümnaasiumi direktor Alo Savi.

Põlva Gümnaasiumi omanäoline koolimaja on esimene avalik liginullenergiahoone, mille rajamisel on pööratud erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele. Kooli ruumikasutust iseloomustab ühendatus ja sujuv üleminek klassiruumi korrastatuselt mõnusale vahetundide ühisolemisele, kus on oma koht nii malel, kott-toolidel ja raamatutel kui ka lauatennisel.

Gümnaasiumis on viis õppesuunda: kultuuri-, loodus-, reaal-, sotsiaal- ja üldsuund. Valikkursuseid on võimalik valida 67 kursuse hulgast, nendest 15 pakutakse koostöös piirkonna kutsekoolide ja teiste riigigümnaasiumidega. Koolis tegutseb 11 õpilasfirmat.

Põlva maakonnas on gümnaasiumiastmes õpilasi kokku 327, neist riigigümnaasiumis 217. Põlva maakonnas saab gümnaasiumiharidust omandada lisaks riigigümnaasiumile veel Värska Gümnaasiumis, Kanepi Gümnaasiumis ja Räpina Ühisgümnaasiumis.

Riigigümnaasiumide missiooniks on mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse pakkumine kõikjal Eestis. Kõiki riigigümnaasiume seob ühine kvaliteedilepe, kus on kirjas ootused õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele. Riigigümnaasiumide õppekeskkond on kohandatud spetsiaalselt gümnaasiumile ning arvestatud on paindlike ja innovaatiliste õpetamisvormidega.

Esimese maakondliku riigigümnaasiumina alustas 2012. aastal Viljandi Gümnaasium, 2013. aastal lisandusid Jõgevamaa Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. 2015. aastal avati Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium ning Võru Gümnaasium. 2016. aastal alustasid õppetööd riigigümnaasiumid Hiiumaal, Valgas ja ka Põlvas, kus esimesel poolaastal toimus õppetöö asenduspinnal. Varasemalt tegutses kaks riigigümnaasiumi – Nõo Reaalgümnaasium ning Noarootsi Gümnaasium, mõlemad asutatud 1994. aastal. Aastal 2020 on plaanide kohaselt igas maakonnakeskuses riigigümnaasium.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning RKASi tellimusel rajas Ehitus5ECO OÜ Põlvasse enam kui 2300 ruutmeetri suuruse gümnaasiumihoone, mille projekteerinud AS Resand kaasas Saksamaalt energiasäästlike koolide ja lasteaedade eksperdi Gernot Vallentini.  Gümnaasiumihoone arhitekt on Pille Pärn. Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Tabasallu rajatakse riigigümnaasium
• Kolm uut riigigümnaasiumi alustavad õppetööd

Taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 180 000 eurot ning taotlusi saab Innovesse esitada kuni 10. märtsini.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmijuhi Kristi Ploomi sõnul on toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. „Sellised projektid toetavad ettevõtliku õppe juurutamist ning suurendavad õppurite ettevõtlusteadlikkust. Erinevad uuringud on näidanud, et noorte paremaks kohanemiseks tööeluga tuleb koolis lisaks faktiteadmistele enam arendada õppurite loovust, algatusvõimet ja ettevõtlikkust. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides vms,“ tõdeb Ploom ning kutsub koole koostöös ettevõtjatega põnevaid ja noorte ettevõtlikkust arendavaid tegevusi sisaldavaid projektitaotlusi koostama.

Taotlusvoorust on toetust oodatud taotlema koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Taotlejal tuleb projekti kaasata ka vähemalt üks partner. Juhul kui taotleja ei ole kool, peab vähemalt üks projekti partneritest olema kool. Koolide all peetakse silmas üldhariduskoole ning kutse- ja  rakenduskõrgkoole. 

Innove elukestva õppe keskuse juht Maarja Parve toob esile, et avatud taotlusvooru tingimuste väljatöötamisel on seatud eesmärgiks, et projekti aruandluse koostamine oleks võimalikult lihtne. Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena ehk tingimusel, et toetuse saaja tõendab enda seatud tulemuste ja näitajate saavutamist ning kuludokumente esitama ei pea. Väljundäitajaks võib olla näiteks ettevõtluslaagris osalenud laste arv või midagi muud, mis kirjeldab projekti raames plaanitud tegevuste läbiviimise edukust.

Ettevõtlikkuse taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 180 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust.

Taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks" projektitaotluste esitamise tähtaeg on 10. märts 2017 kl 17.00.

Taotlejad on oodatud ka infopäevadele, mis toimuvad 20. jaanuaril Tallinnas ja 23. jaanuaril Tartus.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo ja infopäevadele registreerimine: 
www.innove.ee/struktuuritoetused/ettevotlus

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algavad ettevõtlusõppe koolitused õpetajatele, õppejõududele ja mentoritele
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus

Kõrghariduspäeval esinevad põnevaid ja inspireerivad erinevate valdkondade tipptegijad, kes jagavad isiklikke kogemusi oma valdkonnas edu saavutamiseks ja arutlevad erialaste põletavate küsimuste teemal. Enda mõtteid tulevad jagama näiteks armastatud kirjanik Valdur Mikita, psühholoog ja ajuteadlane Jaan Aru ning edukad ettevõtjad Reet Roos ja Kei Karlson.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma usub, et kõrghariduspäev on heaks võimaluseks huvipakkuva teema kohta rohkem teadmisi hankida. „Eesti noorte ees on tohutu hulk valikuid, milles nad peavad suutma orienteeruda, et leida parim koht edasiõppimiseks. See, kui noor on kindel oma maailmapildis, annab talle enesekindluse ka valikute tegemisel. Otsustamisel on aga alati abiks võimalus inspiratsioonina kuulata tipptegijate mõtteid ja küsida otsekontaktina nõu inimestelt, kes oskavad huvi pakkuva eriala tausta enam avada,“ soovitas Noorma. 

Kultuurikatlas on üles seatud 20 kaasahaaravat töötuba, mis annavad ettekujutuse sellest, kuidas õppetöö kõrgkoolis tegelikult käib. Kätt saab proovida näiteks lennuki juhtimisel, kaasuste lahendamisel, õunalimonaadi valmistamisel, toiduväärtuse hindamisel ja hiirte lahkamisel. 

Lisaks on kohal personaalsed karjäärinõustajad, abivalmis vastuvõtuspetsialistid, ülikoolist väljakasvanud ettevõtjad ning Tartu kõrgkoolide esindajad, kes kõik pakuvad huvilistele abi õigete valikute tegemisel. Kõrghariduspäeval on esindatud Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Lennuakadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Rohkem infot 12. jaanuaril Kultuurikatlas toimuva kohta leiab ürituse koduleheküljelt http://opitartus.ee/

Päevajuht Heidy Purga kutset kõrghariduspäevale saab vaadata siit.

Üritus on kõigile tasuta!

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool tähistab 205. aastapäeva
• Tartu Ülikoolil on valminud uus ingliskeelne mainevideo
• Tartu Ülikooli talveülikool pakub koolitusi päevakajalistel teemadel

Tegemist on sisu poolest juba sisse töötatud kursusega „Programmeerimise alused“, mis keskendub ühele enimlevinud programmeerimiskeeltest, Pythonile. Osalema on oodatud nii üldharidus- kui ka kutsekoolide õpilased. Sellele e-kursusele on oodatud osalema vaid õpilased, kelle jaoks on tegemist hea võimalusega enne tulevase eriala valimist programmeerimisega kätt proovida. Kursuse lõppedes on võimalik sooritada ka kontrollitud oludes arvestustöö, mille positiivse tulemuse korral on tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.

„Loodame, et kursuse läbinu oskab adekvaatsemalt hinnata, kas ta tahab programmeerimisega seotud erialal õppida või mitte,“ rääkis informaatika lektor Eno Tõnisson.

Lisaks spetsiaalselt õpilastel mõeldud kursusele algab 17. jaanuaril e-kursus „Programmeerimise alused“, mis on avatud kõigile soovijatele, kuid suunatud eelkõige täiskasvanutele, kes tahaksid programmeerimisest rohkem teada saada. „Programmeerimise aluste kursus on neile, kelle kokkupuude programmeerimisega on vähene või puudub üldse. Kasuks tuleb loomulikult meie väiksemamahulise e-kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ läbimine, kuid see ei ole eeltingimuseks, kui on piisavalt motivatsiooni ja aega pühendumiseks,“ rääkis Tõnisson.  

Praeguseks on TÜ arvutiteaduse instituudi vaba ligipääsuga tasuta programmeerimise e-kursuseid edukalt läbinud juba üle 4500 inimese. Registreerumine kursustele on avatud: http://programmeerimine.ut.ee/ 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• E-kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ lõpetas seekord 1134 osalejat
• TÜ programmeerimisvõistkond nopib kõrgeid kohti
• Kuidas ja miks õpetada programmeerimist?