Kuidas ja miks õpetada programmeerimist?


Avaldaja:Madli Leikop14. November 2016

Audentese erakooli õppejuht Külli Natka kirjutab sellest, et enne kui õpilastele digitarkust õpetama minna, peab õpetaja kõigepealt ise õppima.

Viis aastat tagasi ei osanud me uneski näha, missugused digiseadmed ja -lahendused muutuvad elu igapäevaosaks. Näiteks juba praegu on väga paljudel õpilastel olemas isiklik nutiseade. Tulevikus teevad suure osa tööst ära robotid, aga keegi peab neid ka juhtima.

Koolilt oodatakse, et õpilane suudaks digikeskkonnas teavet hallata, suhelda ja turvaliselt käituda ning tuleks toime ka lihtsamate arvutiprogrammide koostamisega. Täpsemad ootused eri vanuseastmete kohta on kirjas õppijate digipädevuse mudelis.

Õpetaja peab alguses ise õppima

Kuna riiklikus õppekavas eraldi arvutitunde ei ole, on ka meie koolis õpilase digipädevuste arendamine kõikide aineõpetajate ülesanne. Kui veebimaterjalide loomine ja koostöövahendite haldamine on õpetaja igapäevaoskus, siis programmeerimine tundub paljudele IT-spetsialisti pärusmaa. Selleks et õpetajal tekiks õpetamisjulgus, peab ta kõigepealt ise teadmisi omandama.

Õnneks pakub HITSA koolituskalender väga mitmekesiseid koolitusi. Lisaks korraldame koolis oma õpetajatele digitunde, et koolitustel õpitut ja kasulikke töövahendeid üksteisega jagada. Koostööd tehes selgitame välja ka kooli digivaldkonna täpse olukorra ja seame eesmärgid.

Kes otsib, see leiab

Õpetaja saab digiideid ammutada ka avalikult Facebooki lehelt „Nutitund igasse kooli“, kuhu lisandub iga päev kõigi kooliastmete ja õppeainete tunnikirjeldusi nii algajatelt kui ka kogenud nutiõpetajatelt.

Õpetajate ja õpilaste tehnoloogilist kirjaoskust ning digipädevust edendab ka ProgeTiigri programm, mille pidevalt täienevad materjalid asuvad ProgeTiigri kogumikus. Sealt leiab õpetaja palju põnevaid õppetöös rakendatavaid digivahendeid, mis hõlmavad programmeerimist, robootikat, 3D-disaini, nutiäppe ja multimeediat.

Clipboard01.jpg

Mida annab programmeerimisoskus õpilasele?

Koolis ei õpetata last lugema ja kirjutama selleks, et temast saaks kirjanik. Lugemis- ja kirjutamisoskust vajab inimene eelkõige enda väljendamiseks. Sama lugu on programmeerimisoskusega.
Programmeerima õppides saab õpilane teadmise, et tema ise otsustab, mida ja kuidas arvuti teeb. Lisaks tehnilistele oskustele on siin suur roll loovusel, mis tuleb kasuks igaühele, olenemata ametist. Isegi kui õpilasest ei saa programmeerija, oskab ta koostöös IT-inimestega jõuda uuenduslike lahendusteni alal, kus ta tulevikus tegutseb. 

Külli Natka, Audentese erakooli õppejuht. Foto: Andres Raudjalg. 

Samal teemal: