„Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemine pakub noortele võimalust oma teadmisi ja kutsemeisterlikkust kõrgel tasemel proovile panna,“ märkis SA Innove hariduse agentuuri juhataja ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehniline delegaat Tanel Oppi.

„Meie noorte osalus ja head võistlustulemused annavad tunnistust Eesti kutsehariduse kvaliteedist ja kutseõpetajate-juhendajate õppemetoodika tulemuslikkusest. Sihtasutusel Innove kutsemeistrivõistluste koordineerijana on rõõm omalt poolt kaasa aidata enesekindlate ja professionaalsete noorte tegijate kujunemisele ning praktiliste oskuste väärtustamisele Eesti ühiskonnas,“ lisas Oppi.

Tänavusel EuroSkills’il astuvad võistlustulle:
•    Veebiarenduses Hendry Sadrak (Tallinna Polütehnikum), juh Margit Tennosaar
•    IT-s (meeskondlik võistlus) Kristo Kruuser ja Keijo Kapp (Tallinna Polütehnikum), juh Toivo Pärnpuu
•    Restoraniteeninduses Erik Tammeleht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), juh Tiiu Parm
•    Kokanduses Märten Kadu (Tallinna Teeninduskool), juh Kristi Tiido
•    Graafilises disainis Helis Lembe (Tartu Kunstikool / Tallinna Polütehnikum), juh Janika Nõmmela-Semjonov (Tartu Kunstikool)
•    Floristikas Brigitta Allemann (Räpina Aianduskool), juh Indrek Kaeli
•    Maastikuehituses (meeskondlik võistlus) Erik Rüütel ja Mairold Mänd (Räpina Aianduskool), juh Raili Laas
•    Ehitusviimistluses Riho Lehismets (Tallinna Ehituskool), juh Terje Jaksen
•    Plaatimises Jaanus Steinfeldt (Tallinna Ehituskool), juh Meeta Heinaste
•    Müürsepatöös Ralf Raaga (Viljandi Kutseõppekeskus), juh Kaido Toobal
•    Sõiduautotehnikas Janari Zirk (Tartu Kutsehariduskeskus), juh Tanel Plovits
•    Keevituses Anton Skvortsov (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool), juh Anu Kull

Eesti 14-liikmeline esindusvõistkond stardib Göteborgi homme, 29. detsembril kl 06.25 ning naaseb EuroSkills’ilt esmaspäeval, 5. detsembril kl 21.10. Kõik kaasaelajad ja huvilised on Lennart Meri Tallinna lennujaama (Lennujaama tee 12, Tallinn) delegatsiooni ära saatma ja tervitama oodatud! Võistluste jooksvat kajastust Eesti delegatsiooni silme läbi on võimalik jälgida Facebookis ning Instagramis.

EuroSkills’i võistluspäevad toimuvad tänavu 1.-3. detsembrini Rootsi näituste keskuses (Mässans Gata/Korsvägen) Göteborgis. See on esimene kord, kui Euroopa noorte kutsemeistrivõistlusi viiakse läbi Skandinaavias.

EuroSkills avatakse avatseremooniaga kolmapäeval, 30. detsembril kl 19.30. Võistlustest tehakse kokkuvõtteid ning võitjad kuulutatakse välja lõputseremoonial pühapäeval, 4. detsembril kl 18.30.

Tänavu osaleb EuroSkills’il ligi 500 25-aastast noort erinevatest Euroopa riikidest. Noored panevad oma oskused proovile 35 võistlusalal. Külastajatel on võimalik kohapeal erinevaid ameteid ka ise proovida. Lisainfo: http://euroskills2016.com.  

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Eesti võistlejaid toetavad EuroSkills’il Tallinna Polütehnikum, OneTouch.io, Reserv Rent, Service Skills OÜ, Eesti Baarmenite Assotsiatsiooni koolituskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Simon Jersey, Eesti Peakokkade Ühendus, kohvik Moon, Tartu Kunstikool, Velvet, Kroonpress, Räpina Aianduskool, Masha, Priit Press ja Lilled, VT-Haljastus, Estlandscape OÜ, Tallinna Ehituskool, tesa tape UAB Eesti, AS Tikkurila, Henkel Balti OÜ, Mira Ehitusmaterjalid OÜ, Plaadisheffid OÜ, Vipex AS, Viljandi Kutseõppekeskus, Wienerberger AS, Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Tartu Kutsehariduskeskus, Autokutseõppe Liit, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ja Monik OÜ.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Tartu Kunstikoolis astuvad täna võistlustulle noored graafilised disainerid
• Eestlane on Euroopa parim veebidisainer

Sel aasta sügisel lisandus TTÜ tudengite toetajate hulka AS Datel, mille kosmoseprogrammi tootearenduse magistriõppe stipendiumi pälvis Katre Metsvahi.

Kokku kandideeris 40-le erinevale stipendiumile ligi 300 tudengit.

Stipendiume anti välja koostöös ettevõtjatega rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, inseneri- ja doktoriõppe tudengitele, samuti noorteadlastele.

Kui I astme stipendiumid on enamasti suurusjärgus kuni 1300 eurot, inseneri- ja magistriõppes 2000 eurot, siis doktoriõppe stipendium on üle 3000 ning H. Laulu nimeline Nordeconi noore teadlase/õppejõu stipendium on 6000 eurot.

Stipendiume pakutakse  ennekõike IT, inseneeria ning matemaatika-loodusteaduste valdkondade tudengitele.

TTÜ Arengufondi juhataja Mare Pihel: „TTÜ Arengufond on väga tänulik ettevõtjatele ja eraisikutele, kes jätkuvalt toetavad ja tunnustavad meie tudengeid ning noori teadlasi. Stipendiumid võimaldavad üliõpilastel pühenduda üliõpilase põhitegevusele – õppetööle – jäägitult.“

Usalduslik ja professionaalne koostöö TTÜ Arengufondi ja ettevõtjate ning eraisikute vahel on  kestnud alates 1999. aastast, kokku on nende aastate jooksul ülikooli tudengeid toetatud rohkem kui 1,8 miljoni euroga. Lisaks senistele partneritele liitub igal aastal uusi ettevõtteid ja eraisikuid, kes tahavad toetada TTÜ üliõpilasi.

Sügisesi stipendiume annavad välja:  Silberauto, Viru Keemia Grupp, Eesti Mööblitootjate Liit, TTÜ üliõpilasesindus, Riigi Kinnisvara AS, Telia Eesti, Merko Ehitus Eesti, Nordecon, AS Harju Elekter, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, AS EVR Cargo, Cambrex Tallinn AS, ABB AS, AS Datel, Eesti Mäeselts.

Nimelised stipendiumid: Evald ja Valdo Kalm, Endel Palla, Mati Jostov, Mihkel Aitsam, Vladimir Heinrichsen, Helga ja Elmar Minnus.

Riigi Kinnisvara AS stipendiumide saajad selguvad jõululpühadeks.

Lisainfo kõikide TTÜ Arengufondi stipendiumide kohta
http://www.ttu.ee/organisatsioonid/arengufond/stipendiumid-12/20162017-oppeaasta-sugisene-stipendiumikonkurss/

Allikas: TTÜ

Samal teemal:

• TalveAkadeemia teaduslike lühiartiklite konkurss doktori-, magistri- ja bakalaureuseõppe üliõpilastele
• Mart Noorma: kas Eesti noored on suurteks tegudeks valmis?

Detsembrikuus saab loeng-kontserti  “Mu isamaa on minu arm” näha kuues paigas üle Eesti.

Dirigent Janne Fridolini sõnul on tegemist väga tänuväärse projektiga, ka koorilauljate jaoks: “Erinevate heliloojate teoste kaudu pühitseme ühe rahvusromantilisema luuletaja elu ja lugu. Muusikateadlase Tiia Järgi detailideni ulatuvad põhjatud teadmised seovad muusika ja Koidula luule ning eluloo imeliseks ajaloorännakuks, mis on hariv nii kuulajatele kui ka noortele koorilauljatele. Märgiliselt on kontserdid sattunud detsembrikuusse, mil jõululaupäeval on Lydia Koidula sünniaastapäev. Jõuame ühe kontserdiga ka Koidula sünnipaika Vändrasse.”

Loeng-kontserdid „Mu isamaa on minu arm“ toimuvad: 1. detsembril kell 10.00 Kose Kultuurikeskuses ja kell 13.30 Vändra kultuurimajas, 6. detsembril kell 10.00 Paide Gümnaasiumis ja 15.00 Võru Kreutzwaldi Koolis, 12. detsembril kell 10.15 Keila Koolis ning kell 13.30 Läänemaa Ühisgümnaasiumis.

Noorte Segakoor Vox Populi tähistab sel aastal oma 10. sünnipäeva. Juubelit tähistas koor kontsertetendusega “Nüüd ep on ilus elada!”, sünnipäeva-aasta lõpetab jõulukontsert 10. detsembril Jaani kirikus. Koori meeldejäävamad projektid on olnud koorimuusika lavastused, mis sündinud koostöös lavastajate Anne Türnpu ja Eva Kolditsaga (“Pariisi linnas Londonis”, “Ingerimaa õhtud”, “Tokerjad. Pööramäng Anija meeste mälestuseks”, “Meditatsioonid Tormisega”, “Nüüd ep on ilus elada!”). 2015. aastal osales koor lavastajate Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi muusikalis “Savisaar” Teater NO99 laval. Kontsertetendusega “Meditatsioonid Tormisega” käidi möödunud aastal ringreisil Ameerika Ühendriikides. Vox Populi on saavutanud konkurssidel Grand Prix ja esikoha võidu, mitmeid kulddiplomeid ning hõbediplomi. Vox Populi dirigent on Janne Fridolin, kes on XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” lastekooride liigijuht, Rahumäe Põhikooli ja Tallinna Muusikakeskkooli dirigent-muusikaõpetaja. Noorte Segakoor Vox Populi hääleseadja on bariton Andreas Väljamäe.

Tiia Järg on eesti klassikalise muusika uurija, muusikateadlane ja pedagoog. Ta on töötanud Kärdla Lastemuusikakooli direktorina, Tallinna 21. Kooli muusikaõpetajana, Tallinna Muusikakeskkooli muusikaajaloo õppejõuna ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teadurina. 1976. aastast on Tiia Järg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, kelle õpilaste hulka kuuluvad ka muusikateadlased Kaja Irjas, Evi Arujärv ja Anu Kõlar. Tiia Järg on uurinud peamiselt eesti heliloojate loomingut, samuti puhkpillikvintetižanri kujunemislugu ja helikeele probleeme.

Allikas: Noorte Segakoor Vox Populi

Huvitava Kooli sügiskonverents „Õppimise ruum“ toimus 29.-30. novembril Tartus ja kohadki olid sellised, kus palju vaadata ja õppida – üsna mittekooliliku (heas mõttes!) sisekujundusega Tartu Tamme Gümnaasium ja samas kõrval Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kahe kooli lähedus on soodustanud ka koostööd ja õppimise ruumi laiendanud. 

Tartu Tamme Gümnaasiumi aatrium

Algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik ütles avasõnades, et inimesed koolis ja ruum, mis neid ümbritseb, moodustavad terviku. Kodu kujundades mõtleme oma vajadustele, aga kooli kujundades? „Kui ruum ei arvesta õppija vajadustega, siis on ka õppija motivatsioon madal,“ ütles Pille Liblik. 

Kadri Klementi ja Katrin Koov Eesti Arhitektide Liidust ning Grete Arro Tallinna Ülikoolist asusid oma ettekandes taasleiutama koolimaja ja tõstatasid küsimuse, kas otsime ühte head ruumi või ruumilist mitmekesisust? Mis on õppimine? „Ruumikujundusega on võimalik suurel määral mõjutada seda, mil viisil inimesed suhtlevad, kui edukad nad on. Psüühiline ja füüsiline ruum on seotud. Õpetaja saab õppimise ruumi kujundada siis, kui ta õppijat hästi tunneb,“ mõtisklesid esinejad. 

Et klassikaline koolitund toimub peamiselt ikkagi klassikalises koolimajas, keskenduski ettekanne füüsilise ruumi kujundamisele. „Füüsiline ruum ei saa olla ainult taust, seda tuleb projekteerida lõimitult vaimse ja sotsiaalse ruumiga,“ sõnas Kadri Klementi. 

Koolimaja projekteerides, sisustades ja kasutades tasub teada, et õpperuum on paindlik. Kooliruumi võimalusi tuleb osata kasutada (miks mõni ruum kogu aeg tühjana seisab?). Hea ruum pakub valikuid õpilasele ja õpetajale, soosib erinevaid tööviise, mööblipaigutust saab muuta. „Valikute võimaldamine on motiveeritud õpilase ehitusklots,“ sõnas Grete Arro.

Tartu Tamme Gümnaasiumi aatriumis on eraldatud koht, kus vahetunnis kas omaette olla, õppida, arvutisse sukelduda, raamatuid lugeda või lauamänge mängida. Sõnaga - lõõgastuda. 

Kooliruum toetab õpilaste liikumisharjumusi, võimalused on nähtaval ja käeulatuses, aga ei tähenda, et tuleb kohe sportima asuda. Väliruum on kooliruumi sidus osa, kutsuv ja lihtsalt ligipääsetav, ja seal saab ise mänge välja mõelda. Kooliruum on sotsiaalne ruum, kus privaatsus on samuti oluline.

Puhkenurgad koolimajas 

Mõlemal konverentsipäeval pakuti rohkelt töötube alates ekskursioonidest koolimajas ja lõpetades õpivõimalustega muueumis ning raamatukogus.

Kõneks oli ka õuesõpe. Töötoas „Kool looduses ja loodus koolis“ tutvustasid klassist välja minemise kogemust Tallinna Rocca al Mare Kooli ja Hiiumaa Palade Põhikooli õpetajad. Rocca al Mare Koolis õpib sama palju õpilasi nagu on Hiiumaal kooliskäivaid lapsi kokku, aga laste arv ei mõjuta tegevuste sisukust.

Palade kooli direktor Antti Leigri sõnas, et nende kool asub looduse keskel, pole mõeldavgi, et looduse õpetamisega ja õpetamisega looduses ei tegeletaks. Kool asub ühes majas loodushariduskeskusega, moodutades toreda terviku, ja Palade loodushariduskeskuses käivad tundides-programmides kõik Hiiumaa koolid. „Hiiumaa on väike, kui midagi teeme, siis kõikidele Hiiumaa lastele. Peame oskama õppimise ruumi jagad,“ ütles keskuse juhataja Karin Poola. Loodushariduskeskuses on keskkonnalabor, õppeklass, metsanduslikud õpperajad, kivimite õppehoone, Soera talumuuseum ja loomulikult Hiiumaa loodus. Keskus on eriline veel selle poolest, et seda peab ülal Pühalepa vald. 

Rocca al Mare Koolis on 12 aastat tegutsenud loodusklass, mis on õppeaine, koolitund, õuesõpe, projekt ja väärtuskasvatus ühtekokku. „Loodus on Rocca al Mare Kooli üks õpetajatest,“ sõnas loodusklassi juhataja Maire Künnap. Loodusklass koosneb kolmest moodulist: loodus-, pärandkultuuri- ja hoolivusmoodul. Väga üldiselt öeldes tähendab loodusmoodul loodusesse minekut, pärandkultuurimoodul Eesti ajaloo ja kultuuri tundmaõppimist võimalikult ehedal kujul ja hoolivusmoodul abistamist, näiteks talvepuude riita ladumist või mõisapargi korrastamist. Ja seda kõike ei tehta mitte Tallinna külje all, vaid minnakse Eestimaale sügavalt sisse, avastatakse ääremaid ja renoveerimata kultuuriväärtusi, ööbitakse metsas, kuulatakse vaikust ja nutividinaid kaas ei võeta. Tegevuste raskusastmed on klassiti loomulikult erinevad. „Võib ka öelda, et see on enese tundmaõppimise kursus. Tahame, et lapsed õpiksid Eestit hästi tundma, et neil tekiks loodusega emotsionaalne side, et nad seoksid oma tuleviku Eestiga,“ ütles Maire Künnap.

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Koolid saavad koolikogukonna kaasamiseks toetust
• Tänapäeva noored vajavad rohkem inimlikkust ja empaatiat
• Seminar „Hooliv kool – võti katkestamise vähendamiseks?“ keskendub kutseharidusele

Innove eesmärgiks on tutvustada infomessil  lähemalt tugispetsialistide tööd ja sellega kaasnevaid karjäärivõimalusi. Täpsemalt on messil võimalik tutvuda eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi ametitega. „Koostöö  koolide esindajatega  ning valdkonna  töökuulutuste maht kinnitab,   et nõudlus erinevate tugispetsialistide järele on väga suur ja tööpakkumisi võib leida pea igas Eesti maakonnas,“ kommenteeris erialade tutvustamise vajadust  Innove õppenõustamisteenuste keskuse juht Ave Szymanel.  

Kuna tugispetsialistide näol ei ole tegu nii tuntud erialadega, kui näiteks arst või jurist, siis ei oska noor inimene nende variantide kaalumise peale ka mõelda, kuigi tal võib olla väga häid eeldusi tugispetsialistiks saamisel.  Szymanel lisab juurde, et edu ei pea kaasnema ainult populaarsete ja tuntud erialadega. Kui noor on endas avastanud soovi töötada teiste inimeste heaks, olla juhendaja, suunaja,  siis Innove Rajaleidja  soov on avardada selle noore võimalusi oma kutsumuse rakendamiseks. Nii on Teeviidal võimalik Innove Rajaleidja messialal suhelda otse erinevate praktiseerivate tugispetsialistidega, saada teada millised on karjäärivõimalused, eriala iseärasused, osaleda logopeedi töötoas jne.

Lisaks tugispetsialiste töö tutvustamisel on messil kohal ka Rajaleidja karjäärispetsialistid. Rajaleidja pakub lisaks noortele võimalusele suhelda karjäärinõustajatega, võtta osa erinevatest mängudest jms. Haridustöötajad on oodatud osalema Rajaleidja poolt korraldatavale enda elu disainimise töötuppa.

Noorte infomess Teeviit 2016 toimub 1.-2. detsembril Eesti Näituste Messikeskuses, Tallinnas. Mess on külastajatele tasuta.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Teeviit 2016 juba 1.-2. detsembril Eesti Näituste messikeskuses
• Õppeasutused saavad toetust taotleda praktikasüsteemi arendamiseks
• Noored kogunevad Viljandisse karjääri kujundamise kogemusi vahetama

Õppija 21. sajandi üldpädevuste hulka kuulub digipädevus, mille omandamisel on koolil täita suur roll. Järgnevatel aastatel asutakse õpilaste digipädevusi mõõtma. Milleks seda vaja on? Mida ja kuidas mõõtma hakatakse? Milline on õpetaja roll selles kõiges ja millised peaks õpetaja enda digipädevused olema? Eelmainitud teemade kõrval pakume ideid, kuidas kaasata õppetöösse õpilugusid ning mõtleme turvalisusele – millele peaks nii õpetaja ise kui ka õpilased tähelepanu pöörama nutiseadmeid kasutades.

Otseülekanne seminarilt algab 1. detsembril kl 10.00 siin:

Foto: Toomas Huik

Käesoleva aasta sügisest on võimalik Eestist pärit perede lastel Brüsselis elamise ajal omandada põhiharidus eesti keeles. Eestikeelse põhihariduse võimaldamine Euroopa koolis on esmakordne. Seni puudus eestlastel emakeelne sektsioon ja Eesti päritolu õpilased õppisid inglise, prantsuse või saksa keeles ja said emakeele õpet vaid ühe ainetunni päevas.

„Emakeelse sektsiooni loomine on loomulik jätk eestikeelse hariduse andmisel Euroopa koolide süsteemis. Eestikeelse hariduse omandamine on väga oluline, et tagada meie Brüsselis töötavate vanemate lastele kvaliteetne emakeelne haridus. Emakeel on väikese arvuga rahvaste jaoks üks tugevamaid eneseteadvuse allikaid ja sellisena oluline alus, et rahvusena kestma jääda, “ ütles minister Mailis Reps ja lisas: „Kui tahame eestlasteks jääda, tuleb meil kõigil eesti keelt ja meelt hoida ja kaitsta, eesti keeles õpetada ja õppida. On tõeline privileeg võimaldada oma lastel omandada välismaal elades eestikeelset üldharidust. Vaid Belgias Brüsselis elades on see võimalus nüüd olemas, mujal välismaal elades saab see olla vaid unistus. Kindlasti pole vähetähtis ka see, et perede Eestisse tagasipöördumisel lihtsustab eesti keeles omandatud haridus õpilastel oma haridustee sujuvat jätkamist.“

Euroopa koolide peamiseks eesmärgiks on anda ühtset haridust Euroopa ühenduste teenistujate lastele ning aluspõhimõtteks on emakeelse õppe võimaldamine. Omakeelne sektsioon avatakse Euroopa koolis, kui üht ja sama keelt kõnelevate laste arv on selleks piisav. 13 aasta vältel, mil eesti õpilased on õppinud Euroopa koolis Brüsselis, on õpilaste arv aasta-aastalt aina kasvanud. Eesti sektsiooni loomise vajadus ja kohustus tuleneski üha suurenevast õpilaste arvust ja Euroopa koolide konventsioonist tulenevast õigusest kvaliteetsele emakeelsele haridusele. Täna tegutseb Euroopa koolide konventsiooni alusel seitsmes erinevas riigis 14 kooli ligi 25 000 õpilasega. Lisaks tegutseb ka 14 akrediteeritud Euroopa kooli, sh Tallinna Euroopa Kool.

Eesti keelt õpetatakse käesoleval õppeaastal kuues erinevas Euroopa koolis: Brüsseli II Euroopa Koolis Belgias, Luxembourgi I Euroopa Koolis Luksemburgis, Brüsseli IV Euroopa Koolis Belgias, Alicante Euroopa Koolis Hispaanias, Müncheni Euroopa Koolis Saksamaal ja Frankfurdi Euroopa Koolis Saksamaal. Eestist pärit õpilasi õpib ühtekokku Euroopa koolides 256.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa uus oskuste tegevuskava toetab paremate töökohtade leidmist
• Suvekool tõi kokku poolsada üleilma eesti keele õpetajat

Erialati-valdkonniti tuleb jutuks biokeemia, keskkonnakaitse, keeleteadus, merendus, metroloogia, muusika, poliitika, raamatupidamine, semantika, terminoloogia, õigusteadus ja riivamisi muudki.

Kutsutud kõneleja, TLÜ humanitaarteaduste instituudi Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli avardab vaadet teaduse mitme­keelsusele itaalia üld- ja oskuskeelekorraldust tutvustades.

Ettekandeis käsitletakse eesti teadus- ja üldkeele vastastikmõju, terminivara otstarbekust ning erialateksti mõistetavust kõrgkooliõpikuis jm õppe­vahendeis. Eritletakse üliõpilastööde ja doktoriväitekirjade, teadusartiklite ja monograafiate keeletarvitust. Arutletakse, kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti ja kuidas seda looma õpetada.

Peale ettekannete korraldatakse kaks töötuba: ühes mõtiskletakse, kuidas mistahes valdkonna uurimisteemat täpselt ja lühidalt sõnastada, teises püütakse uue tehnoloogia võimalustega esile kerkivaile mõisteile leida otstarbekaid termineid. Minisümpoosionil keskendutakse loovuse mõistestiku mitmetahulisele vaatlusele eelkõige muusikateaduse kaudu, otsides sellest kõnelemiseks sobivaid oskuskeelendeid.

Konverentsi korraldab TLÜ teaduskeelekeskus koostöös TLÜ konverentsi­keskusega. Toetavad riiklik „Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017“ ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi uuringufond.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti teadustaristu saab 19 miljoni eurose rahasüsti
• Doktoritöö uuris eesti hoidjakeelt ja selle dünaamikat

Loo autor on Sirje Suurevälja, Paikuse Põhikooli inimeseõpetuse ja vene keele õpetaja.

Inimeseõpetuse õpetajale on meie koolis projektide elluviimisel jõudsalt abiks kooli tervisenõukogu, kuhu kuuluvad peale õpetajate ka veel näiteks kooli medõde, sekretär, huvijuht jt. Nii on organiseerijate ja huviliste ring laiem ning ideede ampluaa värvikam. Loomulikult osalevad ürituste läbiviimisel õpilased. 

Loovtööde laat

Igal sügisel viime koolis 8. klasside õpilastele läbi loovtööde laada, kus õpetajad tutvustavad oma ideid loovtööde teemadeks. Nii leidsime näiteks ka imeliselt tragid ja asjalikud õpilased ülekoolilise ürituse „Tugitoolispordipäev“ organiseerimiseks. Koolipäeva jooksul toimusid kohtumised nimekate sportlastega, viidi läbi klassidevaheline viktoriin ja plakatikonkurss, vaadati sporditeemalisi dokumentaalfilme ning päeva lõpetas aeroobikatund, kus uues Paikuse spordihoones tantsis kaasa mitmesajapealine õpilaste ja õpetajate kooslus. Üritus esitati ka konkursile „Ettevõtlik kool“ ning leidis seal äramärkimist.

25 kevadist hetke

Osaleme ka kõikvõimalikes vabariiklikes ja maakondlikes projektides. Sel aastal, kui Paikuse vald sai 25 aastaseks, otsustasime kooli poolt vallale kinkida ülevallalise ürituse „25 kevadist hetke“, kus märkisime maha 25-kilomeetrilise raja, mida erinevad kollektiivid läbisid nende poolt valitud viisil – jalgratastel, joostes, kanuutades, palle põrgatades jne. Esitasime selle ürituse ka projektikonkursile „Liikumine teeb erksaks“ ja osutusime väljavalituiks. Üritust väisasid EOK esindajad ja kajastasid meedias mitmed telekanalid. Viimatine projekt oli Pärnumaa tervisenõukogu „Nutiküürust priiks!“, mis samuti kenasti sujus. Eriti meeldisid õpilastele kulturist Ott Kiivikase kehalise kasvatuse tunnid.

Olümpiaadid

Osaleme alati ka inimeseõpetuse olümpiaadidel ning tulemused on olnud igati head (kahel viimasel aastal oleme saavutanud I ja II kohti ning ka vabariiklikul olümpiaadil II koha). Olümpiaadid on arvutipõhised ning inimeseõpetuse tunnid arvutiklassis ja digivahenditega on samuti oma koha õppetöös leidnud. Otsime internetist materjale ja infot, joonistame/koostame plakateid, teeme PowerPointis esitlusi ning kontrollime oma teadmisi keskkonnas LearningApps.

Tervisetöötubade päev

Oma koha koolielus on leidnud ka traditsioonilised tervist propageerivad üritused. Igal kevadel toimub meil tervisetöötubade päev, kus nelja õppetunni vältel liiguvad õpilased varem valitud töötube pidi, kus lastega tegelevad oma ala spetsialistid (Punase Risti esindajad, juuksurid, apteekrid, arstid, stomatoloogid, treenerid jne). Oleme läbi viinud ka muusika- ning kunstiteraapia töötubasid. Eelmisel õppeaastal viisime oma koolis läbi maakondliku esmaabivõistluse, kus koduseinad ka oma kooli võistkonda auhinnalise kohata ei jätnud.

Lõiming teiste ainetundidega

Püüame ikka jälgida ainetevahelist lõimingut. Näiteks III kooliastme õpilased peavad inimeseõpetuse tundides koostama essee valikus etteantud teemal, mille eest saadakse hinne ka arvutiõpetuse ainesse. Sel sügisel viisime läbi slogan-plakatikonkursi propageerides puu- ja köögiviljade söömist. Õpilastel tuli lisaks plakati kunstilisele kujundamisele leida pealkirjaks ka põnev peidetud sõnum eesti keeles. Näiteks KÖÖGIVILJAKAMPAANIA, kus bolditatud tähed kaasasid veel ühe sõnumi. Nii lõimusime siis inimeseõpetuse tunnis eesti keele, kunsti ja arvutiõpetusega.

Inimeseõpetus kooliprogrammis on palju võimalusi ja metoodikaid kasutada võimaldav õppeaine, kuid ka konservatiivne kriidi ja tahvliga ning loenguvormis õppetöö pole kuhugi kadunud. Peame oluliseks, et õpilased omaksid laialdasi teadmisi ja teaksid mõisteid ka peast, mitte ainult nutivahendeid kasutades. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilased olid pilve sees ja robotid klassi ees ehk digidekaad Paikuse moodi
• Pärnumaa noored näitasid esmaabioskusi

Ülikooli suvisel vastuvõtul on võrreldes varasemaga palju uut – ennekõike on uuenenud õppekavad, samuti on järgmisest aastast Tehnikaülikoolis kaheksa teaduskonna asemel neli teaduskonda ning Eesti Mereakadeemia. 

Avatud uste päeva minimessil tutvustatakse uusi õppekavu ning sisseastumistingimusi, küsimustele vastavad Tehnikaülikooli üliõpilased, õppejõud ning karjäärinõustaja. Sel päeval saavad külalised ülevaate tudengielust – koos TTÜ üliõpilastega saab osaleda erinevates loengutes, kuhu saab registreeruda alates 28. novembrist TTÜ veebis.

Loenguid on kõikidest TTÜ õppevaldkondadest, näiteks saab teada, mis on tehisintellekt, kuidas planeerida tuleviku linnaruumi, millised on meid ümbritsevad füüsikalised nähtused ning kuidas mõjutab haridus investeerimisotsuseid ning edukust börsil. Külastada saab Eesti Mereakadeemia simulaatorikeskust. 

Avatud uste päeva ajakava ja registreerumine

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ ja IT Kolledž sõlmisid ühinemisleppe
• TTÜ süvendab koostööd Swedbankiga